Blog Archive

Wednesday, January 29, 2014

Lammutame!

Hirmkahtlane see pressimine! Tore mõelda küll, et mingite variantide puhul lõhutakse loodus, teiste puhul hulganisti maju? Isegi uus Kohila jaamahoone?
Ja pole mingi ime, et kaubavedudes kahtlejad välja naerdakse. Kahelda ja kõhelda ei tohi valitsuse helgetes tegudes ning paari mehe arvamusloost ehk AECOM-i "uuringus".

http://www.sonumid.ee/index.php3?teema=uudis&lookup=uudis&ID=516153

Ei tahtnud kuidagi koosolekule minna ja õigesti tegin.

Sunday, January 26, 2014

Jobu?

Juhan Partsi arvates on need, kes on tema vastu, jobud!?

Kui käisin Valtus, RB koosolekul, mainis ta, et mingid tegelased, nagu Kümmel ja Aasmäe sõdivad vastu, süüdistavad,et nemad (valitsuses) olevat arrogantsed Näide arrogantsusest:
 -
 http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/juhtkiri-peaminister-ansip-arrogantsuse-kehastus.d?id=63899155

 ja ignorantsed.
Näide:

http://www.aripaev.ee/?PublicationId=379f7de9-370c-406f-8065-74fb54086ec2

Kas valitsuses siis ollakse sellised?

Üks asi on teiste riikide tegelasi (ja ega me tea, äkki kõiki meid), sõimata jobudeks. Loomulikult,ikka vahel südametäiega ütled kõvama sõna, otseselt isegi seda tõsiselt võtmata. Kasvõi austa! Inimene hingest ütleb,sest südamega asja juures!?

http://online.le.ee/2014/01/25/haapsalu-raudtee-taastamiseks-lootust-pole/

Haapsalu raudtee taastamiseks lootust pole (8)



Foto: Arvo Tarmula
Foto: Arvo Tarmula

Kolmapäeval riigikogus transpordi arengukava aastaiks 2014–2020 eelnõu tutvustanud majandusminister Juhan Parts laveeris Haapsalu raudtee taastamise küsimustele vastates.
Riigikogu liikme Lauri Luige küsimusele, miks on muudetud riigikogu majanduskomisjonis tehtud Haapsalu raudtee kohta käivat sõnastust, vastas Parts lakooniliselt: „Mulle tundus, et see sõnastus on parem kui majanduskomisjoni poolt ette pandud sõnastus.”

TALLE tundus? Miks? Palun selgitagu, MIKS see on parem?
Riigikogu majanduskomisjon sõnastas oma ettepaneku pisut konkreetsemalt: teha ettevalmistustööd raudtee taastamiseks.
Haapsalu raudteest kõneldes oli Parts laveeriv ja põiklev. Ta ütles, et „vaatame, kuidas need uued investeeringud tööle hakkavad, uurime veel kord seda konkreetset lõiku, siis saab selle juurde tagasi tulla.”
Sedasama ütleb Haapsalu raudtee kohta ka transpordi arengukava: kaaluda rongiliikluse laiendamist uutel suundadel (Riisipere–Haapsalu ja Valga–Koidula–Pihkva), analüüsides seni tehtud investeeringute mõju, sotsiaal–majanduslikku tasuvust ja investeerimisvõimalusi.
„Vaevalt et meil on mõtet ehitada täiesti uusi 

sisereisirongiliine, pigem on ju Eesti 

150aastane rongiareng 

ikkagi nagu taandarengus olnud, kuigi teatud 

sinusoididega,” vastas Parts Neeme Suure 

küsimusele, 

milline võiks Eestis taristu välja näha aastal 

2030.
Parts lisas — küll Rail Balticu projekti kaitstes —, et täiesti uus infrastruktuur võib luua uut reaalsust. Ta tõi näiteks Tallinna–Helsingi vahelise liikluse. 1990. aastate alguses oli reisijaid aastas 100 000, nüüd 9 miljonit. Selles on muude põhjuste kõrval tähtis osa ka infrastruktuuril, ütles Parts.

