Blog Archive

Monday, April 28, 2014

Rannale jõudmisest...

Pilte näeb siin:

http://llooduseblogi.blogspot.com/2014/04/kutsuti-uhele-noorte-uritusele-ja.html


Käsitöö ja Eestimaine!

Juhtute sõitma Haapsalu maanteel, siis vaadake-põigake ka kõrvale!

Paliveres U-Stuudio, sealt võite kindlasti leida väärt kingituse!








Pildid küll viletsavõitu, sest mets peegeldus akendes. Aga aimu saab ja veelgi toredam siis ehk kohapeal vaadata!

Tuesday, April 22, 2014

Ja peaks arvama, et rahvas on loll ja ei saa aru?

Vaatame selle uue meedia ja PR-i hiilgava näidise pläralat.

http://tarbija24.postimees.ee/2769378/elron-leppige-sellega-et-rongile-alati-ei-saa

Tõesti, rongi on läbi aegade peetud kõige kindlamaks transpordivahendiks - kui tahtsid päris kindlasti kohale jõuda, siis läksid rongiga. Bussil võib teel palju asju juhtuda, aga rong viib alati kohale. See, et rongi peale ei mahu oli veel eelmine aasta täiesti tundmatu nähtus. Mugav, kiire, kindel on need märksõnad, mida klient ootab reisirongiliikluselt. Elron aga üritab reisijatele selgeks teha, et rongi peale ei peagi saama, et istmed peavadki olema ebamugavad, et jalgratta kaasa võtmine on luksus. Tõesti, uus kvaliteet reisirongiliikluses on saabunud...

Suur rõõm taas lugeda Elroni pikka ja väga veenvat sõnamulinat. Suhtumine õige! Kuradima pööbel, mis ronite alalõpmata rongi peale! Sõitke, raisad, taksoga ja jätke ometi see pidev inisemine meie nunnu firma aadressil. Et endistel (mitte niiväga ammustel) aegadel rongiliikluses suuri probleeme polnud - selle lihtsalt vanade aegade igandiks arvame. Elagu partei, elagu suur juht Parts koos ustavate jüngritega! Käpad eemale kõigile nii armsakssaanud Elronist! Päikest kõigile!
"Elron: leppige sellega, et rongile alati ei saa"
Ja sellise jutu eest makstakse Ossipile maksumaksja raha eest ligi 6 000 eurost palka.

Võta sa nüüd kinni - on Ossip loll või on ta aus?

Igal juhul teeb selline suhtumine ettevaatlikuks - kõigepealt soovitatakse leppida sellega, et alati roni peale ei saa, siis sellega, et alati rongi ei tule ja lõppeda võib see sellega, et ühel päeval öeldakse "leppige sellega, et rong vahest harvagi käib".

Pole ise suuremat sorti rongireisija, kuid mõtlen nendel harvadel kordadel ikka ja jälle, et mis siis nüüd paremaks läks? Ilusamaks küll, aga paremaks...?
Paremaks läks elroni juhtide palk....

Katsun siis oma arvamuse ilma sõimamata välja öelda: pühapäevaõhtune Viljandi liin, mis Pärnu rongiga kokku saab on ALATI peaaegu täis st et pärnu suunalt tulijad ei saa tihtilugu istuma. Pikkade liinide puhul ei saa täituvust arvestada koos seisukohtadega, vaid eelkõige peaks vaatama istekohti. Seisukohad oleks lisavõimalus, eriti selleks puhuks, kui lähemalt Tallinnasse sõitjad (Rapla, Kohila), mahuksid ka sellele rongile. Hr Ossip võiks ise mõnel pühapäeva õhtul sõita puupüsti täis rongis PÜSTI seistes üle tunni aja. Kui on ikka antud varasemalt lubadus, et Pärnu rongilt saab Lelles ümber istuda Viljandi-Tallinn rongile, siis tuleb seda ka täita - kui ostan pileti Pärnu rongist Tallinnani, kuid Lelles selgub, et ei saagi Lelles rongile ja hilisem väljumine on ka nt täis, rohkem väljumisi ei ole ju... Ja kui ilm on tugevalt miinuskraadides või vihmane ning Lelle ootesaali ei mahu.. mis siis saab? Eriti probleem väikelastega reisijatel. Igal juhul on adra seadmise aeg otsas...
Ja jutt käib veel ÜMBERISTUMISEST, mitte istumine-ümberseismisest.

