Blog Archive

Sunday, October 19, 2014

Kitsarööpmeline muuseumraudtee. Virtsu?


Kitsarööpmeline raudtee on nagu raudtee ikka, aga...ta on vaid kitsam ehk siis väiksem. Õnnetus Ollepal.



Lavassaare Muuseumraudtee vedur  Lätis.

Mis siis ikkagi saab meie ajaloost?

Kitsarööpmelise muuseumile Lavassaares panid alus põhimõtteliselt 4 meest. Mehis Helme, Andrus Roosma, Aldo Siig ja Peeter Klaus. Hiljem liitus teisigi ja mitmed neistki olid tõsiselt tegijad nagu algatajadki. Mõnedki tänase päevani. Suures osas oma vabast ajast ja oma rahakoti peal. Leiti ka toetajaid, oma osa hakkas andma ka piletimüük. Kuid nende nelja meheta oleks meil suur osa ajaloost kadunud.


Lavassaare.



Aga mis edasi?




Muuseumi võiks kolida Pärnusse, nagu olid kunagi plaanid. Või Türile, nagu olid ka plaanid. Minu jaoks see enam aga mõeldav pole. Kui oleks saanud taastada lõigu Paideni koos kohaliku külaelu eestvedamisega või ka Tamsalust samal moel Järva-Jaani või hoopiski Raadile, siis oleks asjal mõtet. Niisama kuskil vegeteerida, ilma atraktiivsete sõiduvõimalusteta on liiga nõrk lohutus. Oleks siis või Haapsalust Rohukülla koos laiarööpmelisega!

Tänapäeval on selge, et nii see kui üldse muuseumid peaks võimalusel olema seotud teiste turismimagnetitega, maelu toetusprogrammidega või mille heaga iganes. Sest üks ettevõtmine peab toetama teist, siis on loota ka ellujäämist ja lausa tulu, ehk et siis saab pakkuda turistile täiuslikumat paketti, mille toel ta saab osa hoopis rohkematest asjadest.


Tuudi. Foto: Priit Määltsemees.


On inimesi, kes loodavad, et lisaks Haapsalu raudteele taastatks ka Virtsu raudtee, arvamust selle kohta on tihti küsitud  Ma ei tea. Aga ega minulgi selle vastu midagi oleks. Igaks juhuks lisan siia ka viite ühele varasemale postitusele.


Et ehk:
Kui taastada raudtee, siis kas teha seda Raplast Virtsuni või Lihulast Virtsuni?


Rapla-Virtsu oleks iseenesest muidugi väga atraktiivne, pealegi saaks siis rongile tulla ka laiarööpmelisega, mis pole sugugi vähetähtis. Kui aga meil tõepoolest jõutaks niikaugele, et ehitatkse ringraudtee, siis...ehk tõesti piisaks vaid lõigust Lihula - Virtsu?

Esiteks. Kas kaasaegse kitsarööpmelise raudtee ehitamine Rapla-Lihula lõigul annaks midagi? Kas see laiendaks Märjamaa liiklemisvõimalusi või kas on veel elanikke teelejäävates maapiirkondades? Meelitades turistid rongil, kas neil oleks piisavalt atraktiivset tagasisõiduvõimalust Tallinna? Millega saaks neid veel meelitada raudtee peatustes või lähipiirkonnas? Kas oleks piisavalt sõitjaid nii kiirrongidega kui muuseumrongidega Tallinna suunalt Virtsu?


Koikse sild. Foto: Toivo Niinemets.


Küsimusi on palju ja sellest sõltub, kas üldse on mõtet seda teemat arendada!

Teiseks, kui taastada ainult Lihula - Virtsu lõik, siis mida see meile annab? Kui muude rongidega Lihulasse pääsu ei ole, siis pole ka sõitjaid? Kas tasuks ära sõit vaid muuseumrongidega? Kas oleks mõeldav Haapsalu raudtee tastamisel viia raudtee Lihulast hoopis mõnda Haapsalu liini jaama?



Selge on aga see, et ilma riigi aktiivse tegevuseta (vaid globaalsetesse projektidesse rahade matmisega MUU Eesti pigem sureb välja) me oma ajlugu hoida ei suuda. Seega peaks riik rohkem panustama ja seega peaks ka rohkem kaasa lööma teemal, kuhu muuseumraudtee teha. Mitte nägema vaid Tallinna ühes ja Brüsselit teises otsas!


Leedu. Kitsarööpmelise raudtee 100 juubeli puhul sõitis 10 vagunit külalistega Panevezhysest Rubikiaisse.


Kui suur võiks olla kitsarööpmelise raudtee ehituskulu Raplast Virtsu?