Sellised inimesed meid juhivadki?Aeg-ajalt on tõesti olnud taandarenguid. Kuid enamasti on selles süüdi olnud just need,keslõhkunud ära millegi vajalik. Riigiraudtee pidev lammutamine ja erastamine, Haapsalu raudtee ja reisirongiliikluse likvideerimine, Lõuna-Eesti ja Narva suuna rongiliikluse katkestamine. venitamine Valga-Võru raudtee remondiga, Mõisaküla liini lammutamine jne jne. EVR Infrast, Gargostjm asjadest ma ei räägigi. Ja siis julgeb majandusminister tuua sellise põhjenduse??? Kui ikka minister ei saa aru, mis põhjustab taandarenguid, siis tuleb tal taanduda. Et areneda. Või vaadata Eestimaal natuke ringi!
Ning kuidas saab üks uus rongiliin LUUA UUT REAALSUST ja teine ei saa? Seda enam, et RB jaoks pole tegelikult ühtegi tõsist uuringut, on vaid läbisurumistaktika, mida vürtsitatakse "kodanike kaasamistega ja rahvakoosolekutega"!. Vähemalt soravalt jutustama ja kaasvestlejat või küsijat katkestama on Parts nüüdseks õppinud!
Kiirest rongiühendusest kõneles riigikogus ka Partsi erakonnakaaslane IRList Aivar Kokk. Tema sõnul tuleb hinnata, milliste Eesti tõmbekeskustega on veel võimalik sisse seada kiire rongiühendus Tallinnaga. Analüüsida tuleb Riisipere–Haapsalu–Rohuküla raudtee rajamise tasuvust, leidis Kokk.

Ime küll, et Kokk sõna võttis! Ja on ju uuritud, või pole ta kursis? Ning kui sellest veel vähe, miks siis ei uurita, vaid ääretult venitatakse?
Investeeringud Eesti–siseste raudteeühenduste parandamiseks on vajalikud sõltumata sellest, kas Rail Baltic tuleb, ja kui tuleb, siis millisesse trassikoridori see paigutatakse,” ütles Kokk. „Rail Baltic ei lahenda riigisiseseid puudujääke, nagu Tallinna–Tartu maantee laiendamise kõrvalt tuleb tagada ka teiste linnade omavaheline ühendus.”

Vähemalt üks kuldne mõte! Huvitav, kuidas sellele reageeris Parts? Jobud?
Raudtee peab toetama regionaalarengut. Kiired ühendused loovad võrdsemad tingimused ettevõtluse arenguks üle kogu Eesti. See suurendaks majanduskasvu ja maksutulu ning looks uusi töökohti, kõneles Kokk.


Rail Baltic — kellele ja milleks
Haapsalu raudtee kõrval esitati Partsile küsimusi ka Rail Balticu kohta.
Jaak Allikut huvitas, kas siis, kui parlament on transpordi arengukava heaks kiitnud, on veel mõtet rääkida Tallinna–Tartu–Valga trassist Rail Balticu kontekstis. Nimelt on arengukavas Rail Balticu raudteejaamad kavandatud Ülemistele ja Pärnu.
Parts vastas, et majanduslikult on realistlikum teha lühem raudtee, selmet teha 100 km pikem kiirraudtee, kus rongid sõidavad 240 km/t.
Allikut huvitas veel, mida arengukavas Rail Balticu all õieti mõeldakse. Lubatud on kiirliiklust marsruudil Tallinn–Berliin. Lehtedest aga on lugeda, et poolakad ei kavatse midagi ette võtta Varssavi ja Leedu piiri vahelise kiirraudtee rajamiseks.
„Rail Baltic on raudtee infrastruktuur, mis suudab teenindada 240 km/t sõitvaid ronge Tallinnast Leedu–Poola piirini,” vastas Parts Allikule.
Parts tunnistas, et Leedu–Poola piirilt edasi Varssavi poole on raudtee üsna kehvas seisukorras. Keskmine kiirus on 60–70 km/t. Poola on aga Partsi sõnul otsustanud, et järgmise kuue aasta jooksul kasvab kiirus 160 km/t peale.