"Elroni turundusjuhi Norbert Kaareste sõnul pole üleeile õhtuse Viljandi-Tallinna liini puhul võimalik rääkida täpsest mahajääjate arvust, kuid tegu oli pigem kümnete kui sadadega."

See mees ehk Kaareste ikka ei tea veel millega tegu ise juba mitu aastat raudteel. No kurat ma ütlen neil on statistika olemas ja ajavad sellist valet või on need Ossip ja Kaareste lihtsalt rumalad. Pühapäeva õhtul on alati olnud hulga rahvast nii Pärnu kui Viljandi rongis. Ja see jutt, et kümme inimest. Kui Lellest ei saanud enam peale siis ju ei saand ka Raplast, Kohilast, Kiisalt jne.... Kas tõesti on siis riigiettevõttel võimatu saada sinna ajudega inimesi?
Tüüpiline ülemakstud ametnik, tööd ei olegi vaja teha, elab nagunii või sees ega adu reaalsust, et ta esindab seda niigi ebausaldusväärseks muutunud riiki. Sellised tuleks päeva pealt vallandada juba ainuüksi riigi maine huvides.

Tegelikkuses peab MKMinisteerium täna tõsiselt üle vaatama uute rongide tarnelepingud ning üritama kiiresti soetada Staderilt juurde haakevaguneid. On ju ilmselge, et ronge telliti vales mõõdus ja liiga vähe. Kahevagunilistele diislitele saaks vabalt kaks vagunit juurde lisada, veoallikas ongi mõeldud 4 vagunile. Kui ronge telliti, siis võeti eesmärgiks panna nad tihedamalt käima. Hiljem kui hakati reaalselt infrastruktuuri tasusid arvutama ilmnes, et praeguste dotatsioonide, piletihindade ning rongide liisingmaksete korral ei mängi tihendam liiklus välja. Ka on MKMinisteerium ise lasknud Edelaraudteel eemaldada tihedamaks liikluseks vajalikud möödasõidutaskud Edela taristul. Ministeerium ei arvestanud üldse reisijate arvu hüppelise kasvuga. Uute rongidega oleks ju nõus sõitma ka paljud endised autokasutajad. Nüüd aga lõigati räigelt näppu praktiliselt kõiges. Pole ei tihedat sõiduplaani, piisaval arvul veeremit (igal normaalsel rongifirmal peab olema ka varuveerem juhuks kui mõni koosseis tehnilise rikke tõttu rivist välja langeb) ja ettevõtte juhtkond ajab sooja auru suust välja. Küsimus: miks pani Parts firmat juhtima spetsialiteeti mittetundva inimese? Kas saab üldse normaalseid otsuseid tulla sealt, kus raudtee asju otsustavad auto-asjapulgad?
ja Hagudi "möödasõidu"-jaamad pandi kinni vastavalt 2003 ja 2002. Sel ajal ei mõelnud veel keegi midagi uutest rongidest ja hüppelisest reisijatehulga kasvust. Vaevalt ka sina.

Siia vahele lisaks: Kulla Männiku, mõeldi reisijate kasvust ikka. Ja unistati parmatest rongidest. Ka siis osutus takistuseks enamasti vaid riigi ja Edelaraudtee suhtumine.

