Monday, March 24, 2014

Äntu järved.

Sai siis lõpuks ometi sinna, üle pika aja. Aga suvepoole tuleb veel muidugi kätte võtta!




http://llooduseblogi.blogspot.com/2014/03/veeti-meid-mooda-metsi-ja-jarvi.html

Soovitan teilegi. Erit ratastega minna,ja õnneks suvest hakkab nii Kiltsis kui Rakkes rohkem ronge peatuma!

Tuesday, March 18, 2014

See on analüüs?

Minu arust, loe kummast otsast tahad, on tegemist eneseõigustusega ja pealegi väga viletsal tasemel.






http://blog.elron.ee/2014/03/kuidas-uued-rongid-uleoo-kuulsaks-said.html

 Kui Kaja palus minult juhtumikirjeldust, mõtlesin pikalt. Takkajärele tark on ju lihtne olla. Kuid kas ma suudan kõik tehtud vead objektiivselt üles lugeda? Kas me oleme tehtud vigadest õppinud? Kas mu kirjeldus kõlab kui asjalik analüüs või pigem kui eneseõigustus?

Kuid alustagem algusest. Me suurim viga seisnes selles, et meil ei olnud objektiivset ülevaadet, kas rongireisijad teavad eesolevate muudatuste suurusest. Me ise mõtlesime ratsionaalselt, et 1. jaanuarist toimub Eesti reisirongiliikluses vaid pelk operaatorivahetus ning uue aasta esimesel hommikul hakkavad reisijaid vedama uued, mugavamad ja kiiremad rongid. Valmistasime ette tehnilised protsessid ning vastavad tegevuskavad. Pea kogu oktoobri- ja novembrikuu käisime kohtumas kohalike väljaannete, omavalitsustega ning tegime ka tutvustussõite rongidega. Need ettevõtmised olid väga osavõturohked ning jätsid meile mulje, et suures plaanis on kodanikel arusaadav eesoleva muudatuse suurus ja ulatus. Kuid läks hoopis teisiti.

Kas on õpitud?
Ei paista!
Kus on kõik tehtud vead siin "analüüsis"?
Vigu tehti tohutult. Alates sellest, et loobuti spetsialistide kaasamisest ja lõpetades sellega, et seesama artikli autor andis ju varem väga palju ja erinevaid lubadusi. Ise raudteest midagi  piisavalt teadmata. Olgu siis 10-min intervallplaanid, palju kiirronge, rongide sõiduajad jne. Rääkimata sellest, et siiani pole suutnud aru saada, mis on ümberistumised ja kuidas neid rakendada. Sellega tuuakse kaasa tohutult ebamugavusi tuhandetele reieijatele, rääkimata piletitulu vähenemisest. Jah, üldine reisijate arv kasvab kindlasti, aga võrreldes kilometraazhikasvuga ei pruugi asjad nii head näida.

Tore kui käiakse kohtumas. Kahju aga kui reisijaid kuulda ei võeta.

Aga kuidas saab muljet kujundada mõnede kohtumiste järgi? Ning kas siis reisijad hoopis need, kes millestki aru ei saa??? No nii suur muudatus, aga keegi ei taha seda mõista?

Pilti reaalsest elust võinuks püüda ikka süvitsi otsida. Sõita vahel kaasa vanade rongidega erinevatel liinidel, käia rongis ringi ning õppida! Rääkida reisijatega ja vanade raudteehuntidega, kellel silmaring laiem.

 Tegelikult imestan ma tänaseni, kui suureks see juhtum keris. Ei paistnud olevat vist ühtki inimest, kes me tegemistega rahul oleks olnud. Tundus, nagu see ei olekski lihtsalt operaatorivahetus, vaid lausa paradigma muutus. Sisuliselt oodati, et uued rongid hakkavad ülimugavalt ja ülikiirelt sõitma igal ajal igalt poolt igale poole ja seda kõike väga odavalt.


Loomulikud ootused ju???
Elron ISE lubas kiireid sõite ja et hinnad ei tõuse! ISE lubasite mugavaid ronge, kus on nüüd see piir mugavuse ja ülimugavuse vahel? Elroni endi lubadused just tekitasid suuri ootusi! Miks oli vaja pidevalt rääkida asjadest, mida ei jaga?