Berliini peale? Partsu järel!!!
„Seda on kinnitanud Poola peaminister, seda on kinnitanud Poola transpordiminister,” ütles Parts. „Poola on ka öelnud, et kui kiirused tõusevad 240 km/t peale, nagu on kirjas Rail Balticu nii–öelda definitsioonis, siis nad kindlasti on valmis täiendavalt investeerima.”
Partsi hinnangul võetakse otsus eelistatud trassi kohta vastu lähima kuu või vähemalt selle aasta esimesel poolaastal. Ehitus peaks algama lähema kuue aasta jooksul. Transpordi arengukava täitmisse kavatseb riik paigutada 3,1 miljardit eurot.

Aga mis see on?
On see teadmatus reaalsest elust? Teme kõike, mida teised  (jobud?) ette räägivad, aga ei süvene vajadustesse, võimalustesse jne? Kes peab seda RB- üleval? Kus on reisijatevood kui EA ei suuda lisaliinegi avada? Iga lennufirma soovib kasumit. Meelitame ainult välisfirmasid ja EA-le maksame peale?

Häbi on, kurat, no on häbi! Haapsalu raudtee oleks käkitegu ehitada! Hind ei ole kõrge ju!

Friday, January 24, 2014

Auklik Eestimaa - laristav ja priiskav!

Väga tihti räägitakse RB või neljarealise maantee ehitusest, tänavavalgustuse kaasajastamisest, viaduktide ehitusest jne jne.


Üks asi teeb mulle tuska. Väga kergekäeliselt soovitakse aina uusi asju nagu ameerikalikus tarbimismaailmas, kuigi olemas toimivad asjad ja lahendused.

Mida see aga kaasa toob?

http://www.postimees.ee/34508/err-ee-padise-valla-elanikud-voitlevad-kruusakarjaari-vastu

http://www.kylauudis.ee/2010/09/04/luutsniku-rahvas-seisab-uue-kruusakarjaari-vastu/

http://www.nommeteeselts.ee/uudised/85-tekstilehed/121-paekivi-kaevandamise-oht-nabala-karstialal

Sarnaseid viiteid võiks tuua sadu! On kindel, et killustikku ja kruusa jm on alati vaja ja nii jääb ka tulevikus. Miks me soovime aga laristada? Olles liikluses kultuursed,saame sõidetud ka tavalistel maanteedel? Pannes rongid käima mööda Tartu suunda, saame ikka Euroopasse.
Igatahes tahaks ikka väga loota kainet mõistust!

Samamoodi laristame tänavavalgustuse kaasajastamisel. Peaasi, et EL-i raha ärakulutada. Mõtlemata tohututele betooni,metalli jm kogustele, mis selleks kulub. Ometi on olemas säästlikumaid lahendusi. KORDI säästlikumaid!

Mõtleme enne kui lahmime ja laristame!

Ning üks oluline asi veel. Iga kruusakarjäär, mis luuakse, peab tagama kohustuse hiljem see rekultiveerida või näiteks ka järvekeseks muutmise. Veelgi rohkem.Kui juba kruusakarjääri omav firma soovib avada mõnda uut karjääri, peab ta mõne oma likvideeritud karjääri samuti muutma looduslikult mitmekesiseks. Aitab lihtsast Eestimaa augustamisest raha nimel.

Thursday, January 23, 2014

Aasta siis oli 1995...

Pea 10 aastat hiljem...