Soss-sepad57 minutit tagasi
Istmed mugavamad? Ebamugavamaid istmeid leiab ainult linnaliini bussidest! Linnaliini bussid aga teadupärast linnade vahelisi liine ei teeninda. Kaks tundi sellel käkerdisel istuda on katsumus. Ma ei ole linnadevahelises bussis juba aastaid nii ebamugavat istet kohanud!
Samalt ip-lt on kommenteerinud ka: Soss-sepp 1 tund tagasi
hea KH vastuseks sulle, et "regulaaarsel Tallinn-Tartu-Tallinn marsruudil" on pidevalt probleeme esmaspäeva hommikuti teinekord juba alates Tartust. Tamsalu-Tallinn püstiseisjad on pidev nähtus.
Samalt ip-lt on kommenteerinud ka: kliki rongil 25 minutit tagasi ja londoni lähistelt 24 minutit tagasi
Pole kordagi näinud, et keegi ei istuks, aga äkki ma sõidan valel ajal. Viis minutit enne väljumist tuled kohale, on piisavalt valikut. Vanas rongis tuli päris palju varem tulla, et üldse istuda saada ja tihti istus keegi hiline õnnetu mingi ääre peal või seisis tamburis.
Ma arvan ikkagi, et kui on mingi konkreetne probleem või pakkumine, siis see vormistada ja esitada sellele ettevõttele tegelemiseks, mitte vinguda lõputult kuskil kommentaariumis. Kõik on suured spetsialistid ja kriitikud alati, eriti kui asi ei puutu nende enda valdkonda.
Ei tööta ise ka mingit pidi raudteega seotult, aga vastik on vaadata seda ussitamist igal sammul.
Või et vanas rongis tuli istekoha pärast võidelda ja uues pole mingit probleemi? Kus maailmas sa elad? Vanades rongides oli rohkem istekohti, kui uues iste ja seisukohti kokku...
austatud KH, kirutan veelkord. ei Jõgeval ega Tamsalus ei mõjuta koha saamist sugugi see, kas tuled kohale 5 või 15 minutit varem. Ja firmale on piisavalt teada antud. Ka Tamsalust peale tulnud prouad, kes olid sunnitud sõna otses mõttes ühe jala peal seisma, helistasid otse rongist Elroni sekretärile , ke otse loomulikult tänas ja lubas küsimuse pädevatele isikutele edasi anda (nagu ikka)... Probleem on selles, et Elron ignoreerib inimeste pöördumisi sama professionaalselt nagu Edelaraudtee. Siinkohal on mõistlik, et sellesse Elroni rongisaagasse ja suhtlemispuudulikkusesse sekkuks ministeerium. Õnneks nüüd uus minister ka.
Samalt ip-lt on kommenteerinud ka: kliki palmil 52 minutit tagasi, kliki rongil 25 minutit tagasi ja londoni lähistelt 24 minutit tagasi
Mis krdi juttu sa ajad, KH? Vanades rongides tuli istekoha pärast võidelda, aga uutes on ruumi maa ja ilm?! Kuule, ära enam peale võta, jutt muutub ilaks juba.

Vana rongi pikemas koosseisus oli üle 600 istekoha, Elroni kõige pikemas koosseisus on ligi 200 istekohta vähem. Vanas rongis oli ka tipptundidel vaid üksikuid seisjaid, Elroni rongides seisab tipptundidel viiendik reisijatest.

Mõni KH-sugune kohe ei saa, on vaja ja tulla plämisema asjast, millest kohe mitte midagi ei tea. Uues rongis on muidugi ilgelt lahe ja mõnus reisida, kui oled korra keset tööpäeva Tallinnast Sakule sõitnud ja rong oli pooltühi. See aga ei tähenda, et oled nüüd ilge asjatundja.

"Statistika"? Statistikat tehakse piletimüügi põhjal...
Viljandi-Tallinn rongil pole tavaliselt pooltel inimesel ühes otsas Sakuni ja teises Olustvereni pileteidki, vahete-vahel ka pikemalt. Klienditeenindajad on täielikud soss-sepad, kes pole suutnud nelja kuu jooksul oma töövahendeid selgeks õppida ning toksivad numbreid ühe sõrmega teosammul. Samas lasti lahti Edelaraudtee konduktorid, kes tööd tundsid hooga kõik lahendasid.
Eks need vanad töötajad tohtisid ka alles jääda, aga neid pandi fakti ette, et tööpäev lõppeb Tallinnas! Need kes jäid tööle edasi, ostavad Tallinnast pileti järgmisele rongile ja sõidavad koju... viimasele rongile saab tööle panna vaid Tallinna inimesi. Isegi Tervet riiki tarnspordiga ühendava ettevõtte loogika kohaselt on Tallinn kogu Eesti.
Edelas lõpetasid töötajad enda kodupeatuses päeva, näiteks kui inimene elas raplas, siis müüsid 2 inimest kuni raplani ning sealt edasi nagunii rong pooltühi ning üks müüs siis lõpuni ise, kuna inimesi vähe.
Samalt ip-lt on kommenteerinud ka: Nein 1 tund tagasi, Luba 59 minutit tagasi ja Lell 5 minutit tagasi
Midagi nürimat annab välja mõelda, kui Elroni klienditeenindajate töökorraldus.

Selgelt on  siin ka palju valearusaamu. Teenindajad hoopiski pidevalt ööbivad kodust väljas ja teps mitte ei alusta tööd kodujaamast. Ning enamasti nad hoopis tublid. Ega nad peagi end ribadeks kiskuma, kui ülaltpoolt töö vilets.

