Blog Archive

Friday, February 28, 2014

Rongbussiga Nõmmelt Murru!

On üks hea uudis. Selliseid asju viimasel ajal vähe juhtunud.


http://elron.ee/1-martsist-saab-rongi-ja-bussiga-haapsallu/

Selle bussi otstarve pole ei Haapsalu rongi asendamine ega Haapsalu-Tallinn liikluse parandamine! Vaid just nimelt regionaalpoliitika ja riigi ühistranspordi ülesannete täitmine!

On äärmiselt tubli tegu, et selle bussi käivitamisega hakkama saadi! Selliseid asju juhtub viimasel ajal harva, seda enam peab kiitma!

Ometi tekivad paljud küsimused kui teemasse süveneda.

1. Bussi käivitamise eel kooskõlastati asju külaseltside jpt. Väga õige lähenemine!

2. Kas need ajad (Tallinna saabumine ja sealt väljumine) on ainuvõimalikud? Kas rohkem ei oleks pidanud arvestama Keilasse saabumist-väljumist? See ei pruugi nii olla, aga just Keilaga on Haapsalul vilets ühendus. Kindlasti pole ka kõigil Keila suunalt tulijail vaja jõuda enne kl 8 Balti jaama, väljutakse küllap ka varem (Haabersti, Lille, Vabaduse Väljak jt)!? Praegune tundub veidikene Tallinna-keskne!

3. Bussipeatus asub Keilas jaama lähedal, aga mitte vahetuses läheduses. Tegelikult on oluline vahetu lähedus ja isegi visuaalne kontakt. Sellest oleneb lühike seisuaeg ja kindlustunne, et ükski transpordivahend ei lahkuks teise tulekul!

http://www.peatus.ee/#route_search;map;21945,4721;20142;980,1072,0

4. Juba kaarti vaadates on selge, et asjale lähenetud ühepoolselt. Hommikul saab bussiga Haapsalust, Uuemõisast, Linnamäelt, Keedikalt ja mujalt Keilas istuda rongile, jõudmaks Sauele, Nõmmele jm, küll aga ei saa Paldiskist tulles samale bussile? Õhtul saab Nõmmelt, Sauelt jm tulles Keilas bussile, kuid ei saa Harkust bussiga tulles Riisipere rongile? Küsimus muidugi sõitasoovijate arvus, kuid kindlasti peaks tähelepanu pöörama ümberistumisvõimalusele mõlemat pidi! Seda enam, et tõenäoliselt puudub piisav ülevaade võimalikest sõitjatest.

5. Kas kaaluti ka võimalust bussi varasemaks väljumiseks Tallinnast, kohtumaks Keilas rongiga, mis saabub 17.10? Seda enam, et mõlemad käigus vaid tööpäeviti! Nii sobiks see tõenäoliselt paremini võimalikele Keilas tööl käijatele.

6. Kas Keila plaanib (eurorahade toel just praegu?) luua bussipeatuse just ümberistumiste otstarbeks ka raudteejaama? Koos muu vajaliku ja juurdekuuluvaga?

7. Elron pani info oma kodulehele, see tore. Kas see olemas ka Atko kodulehel?

8. Et netist ei jõua enam mingit infot hoomata, siis on kindlasti vaja tagada info kõikides peatustes. Kuuldavasti seda bussipeatustes ka tehakse (kuigi Läänemaal ei ole olukord bussipeatuste infoga just 5+), saab aga see olemas olema vähemalt esimesed 2-3 kuud kõikides rongipeatustes Tallinnast Riisipereni ja Paldiskini? Et inimeste teadvusse jääks selline võimalus. Eriti seni, kuni paljud ei tea isegi portaali Peatus.ee

9. Jõuamegi taas minu poolt pidevalt püstitatava teemani. Ühine info peatustes peab olema mitte perroonil, vaid kas ülekäigu või parkla läheduses vm kohas,. kus reisija või möödakäija saaks hoomata kogu infot!

See pole taas vaid virisemine, pigem koht aruteludeks. Nii et oleksin väga tänulik kui vastava asjaga tegelejad ka siin oma infot jagaksid nii minu kui lugejatega. Nii parema arusaamise tagamiseks kui teemade üle arutlemiseks!