 Kui nüüd punktide kaupa peamine välja tuua, siis olime ülemineku küll põhjalikult läbi mõelnud ja planeerinud, kuid siiski realiseerusid mõned ootamatud riskid, mis tegid meid kergesti rünnatavaks. Keerukaim ja suurim tõrge tekkis piletimüügisüsteemis (mille käivitamiseks oli meil aega 6 tundi), mis ei töötanud avapäevadel ootuspäraselt. Samuti oli meil probleeme kodulehega, mis lakkas kohati töötamast, kuna päringute arv sellele kasvas kordades.

Kuigi mõlemad probleemid said lahenduse järgneval päeval, oli kahju juba tehtud. Ma ei usu tänagi, et suuremas mahus (ja seega kallim) IT-tugi oleks neid probleeme ära hoidnud, ent kindlasti oleksime pidanud sarnaselt pankadele jt. asutustele oma kliente päevi varem teavitama, et aastavahetuse järel võib esimestel päevadel esineda tõrkeid IT-süsteemide seadistamiste tõttu. Neid tõrkeid lahendades olime ju alati näoga kliendi poole – ehk otsused olid kliendi huvides (tasuta sõit tõrgete korral jne).


Ahah!Kus oli see põhjalik läbimõtlemine? Ei hakka siin kõike üles lugema, aga võiks rääkida reisijate teavitamisest, kassade kaotamisest ja veel sajast "pisiasjast". Ning kas siin ei oleks paslik rääkida sellest "turundusest", mille tõttu pileteid jäid paari kuu jooksul tuhandetele reisijatele müümata?

 Ka esimeste päevade kohatine ületäituvus paaril tipptunni reisil oli tegelikult prognoositud, kuid selle kohene esilekerkimine mitte. Olime kavandanud rongide pikendamised koolivaheaja lõppu, mil meile järgmised rongikoosseisud ka üle anti, ent reisijate huvi osutus suuremaks juba avapäeval. Kahjuks polnud meil sel hetkel võimalik istekohtade nõudlust rahuldada puuduvate koosseisude tõttu. Tänaseks on seegi probleem lahendumas - oleme tootjafirmalt saanud ennetähtaegselt kätte mitu uut rongi, millega on ka tipptunniväljumisi pikendanud.

Kui oli kõik nii hästi prognoositud, miks ei suudetud õppida reisijatega suhtlema? Miks keerutati ja süüdistati teisi meediasõja tekitamises? Kas tõesti pole Elektriraudtee aegadest mingit aimu sellest, et ka aasta esimestel päevadel sõidetakse väga palju? Ahjaa, see ju omane meediasõja tekitaja liinidel, mitte elektrirongide areaalis! Selline "vabandus" näitab eriti hästi, et ei mingit "tagantjärele tarkust", ikka veel jääb sellest vajaka.
Siin tuleb meelde veel seegi, kuis koolitusel räägiti Edela töötajatele, et "te pole näinudki, millised on täis rongid..."?

Mustvalget hinnangut, et tegime tervikuna midagi väga õigesti või valesti, on väga raske anda. Ja ma olen siiani ka arvamusel, et suur osa etteheidetest oli Elroni poolt vaadates ülevõimendatud – rongid, mille tellimisel tehti meie inimeste juhtimisel mahukad eeluuringud ja mida on kiitnud pea kõik Euroopa rongioperaatorid, kes neid näinud, ei ole „Partsi trammid“. Kõrvalepõikena – mäletan selgelt veel paari aasta taguseid üleskutseid, et ostame Eestisse hoopis ühevagunilised rööbasbussid, sest neist täiesti piisaks, rääkimata ideest kahekordistada rongiliiklusmahtu, mida oleme tegemas.