 Ülo Mälgand57 minutit tagasi
Ossipit ja tema jüngreid võib ju sõimata, kuid fakt jääb faktiks - peamine niitidetõmbaja nii uute rongide ostus kui ka reisiliikluse igapäevases finantseerimises on MKMinisteerium. Rongide ost toimus Juhan Partsi ajal. Umbes sel ajal kui rongide ostu plaaniti rääkis Parts meedias suure suuga, kuidas rong on üldse üks mõttetu ja paindumatu liiklusvahend, mis sõidab vaid punktide A ja B vahel. Partsu haldusalas töötavad raudtee-spetsialistidena enamuses autokvalifikatsiooni paberitega inimesed, kellel a) raudteevedude alaseid teadmisi napib b) autoveod on teadagi raudtee konkurendid - seega toimub sihiteadlik konkurendi hävitamine. Kuidas seda tänast olukorda reisirongiliikluses siis muudmoodi nimetada saab kui hävitamiseks. Inimene, kes jääb mingite lobamokk-ametnike tegevuse tõttu rongist maha ja seda juba mitte enam esimest korda, suundub usalduse puudumise tõttu maanteeliiklusesse. Ossip aga jahub endiselt plaanidest kahekordistada reisijate arvu. Tänase seisuga kahekordistub paraku mahajääjate ning lähitulevikus ka eemalejääjate arv. Kes rohkem sõidavad, need teavad, et piletimüügi võimekuses on tõsised augud ning palju sõidetakse üldse ilma piletita. Puuduvad piletiautomaadid, millised ilmtingimata peaksid teeninduse hõlbustamiseks eksisteerima vähemalt suuremates jaamades.
Et siis pikk jutt sitt jutt. Kala mädeneb alati peast ja Eestis mädaneb kala poliit-institutsioonidest, kes otsustavad küll eluliste küsimuste üle, aga ei taha oma otsuste eest kuidagi vastutada. Pasa kokkukeeranud lahkuvad maksumaksjate rõõmuks veel suurte hüvitistega. Proua Palol tuleks alustada olukorra normaliseerimist poliit-jobude ning soss-seppade asendamisest oma ala spetsialistidega.


Ka mina olen mitmel korral piletita sõita saanud, sest teenindaja minuni ei jõudnud. Kui poole tunni jooksul teenindaja ei jõua tervele vagunile pileteid müüa, siis muidugi näitab statistika, et piisab väiksemast rongist. Kui nad üldse pileteid ei müüks, siis võiks ju väita, et ronge pole vajagi. Üsna ahtakeseks on selle ettevõtte usalduskrediit kulunud.


On siis nüüd rahvas loll või Elroni juhtimine täielik ämber? Ainuüksi juba see peaks tekitama päevapealt muutused kui nähakse, et selgitused keeravad vaid inimesi üles! Ju homme räägitakse jälle kellegi poolt tekitatud meediasõjast...

Muide, terve eelmise aasta, rääkimata selle aasta esimesest kvartalist, oli juhtidel võimalus kutsuda suurimad "vingujad" kokku ja läbi arutada sajad ettepanekud, et tuhandetel reisijatel oleks mõnus nautida uusi ronge. Aga ei luba, egolaks oleks lihtsalt väljakannatamatu...


Sundida leppima või hoopis lohutama?

Postimehes super PR-käkk.

http://tarbija24.postimees.ee/2769378/elron-leppige-sellega-et-rongile-alati-ei-saa

«Kui te lähete Tartu bussijaama ja pileteid bussile ei ole, siis see buss on täis. Aga rongi puhul on endiselt arusaam, et sinna peale mahub lõpmatuseni,» rääkis Elroni juhatuse esimees Andrus Ossip.

"Kui te lähete Tartu Bussijaama ja pileteid bussile ei ole, siis on see Teile ebameeldiv üllatus. Teie vastavate märkuste puhul püüame kindlasti leida parimaid lahendusi operatiivsete muudatustega või tuleviku liiklust planeerides", ütles Elroni juhatuse esimees...


Kuna 16. aprillil juhtunud õnnetuse tõttu on üks neljavaguniline rong rivist väljas, tuli ettevõttel otsustada, millisele liinile saadetakse möödunud pühapäeval esialgu plaanitud pikema rongi asemel ühe vaguni võrra lühem koosseis. «Valikute kohad olid populaarsemad liinid ja meie hinnangul oli Viljandi see liin, kuhu võiks saata kolme vaguniga rongi,» rääkis Ossip. Ta ei soovinud valikust pikemalt rääkida, kuid möönis, et sisuliselt oli ettevõttel valida Tartu ja Viljandi liini vahel. «Aga see (Tartu – toim) on vaieldamatult kõige populaarsem liin,» lisas Elroni juht.

