Blog Archive

Wednesday, July 31, 2013

Kohila bussijaam.

 Bussijaama lähedal Keila jõe pais ja vesiveski. Kus filmiti ka vanderselle. Nüüd seal ka Veski baar.


Etenduskoht. Just praegustel õhtutel seal etendused. Kuuldavasti pilet 15 eurot. Kui nii, siis hoolimata heast etendusest, nagu ma kuulnud, on piletihind üle pakutud.


Bussijaama või Grossi poodi? Omal ajal sai seistud nati selle eest, et Gross tuleks.

Hea näide, kuidas bussijaam koos kauplusega.


Pommuudis! Olemas isegi rongide sõiduplaan!!! Kuigi, tõsi küll, vana....

Kuulutuste kohta peaks olema nõue, et üldjuhul need a4 suuruses. Ning kõigi jaoks olemas korrektsed alused...
 


Üldiselt väga hea tunne sellisest kohast. Kui vaid mõni loll kohapeale ei satu, kellel mõistus rohkemaks ei küüni kui värvi ostmiseni...

Järlepas.

 Järlepasse minek läbi Juuru ja Mahtra.




Kunagisel krundil uus omanik, kui eriti ta kohal ei käi. Osa viljapuid kuivanud. Metsastuvala alal aga alles serbia kuusk, küllap vist ainuke Eesti metsades....



Naabrid on tublid ja hoiavad kodumaja ning ümbrust kenasti korras.







Külaplats. Kord siin jaanipäeval isegi veidi tantsu keerutatud...




Järlepa järv. Hea ujuda, kalastada, puhata.






Erastamisega lood nii ja naa. Tore kui omanik miljonid alla paneb ja igatepidi kõikm korda teeb. Kurvem kui ei pääse enam lapsepõlve mängumaale - parki. Ega saa külastajad lähemalt mõisa näha. Ja järve äärde peab minema suure ringiga. See on see esimene ja teine Eesti...









Selleski majas elatud...


Tore muidugi ka tuttavaid kohata...





Õuna- ja pirniraksus "oma" maal. Aga vara veel...


Uue rongi esimene suur seisak.

 http://www.tarbija24.ee/1314924/elektriraudtee-rongi-loksu-jaanud-inimesed-nutsid-ja-minestasid

Pressiteade 1.

Möödunud nädalavahetusel toimunud Kloogaranna Festivalile väljunud Kloogaranna rongidest esines ühel väljumisel ulatuslikum hilinemine. Elektriraudtee vabandab tekkinud ebamugavuste pärast.
Elektriraudtee on tänaseks tutvunud rongi pardasüsteemi logiandmetega ning vaadanud piletimüügiandmeid ja videosalvestisi. Samuti oleme saanud esialgsed seletuskirjad kõnealust väljumist teenindanud rongijuhilt ja pardal olnud klienditeenindajatelt.
Kõnealustele allikatele tuginedes saame täna öelda, et:
Ligi 700 reisijaga 4-vaguniline elektrirong jõudis Sauele kell 14:00 (graafikus ettenähtud 13:56).
Sauel sisenes rongi täiendav reisijaid, mis tekitas rongi õhkvedrustuses ülekoormuse, misjärel rongi pardaarvuti teavitas juhti asjaolust ning lülitas automaatselt välja rongi veomootorid.
Juht konsulteeris seejärel Elektriraudtee liikluskorraldusosakonnaga, kelle juhtimisel tegeles rongijuht rongi ümberseadistamisega. Tehtu tulemusel sai ta jätkata sõitu, ent turvalisuse huvides piirati kiirus 60 km/h.
Elektriraudtee tunnistab, et suurim probleem tekkinud olukorras seisnes reisijate teavitamises, kuna juht püüdis rongi töökorda saada, jättes teavitamise tahaplaanile.
Pärast ca 10 minutilist seisakut liikus juht rongist välja, avades ka ühe rongi ustest. Samuti oli sel hetkel taas käivitunud rongi kliimaseadmed.
Ca 20 minutit pärast seisaku algust avasid meie klienditeenindajad ka teised rongiuksed ning seejärel seadis juht rongi töökorda ja sõit jätkus pärast 33 minutilist seisakut kell 14:33.
Elektriraudtee esindajad sõitsid ka Kloogaranna peatusesse kell 15:07, mil kõnealune rong peatusesse jõudis.
Vabandame jätkuvalt kõigi klientide ees, kes kogesid ebamugavusi antud väljumisel. Lähtuvalt Elektriraudtee reisijaveoeeskirjast on kõigil antud väljumist kasutanud isikutel õigus nõuda piletihinna hüvitamist. Täpsem sellekohane kord on avaldatud meie kodulehel..