Tundub, et ka vanu asju mäletatakse valesti. Rööbasbussidest räägiti rohkem ikka Lõuna-Eesti kohaliku liiklusega seoses ja kohati oleks see praegugi mõeldav. Rääkimata näiteks sellest, et õhtuti pelae 22-te saaks Riisiperesse vm. Tasuks lugeda omi "asjatundlikke" vastuseid ja arvamusi oma FB lehel...
Mustvalget hinnagut on muidugi raske anda, tehti ju teisest küljest tohutult tööd! Ometi, asjad pole ikka veel paika loksunud! Mis saab suvel, kui tulevad uued probleemid? Kui palju ikkagi oli eelnevate "uuringute" puhul tegemist spetsialistidega? Kes teadsid midagi üle-eestilisest liiklusest?
Miks "uuringud" ei näinud vajadust korraliku puhveti järele, mis ometi siiani olnud populaarne? Suhtumine inimestesse riigiettevõttes selline?

 Kokkuvõttes võib öelda, et Elroni teavitustegevus oleks pidanud olema eelnevalt intensiivsem ja proaktiivsem, hoiatades huvilisi nii ka võimalike tõrgete eest. Me oleksime pidanud korraldama pressikonverentsi nädal varem, detsembri viimasel nädalal – siis olnuks Elron võimalike tõrgete ilmnemisel oluliselt vähemrünnatavad. Toon siinkohal mõttes endale rea objektiivseid põhjendusi, miks seda tol hetkel ei saanud planeerida, aga möödunut vaadates on selge, et need põhjendused „ei kanna“.

Usun siiski, et avalikkus tajub, et oleme tõrgete lahendamisel tõsiselt pingutanud - osa neist ongi tänaseks lahendatud ning ülejäänud leiavad lahenduse lähinädalatel. Igatahes, rongid on uued ja suurem osa igapäevasõitjatest väga rahul. Ka mitmed lugupeetud inimesed, sh Mihhail Lotman ja peaminister Andrus Ansip on kinnitanud: rongisõidul on täiesti uus tase.

Siin vähemalt õigus, tõepoolest "ei kanna". Ning väga imelik lugeda lubadusi. Jälle! Ei lahene paljud probleemid, sest neid ei soovita näha ega tunnistada! Usun, et olete pingutanud, aga liiga vähe! Lahendused tulevad ikka siis kui silmaklapid maha võetakse. Ma ei hakka rääkima siin ka mitte regionaalpoliitikast, sellest, mida ka ei mõisteta. Huvitav, miks paljud töötajad kurdavad, et juhtkond ei kuula mitte kedagi, arvamustega ei arvestata jne? Virisevad ja vinguvad lihtsalt?

Praegu võib aga kindlalt öelda, et rahvas ootas uusi ronge, rongiliiklusel on Eestis tulevikku, rongide populaarsus on pigem kasvanud ja kasvab veelgi. Seda kinnitavad ka meie jaanuarikuu müügitulemused – Elroni rongidega tehti aasta esimesel kuul ca neljandiku võrra rohkem reise kui mullu jaanuaris.

Ma loodan, et nii nagu elektrirongide tulek valiti mitmes omavalitsuses aas ta teoks, saame ka diiselrongide puhul aasta lõppedes oma seinale riputada sarnaseid aukirju. 


Millisele seinale? Ka sealkandis, kus reisijate sõiduvõimalused halvenevad? Ikkagi päris räige rääkida auhindadest, kas see ongi eesmärk? Auhinnatud saab ikka tõsine tegija, mitte ei tiksu need seinale selle eest, et lihtsalt rohkem ronge liigub!
Tihedam sõiduplaan muidugi kasvatab sõitjate arvu, hea sõiduplaan teeks seda veelgi rohkem! Rääkimata sellest kui oleks rohkem sõidusoodustusi.


Paraku on siin kindlasti ka riigi eeskuju. Halvas mõttes. Perede toetamiset räägitakse, ajaloo säilitamisest räägitakse ja paljustki veel. Elron aga justkui riigi peegel ja paljuski on see väga kõver peegelpilt...






Monday, March 17, 2014

Uus sõiduplaan.

Kui paljudest mööda?
Taas üks vahend nõrgestada maaelu?

Idasuund!

1. Puhkepäevadel ei ole võimalik Lagedilt, Arukülast, Raasikult sõita Tartusse ja kaugemale. Rong 0210 peaks Tapale jõudma umbes 20-30 min hiljem. Soovitavalt 0210 ja 0010 jõudmine Tartusse võiks olla vastavalt 09.10 ja 09.20. Selle järel väljuksid Valga ja Koidula (Piusa) 09.30, jõudes varem sihtjaama. Kõigele lisaks võimaldaks see Piusa rongil korra vaheajal sõita tagasi Tartusse ja uuesti Piusale. Kiirrongina.

