Blog Archive

Wednesday, October 29, 2014

Ikka rohkem talukaupa.


Tõestus, et asjad edenevad, ilmnevad ikka ja jälle.


http://www.sakala.ajaleht.ee/2971279/tonismatsi-peremehe-peas-kaarib-siidritootmise-mote

Aga ikka küsimus, kus turustada? Kaubandusketid on probleemsed, millest minagi kirjutanud. Vaja on ikka külaturge ja teeäärseid müügikohte, millest ka kirjutanud. Ühe kioski suudaks iga peremees ehk tee äärde püsti panna, aga järjekordselt ütlen, see ei ole otstarbekas ega jätkusuutlik. Vaja on, et riik koostöös omavalitsustega tagaks vajalikes ja sobivates kohtades maantee veere vastava platsi rajamise, veelgi parem, ka mõningate kioskite rajamise. Olgu siis bussipeatusesse, kus seda parkimist niigi vaja või hoopiski matkaraja juurde. Iga nüanssi läbi kaaludes leitakse parim koht ja ehk ka keegi, kes nõus müüma mitme talu ja väikeettevõtte kaupa. Mis oleks jätkusuutlik.

Millal?

Relvile!

Mina pole psühholoog ehk ka mingit muud moodi spetsialist. Kuid oma arvamus ja ka soov leida pisiasju, mis midagi selgitaks, on küll.

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/viljandi-paalalinna-koolis-toimus-tulistamine?id=70029137

Nüüdseks oleme siis jõudnud sinna, kuhu ka paljud meid viia tahavadki. Demokraatlikku maailma, kus kohati sellised asjad juba tavapärase, nii karm kui seda öelda ka ei ole.
Igatahes on tegemist äärmiselt kurva sündmusega! Mingist halastust tegija vastu küll ei tunne. Püüan küll alati mõista, aga selliste asjade puhul käituksin tõenäoliselt vaid ühel moel - seina äärde!

Mis ses esimeses artiklis silma torkab. Üks lause peaministrilt.

 Meil kõigil on kohustus märgata oma läheduses abivajavat inimest oma muredega. 

Kus on peaminister jt siis kui inimestel on tõsised mured? Meil ju aastaid juba mured tuhandetel inimestel, olgu see kodude äravõtmine pankade poolt, maaelule tähelepanu mittepööramine, tühjad lubadused jne jne.  Minu jaoks on aga Toompea kants eriline näide hoolimatusest. Veel rohkemgi. Sülitamisega, kui olla päris aus. Värskeim näide oli kooseluseadus, kas järgmine lastekaitseseadus? RB-st ma ei räägigi, sellegagi tuuakse just hoolimatusest inimestele kaela tuhandeid muresid. Mis enamuses olnuks lahendatavad ja palju väiksemate kulutustega. See selleks.

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/kumme-paeva-tagasi-selgitati-koolitulistaja-perekonnale-et-noa-koolis-kaasas-kandmine-on-taunitav?id=70032179


Üks lõik.


Delfi ja EPL-i andmetel oli perekond militaarhuvidega. Isa käis ringi laigulises vormis, kuid kaitseliitu ta ei kuulunud. Kriitikat poja kooli kaasa võetud noa osas ta heaks ei kiitnud.
Samuti ei meeldinud isale, et aprillis koolis toimunud politseireidi käigus võtsid politseinikud kaasa tema poja, sest tema seljakotist leiti pussnuga. 

Tundub, et siin tavaline olukord. Lapsevanemad igati õigustavad oma laste tegevust. Sellest väga palju räägitud, kuid lahendusi pole. Õpetajad endiselt pigem löövad käega, miks vaja oma närve rikkuda, kui vanemad taovad rusikaga vastu rinda ja nõuavad õigust! Õpetajad aga pigem seda ei saa, kuni lahtilaskmiseni välja.
Militaarhuvi on nagu huvi ikka. Iseasi, kuidas seda lapsele ette tuuakse, millise rõhuga millele.

See artikkel valab aga natuke rohkem valgust asjale.

http://epl.delfi.ee/news/eesti/15-aastane-tulistaja-vaikis-konfliktist-opetajaga-mitte-keegi-ei-oleks-mind-nagunii-uskunud?id=70040645

Eeldame, et ajalehe sõnastused on võimalikult täpsed.

Eesti Päevalehele on antud erinevatest kooliga seotud allikatest vihjeid, et poiss ei ähvardanud ainult selle saatusliku päeva hommikul, vaid oli ka varem ähvardanud õpetaja ära tappa. On mõista antud, et tunnustatud õpetaja oli oma õpilastega pigem range ja nõudlik ning poisil ja õpetajal oli ette tulnud konfliktseid olukordi.

