Sirge joon loob võimaluse uueks transpordiks
Mistahes kiire, lühikese ajavahemiku jooksul suuri vahemaid ületada võimaldava ühenduse loomiseks on vaja ruumilisi eeldusi. Rail Balticu raudtee rajamist on kritiseeritud väitega, et see on juba nii vananenud tehnoloogia, et sellesse pole mõtet investeerida. Mõõtmatult tähtsam on siinkohal hoopis fakt, et Rail Balticu loomisega valmib uus, palju sirgem koridor Tallinnast Riiga.
Määravam kui kasutatav tehnoloogia – rööpmelaius või -kuju – on just koridor kui geomeetria. Kellel veidigi koolifüüsika meeles, teab, et mida kiiremaks läheb liikumiskiirus, seda keerulisem on liikuda mööda tsaariaegset käänulist vankrirada. Seega, sirget joont vajab ka hyperloop või muu säärane tulevikutehnoloogia.
Uued kiired ühendused loovad võimaluse luua majanduslik keskkond, mis hoiaks praegu Eestis elavad ja tegutsevad inimesed siin. Ainult siin elavad inimesed kaitsevad ja arendavad muuhulgas ka meie looduskeskkonda parimal võimalikul viisil. Uue koridori loodusesse sobitamine ongi väljakutse.

Kuidagi totter on see jutt? Lõhume võimalikult rohkem loodust ja hakkame seda siis kaitsma? Iseenda eest?

Ning mitte üks sirge joon ei loo võimalusi "uueks transpordiks". Vastupidi, see on keskendumine vaid Tallinnale ja võimalik, et veel ühele linnale. Jättes kõrvale kõik muu, selle nimel, et ümbritsev ääremaastuks veelgi kiiremini! Uus transport saab tekkida vaid siis, kui me sõidame ja krutime pead 360 kraadi (nagu hävituslendur), jõuame märgata nii otseselt kui kaudselt kõike enda ümber. Maad, inimesi, vaatamisväärsusi, juurdeveoteid. Kui me õpime seda märkama, siis hakkab toimima ka suhteliselt otsene trass! Sest siis hakkab sellel toimima ka aeglasemate "inimeste" liikumine. ehk siis aeglasemate rongide liikumine. Mis "toidab" metropoli, olgu siis suuremat või väiksemaid.

Via Baltica on selleks piisavalt sirge! Kuigi kui me tahame ka ikkagi enda ääremaid (elus), oleks kordades mõttekam kasvõi "paenutatult" sõita, läbi Lääne-Eesti ranniku, kui keskenduda joonlauale! Aeglasem kulgemine on reklaam Eestile, pimesi kihutamine, lollusele.
Autod versus rong
On väidetud, et selmet arendada mitut transpordiliiki, tuleks keskenduda maanteetranspordi parendamisele. Jättes kõrvale meie neli aastaaega koos nende iseärasustega, võime väita, et selle plaani kõige suurem puudus on ruumiline/keskkondlik mõõde. Samamoodi nagu kiire raudtee ei saa olla kõver ja läbida väikelinnu, ei saa seda olla ka kiire autotee. Mismoodi ja mis hinnaga rajatakse meil neljarajalist maanteed, on Tartu poole suunduval teel näha. Seal rajatava tee muldkeha tüüpristlõige on minimaalselt 22 meetrit lai. Vastav raudtee muldkeha on vaid 12-meetrine.
On täiesti selge, kumma rajamisega seonduv keskkonnamõju on suurem. Kokkuvõetuna: uus lühim, sirgeim transpordikoridor on väiksema keskkonnamõjuga kui mistahes sama funktsionaalsusega paratamatult pikem autotranspordikoridor või tunduvalt pikem, paratamatult suurt ümberehitamist vajav olemasolev raudtee.

Veelgi väikseima keskkonnamõjuga on üherajalise, keskmise kiirusega raudtee kulgemine koos maanteega. Siinkohal on meie (Vahe-Eesti) looduse olulisust silmas pidades juts olulisim kahe lõhkuva joone asemel üks! Kordades väiksema mõjuga! 
Uus aegruumiline olukord
On suur vahe, kas räägitakse kohalikust, regionaalsest või regioonidevahelisest (mandritevahelisest) ühendusest.  Kõik need ühendused on üliolulised ja need peavad olema kiired ja mugavad.
Rail Balticu tulek toob Riia Tallinnast vaid umbes tunni ja 45 minuti kaugusel. Ehk järgmine suurlinn oleks Tallinnast sama kaugel, kui praegu on Põltsamaa. Pärnu oleks sama kaugel kui Viimsi.
Tesla tehas Baltimaadesse
Viimasel ajal on räägitud võimalusest tuua Eestisse Tesla tehas. See pole aga mõeldav, kui seda ei toeta kiire ühendus muu maailmaga ja Baltimaade vahel. Laevandus, tänu ümberlaadimisvajadusele, siin paraku ei konkureeri, samuti mitte  tsaariaegne kõverraudtee. Kõrgtehnoloogilise tootmise sihtpunktid on tihtilugu teised tehased, mis ei pruugi olla mere ääres, pidev ümberlaadimine laevadelt oleks paratamatu.
Kui tahame saada investeeringuid, mis vajavad inimeste hulka tootearenduse ja töökäte mõistes, peame olema regioonina – Riia, Tallinn ja Vilnius (ja Helsingi?) – ühendatud. Kõrgtasemel tehnoloogiline tootmine tuleb siia vaid siis, kui suudame naaberlinnade parimad kompetentsid kokku liita. Tuleb luua Hotspot Estonia!

Ah arvate, siis, et Tesla jt tehaste töötajad hakkavad rongiga Kesk-Euroopast tööle sõitma? Ei, Tesla tehas toimib täpselt sama hästi ka 160 km/h kulgeva raudtee puhul. Veelgi enam, rohkem elavad ehk tippspetsialistid siin, Eestis! Ja veelgi rohkem on meil potentsiaali ja MÕTET koolitada ning õpetada välja oma inimesi!

Ning tuleviku töökohad ei ole enam kaugelt kolhoosiaegsete lehmalautade moodi, kus on oluline töökäte arv! Hoopis olulisem on elamisväärt keskkond, mis sellise raudtee puhul tõenäoliselt jäädavalt rikutud saab!