Millises seisus on sillad? Kas tammile saab veel ehitada või on maad erastatud? Mida pakuvad meile sellised väiksed peatused nagu Koikse, Kirbla, Rumba, Tuudi?

Millised küsimused veel on olulised selle raudtee puhul?

Peale selle, et reisijad tuleks!


**********************************

Laiendame siis teemat. 20. 10. 2014.

Et pakutud ka idee laiarööpmelisena siis...

Foto: Priit Määltsemees


1. Lai Rapla-Virtsu?

2. Lai Risti - Lihula - Virtsu?

3. Lai Haapsalu - Lihula - Virtsu?

4. Lai Haapsalu - Lihula - (Tõstamaa?) Pärnu? Kitsas Lihula - Virtsu?

5. Lai Risti - Lihula - .... - Pärnu ja kitsas Lihula - Virtsu?

6. Veel mingi variant? Plussid-miinused?





31 comments:

  1. Kitsarööpmelisel raudteel on praegu see probleem, et ta on muuseumraudtee. Mõte oleks siis, kui temaga saaks kohast kohta.

    I Vabariik ehitas Virtsu raudtee selleks, et Saaremaale saaks. Ja saigi - Tallinn-Sadama jaamas rongi peale, Virtsus praamile.
    Kui ehitada 750 mm raudtee, siis kuhu Tallinna kesklinna vaksal ja juurdesõiduteed ehitada? 1896 ehitati Tallinn-Väikese ja Tallinn-Sadama jaamad küll, ja uues suunas erinevalt laia raudtee Balti jaama suunast, aga kuhu võiks Tallinna uut vaksalit ja raudteekoridori raiuma hakata?

    ReplyDelete
  2. Tänud!

    Miks uut? Raplas saaks ju ühelt rongilt teisele istuda? Sellepärast ma küsisingi, kas Rapla - Virtsu raudteel on mõte?

    ReplyDelete
  3. Priit MäältsemeesOctober 19, 2014 at 9:44 AM

    Rapla-Virtsu raudteetrass on üks tervik ja just sellise kitsarööpmelisena võiks ta ka taastada. Rapla-Märjamaa vahel peab rajama uue raudteetammi paralleelselt maanteega ja Vigala-Rumba lõigul tuleb taastada maantee rauteetammi kõrval. Ülejäänus peaks kõik justkui kulgema mööda vana rada. Sillad, truubid on lõviosas säilinud ja osaliselt ka tänapäevani kasutuses. Regulaarse rongiliikluse puhul tuleks kõne alla vaid mõned suuremad peatused: Märjamaa, Vigala, Lihula, Virtsu. Ehk ka Koikse ja Karuse. Sest enamik pooljaamasid on varsti juba pea poole sajandiga muutunud metsapeatusteks. Need aga saaks muuseumraudtee puhul muuta turismiobjektideks. Üles tuleks taas ehitada kaunis väike Kirbla jaamahoone ja taastada Virtsu vaksal. Muuseumraudtee võiks alata suurepäraselt säilinud jaamakompleksist Märjamaal (Via Baltica lähedus) ja lõppeda ikka Virtsus. Tundub, et uute omanikega vanad pooljaamade hooned saavad või on juba saanud päris heasse seisu ja leiaksid muuseumraudtee trassil kindlasti rakendust. Vigala jaamakompleks on ka suhteliselt heas seisus, kuid kahjuks rikutud 80-ndate lõpus inetu juurdeehitusega kultuurimaja kujul ja vaevalt et lammutamisele kuulub. Samas ehk annaks ka seda hoonet ansamblis ära kasutada kui kõik ülejäänud kompleks selle ümber korda seada. Igatahes rauteetamm võsast puhtaks ja turismimagneteid kui palju: maaliline maastikuvaade peale Paekülat, suurepärane Konuvere sild Vigala jõel, Rumba kõrge tamm ja sild, metsad, laaned, jaamad....Ja kirsiks koogile Virtsu tamm. Siin võiks heietama jäädagi. Mis trassile jäävatesse maadesse puutub, siis olen tähele pannud, et enamikus jooksevad kinnistute piirid vanadest aegadest pikki rauteetrassi. Küll nüüd juba trassi keskel, aga see ehk lihtsustaks ka mingil määral maade taasülevõtmist tulevikus.

    ReplyDelete
  4. Sellepärast uut, et ümber istuda poleks vaja. Bussiga ju ei pea ümber istuma enne Virtsu sadamat.

    ReplyDelete
  5. Tänud!
    Priit, sa kirjeldasid kõike väga ahvatlevalt. Nii tundub, et see võiks olla täiesti huvitav kompleks!