Täiskogu istungi avab Riigikogu esimees TOOMAS SAVI. Kohal on 62 Riigikogu liiget, puudub 39.
1. Infotund
Esimees 
Tere õhtust, austatud Riigikogu! Alustame infotundi. Palun, kohaloleku kontroll! Kohal on 43 Riigikogu liiget,
puudub 58. Lugupeetud kolleegid! Vastavalt kavale kuulame ära vastused neljale arupärimisele. Esimesena
palun Riigikogu kõnepulti õiguskantsler Eerik-Juhan Truuvälja, kes vastab Riigikogu liikme Vootele Hanseni
arupärimisele Riisipere--Haapsalu vahelise raudteelõigu sulgemise kohta. Palun, härra õiguskantsler!
E.-J. Truuväli 
Härra esimees, lugupeetud Riigikogu liikmed, daamid ja härrad! Nädal aega tagasi toimunud infotunnis
käsitleti väga põhjalikult küsimusi, mis on seotud Riisipere--Haapsalu raudteelõigu sulgemisega. Ma loodan,
et teeolud on teile kõigile teada ja seepärast piirdun lühikese vastusega. Riisipere--Haapsalu raudteelõik suleti
» STENOGRAMM » ESMASPÄEV, 20. NOVEMBER 19951/23/2014 Riigikogu
http://www.riigikogu.ee/index.php?op=steno&stcommand=stenogramm&date=816858000&pkpkaupa=1&paevakord=1900002772&op2=print 2/15
reisiliikluseks riigiettevõtte Eesti Raudtee peadirektori 18. septembri 1995. aasta käskkirjaga. Selle aluseks
oli teatavasti Eesti Raudtee haldusnõukogu 15. septembri otsus ning selle juurde kuuluv lühidokumentatsioon,
mis piisava üksikasjalikkusega põhjendas selle raudteelõigu sulgemise ajutist vajadust. Leian, et seejuures on
järgitud raudteeseaduse § 15 1. lõike nõudeid, mille kohaselt raudtee omanik võib ajutiselt piirata või sulgeda
liiklust tee halva tehnilise seisundi korral. Raudteeseaduse § 4 2. lõike järgi on riigi omandis oleva avaliku
raudtee valdajaks riigiraudtee ettevõte. Raudteeseaduse § 15 4. lõige kohustab raudteeomanikku korraldama
raudteeliikluse ajutise sulgemise korral reisijateveo muu transpordivahendiga. Viidatud käskkiri sisaldas
korralduse tagada reisijatevedu Riisipere--Haapsalu raudteelõigu ulatuses autobussidega kuni 31. detsembrini
1995. Seda võiks käsitleda kui reisiliikluse ajutise sulgemise esialgset tähtaega. Kuid ilmselt on siin tegemist
sellega, et Eesti Raudtee ei saagi teist tähtaega määrata, kuna ta on seotud oma aastaeelarvega.
25. septembril käesoleval aastal kohustus Teede- ja Sideministeerium oma nõupidamisel, et Eesti Raudtee
haldusnõukogu määraks reisiliikluse katkestamise tähtaja. Eesti Raudtee haldusnõukogu 25. oktoobri otsuses
on see tähtaeg antud tingimuslikult. Ja see kõlab nii: "...kuni nimetatud raudteelõigu tehnilise seisundi