2. Rong 0012 (miks mitte 0010?) jõuab Tartusse liiga hilja, peaks jõudma u 09.30. Valdav enamus koolitusi jpm algavad kell 10.00 ja see teada juba aastaid.

3. Peatustest Tallinna ja Tartu vahel (v.a. Tapa, Tamsalu ja Jõgeva) ei ole mõeldav sõita Tartust Põlva ja Valga suunal. Ümberistumise ootamine 1-2 tundi on lihtsalt ebareaalne. Sama lugu vastupidise suunaga. Selline läbimõtlemata tegevus kaotab sõiduvõimaluse tuhandetele inimestele. Vähemalt 2 aeglast rongi peavad sõitma Tallinnast Valka kõikide peatustega (nagu edela ajal), lisaks olevad rongid võivad olla seotud kiirrongidega. Ja aeglase ning kiirrongi saabumine väikese vahega Tartusse võimaldab mõlemalt ümber istuda. Ka eesolnud Tallinn-Tartu-Valga aeglasele rongile. Nagunii on regionaalne poliitika just see, kus Tartus vahetub brigaad, seega peabki rong seisma mõnda aega.


4. Tartu kiirrongid ei peatu Aegviidus ega pole seotud elektrirongidega mitte ühegi rongi puhul.

5. Ümberistumised pole väljakutse, vaid abinõu seal, kus muud variandid ei toimi.

6. 0011 (peaks olema ikkagi 0211?9 jõuab Jõgevale liiga vara ja Tallinna kohe peale 0407!? Ehk väljuks 20 min hiljem ning jõuaks Tallinna kõigi peatustega (v.a Kulli jne) 0409 graafikus? Võimaldaks elektrironge paremini planeerida (näiteks kuna 0210 väljuks hiljem, saaks ära jätta 0402/0409? Effektiivne majandamine tähendab vähemate koosseisude tassimist raudteel ehk siis kõrvaldatakse rongid, millel on vähem reisijaid! Olukorda leevendab 0221-le peatuste lisamine Raasikul, Lagedil ja Arukülas.

7. Kuna esimene Valga rong väljuks Tartust varem, võiks hiljem saabuv kiirekas vabalt peale paaritunnist seismist sõita Valka ja sealt juba tagasiaeglase rongina, jätkamaks 0213-na.

8. Õhtune Rakvere rong peaks sõitma vähemlat Kiviõlini.

9. Tööpäeva tavalõpp on kell 17. Esimene rong, millega saab koju Nelijärve, Jäneda ja Lehtse reisija väljub aga alles 18.48.

10. Kaaluda võib mõne rongi (0414/0421? sõitmist vaid Kehrani?


Jne jne. Praegune kavand ei kõlba mitte kuhugi, see toob kaasa vaid pahandused ja "meediasõja", kus süüdi on kõik teised, mitte sõiduplaani tegijad...

Edelasuund.

1. Rongid liiguvad kahes suunas. Seega ei saa Keava jaoks kuidagi lähtuda Pärnu Maavalitsuse soovidest, vaid ikka reisijate vajadustest. Seega ei sobi Pärnu rong sellisel ajal ega ka ümberistumised kiirrongilt. Ma ei usu, et rongiga sõidavad vaid Pärnu MV töötajad...
Pärnusse peaks sõitma vähemalt 2 kõigi peatustega rongi ning 1 (2) kiirrongi.
Pärnu rongi puhul peaks kaaluma võimalust sõita hommikul Pärnust rongiga, mis jõuab Tallinna 7.39 või 8.02, peale saabumist sõidab tagasi Pärnusse. Võimalusi on erinevaid.

Õhtune Pärnu peaks olema see rong, mis praegu läheb Türile tööpäeviti 17.37, seega oleks käigus iga päev.

2. Viljandis on vaja veel üks rong. Kui Pärnu jõuaks Tallinna 8.02, võiks 7.39 jõudev rong tulla Viljandist, peatustega Olustveres, Võhmas ja Taikses. Samade peatustega sõidaks Viljandisse  22.20 väljuv rong.