    Anonüümus, ma pooldan ise ka võimalikult vähe ümberistumisi, kuid teise raudtee kõrvale kitsarõõpmelise ehitamine ligi 60 km oleks küll mõttetu priiskamine! Usun, et ümberistumine, kuigi ebamugav asi, ei oleks küll selle summa kulutamist väärt. Samas, ega keegi sellepärast ka otsebusse ära võta, neid ikka jääb. Kuigi teisest küljest, üks suur buss võtab ka praamil palju kohti ära. Nii et mõtelemisainet igatahes jagub.

    ReplyDelete
  6. Muidugi poleks paha, kui keegi oskaks kirjeldada, mida erinevates peatustes teha võiks (muuseumrongiga), milliseid ajaloolisi, kultuuriloolisi vm asju neis säilinud, kus midagi olemas looudpuhkusega seostuvat, kus võiks olla pikemad peatused ja miks. Seda sellepärast, et mina ja paljud ei tea kohalikke olusid. Kuskil võib olla ju midagi väga põnevat, just väiksemates peatustes!+

    Ja millise kaardi järgi saaks suure mõõtkavaga hea ülevaate just tammipiirkonnast?

    ReplyDelete
  7. Priit MäältsemeesOctober 19, 2014 at 12:52 PM

    Rumba kant on üks kurb ja hüljatud paik Virtsu raudtee trassi ääres. Ja seda arvatavalt tänu raudtee kadumisele. Ka raudteejaam on kõige kurvemas seisus teistega võrreldes. Kuigi hiljaaegu renoveeritud vanal raudteesillal kulgeb maanteeliiklus, on kogu ülejäänud kooslus hävinud. Kui aga see kompleks, raudteetammiga paralleelselt kulgev kõrge tammiga maantee, vana maanteesild ja raudteeviadukt vanas stiilis taastada, oleks vaatamist kui palju. Raudteeliikluse tagasitoomine eeldaks seda. Küll siis ka raudteejaam leiaks rakendust. On teda üritatud müüa majutuskohaks või on juba müüdudki, aga igatahes olukord paremuse poole küll ei paista liikuvat. Ja samuti mõisakompleks, mille uuendamine ja taastamine aastaid tagasi pooleli jäi, leiaks ehk tegevuse jätkaja. Rumbal on potentsiaali küll, praegu aga vaid kalameeste paradiis. Paremal perioodil sealkandis kümneid ja kümneid autosid nädalavahetustel. Raskusi parkimisega. Aga kunagi oli Rumbas isegi sadam.

    ReplyDelete
  8. "Anonüümus, ma pooldan ise ka võimalikult vähe ümberistumisi, kuid teise raudtee kõrvale kitsarõõpmelise ehitamine ligi 60 km oleks küll mõttetu priiskamine! Usun, et ümberistumine, kuigi ebamugav asi, ei oleks küll selle summa kulutamist väärt."

    Jah. Ja seetõttu, kuna raudtee tuleb nagunii uuesti ehitada (kuigi vanale tammile), tuleks ta ehitada rööpalaiusega, mis Raplas ees on (1520 või 1435 mm). Kui palju kitsad rööpad iseenesest raha kokku hoiavad? Rapla-Virtsu ehitati kitsas sest Tallinn-Rapla juba oli kitsas - samal ajal Tartu-Petseri ei hakatud uut kitsast liini ajama.

    ReplyDelete
  9. Tänud!

    Priit, kui võimalik, pane üles midagi rohkemat selle mõisa kohta.

    Anonüümus, see on mõte, mida kaaluda. Muidugi oleks õigem ehk hoopis laiana ehitada. Tegemist 96 km pikkuse raudteega, seega võrreldes seniste kalkulatsioonidega oleks selle raudtee hind umbes 45 milj eurot. Usun, et kitsarööpmeline oleks umbes poole odavam, sest näiteks rööbaste puhul saab laiarööpmelise R50 või rohkemagi asemel kasutada R 24 rööbast. Võin muidugi eksida, see võib ka väheks jääda. Võimalik, et saaks ka kasutada näiteks Tallinn-Türi vahel olevaid rööpaid, sest kitsarööpmelise jaoks võivad need olla veel väga pikaks ajaks sobivad. Kuid see on arvamus, tegelikult ma selles asjas "kodus" ei ole. Küll puudub meil kitsarööpmelise raudtee ehitamise tehnika, selle toomine (ostmine, rentimine) võib osutuda päris kalliks.
    Pluss oleks muidugi see, et kitsa puhul saaks elujõua ka turismiatraktsioon - muuseumraudtee. Laiarööpmelise puhul tuleks arvestda, kui palju ja mida see annaks Märjamaa, Vigala, Lihula, Virtsu ja Saaremaa jaoks. Võib eeldada küll, et Saaremaale sõitjaid oleks üksjagu palju, kuid....kas sealsed bussid, rendiautod jm oleks piisavalt kasutatav? Nii et kui sul on selles suhtes mõtteid, seoseid, mida iganes - pane see aga kindlasti kirja!