Kuna...."valikute puhul lähtusime statistikast, tulemus näitab aga ära, et meie statistika on nõrk ning tegime valesid otsuseid. Olen seisukohal, et juba aasta esimese kvartali jooksul on ilmnenud meie lähenemises suuri puudujääke. Tegelikkuses oleksime juba varem pidanud arvestma võimalusega, et osa ronge on rivist väljas ja seetõttu tegema oluliselt läbimõelduma ning tihedama sõiduplaani. Kindlasti püüame juba enne juunikuud pikendada pühapäeviti (seega ka pühade ajal) rongi 371 Viljandini, peatusega Võhmas ja Olusteveres ning tuua sama rong tagasi samal moel 372 graafikus" ütles Elroni juht.

Elroni turundusjuhi Norbert Kaareste sõnul pole üleeile õhtuse Viljandi-Tallinna liini puhul võimalik rääkida täpsest mahajääjate arvust, kuid tegu oli pigem kümnete kui sadadega. Ka oli see väljumine Elroni andmetel ainuke, kuhu kõik soovijad peale ei mahtunud.

Elroni turundusjuhi .. ... sõnul.... Õnneks oli see sõit sellel korral Elroni andmete järgi ainuke, kuhu kõik soovijad peale ei mahtunud.

Üleeilne vahejuhtum, kus Lelles Pärnust tulnud rongilt ümber istuda soovinud inimesed sõidukisse ei mahtunud ja pidid järgmist rongi ootama, tuli Elronile üllatusena, sest kasutajate arvult on see väljumine Kaareste sõnul Viljandi-Tallinna suunal alles viiendal-kuuendal kohal. Reisijate statistika kohaselt peaks selle liini teenindamiseks piisama kolmevagunilisest rongist.


Kuigi liini teenindanud rongijuhi ja klienditeenindaja seletuskirjad juhtumi kohta polnud intervjuu ajaks veel ettevõtte juhtideni jõudnud, olid nii Ossip kui ka Kaareste veendunud, et otsus osa reisijaid maha jätta oli õige.
«Kui inimesed on juba rongi peal ja juhtub nii nagu Kloogaranna festivali ajal (rong seiskus mullu suvel ülekoormuse tõttu 40 minutiks – toim), siis selle asja lahendamine on kaks korda keerulisem,» oli Ossip veendunud. «Kes on see inimene, kes ütleb, et just sina peaksid siit välja minema, et rongi kaal läheks normi ja saaks edasi sõita?» küsis ta retooriliselt.
Elronis kehtiva korra kohaselt peab klienditeenindaja olukorda hindama ning kui seisjaid on liiga palju ja tekivad probleemid läbipääsemisega, siis inimesi enam peale ei lasta. Kui klienditeenindaja ja rongijuht on koos selle otsuse langetanud, teavitab rongi infosüsteem sellest reisijaid ja järgmistes peatustes avaneb vaid C-ala uks rongi keskel. «Siis on kindel, et klienditeenindaja suudab olukorda kontrollida,» ütles Ossip.

"Et selline olukord tuleks üllatusena, ei saa öelda. Oleme juba aru saanud, et meie nägemus asjadest on olnud vale ja oleme ehk olnud uute rongide üle nii uhked, ja mitte tunnistanud nende väiksust. Nii näitabki tekkinud olukord, et näilisus tihtipeale ei vasta reaalsusele", ütles.... "Juba Saue juhtum näitas, et olukordi tuleb ennetada ning sellega oleme kohati hätta jäänud. Siiski loodame, et asjad muutuvad aina paremak, sest oleme oma meeskonda palganud juurde inimesi, kes kõige paremini tunnevad tänapäeva ühistransporti, ning võin lubada, et püüame anda endast parima.
Väga raske oleks muidugi teenindajal hakata reisijatele ütlema, et sina ja sina peate rongist väljuma.
Meie kord näeb ette, et juba algjaamas, kui on näha, et võib tekkida eriolukord, teavitab reisija sellest otse minule või vastava osakonna juhile. Teenindajad on meil tihti pikaajalise kogemusega nagu ka vedurijuhid, seepärast on nende terav pilk ja järekldused väga olulised asjade paremaks muutmisel. Kui aga tõesti tekib oht, et rong ülekoormuse tõttu liikuda ei saa, tuleb teha raskeid valikuid. Teades sellest juba enne rongi väljumist (näit Viljandis), saaksime ehk vajadusel tellida lisabussi.
Varem kehtinud korra järgi oleks avatud ainult C-ala uks, kuid võimalike probleemide tõttu teistest vagunitest väljumisel seda varianti me püüame mitte kasutada." ütles .....