Edu sellele bussiliinile?

Thursday, February 27, 2014

Diletantide lubadused.

Oi kui tihti räägiti Elektriraudteel sellest, et Raplast hakkab uute rongide tulekul Tallinna saama iga tunni tagant! Kus need lubajad nüüd on?

Ma ei hakka rääkimagi sellest, et minu (erinevalt Elronist - asjatundliku) kriitika pärast sain ma vastu päid-jalgu paljudelt "teadjatelt".

http://www.edel.ee/images/uploads/file/Infra/LG%20kava%202014-2015%20Model%205%2027_02_14(1).pdf

Milline siis näeb välja soliidne sõiduplaan?
Muide, asjagi pole ka lubadusest saada 51 minutiga Raplasse kõigi peatustega. Ega Viljandi ekspressidest. Ning Pärnu Maavalitsuse jaoks pole oluline Keava. Kui keavalaste jaoks vast on. Viljandist rääkimata. Sõidetakse ju sinnakanti kooligi.
Kes aga Kasemetsas, Viliverest, Lohult või Hagudist sinnakanti tahab peab tund aega Rapla raudteejaamas kaubanduskeskusi külastama, nagu elroonlastel kombeks soovitada

Aegviidu suuna peale ma ei taha enam mõeldagi...

Paraku jätan ma nüüd enamuse svigadest ja võimalustest neid parandada, avalikkuse ette toomata!. Oma suppi peab ikka ise sööma!

Elroni lehel saab aga teada, et neile väljakutsed inimestest tähtsamad...

 http://blog.elron.ee/2013/10/2014-aasta-soiduplaanist.html

teisipäev, 22. oktoober 2013

2014. aasta sõiduplaanist

2014. aasta saab olema oluline aasta reisirongide sõiduplaanide osas.

Uued rongid on juba toomas kiiremad sõiduajad elektrirongide liikluspiirkonda Harjumaal ning alates 1. jaanuarist toimub see teatud osas ka ülejäänud Eestis. Lõplikult võetakse uued, kiiremad sõiduajad kasutusele 2014. aasta maikuu lõpust.

Oluline on rõhutada, et antud tähtaeg tuleneb asjaolust, kus 1. juunist hakkab kehtima täiesti uus rongide liiklusgraafik Eestimaa raudteedel ja siis on Elronil võimalus 100% ettevõetavaid plaane realiseerida.

Lisaks kiiremale ühendusajale kasvab selgelt ka reisirongide väljumiste arv Eestis. Kui elektrirongide puhul toimub mahu kasv juba 1. jaanuarist viisil, kus on võimaldatud Paldiski, Riisipere ja Aegviidu liinide ühendamist Tallinnaga iga tunni aja tagant mõlemas suunas ning Keila-Tallinn lõigu tipptunni väljumiste arvu kasvatamist neljale väljumisele tunnis mõlemas suunas,

siis diiselrongide puhul on 2014. aasta maikuu lõpuks Tartu liinil sisse seatud igapäevaselt toimiv kord, kus Tallinna suunas väljub rong iga 2 tunni järel. Sama siis ka vastupidi.

Viljandi liinil on toimuvad väljumised iga 3 tunni järel.

Samuti on Elron koostöös Rapla- ja Järvamaaga otsustanud pikendada kõik tänased Lelle rongid Türini, parandades nii veelgi Järva maakonna ühenduskvaliteeti pealinnaga.