Miks siis keegi, kellele süüdlane (ja ta on süüdlane, siin pole mõtet vaielda sellest, et ta pole veel süüdi mõistetud) tapmiseihast rääkis, ei võta ette ja ei teata politseile? Õpetajale? Oma vanematele?Kas "kaebamine" on nii jube, et kaastunne võimalike ohvrite vastu kaob? Või polegi meil enam kaastunnet?

Kui poisilt oli tulirelv ära võetud, püüti temaga pidevas kontaktis olla. Siis ta olevatki kohe toimunut kahetsenud. Ta tunnistas, et õpetajaga olevat olnud konfliktid. Miks ta sellest siis kellelegi varem ei rääkinud? „Keegi ei oleks mind nagunii uskunud,” olevat poiss väitnud.

...

Vahuri koolivenna õde tunnistas, et poiss oli varem teiste kiusamisega silma paistnud. Tüdruk tundis muret, et kool üritab jätta mulje, et poisiga või kiusamisega probleeme ei olnud. „Ka minu nooremat venda kiusas tema klassivend ja kui mu ema käis õppealajuhatajaga rääkimas, siis üritati kõike salata,” rääkis ta.

Nonii, midagi tüüpilist siin riigis? Kiusab koolikaaslane, sõjaväelane, tööandja? Kui palju on olnud kuulda, et ametlikult oleks "asjal ka tõepõhi all olnud"? Mõelge hoolega, lapake vanu uudiseid. Ikka ja jälle öeldakse koolist, sõjaväest, riigis laiemalt - ei ole tõepõhja all! Või tööl tõstatab keegi probleeme, siis öeldakse talle, et kas tahad ise probleeme? Avalikult aga ütleb tööandja/ametnik, et "meil toimuvad koosolekud, kus me kõike läbi arutame..." jne. Kuidas see saab alati nii olla? Tõenäolisem hoopiski, et kedagi ei huvita probleemid. Ei nende avlikuks tulemine, ei see, et see võib nende ametikohta kõigutada, ei soov tegeleda millegi "vähetähtsaga". Igasugune jutt sellest, et "me peame mõistma, hoolima, kuulama, suhtlema" - kõik see on vaid tühi sõnakõlks kui tegusid ei järgne.

Lugedes poisi ühe FB konto ühte vestlust, napisõnalist, aga mitme osavõtja sõnu, siis tekib ka mitmeidki küsimusi. Kuidas koolikaaslased temasse suhtusid? Kui poiss korragi kirjutab oma soovist sauna ehitada, tuli sellele üks pigem kergelt mõnitav vastus. Ma ei tea tagamaid, aga nii jäi pisuke tunne. Ega ka teiste laused erilist intelligentsi näidanud, pigem mingisugust torkimist. Ehk mulle vaid tundub nii?


Eesti Päevalehele teadaolevalt oli tal aga ka näiteks eesmärk minna Prantsuse võõrleegioni – selle nimel ta töötas ja treenis.


Koolipoiss oli viimasel ajal tegev ka tegev MTÜ Kalevite Kange Rahvas juhatuse esimehe Mati Nuudi muinasaega tutvustavates ettevõtmistes, kus õpiti ajalugu ja tegeleti lahingumängudega. Esialgu Eesti Päevalehele kommentaare jagama nõustunud Nuut ei tahtnud seda aga enam teha, kui soovisime tema enda vastu esitatud kaebustest rääkida. Osalt Viljandi linnavalitsuse rahastatud lastelaagrite ja treeningute sisulise poole kohta on linnale esitatud mitu kaebust. Eesti Päevalehele viidati, et need sõjalised rollimängud, mida MTÜ lastele korraldas, valmistasid meelehärmi nii mõnelegi lapsevanemale, kes pidasi neid liiga agressiivseteks. Näiteks ajalehest Valgamaalane võib lugeda, kuidas Nuut ründas Valga militaarajaloo festivali ühte korraldajat ja asja kohta alustati väärteomenetlus.

Mis on Võõrleegion? Palgasõdurid, keda palgatakse midagi kaitsma? Pigem selleks, et vajadusel vajutataks päästikule...
Kui ikka noor poiss soovib minna sellisesse kohta, siis on midagi ikka väga mäda. Inimelu ei tähenda ta jaoks midagi? Või tähendab, sest ta rohkem klassis enam ei tulistanud?

Küll aga imestan, et isa veel vahi all pole. Kindlasti on tal ligipääs relvadele ja kui ei kannatatud juba lapse politseisse viimist ega kriitikat, siis...
Igal juhul, kurb, väga kurb.

Suhtlesin juba ühe noore kontol. Mõnegi arvates see koolipoisitemp. Sest hakatakse tooma võrdlusi selelst, et nuga vaja näit tööõpetuse tunnis, vorsti lõikamiseks jne.
Kõlab jutte ka metalliotsijatest koolis jne. Ameerikalik mudel, kulukas ja pealegi tegelemine tagajärgedega. Aga ennetamine?
Mis edasi?