Reisijad väidavad midagi muud. Tore, et Elektriraudtee tunnistab puudusi teavitamises. kas seda oleks tehtud ka siis kui reisjad poleks teemat üles tõstnud? Või kiidetakse turvalist teenust vaid?

http://publik.delfi.ee/news/muusika/fotouudis-kloogaranna-festivali-pidutsejad-viis-turvaliselt-koju-uhiuus-elektrirong.d?id=66506990

Saturday, July 27, 2013

Riik ei tohi mökutada!

Nagu armastatakse öelda: TURG PANEB ASJAD PAIKA!

Bussifirmade soovimatus osaleda asjade parandamises, üksteise torpedeerimine, üleolek jpm ongi viinud olukorra selleni:


Muidugi on teatud osa artiklist bussifirmade halamine, nagu kombeks.
Ometi, riik peaks nüüd ja kohe mugavast tugitoolist end üles ajama ja tööle hakkama! Ükskord peavad asjad ka toimima hakkama.

Bussiliiklus koos suurema osa muu transpordiga (trammid, trollid, parvlaevad, rongid jm) peaksid kuuluma riigi omandusse ja seda ühe ja ühtse riigifirma all. See võimaldaks kaotada pahatihti üksteist dubleeriva ühistranspordi. Ka linnadevaheline bussiliiklus oleks tunduvalt kasumlikum, kui sõiduplaane koostataks ühtselt. Praegune olukord juba väga pikka aega olnud ikka selline, kus püütakse lisada ikka ja jälle busse vaid suuremate linnade vahele ja eelkõige muidugi vahetult enne konkurenti. Võib olla üsna kindel, et praegune variant ei soodusta kasumlikkust ja bussid on kohati tühjad.
Muidugi eeldab ühtne ühistransport ka mõistlikku lähenemist hinnapoliitikale. Täistunni ekspressid võivad olla mugavad firmaomanikule, kuid sõita kohati mööda potentsiaalsetest reisijatest, see pole jätkusuutlik. Ja seda ongi nüüd näha...

Tallinnast Tartusse, Narva, Pärnusse, Viljandisse ja Haapsallu, samuti ka Võrru ja Valka sõitvad bussid peaks sõitma sobides rongiliiklusega. Ma ei arva, et sellepärast vajalikel aegadel sõitvad bussid nendesse kohtadesse ära peaks kaduma, kui samal ajal ka rong minemas. Vastupidi, rongid ja bussid peavad üksteist toetama, tagama piisava võimaluse sõitmaks tipptundidel ning ka vastupidi, vähem populaarsel ajal peab olema võimalus ka bussiga sõita. Ning otse loomulikult, PILETISÜSTEEM PEAB OLEMA ÜHTNE, KUHUGI EDASI-TAGASI SÕITMISEL PEAKS OLEMA VÕIMALUS MINNA RONGIGA JA TAGASI TULLA BUSSIGA!  Ühtsed peavad olema ka soodustused.

Variante on väga erinevaid. Näiteks võib mõnigi Võru - Valga - Pärnu buss sõita hoopiski Põlva -Otepää - Palupera - Pärnu liini, tagades sobivuse korral ümberistumise Paluperas mõlemat pidi. Selliseid võimalusi äärmiselt palju. Loomulikult peavad ümberistumised olema endiselt printsiibil: Võimalikult vähe, kuid samas maksimaalselt läbi mõeldud.