Seoses üleeilse vahejuhtumiga on kõlanud ka arvamus, et Elron oleks pidanud saatma Lellesse lisarongi või tellima asendusbussi. Kaareste sõnul pole see lahendus aga aidanud.
«Kui vaadata raudteeliiklust Viljandi suunal, siis tihti pole rongil võimalik tipptunnil – nagu kõnealusel juhul – liikuda, sest see on üheteeline raudtee,» selgitas ta. Samuti teeb lisarongi saatmise keeruliseks asjaolu, et enamik ronge on reedeti ja pühapäeviti nagunii juba liinil.
Kaareste lisas, et isegi kui Pääskülast oleks lisarong välja saadetud, oleks see Lellesse jõudnud samal ajal kui järgmine graafikujärgne Tallinna poole liikuv rong.
Asendusbusse aga kasutatakse rongliikluse katkestuste korral. «Kui küsida, kas pannakse lisabuss käiku, kui buss on väljamüüdud, siis seda ei tehta,» rääkis ta.

Nõustun. Kuid lisaks tulnuks üks lõik:

Elroni juht .... lisas: "Täpsustaks natuke hr ... seisukohta. Päris nii see siiski ei ole. Ka bussifirmad saavad operatiivselt lisada erijuhtudel busse, kui selleks on vastavad ettevalmistused firmas varasemalt tehtud. Nii saaks ka meie vajadusel lisabussid panna, kuigi me peame eelkõige kõik hoopis selle nimel, et sellist vajadust ei tekiks."

Ossipi sõnul on rongiliiklus selle poolest huvitav transpordiliik, et seal ei ole võimalik reisijate pealetulekut piirata. Rongidesse on lisaks istekohtadele ette nähtud ka seisukohad ning Elroni juhtide sõnul pole võimalik müüa rongi vaid istekohtade jagu pileteid. «Siis jääksid paljud inimesed ilma liikumisvõimaluseta,» arvas Ossip.
Ossipi sõnul tuleb inimestel mõista, et muudatusi raudteel pole võimalik teha kiiresti. «Selleks et rong tuleks pikana Viljandist tagasi, on enne vaja, et see sinna kohale jõuaks,» selgitas ta. Edu rongiliikluses tagab veeremi optimaalne kasutamine, samas teeb olukorra keeruliseks asjaolu, et mitte igal pool pole võimalik rongi koosseise muuta.
«Rongid on käigus ja ringlused on etteplaneeritud ning kokku-lahti haakimine ei käi ka nii, et paneme aga jupi juurde,» rääkis Ossip. Ideaalis võiks Eestis olla selliseid peatusi, kus saab reisijaid täis ronge liita teise rongiga, kuid praegu infra­struktuur seda ei võimalda.
«Nii meie kui ka ministeeriumi poolt käivad edela suunal läbirääkimised, et Edelaraudtee infrastruktuuriettevõte looks vastava võimekuse,» rääkis Ossip. Esimesena võiks see võimalus tekkida Lelle jaamas, kus Viljandi rongile saaks sel juhul liita Pärnu oma.

...sõnul on "rongid sellepoolest huvitav transpordiliik, et kujunenud on ettekujutus nagu neis kunagi ruumipuudust ei teki. India on kujukas näide, kuidas võidakse kolmandates maades sõita. Ka meil on olnud juhuseid, kus umbes 1000-kohalises rongis oli üle 2000 reisija, see oli Edelaraudtee 1 krooni kampaania ajal.
Reisijatele saame lubada, et kuigi kohati võtavad muudatuse aega, siis omalt poolt püüame teha kõik, et mida edasi,seda paremaks asjad aina lähevad. Oleme ju võtnud eesmärgiks reisijate arv kahekordistada ning on selge, et selle nimel tuleb tõsist vaeva näha. Oleme juba visanud kõrvale esialgse suvise sõiduplaani kavandi ja püüame koostada uut. Selles püüame maksimaalselt arvestada ka meile tehtud ettepanekutega".