vastavusse viimiseni ohutu liikluse ja tehnokasutuseeskirjade nõuetega." Raudteeseaduse § 15 ei nõua
raudteeliikluse ajutise sulgemise tähtaja määramist kuupäevaliselt. Võttes arvesse nädal tagasi toimunud kahe
ministri avalikkuse ees esinemist, on täiesti loomulik ja mõistetav ja kooskõlas seaduse mõttega, et
raudteeliikluse sulgemise tähtaeg anti tingimuslikult. Küsimusele, kas raudteeliiklust saab ajutiselt sulgeda ka
siis, kui raudtee valdaja ei ole avalikustanud raudtee seisundit, vastan ma jaatavalt. Avaliku raudtee omanik
peab avalikustama raudtee seisundi ja andma kõigile isikutele tasuta teavet raudtee seisundi ning
kasutamiskorra kohta, kuid see ei ole raudteeseaduse § 15 alusel tehtava otsustuse eeltingimus. Kui olukord
on katastroofiline, tuleb raudtee sulgeda sekundipealt, mitte jääma ootama. Antud juhul ma leian, et aega oli
siiski piisavalt ja seda oleks tulnud teha tunduvalt varem. Teede- ja Sideministeeriumi ning Lääne- ja
Harjumaa maavanematelt saadud andmetel teavitati Riisipere--Haapsalu raudteelõigu ebarahuldavast
seisundist maavanemaid, Läänemaa valdade, suuremate tööstusettevõtete juhte, üldsuse esindajaid kohaliku
pressi kaudu. 13. märtsil k.a toimus Haapsalus asjakohane nõupidamine. Haldusnõukogu 15. septembri otsus
edastati massiteabevahendite kaudu samal päeval. Raudtee-ettevõtte Eesti Raudtee peadirektori käskkirja
reisiliikluse ajutise sulgemise kohta ei ole siiani maavanematele saadetud. Ministeeriumi ametlik pressiteade
kõnesoleva raudteelõigu ajutise sulgemise ning reisijateveo korraldamise kohta edastati alles 21. septembril,
see tähendab kaks päeva enne rongiliikluse peatamist. Ilmselt ei võimalda nii lühike tähtaeg seaduses sätestatu
sisulist tagamist. Raudteeseadus ei määra kindlaks raudtee seisundi avalikustamise ulatust. Faksiga1/23/2014 Riigikogu
http://www.riigikogu.ee/index.php?op=steno&stcommand=stenogramm&date=816858000&pkpkaupa=1&paevakord=1900002772&op2=print 3/15
maavanematele 19. septembril edastatud 7. septembri akt Riisipere--Haapsalu raudteelõigu tehnilise
seisukorra kohta on piisav olukorra hindamiseks. Tavakodaniku, eeskätt reisija jaoks on minu arvates
21. septembril avaldatud pressiteade piisavalt informatiivne, kuigi see edastati alles viimasel minutil. Ja
lõpetuseks. Kõnealuse raudteelõigu sulgemise käigus ei ole antud õigustloovaid akte, mis on teatavasti
õiguskantsleri järelevalve objekt. Ametiisikute toimingutes ei saa konstateerida põhiseaduse- ja
seaduserikkumist, kuid konstateerima pean formalismi ja bürokraatlikku hoiakut informatsiooni edastamisel.
Tänan tähelepanu eest!

 Ohoo! Tegemist oli ajutise sulgemisega ja raudtee omanik pidanuks tagama asendusbusside liikumise..

7. 8. Haapsalu raudtee arenguprogramm        

Riisipere-Haapsalu raudteelõik on erastatud. Alljärgnev arendusprogramm on omanike nägemus selle raudteelõigu  tulevikust.

1. Riisipere-Haapsalu raudtee töökorras hoidmine. Haapsalu depoo rajamine. Teostus on planeeritud aastail 1998-1999, omanikud investeerivad omavahenditest 1,3 miljonit krooni.
Eesmärk: rongiliikluse säilitamine kehtestatud kiiruspiirangute juures. Säilib kaupade veovõimalus raudteed mööda Harju, Lääne, Hiiu ja Saare maakonna jaoks. Odavdab transpordikulusid klientidele 50-80%. Tööd jätkavad raudteetransporti kasutavad ning töötlemisega tegelevad ettevõtted, suureneb ettevõtjate kindlustunne, tekivad uued ettevõtted. Maanteede koormus väheneb, samuti keskkonnareostus. Tasuvusaja määrab ettevõtluse arengu kiirus ja veoste maht.
2.     Riisipere-Haapsalu raudtee remont.
Kümneid aastaid hooldusremondi tegemata jätmise tõttu vajab raudtee remondiks ca 8 miljonit krooni. Lahendusvariandid: teha igal aastal 1 miljoni krooni eest remonti või lõpetada see 1-2 aasta jooksul. Projekti realiseerimisel kaovad kiiruspiirangud vastavalt kas 10 aasta jooksul või kohe pärast remonti. Remondiraha on võimalik leida alljärgnevalt loetletud projektide abil.
3.     Reisiliikluse taastamine
Kahe kasutatud rööbasbussi ost Rootsist maksumusega 7 miljonit krooni, mis rakendab omakorda regionaal- ja sotsiaalpoliitilise projekti eelpool toodud maakondades.
Võimaldab maapiirkondade tööjõu potentsiaali täielikumat rakendamist, uute töökohtade loomist nii maal kui ka linnas. Projekt realiseeritakse iseseisva investeerimisprogrammina.
4.     Haapsalu-Rohuküla raudtee ehitus.
Maksumus ca 14 miljonit krooni. Uue transiiditee avamine. Tõenäolised transiidi ja väljaveo artiklid:
n  puit Venemaalt läände ümbertöötlemisega Lääne maakonnas
n  kütused Venemaa-Euroopa-Eesti-Venemaa
n  hakkepuit Eesti-Saksamaa-Rootsi
n  ja muud.
Projekt realiseeritakse iseseisva investeerimisprogrammina.
Kommentaarid:
Programmi koostajad on veendunud, et Haapsalu raudteel on vääriline koht Eesti Vabariigi regionaalpoliitika realiseerimisel ja see haakub täielikult Euroopa Liidu infrastruktuuri ja loodushoiu prioriteetide tunnistamisega. Programm võimaldab luua ca 150-200 täiendavat töökohta, eriti maapiirkonnas. Eesti Vabariigi valitsusel ja Riigikogu poliitikutel tekiks programmi toetamisega suurepärane võimalus end rehabiliteerida ja ühtlasi hoiduda uute vigade tegemisest antud valdkonnas. 