Üks tähtsamaid ja ka huvitavamaid väljakutseid vedajale on aga ümberistumisvõimaluste korraldamine. Elron näeb, et alates 2014. maikuu lõpust on Eesti reisirongide liiklus korraldatud muuhulgas ka viisil, kus:
  1. Igalt Narva-Tallinn rongilt saab Tapa jaamas ümber istuda Tartu suunas sõitvale rongile &igale Tallinn-Narva rongile saab Tartust tulevalt rongilt ümber istuda Tapa jaamas
  2. Iga Tartu ja Narva rongiga on Aegviidu jaama kaudu seotud elektrirong. Nii on võimalik elektrirongilt istuda diiselrongi ja vastupidi, andes nii võimaluse ka Harjumaa idasuuna väiksematest peatuskohtadest (nt Kulli, Raasiku jne.) liikuda rongiga Narva ja Tartu suunas.
  3. Igalt Riia-Valka rongilt pääseb edasi Valga-Tartu-Tallinn rongile &
    igale Valka-Riia rongile pääseb Tallinn-Tartu-Valga rongilt.
  4. Iga Valga-Tartu ja Tartu-Koidula rong on Tartu jaama kaudu seotud Tartu ekspressrongiga. Nii on võimalik Valga ja Koidula suuna inimestel kiirelt pääseda Tallinna ja vastupidi.
  5. Lelle-Pärnu lõigul liigub eraldi rong, mis teostab ette- ja äravedu Viljandi rongile Lelle jaamast.
Lausa lust!

Wednesday, February 26, 2014

Vaba riik, aastapäev ja riigi kodanike elu.

Viimasel ajal on päris huvitav jälgida elu Eestimaal. Oli ju piirilepingu sõlmimine, vabariigi aastapäev, arutelud ja arvamused tõsistel teemadel...
Milline siis on meie tulevik?

http://www.laanlane.ee/article/statistikaamet-2040-aastal-elab-l%C3%A4%C3%A4nemaal-18-792-inimest

Eestimaal toimub maheküüditamine? Miks ja kelle eesmärgil? On põhjuseks salajased vandenõud või ükskõiksus? Kas midagi saab teha? Arvamusi on erinevaid.

FB-st:
 Kusjuures Pärnu linnapea kõne lipuheiskamisel Pärnus oli lühike ja konkreetne - kui Eesti riik tahab püsida, siis peame täna ja kohe lahendama iibeprobleemi, pannes selleks mängu kõik ressursid, mis meil on. Ilves aga hakkas hämama sellest, kuidas Eestis ei saa kunagi valdavaks 4-5-lapselised pered ja üleüldse olevat Euroopas ammu juba tendents sündivuse langusele. Midagi ei saavatki teha. Mees ei märka isegi seda, et kui 85 miljoni elanikuga Saksamaal kuluks negatiivse iibe korral riigi täielikuks lagunemiseks ning langemiseks aega 2000 aastat, siis Eesti rahvas oli isegi oma kõrgeima iibega hetkedel juba riigina püsimise kriitilisele piirile väga lähedal, rääkimata sellest, mis juhtub minimaalse piiri kättejõudmisel. Mida väiksem rahvas, seda suurem tagasilöök iibeprobleemidest.

Kasutan siis ka arvamusi suhtlusvõrgustikest. Sest seal võib leida äärmiselt täpseid ja austatavaid arvamusi. Palju rohkem kui siia iial jõuaks üles panna. Kel soovi rohkem lugeda, tuleb leida oma sõprade hulgast need, kes lihtsalt ei kiru, ei virise, ei vingu, vaid muretsevad ja hoolivad. Nii riigist kui rahvast, nii maast kui tulevikust. Mitte neid, kellel mõte kõik rahaks teha, teiste kulul elada...

Keda peaks aga inimene uskuma?

 http://www.ohtuleht.ee/565965/mart-helme-nagu-banaanivabariik-kuubis

Miks peaksin arvama, et Mart Helme vingub? Äkki tõesti hakkavad talle vastu selgrootute maailm, sest tal on põhimõtted? Aga äkki ongi nii? Mul on ka põhimõtted, olgu väiksed ja nõrgad, aga on! Mõnede puhul neid aga ei tundu olema! Ja siis enamasti just need hakkavad teisi süüdistama vingumises ja virisemises ja halvustamises...
Ehk oleks tõesti aeg hoopis riigil kui sellisel muutuda? Hakata märkama inimest? Oma inimest, mitte neid, keda siia oodatakse? Küllalt ju räägitud sellest, mida tähendab oma maa tühjendamine ning samas võõrrahvast massiline sissetoomine! Ja küll räägitud, khu läheb meie raha. Millega me saaks muidu oma lapsi ja pensionäre palju elamisväärsemas riigis endiselt endi kõrval näha!..
Ma ei pea ju siin riigis ometi kõiki vandenõuteooriaid uskuma? Või hoopiski pean silmad avama?