Läänesuund.

1. 0500 peaks olema käigus iga päev, et oleks võimalik läänesuunalt ümber istuda 0210-le ja 6. 36 väljuvale Rapla rongile.

2. 0514 käigus iga päev. Liiga suur vahe rongidel.

3. 591 peale saabumist Riisiperre peaks tagasi sõitma Keilasse, tagamaks ümberistumise 22.20 Paldiskist tulevale rongile ning omakorda väljuks 22.45 peale 0599 saabumist (käigus iga päev!).

Palju läbimõtlematust!






Mõttemõlgutused...

Jah, häid mõtteid leidub, paraku jääb enamus neist ellu rakendamata. Alustaks või väikselt...

http://vasalemmavald.ee/wp/peeter-pere-mottemolgutus/


Nissi-Riisipere Ühispeatus.

Nii lükataksegi asju kõrvale "leige huvi" tõttu!





http://nissi.kovtp.ee/documents/820865/1095403/Teataja+2014-1.pdf/99890d8a-6f8d-456c-88cc-b0b50ab2c403?version=1.0

Jube lihtne on ametnikel ajada kõik rahva kaela! Selle asemel, et kasutada loogikat, uurida, pidada nõu...


Miks pole suudetud tagada siin või Pubi ees müügikohti suveks?
Kus on piirkonnas tualetid jm, et saaksid peatuda turismibussid?








Hädavariandina on kindlasti võimalusi tagada siin ümberistumisi nii kohalikelt kui kaugliinidelt.



Sealpool on Haapsalu...



Kevadenauding.

Käisin Läänemaal kevadet nautimas.

http://llooduseblogi.blogspot.com/2014/03/laanemaal-oli-imeilus-kevadeilm.html


Tuesday, March 11, 2014

Töömess 2014

Käisin Töömessil. Tööpakkumisi muidugi on, aga pole ime, et siit pagetakse ja tööjõuvoolavus on tohutu. Enamus pakkumisi oli muidugu tuntud firmadelt: ETK, G4S, Maxima, Statoil jpt. Ja nende tuntus ei põhine mitte töötajate hindamisel ega lugupidamisel. Vaid hoopiski äärmiselt orjastavatel töötingimustel. Kui üldse soovitakse endale korralikku tööjõudu ning ka seda, et töötajad jääksidki oma firmale truuks, teeksid tööd, mitte ei käiks tööl, siis tuleb koheselt alustada muutustega.

Brutopalgaks pakutakse tihti 2,5-3 eurot tunnis! Seda võib paraku pidada mõnitamiseks, eriti kui tegu vahetustega tööga. Sest siis paned sa oma vabad õhtudki osaliselt kinni ehk siis sead elule rohkem piiranguid. Nii et seegi peaks olema tööandja poolt kõrgemalt hinnatud.

Paraku pole aga erilist päikest töötajatele paista...

Monday, March 10, 2014

Sunday, March 2, 2014

Nägemused.

Mind ausalt öeldes paneb tõsiselt üllatuma. Ja samas kurvastab.


Viimastel aastatelolen päris palju uurinud, vaielnud, lugenud, suhelnud. Ühistranspordi rolli üle. Ja asi ei ole hea! Riik teeb ka nüüd mingeid miinimumnõudeid vastavalt mingi koha asustusele jne. Kas need nõuded on aga inimlikud?

Küla, kuni 100 elanikku. Midagi umbes sellist tähendab, et on vaja bussiühendust mingi tõmbekeskusega kaks korda päevas. Kellaaeg oluline? Jääb tunne, et ei ole. Tähtis on näidata paberil hoolivust! Mis see kaasa toob? Selle, et maalt kaob peale apteegi, postkontori, pangaautomaadi, kooli, ....elukoha, töökoha....elu!