Sunday, October 26, 2014

Okupatsioonimuuseum.


Alustama peabki ehk sellest pildist.


Muuseumi võiks ka nii sõita, poleks üldse paha...





Turiste oli linna peal palju, hoolimata sügisest.

















Siitmaalt lõppes järjekordne okupatsioon. Ruumi paistab olevat. Kas peaks siia kui mitte okupatsioonina, vaid ajalootuulte keerise näitena tooma ka uute baaside näitlikku materjali? Loodetavasti küll mitte käeraudu egamuud vägivaldset...


....Või on riigi olulisemad sümbolid jätkuvalt need uksed?




Hea aga, et on alles hoitud osagi nõukaaegsetest mälestusmärkidest. Sest olgu, mis on, see on ajlugu kunstis. Ja neid hävitades seaksime end ühele pulgale okupantidega.









Näitus migratsioonist ja okupatsioonist.



Sümboleid võib aga orjastavast minevikust leida ka muuseumist väljaspool.

Mulle oli väikeseks pettumuseks muuseumi suurus. Ju aga see kunagi tulevikus muutub ja muuseumid on üheks kõrgeimaks prioriteediks.

Päev oli muuseumis tasuta, aga tegin hoopis väikse annetuse korjanduskarpi.

Edasi aga viivad jalad sinna!


ERM jääb väheks. Vaja on ka korralikku loodusmuuseumi kuskil linnast väljas. Lagedil okupatsioonimuuseum juba on, peab ka seal ära käima.




Sunday, October 19, 2014

Kas normtunnid on normaalsed?

Nii Edelaraudtee ajal kui ka nüüd Elronis on vedurijuhtide ja teenindajate normtunnid samad nagu kontoritöötajatel, kes E-R töötavad 8-17-ni. Oli sellega probleeme Edela ajal, on ka nüüd. Kas see ikka peaks nii olema?


Kaubarongi meestel võib see eriti karm olla, kui pöördepunktis ehk siis lõppjaamas väga pikaks puhkus venib. 
Point ju selles, et tegelikult ei olda kodus ja ka töötundideks neid ei loeta. Päris kõiki ei saakski ehk lugeda. Aga mõtlema peab. Ma ei tea kuidas kõikjal välismaal, kuid on küll kohti, kus normtunnid on väiksemad. Kuskilt meelde jäänud, et lenduritel töötunde tugevalt alla 100 kuus. Lenduritega muidugi ei võrdle, aga siiski peaks seadus ette nägema, et juhtide-teenindajate normtunnid peaks olema 15-20 % väiksemad. Sest vastasel juhul hakkab selline koormus liigselt mõjuma ja kodusolemise aeg jääb väga lühikeseks. Rääkimata sellest, etv vahel võib tekkida vajadus kedagi asendada, siis veel eriti. Muidugi leidub neid, kes valmis vaid sõitma, kuid see pole mingi vabandus.

Koos ööbimistega kipub tööaeg olema nt 170 normtunni asemel oma 100 tundi rohkem olema. On see ikka normaalne? Kas kontoritöötaja nõustuks mitmed ööd töö juures veetma?

Kindlasti leidub neid, kes seda töökeskkonda ei tunne või neid, kes asjaga nõus ei ole. Kahjuks tean ma väga palju neid, kellele see (pere)elus üksjagu probleeme tekitab. Ja sellest on kahju kui töötajaid hoida ei osata. Ükskord võib see tervises välja lüüa ja siis võib olla juba hilja.

Kuhu sõita talvel?

Nii küsib Maaleht.




Mina küsiks aga, miks R, L, P ei sõida rong Piusani?

Ning ikka ka seesama vana küsimus: Millal saab rongis osta 50% soodustusega perepileti, et siseturist ikka sõita jaksaks?

http://www.piusa.ee/moodul.php?moodul=CMS&Komponent=Lehed&id=90

Kitsarööpmeline muuseumraudtee. Virtsu?


Kitsarööpmeline raudtee on nagu raudtee ikka, aga...ta on vaid kitsam ehk siis väiksem. Õnnetus Ollepal.



Lavassaare Muuseumraudtee vedur  Lätis.

Mis siis ikkagi saab meie ajaloost?

Kitsarööpmelise muuseumile Lavassaares panid alus põhimõtteliselt 4 meest. Mehis Helme, Andrus Roosma, Aldo Siig ja Peeter Klaus. Hiljem liitus teisigi ja mitmed neistki olid tõsiselt tegijad nagu algatajadki. Mõnedki tänase päevani. Suures osas oma vabast ajast ja oma rahakoti peal. Leiti ka toetajaid, oma osa hakkas andma ka piletimüük. Kuid nende nelja meheta oleks meil suur osa ajaloost kadunud.