http://www.oleteadlik.ee/pangad-korporatsioonid-ja-riigijuhid-ehk-eestist-kaduvad-miljardid/

Paljud, sh ka Rein Järvelill, on soovitanud luua riigi (kommerts)pank, mis siis haldaks kõiki riigiga seotud tehinguid, riiklikku pensionifirmat jne! Just seda peaks tegema! Ning keelama tütardel laenata oma välismaal olevatele "vanematele".! Paraku liberaalse maailmavaate juures pole selleks lootustki! Saad hoopis midagi muud!

Eile uudistes sotsiaalminister soovitas üliõpilastel riista välja võtta ja lapsi tegema hakata! Milleks? Et need siit jalga laseks? Sest puudub igasugune kindlustunne. Pole mingi ime, et paljusid meeletult ärritab riigi kõrgete tegelaste palgatõusud, võrreldes 10 aastat püsinud lastetoetusega! Mida saad lapsele 19 euro eest?
See imal naeratus ja tegelik pale on erinevad? Tuleb meelde, kuis M-Klubis tuli Milord ja ei saanud naeru pidama: "Sots-sots-sotsiaalminister rääkis anekdooti: Kaks näljast pensionäri istuvad puu otsas....hahaah...."

Lahendusi leiaks kui vähegi tahaks!

http://www.postimees.ee/2710338/aasmae-riik-peaks-kolmanda-lapse-kasvatamise-taielikult-kinni-maksma

Aga kuidas? Muidugi peaks lastetud maksustama. Kaasa arvatud samasoolised paarid. Ning toetama neid, kes otsustavad muretseda kolmanda lapse ja rohkemgi. Ärge hakake ainult siia võrdluseks tooma neid, kes lapsi siis valmis treima hakkavad, et raha saada, see juba omaette teema ja pole mingi õigustus. See rohkem nagu mõne poliitiku arvamus, et lollidelt tulebki raha ära võtta...

Vabariigi aastapäeva paraadi ja presidendi kõnet ma ei vaadanud. Vaid lõiguti. Aga vaevalt, et see ongi paremaks muutunud kui mullu.

 http://www.ohtuleht.ee/565993/jahe-pidupaev-presidendipaar-teineteise-seltskonda-ei-nautinudki

Millest tuleneb eemaldumine? Võõrdumine? Oma inimestest?

Kuskil FB-s leidus kõnevariant, milline pidanuks olema! Ma nii päris ei ütleks. Kõne koostaja ei teinud seda väga tasemel ja loomulikult järgnevad tohutud süüdistamised virisemises jne. Aga ehk on taas põhjus hoopiski tohutus pettumises?

http://rahvahaal.delfi.ee/news/uudised/lugeja-selline-oleks-pidanud-olema-tegelik-kone.d?id=68102949

Keegi soovitas selle mõttetu pingviinide paraadi asemel hoopiski poliitikute tulekut maale, oma rahva hulka! Lastekodudesse külla koos nedne toitudega, kohtuma ja tähistama koos inimestega. Muidugi oleks see ääretult vägev! Ja aitaks natuke tunda, et meil ei ole "Teist Eestit". Paraku aga poliitikud seda ei mõista, igasuguste väärarusaamade vältimiseks minnakse ikka sinna, kuhu pööbel ei pääse...

Ja kui tahaks siin midagi muuta? Läheks oma mõtete ja ideedega riigiametniku, riigiettevõtte juhi või ministri juurde? Siis näedki, kus elad!  Nagu mina olen juba paljudes asjades näinud!

http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=20953%3Ariik-meis-enestes&catid=9%3Asotsiaalia&Itemid=13&issue=3477

Selline ongi me riik enne pingviidide paraadi, selle ajal ja pärast. Kindlasti ka pärast valimisi. Sest tuuakse ju keegi meile õnne tooma...