Kurvastamapanevalt palju on just linnades neid, kes näevad ainult iseennast. Esimeste hulgas muidugi tallinnlased, siis järgneb tartlaste ja pärnakate vägikaikavedu , edasi juba natuke väiksemate kaklus. Vikerraadios oli saade uuest sõiduplaanist ja seal oli imehästi näha, kui enesekesksed me oleme. Kas võtame sellest õppust? Oh ei, tõstame veelgi häält ja nõuame! Uute, mugavate rongidega elu parandamist! Ma ei räägi praegu sellest, et paranemine tähendab tööd paljudes asjades ja et uued rongid üksi ei anna midagi. Vaid sellest, et me kiidame eelkõige nende kiirust. Ja soovimegi, et nad viiks meid linnutiivul Tallinnast...kuhugi suurlinna! Meil neid pole, aga mis siis, ikkagi näeme, et tunnise vahega Tartusse kihutavad rongid toovad õnne me õuele! Ei too, saage ükskord aru! Ma pole sellise hea liikluse vastu, aga Tallinna ja Tartu vahel on veel 25 peatust. Peaks veel olema vähemalt 2. Tartust edasi Valgani veel 11 peatust. Koidulani veel 15. Võru suunda ma praegu ei puuduta.

Aga ometi soovib üks osa inimestest ainult meeletut kihutamist Tallinnast Tartusse!? Ja te arvate, et see ongi normaalne? Ei, see on esimene Eesti! Teiste Eestit te näha ei soovi...

Rakke, üks suur asula liinil, on olnud pikka aega nagu peksupoiss. Kiirrongid, eriti nädalavahetusel, kihutasid mööda. Neid inimesi ei huvitanud Edelaraudtee ega MKM. Nüüd siis riigifirma tüüri juures, aga olukord sama. Tegelikult hullemgi! Kuidas on võimalik tagada suurematele linnadele kõva samm edasi, väiksemad kohad jätta aga sinnasamusessegi auku? Kuidas me isegi ei püüa nende elu paremaks teha?

Me võime korrutada kasvõi miljoni Eestimaa elanikuga võidetavad 10 minutit kuskil liinil. See aga ei tähenda muud kui kõrgelt sülitamist suurele osale neist miljonist!

Vaidlus ühe väikelinna ja pealinna bussiliikluse üle viib sinnasamasse. Nähakse vaid oma soove sõita algusest lõppu või heal juhul kuhugi vahepeale. Soov tagada selle käigus võimalus ka mujale, kasvõi ümberistumise toel, toob kaasa küsimuse? Miks seda vaja on? Miks meid üldse siia vaja on? Miks meil üldse kodu vaja on? Kuidas saavad tuhanded inimesed üldse nii küsida?

Aegviidu, turismipärl! Palju ilusaid, renoveeritud ja värvitud maju. Aga näha ka elu langust! Aitaks ehk ikka iga kandi jalule?
Kui me seda aga ei mõista, jääme lõpuks ilma kõigest sellest...







Tundidepikkune paus rongiliikluses, kas see aitab kaasa Jäneda imelise kompleksi arengule? Ikka, autosid palju ja nii see rikkus tuleb riigile, bensiiniaktsiisist...


Jänedal uhked majad, kontserdid, ööbimiskohad ja palju muudki. Kohale rongiga aga ei saa paljudest kohtadsest. Ka mitte Sõmerult, sest riigi arvates pole neile vaja võimalusi eluks....
Ja nii me kohad tühjaks jäävadki...

Rongbuss Haapsalu - Tallinn.


Riisipere rongipeatusesse põikaks sisse Haapsalu bussid:

Haapsalust:

GoBus 734, v 06. 00, Riisipere jaamas 6.58, rong 07.13. (tööp).

Haapsalu Autobaas, 316, välj E-L 8.30 asemel 8.25, Riisiperes 9.24, rong 9.30.

Eesti Buss OÜ, 726 välj 12. 00 asemel 12.10, Riisiperes 13.10, rong 13.20.

Eesti Buss OÜ, 727, välj 17.30 asemel 17.15, Riisiperes 18.15, rong 18.20

Tallinnast:

Eesti Buss OÜ 726, välj 9.30 asemel 9.20, Riisiperes 10.10, rong saabus 9.59.

Haapsalu Autobaas AS, 316, Riisiperes 15.41, rong saabus 15.39.

Eesti Buss OÜ, 726, välj  18.30 asemel 18.15, Riisiperes 19.05, rong saabus 18.49.

Lihtsalt üks variantidest, mis nõuab vähe muudatusi.
NB!
Tegelik sättimine sõltub muidugi uuest rongide sõiduplaanist.