Lavassaare.



Aga mis edasi?




Muuseumi võiks kolida Pärnusse, nagu olid kunagi plaanid. Või Türile, nagu olid ka plaanid. Minu jaoks see enam aga mõeldav pole. Kui oleks saanud taastada lõigu Paideni koos kohaliku külaelu eestvedamisega või ka Tamsalust samal moel Järva-Jaani või hoopiski Raadile, siis oleks asjal mõtet. Niisama kuskil vegeteerida, ilma atraktiivsete sõiduvõimalusteta on liiga nõrk lohutus. Oleks siis või Haapsalust Rohukülla koos laiarööpmelisega!

Tänapäeval on selge, et nii see kui üldse muuseumid peaks võimalusel olema seotud teiste turismimagnetitega, maelu toetusprogrammidega või mille heaga iganes. Sest üks ettevõtmine peab toetama teist, siis on loota ka ellujäämist ja lausa tulu, ehk et siis saab pakkuda turistile täiuslikumat paketti, mille toel ta saab osa hoopis rohkematest asjadest.


Tuudi. Foto: Priit Määltsemees.


On inimesi, kes loodavad, et lisaks Haapsalu raudteele taastatks ka Virtsu raudtee, arvamust selle kohta on tihti küsitud  Ma ei tea. Aga ega minulgi selle vastu midagi oleks. Igaks juhuks lisan siia ka viite ühele varasemale postitusele.


Et ehk:
Kui taastada raudtee, siis kas teha seda Raplast Virtsuni või Lihulast Virtsuni?


Rapla-Virtsu oleks iseenesest muidugi väga atraktiivne, pealegi saaks siis rongile tulla ka laiarööpmelisega, mis pole sugugi vähetähtis. Kui aga meil tõepoolest jõutaks niikaugele, et ehitatkse ringraudtee, siis...ehk tõesti piisaks vaid lõigust Lihula - Virtsu?

Esiteks. Kas kaasaegse kitsarööpmelise raudtee ehitamine Rapla-Lihula lõigul annaks midagi? Kas see laiendaks Märjamaa liiklemisvõimalusi või kas on veel elanikke teelejäävates maapiirkondades? Meelitades turistid rongil, kas neil oleks piisavalt atraktiivset tagasisõiduvõimalust Tallinna? Millega saaks neid veel meelitada raudtee peatustes või lähipiirkonnas? Kas oleks piisavalt sõitjaid nii kiirrongidega kui muuseumrongidega Tallinna suunalt Virtsu?


Koikse sild. Foto: Toivo Niinemets.


Küsimusi on palju ja sellest sõltub, kas üldse on mõtet seda teemat arendada!

Teiseks, kui taastada ainult Lihula - Virtsu lõik, siis mida see meile annab? Kui muude rongidega Lihulasse pääsu ei ole, siis pole ka sõitjaid? Kas tasuks ära sõit vaid muuseumrongidega? Kas oleks mõeldav Haapsalu raudtee tastamisel viia raudtee Lihulast hoopis mõnda Haapsalu liini jaama?



Selge on aga see, et ilma riigi aktiivse tegevuseta (vaid globaalsetesse projektidesse rahade matmisega MUU Eesti pigem sureb välja) me oma ajlugu hoida ei suuda. Seega peaks riik rohkem panustama ja seega peaks ka rohkem kaasa lööma teemal, kuhu muuseumraudtee teha. Mitte nägema vaid Tallinna ühes ja Brüsselit teises otsas!


Leedu. Kitsarööpmelise raudtee 100 juubeli puhul sõitis 10 vagunit külalistega Panevezhysest Rubikiaisse.


Kui suur võiks olla kitsarööpmelise raudtee ehituskulu Raplast Virtsu?

Millises seisus on sillad? Kas tammile saab veel ehitada või on maad erastatud? Mida pakuvad meile sellised väiksed peatused nagu Koikse, Kirbla, Rumba, Tuudi?

Millised küsimused veel on olulised selle raudtee puhul?

Peale selle, et reisijad tuleks!


**********************************

Laiendame siis teemat. 20. 10. 2014.

Et pakutud ka idee laiarööpmelisena siis...

Foto: Priit Määltsemees


1. Lai Rapla-Virtsu?

2. Lai Risti - Lihula - Virtsu?

3. Lai Haapsalu - Lihula - Virtsu?

4. Lai Haapsalu - Lihula - (Tõstamaa?) Pärnu? Kitsas Lihula - Virtsu?

5. Lai Risti - Lihula - .... - Pärnu ja kitsas Lihula - Virtsu?

6. Veel mingi variant? Plussid-miinused?