Friday, February 21, 2014

Ühispeatuste ootekojad.

Et meil siis olemas vähemalt 15 milj eurot, ühildamaks rongiliiklust ja busse. Mis nüüd siis saab? Kas kulutatakse raha mõne suurema koha ehk omavalituse poolt või püüakse jagada piskut igale peatusele? See peab muidugi sisaldama ka mõtlemist matkajatele, parklatele, kohalike aiasaaduste ja käsitöö müüjatele, kaevule, pakendikonteineritele, infostendidele jne. Kõigele, millest siin korduvalt kirjutatud. Ja millele muide Parts viitas oma intervjuus Postimehele.

Aga kes teeb? MKM juba ammu öelnud, et ega nemad ometi mingit putkamajandust hakka ehitama. Täitsa usun seda. Kuid jälgida võiks küll, et rahad läheks ikka asja ette...



Maissoo.


Juula.


Fotod: Kadri Papagoi!

Loodetavasti jõuab siia veelgi mõned ilusad näited panna. 




Monday, February 17, 2014

Eesti sakslase silme läbi.

Kuidas näeb meie maad sakslane?

http://tvthek.orf.at/program/Universum/35429/Universum/7468954

Laristamine?

Just lugesin lühikest tutvustavat artiklit.




Küsitavusi maanteedel ja raudteedel, viaduktidel ja liinivõrkude puhul.

http://www.postimees.ee/2700368/homme-postimehes-tallinna-ringtee-ehitamisel-laristatakse-euroraha

Pean mainima, et tänu mitmele FB grupile ja ka artiklite pläralatele saab päris häid teadmisi. Pildil näha, kuidas elektriliini äärest võetakse maha puid-põõsaid. Miks mitte kõik? Miks jäetakse alles võimalus puude kukkumiseks liinile?

Artiklis kirjeldatakse Kurna - Luige teelõiku. Teraspiirded. Kui puuduvad sügavad kraavid või kõrge kallak, poleks neid ju vaja? Kuida sellel lõigu? Õigustatud küsimus, mis juhtub, kui põrkad tagasi teele või veel hullem, vastasuunavööndisse? Kuidas tagada n. ö siledam maandumine põllul? Äkki peaks hoopiski kasutama põllul elastseid piirdeid? Piltlikult öeldes nagu slaalomiradadel?
Selge igatahes see, et kiiruse nimel pole meil õigust mõtlematuid lahendusi kasutada ega ka raisata ressursse! Millal me ikkagi jõuame nii kaugele, et ratsionaalsus tagasi tuleb?

http://www.laanlane.ee/article/paark%C3%BCmmend-haapsalu-korteri%C3%BChistut-ei-tea-siiani-mis-aasta-p%C3%A4rast-nende-%C3%B5ue-valgustab


Täiesti normaalne lähenemine.. Linn ehk omavalitsus peaks valgustama vaid neid kohti, kus pole muud võimalust ehk siis enamjaolt linamaadel, samuti ristmikud ja ülekäigud. Eraomanik (ka tööstusettevõte) peaks valgustama oma maja esise. Kindlasti võiks leida rakendused, kus omavalitsus kompenseerib ühekordselt mõistlikus ulatuses valgusti, hämaruseanduri jms. Ei saa pidada normaalseks lühinägelikku vaatenurka, kus ise tekitame endale (läbi maksude) kulutusi juurde. Ka segavad mõttetud postid kõnniteede hooldust, on ohtlikud ning väga tihti tohutult energia- ja materjalimahukad, rääkmata nednde hoolduseks vajaminevat eritehnikat (kõrged postid, juhtimissüsteemid).
Kui vaadata Haapsalus Karja tänavat, siis võiks just nimelt olla postide asemel igal majal oma valgustus. (jällegi kompenseerimisega). See võimaldab majadel kasutada eriti sellistel tänavatel "isikupärast"- ja konteksti sobivat, väiksema kuluga jne valgustit. Ka tuleb muidugi jälgida, kuidas valgusti paigalada, et see vähem häiriks vastasmajade elanikke, autojuhte. Lõppkokkuvõttes jääb linnal raha üle teiste vajalike asjade jaoks.
Soovitaks ka lugeda viimast Horisonti, kus juttu valgusreostusest. On aeg juba mõtlemisega astuda uude aega, säästvamasse ja mõtestatud aega.