"Kokku-lahtihaakimine seisab tehniliste probleemide taga ja selles käib põhjalik arutelu erinevate poolte vahel. Samas ei jäta me kõrvale võimalust panna ka Pärnu rongid sõitma algjaamast lõppjaamani. Esialgne hr .... vaimustusümberistumistest on nüüd muutunud selgemaks nägemuseks mugavuse olulisusest reisijatele"

Vabandame ka kodulehel olnud info kohta, et reisijad saanuks rongi oodata Lelle ooteruumis. hea, et oli ilus ilm, sest suurem rahavhulga korral olnuks asi nutune. Pealegi, enamuses meil puuduvad üldse igasugused ootesaalid, nii on ka Lelle oma väga väike, ning sellest ei piisanuks.






Sunday, April 20, 2014

Me ju teeme kõik nii hästi, kuda need reisijad aru ei saa?...

Lihtsalt imesta! Millal Elron hakkab mõistma, mida on vaja teha ja kuidas, nii et teenindus oleks võimalikult hea!?



Rong, mis tavapäraselt väljub kell 6.56, lahkus kell 6.40, jättes need, kes olid veerand tundi enne teisi jaama saabunud, vaid rongi oranži tagumist otsa vaatama, kirjutab ERRi uudisteportaal.
Elroni tasuliselt kliendiinfotelefonilt 1667 teatas klienditeenindaja, et alates laupäevast muutus rongide sõidugraafik ning väidetavalt pidanuks rongijaamas olema sellekohane info üleval.
Tõepoolest, jaamahoone ukseklaasile oli pandud lipik, kuid kõikidel teadetetahvlitel olid endiselt üleval muutmata graafikud ning infotablool seisis samuti vana aeg.


Norberti sõnul jõuti suurele osale reisijaist muudatusest eelmise nädala lõpus teada anda ja seda nii oma kodulehe, rongipeatuste infostendide kui ka Tallinna ning Tartu infokassade kaudu.
«Samuti võtsime ühendust nende klientidega, kes olid piletit ostes meile oma e-maili jätnud,» kinnitas Kaareste, lisades: «Iga reisijani me kahjuks ei jõudnud.»

Hea Norbert! Pikaajaline tegus töö peaks olema juba selgeks teinud, et infi viimine reisijateni on peen töö!
Mõned soovitused Sulle!
1. Info muudatuste kohta peab olema jaamades ja peatustes vähemalt nädal enne, silmatorkavalt ja õigetes kohtades. Lipakate kleepimine ukseklaasile või knopkaga puu külge, see ei sobi kohe mitte! Vaadake, reisijad ei näe ju midagi.... Nagu Kehraski. Kus inimesed ka maha jäid. Ei tea, kas seal peatusesi ikka oli info?





http://tarbija24.postimees.ee/2762640/elron-rongisegadusest-meie-teavitasime-reisijaid-kull



«Täna hommikul ootas Kehras pool perroonitäit inimesi 8.08 väljuma pidanud rongi, mida ei tulnud,» rääkis iga päev Tallinnasse tööle sõitev Tarbija24 lugeja. Kuna rong hilines, siis hakkas ta asja uurima ja sai Elroni kodulehelt teada, et alates 12. aprillist on sõiduplaan muutunud ja rong saabub alles 8.47. Tallinnasse sõites küsis ta selgitust ka piletimüüja käest, kes enda sõnul sai uuendustest teada alles esmaspäeval.
«Kas tõesti eeldab Elron, et igapäevased sõitjad käivad iga päev nende kodulehelt infot otsimas? Kas tõesti on nii raske paar päeva varem inimesi rongis sellest teavitada, kasvõi valjuhääldite või infotabloo kaudu, või teavitada piletimüüjaid, et nemad saaks igapäevastele reisijatele infot edasi öelda,» oli ta nördinud.


2. Info sõiduplaani muudatuste kohta peaks olema ka rongides. Igas vagunis. Vastavatel a4 alustel uste juures.

3. Elroni FB lehel reisijad aina kaebvad, neile vastamine peab olema täpne, lakooniline ja konkreetne. Pidev vabandamine vigade pärast ei mõju hästi. Ja rahulolematuid reisijaid on pidevalt! Kui te pole ise märganud...

4. Enne kaasaegseid lahendusi, nagu sõnumid, vitterid jm, tasub ära teha elementaarne. Vaata p 1.

5. Balti jaamas, Tartus ja mitmes teiseski kohas on olemas valjuhääldid. Raplas jm on olemas tablood. Isegi Balti jaamas on. Nii suured metallist kobakad, kus vaid 3. tee või elektroonilised, kus Tere Tulemast Kohilasse vaid... Ka neid saaks kasutada.