 Nii  nägi tulevikku raudtee omanik enne lammutamist.

Kahjuks leiab infot netist tolle aja kohta väga vähe või see keerukas.





Wednesday, January 22, 2014

Talv jätkub.

Ilmad on päris krõbekülmad, aga ilusad. Täna tõusis päeval termomeetri näit isegi -8 kraadini, varahommikul oli -20.
Sõber saatis teele. Sügamata ei jäänud.

Näha tihaseid, harakaid, vareseid, rähne ja ka pöialpoisse. Kuulda oli ka sabatihaseid.


Oravaid tundub viimasel ajal rohkem olema.

Siin kohati ka kobraste tegevusjälgi näha.

Ettevaatust, porganditel on jooksuaeg.

See meeldib mulle alati ja iga nurga alt.

Rohkem pilte siin.


Tuesday, January 14, 2014

Monday, January 13, 2014

Maitsvat reisijale?

Turiste ju tuleb!


http://www.mke.ee/novosti-pbk/rozhdestvenskij-tallinn-voshel-v-desyatku-samykh-populyarnykh-sredi-rossiyan-gorodov

Но теперь перед Таллинном, да и всей Эстонией стоит не менее амбициозная задача – сделать такой объем туризма, если не круглогодичным, то хотя бы резко увеличить число туристов летом. Здесь также планируются масштабные кампании по пропаганде нашего спа-отдыха, туристических маршрутов по Эстонии, и возможности совместить поездку в Таллинн с визитом в Хельсинки или Стокгольм, благо виза одна и та же. Кстати, и нынешней зимой паромы в этих направлениях были заполнены гостями из России

Aga vaeva näha peame kõvasti. Kindlasti ei sobi selleks ebaõnnestunud reklaamid. Ja ka uutele rongidele tuleb mõelda, tulgu need siis Moskvast, Peterburist või Riiast.  Ja mitte ainult Tallinna sõitmiseks.

Soomes uued restoranvagunid, kuid vist mitte porgandite jaoks....

http://rus.postimees.ee/2659232/v-26-finskih-poezdah-pojavjatsja-unikalnye-dvuhjetazhnye-vagony-restorany


Wednesday, January 8, 2014

Mida rohkem loksutab,seda rohkem öögid. (Eesti kaasaegne vanasõna).

Elroni ja riigi kaitsjad barrikaadisel ütlevad ikka,et vaja on 100 kriitikavaba päeva ning kõik loksub paika!
Paraku on nii,et liigne loksutamine paneb vaid jalgu kõhu alt välja võtma (kui iiveldus lubab) ja jooksma. Kuhugi. Siit kaugemale. Mitte linnalähi piirides.....
Aga koju jõudes otsisin muusikat Ja ei kujutanud ette, et ühes tuttavas loos olen ma olemas.....
http://www.youtube.com/watch?v=jHIwpiew8hc

Nüüd kui suuresti puhata sai ja loobusin uudiste lugemisest, kus seakisa (kostab taevani!?) ning käes on aeg, kus raudtee on populaarseim teema, pean tulema taevast maa peale. Ja püüan lugeda-vaadata kõike seda,mis kinnimakstud mustamine kelllegi poolt. Kas suudan? Ei tea. Haapsalus kohvikus võtsin kogemata lehe kätte ja ei jõudnud ennast ära kiruda! Vaimuvaesus on ikka kohutav asi....