Küsimusi-ettepanekuid tehtud juba ammu! Aasta-kaks, isegi kolm tagasi. Kirjutanud minust palju targemad samal teemal. Miks ikka veel asjad ei toimi?

Kelle huvides on raisata loodusressursse lausa kuritegelikult?

Reaalsed reisijad.

Kohe Reporteris tulemas uudiseid rongiliiklusest. Ometi kummitab üks asi hikjutises artiklis.




STOP! RONG!

http://tartu.postimees.ee/2699280/ekspressrongid-alustasid-tallinna-ja-tartu-vahel-kasvuga

Ma pole meediasõdur mingist firmast. Kuid kindlasti on mul oma arvamus. Ja kõige rohkem häirib mind ekslik info. Mis teitavad ekslikke arusaamu avalikus ruumis. Mis omakorda põhjustavad meediasõja. Ja väga palju negatiivseid arvamsui. Usun, et nüüdseks leidub väheseid, kes süüdistavad mingeid kallutatud jõudusid ja mõistavad, et kogu see meediakära tuli oskamatust suhtlemisest, ignoreerimisest, asjatundmatusest...

Ei hakka praegu vanu eksimusi ja vigu meelde tuletama, need siingi kirjas. Ja neid meeldetuletuseks liiga palju. Lubadus mitte tõsta hindu, kõikide Tartu rongide peatumine Aegviidus, rongide ületäituvuse eiramine, mittevastamine suhtlemisvõrgustikes, tohutu kahju põhjustamine tänu suutmatusele organiseerida piletimüüki, mittearusaamine regionaalpoliitikast ja effektiivsest majandamisest, kodanikuühiskonna mittekaasamine jne jne.

On midagi muutunud? On! Elroni juhatuse esimees jt õppinud vigu mõistma, paremini suhtlema. Natuke.

 «Kõigile reisijaile me pileteid müüa ei saanud. Praeguseks on see probleem lahendatud,» kinnitas ta. «18,9-protsendine kasv ekspressliinil on hea tulemus. Eeldame, et aasta vältel kasvab sõitjate arv samas tempos väljumiste arvuga.»

On või? Mille järgi seda lubadust antakse? Kas samamoodi laest, nagu seda, et rongide kokkupõrkeid põtradega juhtub üks kord aastas? Miks ma rongiga sõites näen jäneseid? Mitte neid, kes tööle soovisid tulla, vaid neid, kes ikka pikk-kõrvadena sõidavad? Kui suur üldse oli see "kasulik promo"? Kardan, et mitte enam tuhandeid, vaid lausa kümneid tuhandeid eurosid? Miks nii arvan?
Sest sulaselgelt kasvanud reisijate arv eelmise aasta jaanuariga võrreldes! Artiklis räägitakse küll vaid ühest liinist, miks reporter rohkem ei uurinud? See selleks. Kuid reisijate arv kasvanud ka Aegviidu suunal. Seega ei ole selline tulemus loogiline. Kiirrongide reisijate arv kasvanud osalt ka tänu sellele, et need kõik sõidavad nüüd igapäevaselt. Tavarongides üheks reisijate arvu languse põhjuseks mõnede peatuste kadumine, samas ei oleks tohtinud selliseid numbreid üldse esile visata ilma viiteta Tallinn-Aegviidu lõigule!

Probleem aga ei ole lahenenud, seega on numbrid vägagi valed. Liiga palju on olnud sõitjaid, kes isegi Tapani sõites pole saanud pileteid osta. Ja rohkem kui üks kord. Ei maksa arvata, et info selle kohta ei liigu. Piisavalt. Jäneseid palju ka teistel liinidel. Kõigele lisaks on veel üks probleem. Juba Edela aegadel päris tihti valetati sõidupikkust. Tuldi Tallinnast, öeldi Sakust. Kui teenindaja sel ajal jõudis. Öeldi Kohilani või Jõhvini. Sõideti Raplani või Narvani. Ja kindlasti ei ole ka see arv vähenenud. Väga mugav on ju Ülemiste asemel öelda Tapa? Ka selle probleemi mitteteadmine või eitamine toob kaasa kahjusid.