6. Kas tõesti on press see, mis on võluvits? Jah, kasu sellest on, aga meil on hunnik ajalehti, kümneid raadiojaamu jne. Kas suudate tagada neis info iga päev nädala jooksul? Ja olete kindel, et kõik kuulavad- vaatavad ammulisui nagu ka surfavad pidevalt netis? Ka Teie rongides on infotablood?  Miks NEED ei näita infot?

Kaareste lubas, et edaspidi teavitatakse reisijaid kindlasti ka pressi vahendusel. «Saabuv suvi toob taas suurema hulga raudteel toimuvaid ehitustöid, mis muudavad ajutiselt reisirongide sõiduplaane. Näiteks 8. mail algavad meie läänesuunal, Padula juures raudteeviadukti ehitustööd, mille tõttu on õhtul rongiliiklus katkestatud ning vedu toimub asendusbussidega,» selgitas ta.

Tööd on vaja teha. Ja selle tegemiseks rahuldaval tasemel on vaja õppida, uurida, otsida jne!

Kuid tundub, et Edelaraudtee ja muud mustad jõud alustanud taas meediasõda!

http://tarbija24.postimees.ee/2767818/puupusti-tais-rong-jattis-reisijad-pika-ninaga


Elron teatas oma kodulehel, et seoses Viljandi-Tallinn liinil sõitva rongi 44 ületäituvusega täna õhtul ei olnud kõikidel reisijatel võimalik Pärnu-Lelle rongilt ümber istuda.
Seega peavad reisijad ootama järgmist rongi, mis väljub Lellest kell 19.50. Rongi on võimalik oodata Lelle ootesaalis, seisab firma teates.

Kas käes on need hetked, kus Teie prohvetlikud ennustused täituvad? Et kui ikka rongi ei mahu, otsige uus transport?

Raudteelane ja "raudteelane"...Mis vahe neil on?


Ka 16.23 Türilt väljunud ja 18 paiku Tallinnasse jõudnud rong oli puupüsti rahvast täis, inimesed seisid alates Raplast vahekäikudes püsti..oleks võinud pühade tõttu ju tihendada graafikuid..a ei..milleks.
Kas sa kujutad ette, kuidas reguleeritakse liiklust raudteel? See ei ole nii nagu bussiga, et lisad aga ühe juurde. Raudteel on ranged graafikud ja kui on üks rööpapaar, siis enne uut rongi sinna ei lasta, kui eelmine in uues jaamas. Aga reisirongidele lisaks liiguvad ka kaubarongid.

 Eestimaa Blogi8 minutit tagasi
Neid, kes teavad, on päris palju. Aga teadmise teadvustamiseks peaks E lronis olema säravamad helkurid. Allpool ma juba ühe mõtte kirja panin. Kahjuks on aga hea töö hästi tasustatav, seega tasuta ma neid nii palju nüüd ka ei jaota! Panin miinuse ja põhjendasin. See märkus oli sul väga tore, sest nii peakski.
Aga võin selle mõtte uuesti siia pann. Rong 371 sõidaks pühapäeviti Türilt edasi Viljandisse, peatusega Võhma. Ehk ka Olustvere. Tagasi sõidaks see väljumisega Viljandist umbes 12. 15, peatusega Võhmas ja edasi rongi 372 graafikus. Lihtne ja loogiline.
Lisaks on vägagi loomulik, et Pärnu rongid pannakse ka sõitma lisaks olemasolevatele otse Tallinnani. See on võimalik. Asjad paraneks veelgi, kui Edel taastaks möödasõidukohad ehk jaamad Sakus ja Hagudis.

Pilt avaldatud lingilt:
Palusin luba avaldamiseks, aga pole kindel, et autor hiljem kommentaariumis käis. Loodan, et ta ei pahanda...


Foto FB-st. Janek Maat.












Kassinurme ehk Kalevi

Turismimaa. Viie rikkama hulgas. Ja palju muid kõlavaid hüüdlauseid valitsuselt! Aga ikka pole veel alustatud Kalevi-Kassinurme peatuse ehitamist.



http://www.ohtuleht.ee/576613/galerii-vaata-kuidas-jurioo-ulestousu-meenutuseks-peeti-lahinguid-ja-elustati-vanu-kombeid