Kiire rongiliiklus tähendaks seda, et näiteks Haapsalu - Tartu bussidele mineku asemel (mõni peaks muidugi olema, et tagada sõiduvõimalus otseliinile jäävates kohtades) oleks isegi mõttekas istuda Haapsalus rongi ning  Tallinnas koheselt edasi suunduda kiirrongiga Tartusse. Kogusõiduaeg kuni 4 tundi ei ole nii palju, et seda ei kasutataks..

Kui riik jääb ka edaspidi mugavustsooni, tuues totraid põhjendusi (riik on halb peremees jm), siis tuleb kogu asjaosaliste kontingent välja vahetada. Sest mökutamiseks ei ole aega. Ükskord peab jõudma selleni, et riik teeb seda, mis tema kohus: tagada parimad tingimused oma elanikele ning toomaks turiste siia, Eestimaale!

Teema vajaks kiiret ja laia ringiga arutelusid. Ja tegutsema peab kohe. Hea on ka see, et osaliselt on bussid olemas. Saastekvootide eest saadud.

Peatuste ootetingimused.

Hiljutine sõit mööda Lääne- ja Hiiumaad pani mõtlema, miks küll kuskil suudetakse (ja tahetakse) midagi reisija heaks teha, teises kohas aga ollakse ükskõiksed?
Foto: Anonüümne.


http://www.keskkonnatehnika.ee/arhiiv/2003/6_2003/ootekojad.htm

Üks kommentaar selle kohta. Mida rohkem on peatusel otstarbeid, seda väiksem on vandaalitsemine. Sest on rohkem kontrolli. Olgu selleks siis matkajatele mõeldud katusealused pinkide-laudadega, väike müügikoht, parkla, pakendikonteinerid, pumpkaev, kiosk, vpm.

Foto: Anonüümne.
Muidugi ei pea olema tegemist pumpkaevuga. Teised küll ehk kallimad, kuid samas kindlasti omanäolisemad ja näitavad väga hästi KOV-i suhtumist oma külastajatesse.

Võimas! Foto Ants M.

Seen, milles ka kiosk. Elva.

Foto: Kaja R.
Äärmiselt meeldiv ja samas ka oluline oleks ootekodade, pinkide jm sidumine haljastusega. Eriti muidugi palaval suvel,kuid ka visuaalsest kaunidusest.

Foto: Kaja R.
Tõstamaa kant.
 Eestimaal ringi liikudes võib alati öelda, et vaja on rohkem silmarõõme! Selline ehitis täidab lisaks ju puhkekoha kõrval ka teatud määral ootekoja otstarvet.

Küll olnuks tore, kui riik reisijate eest nii hoolitsenuks. Ikka tuuakse eeskujuks Euroopat, kus katusega perroonid suht tavaline vaatepilt. Meil kahjuks räägitakse,kuid tegudeni ei jõuta...

Ootekodade, kioskite, katusealust jm jaoks on valikuid palju. Mida pakub näiteks Almar Puit? Muide, firmad võiks vabalt pakkuda omalt poolt lahendusi mõne konkreetse peatuskoha jaoks ja need välja ehitada. Koos oma firma reklaamiga.


 Vaevalt,et valge laeva ootuses arvati, et asjad tulevad iseenesest. Ja usun siiani, et asjade eest seisvad ametnikud käivad kemmergus. Miks siis reisijad ei peaks?



Elbiku, Läänemaa.

Kemmerg Risti jaamas. Pole rongi, pole kasutajaid...


Pargi ja Sõida süsteem pole paha. Selle jaoks on vaja ka parklaid. Kasvõi selleks, et eit saaks taadile vastu tulla...


Hiiumaa.


Hiiumaa.


Ambla bussipeatus. Fotod: Kaja R.