Nii et on aeg tunnistada endale kogu reaalsust! Vaid siis on võimalik midagi paremaks muuta.

 Tänavu jaanuaris müüs Elron Tallinna-Tartu tavarongireisidele 15 148 piletit ja ekspressireisidele 26 018 piletit. Võrreldes 2013. aasta jaanuariga, mil reisirongiliiklust korraldas veel Edelaraudtee, müüs Elron selle aasta esimeses kuus tavarongides 4362 piletit vähem.

Piletimüüki aeglustab ka kassade kaotamine ja erinevad süsteemid. Lisaks veel praegune sõidukaartide levitamine, sest seegi alguses võtab aega. Pealegi oli Edela rongides teenindajaid rohkem, tehti perroonimüüki jne. Nii suurt reisijate arvu langust võiks seletada muidugi ka Lagedi, Aruküla ja Raasiku peatuste kaotamisega. Kahjuks ei suuda ka siin Elron viga tunnistada ja kuni uue sõiduplaanini vähemalt osades rongides need taastada. Rääkimata sellest muidugi kui Narva rongi kahe võrra vähema peatumisega kiirrongiks kuulutamisega...

«Planeerime järgmise (käesoleva – toim) nädala lõpust ka väga mitmel Tartu liinil väljumisel käiku panna kuuevagunilised rongid,» lisas Norbert Kaareste.

See muidugi tore! Aga mis edasi? Võib juba arvata, mis saab edasi.Reporteris lubatakse juba Stadlereid Riia - Tartu liinile! Mil moel? Eraldi Tallinn - Tartu ja Tartu - Riia? Senise taseme puhul see poleks ime! Kuigi sulaselge nonsenss! Kindlasti nõuab teema väga põhjalikke arutelusid, mitte senist stambiga lajatamist. Kui palju aga on siis lootust teistel liinidel sõiduvõimaluste paranemiseks kui osa koosseise suundub Riiga? Ma ei hakkagi rääkima praegu sõiduplaanist kui sellisest, sest eeldada võib taas vale lähenemist - peatuste valikut jms.

Nii et paraku on tegemist ikka veel suhteliselt sisutühja infoga.


Sebe kaubamärgi all tegutsev osaühing Eesti Buss oma piletimüügiandmeid avaldama ei soostunud, kuid firma juhatuse liige Tõnu Ruusamäe nentis, et jaanuaris on bussisõitjate arv vähenenud nii Tallinna-Tartu, Tallinna-Pärnu, Tallinna-Narva kui ka Tallinna-Viljandi liinil.
«Bussidel, mille väljumine otseselt kattub rongide väljumisajaga, ning suundadel, kus on suurenenud rongide väljumiste arv, on mõju reisijate arvule tuntav,» tõdes Ruusamäe. «Põhimagistraalidel on keeruline konkureerida rongioperaatoriga, kes saab tänu ulatuslikule dotatsioonile piletihindu kunstlikult madalal hoida.»
Ruusamäe ennustusel jääb selle aasta lõpuks põhimagistraalidel bussireise veelgi vähemaks. Ta arvas aga, et kvaliteetsele bussiliiklusele jääb kindel koht tänu suuremale paindlikkusele, soodsamale sõiduplaanile ning võimalusele saada kesklinnast kesklinna.


Seda mullitamist ei maksa aga väga tõsiselt võtta! Bussifirmad pigem suhteliselt paindumatud olnud. Koostööst keeldunud. Ning loomulikult on nende piletite hindades palju õhku. Osalt ka tänu kohatisele liigsele tihedusele ehk siis äraspidisele konkurentsile kui ka soovimatusele peatuste lisamiseks. Ehk siis "armumisele" ekspressidesse. Sama viga muide osaliselt ka Elronis.

Õppida, õppida, õppida....


Sunday, February 16, 2014

Trampisin ka Tourestile.