Tuesday, January 7, 2014

Parim variant sellise töö järel. Puhkus!


Aga pommiauk see linn küll ei ole! Pigem koht, kus saab puhata. Ja vägagi mõnusasti, kui tead, mida otsid ja vajad.


Turiste käib ka talvel. Üks hea asi oli ka see, et linnus oli aastavahetuse paiku avatud.


Prooviti ka sepatööd.

Minu jaoks oli aga omamoodi tore tunne see, kui roninud torni, et nautida Haapsalut enda ees, algas pimm-pommimine ja kellamäng. Raputas kõrva ääres päris hästi läbi....


Aga vaated muidugi head ja hoolimata sombusemast ilmast sain üksjagu nautida nii vaadet kui nüüd pilte.



Mida peaksime rööbasteks taguma? Või peaks kuidagi teisiti väljendama, et huvi ei ole leige? Ah?



Kirikus sai nautida ka orelimängu. Seda peaks olema küll sagedamini!



Lisaks Valgele Daamile ja Kiikuvatele Vaimudele 

on nüüd olemas ka Piiskopi vaim?



Väiksele Viigile.





Vägagi nauditav. Maalid ja keraamika.





Talumehe Kõrtsi sööma. oleks ma teadnud, et see miski sealiha-võileib nii suur portsjon, poleks ehk vast lambakotlette tellinud. Või vastupidi. Aga mulle maitses.

Aga ikka siia ka...

Või lihtsalt linna peale jalutama...

teistkordselt Vene Laat ja oijah...vaataks ja ostaks ja maitseks ja... pelmeene käsitsitehtuid maitsesin ja glögi ja ei tea mida veel. Muidugi oli tore, et pelmeene sai ka järgmisel päeval Müüriääre kohvikust.

















Tore oli muidugi FB sõpradega kohtuda. Vana-Torokse toodete mekkimisest ma muidugi ei räägigi...


Tõsiselt võimas esitus. Õhtud Moskva Lähedal eriti!






Ja ka annetustest ma kõrvale ei hoidnud. Eriti nii maitsvate kiluvõileibad puhul, aga ka mujal...

Maavanema jäi aega natuke juttu puhuda ja loodan väga, et nüüd kui porgandid laval, läheb ka tõsisemaks töötegemiseks. On ju tõestatud, et rongiga võib Haapsalust Tartusse sõita ikka küll. Eks seegi oleks hea lisa Elroni piletitulule...

Rõõmsaid kohtumisi jagus üksjagu!



Kulttur aga ootas. Haapsalu Big Bandi kontsert. Ei saa öelda, et just olnuks mu lemmikmuusika, kuid üllatas meeldivalt. Teinekordki!









Big Bandi toetab linnavalitsus!


Lisaks bändi juubelile oli juubel ka juhendajal.

Aarne Õunapuu - 60





Tsaaride rida?


Vene köögi eripära. Veiselihapada.

Ja pirukas Müüriääre kohvikus


Raudtee aga aina haihtub....


Küll oli aga haigruid...










...ja ka luiki!

Mõne koha hinnaklass aga jääb minu jaoks võõraks...










Margareetad vist? Linnuses. Jaanuar, 2014.
Aga taas imelised vaated....



 Kaugelt paistab Fra Mare.






Tundub, et  kui hästi palju fantaasiat rakendada, siis meenutab tina küll Läänemaad ja saari? See tulemus mulle täitsa meeldis!










Vahel ooteajad ikka liiga pikad, aga tomatimahl...



....ja räimed sobisid.



Haha, lase jälle rong läbi! Kas Läänemaal pole liiga kaua juba ronge läbi laskmata?






Ilu igal sammul!





Kahekohaline tuba ju! Üks väike Valge Daam sobib!

Midagi ilusat. Aga ilm muutus halvemaks....

Ja pidi taas ümberistumist kasutama! Ehk siis erinevate ühistranspordiliikide ühildamist.