Käisin siis messil. Tee, mis tahad, välismaa pool ei tõmmanud, kodune tunne ikka ülekõige!





Ja mis ma sinna lätlaste poole vaatan, kui isegi viimasel kümnendil pole me suutnud korralikku rongiliiklust tagada?

Pilte rohkem siin:

http://llooduseblogi.blogspot.com/2014/02/tourest-2014.html

Aga muidu päris tore oli messil.

Thursday, February 13, 2014

Rongiga maale.

Otsustasin teha ühe ammumõeldud väljasõidu.


Aruküla. Õnneks sattusin rongis kokku vana töökaaslasega, kes mulle Arukülaga tutvumise lihtsaks tegi ja kes Arukülast ja ümbrusest palju teab, nii ajaloost kui loodusest.



Igatahes peaks Raasiku vallavalitsus küll kõvasti EL-i rahale panustama ja palju ära tegema. Parkla Arukülas on väike, vajaks laiendamist. Selle kõige käigus annaks muudki teha. Parkla peroonio taga võiks olla lahendatud nii, et üksiti saaks seda ka turuplatsina kasutada ja laatade jaoks. Ühel pool olemas ka vana toimiv pumbakaev, seal võiks asuda ka ootekoda ja pingid-lauad puhkamiseks. Muidugi võiks uue parkla tegemisel vkasutada ka vana ootekoja jaoks, samuti paigaldada sinna kogu info (sõiduplaanid, kohalik info jne).




Õnn on see, et olemas selline käsitöökohvik. Võimalik mingilgi ajal ruumis olla kui rong peaks kõvasti hilinema






Muidugi tegin ka omad ostud!



Praegune turukiosk. Loomulikult sobiks ka see rongipeatusesse. Ja kuna laatade puhul rahvast palju,kipub siin isegi peatänav ummistuma, jaama juures oleks võimalik tagada aga hea parkimine mõlema perrooni taga.



Mõisasüda.




Väga huvitav mõisahoone. Veikko sõnul oli see ideaalne lapsepõlve koolimaja.



Suur kivi. 





Siingi olemas asendusbusside märk. Näis millal Elron niikaugele jõuab väljaspool elektriraudtee areaali.



Õige rong hilines, enne seda tuiskas läbi Peterburi. Podin kostis kaugele...


Sel kellaajal oli rong tühi, järgmisena tuiskas läbi aga rong, mis võinuks vabalt Lagedi, Raasiku ja Aruküla peatustes peatuda. Kahjuks on aga Elronil teistsugune arusaam effektiivsusest ja üldse rongiliiklusest. Õigemini, see arusaam pole suurem asi... 




Üks asi, mida vaadata tahtsin. Kuulsad torutõkked, et ei sõidetaks rattaga suurel kiirusel raudteele. Ja ongi, nagu rääkinud olen. Inimesed käivad-sõidavad kõrvalt. Ohutuse jaoks mõeldud asjad muudavad ületamise pigem ohtlikuks! Seda enam, et soome kelguga ei saakski siin liikuda. Tõsine näide, kuidas asju tehakse linnukese pärast.




Nii Raasikul kui mujal oleks aeg tagada info ühes eksemplaris ja mitte perroonil, vaid parklas. Nii, et olemas oleks ka teiste suundade sõiduplaanid. Kahjuks ka seda Elronis ei mõisteta.




Siin kasvasid võimsad remmelgad, mõni neist ka alles. 



Ja mkda oligi vaja tõestada, signalisatsioon siiani vahetamata. Vanad ja viletsalt nähtavad signad on ohtlikud, kahjuks on liiga pikk aeg lubatud nende väljavahetamiseks. Tõenäoliselt võib põhjus olla rahas, et ehk siis suured kulutused jaotatakse pika aja peale.




Siin puuduvad torutõkked hoopiski.
Valikuline ohutus?



Vana maantee sild. Päris vägev, suvel võib seal eriti hea olla puhkepausiks.



Kahjuks laguneb ka Postijaama hoone.



Seenele! 






Ikka mööda! Suurtest asulatest...



Aga rongisõitjate arv aina kasvab!