    ReplyDelete
  10. Paraku ma pean teie entusiasmi jahutama. Rapla-Virtsu raudtee ehitati eelmise EW ajal seetõttu, et selleks oli hädavajadus. Inimesed liiklesid tollal põhiliselt hobuvankri ning raudteega, bussiliiklus oli veel kehv ja autosid oli vaid üksikutel jõukatel. Sõit Saaremaalt Tallinna oli tõeliselt raske ja pikk katsumus, isegi nii pikk, et Saaremaalt käisid ka laevaliinid otse Tallinna.
    Laevaga sai kiiremini kohale kui maad mööda kolistades..Teine võimalus oli sõita laevaga Rohuküla sadamasse ja siis Haapsalust rongiga Tallinna ( 1920ndatel valmis ka Rohuküla-Haapsalu lõik, nii et sai sadamast otse rongi peale)

    Virtsu raudtee muutis seda olukorda tunduvalt, lühendas laevareisi miinimumini ja tegelikult panigi aluse Virtsu sadama edule . See oli suur muutus paremuse poole, see elavdas nii inimeste reisimist kui kaubavedu kogu piirkonnas.

    Praegu seesugust vajadust ju pole. Saaremaale sõidetakse oma autoga või bussiga ja isegi kaasaegne Virtsu-Rapla raudtee, millel kihutavad Flirdid, ei leiaks tõenäoliselt väga palju kasutamist just seepärast, et mida sa seal Virtsus jalamehena peale hakkad ? OK, ma oletan, et suvel on matkajaid, kes jalgratastega Eestit tahavad avastada, kuid nende peale ei saa ometi raudtee ehitust rajada.Kaupa veetakse tänapäeval aga põhiliselt maanteel.

    Arvan, , et seni kuni pole Saaremaa silda,mille kaudu rongiga otse Kuressaarde välja sõita, pole ka Rapla-Virtsu raudteel mõtet.

    Jah, nostalgiline mälestus vanast raudteest on kaunis, kuid paraku ei saa ajas tagasi minna.

    ReplyDelete
  11. Tänud! Ka jahutus on hea. Et mõelda erinevatele variantidele, siis lisasingi teemasse laiavariandid. Ka laevaliiklus pole võimatu, küsimus on hinnas ja tehnilistes võimalustes. Kui suisel ajal saaksid tiiburid Rohukülast sõita vabal valikul kasvõi Saaremaale, siis seegi variant. See, et jala Virtsust edasi....see ongi üks suur probleem. Samas, kui minnakse bussiga Saaremaale, siis võib seda ka praamilt tulles teha. Nagunii ollaks vahepeal praamil, mitte ei istuta bussis.

    Suur küsimus ongi turismis. Kui on rattaturistid, talveturism ja riik pürib turismimaaks, siis pole miski võimatu. Sest ka turistile pole suurt vahet, kas ta läheb otsebussiga või praamilt tulles istub kohalikule bussile. Või ka tellimusbussile. Vaid pagasi vedamise vaev. Omad plussid-miinused igal variandil, seepärast võibki arutleda.
    Vahel tuuakse näiteks ka rendiautosid, seegi kuskil populaarne, meil ehk veel harjumatu. Kuigi oma auto muidugi lihtsam, samas me ei tea, millisteks võivad kujuneda autode üleveo hinnad.
    Rattaturismiga tegelevate firmade tegevusest saab muide aimu ka sellest, et aina populaarsemaks muutuvad (välismaalastele) paketid. Kuidas asjad arenevad, ei tea keegi.
    Kitsarööpmelise kulud on väiksemad, lisanduks atraktiivsus muuseumraudtee näol, tekivad hoopis teised seosed. Küllap leiduks üksjagu turiste, kes sellega sõidaks Saaremaale ja ükskõik, millisesse peatusesse, kus midagi toimub.
    Unustada ei tohiks ka kohalikku. See annaks tööd ja asamas võimaluse sõita. Kas saab olla kindel, et Vigalast, Märjamaalt, Lihulast jm ei sõidetaks, kasvõi ümberistumisega Tallinna?

    Arutelud ei tee kunagi paha.

    ReplyDelete
  12. Mis oli alles hiljuti töötanud kitsas raudtee, oli Lavassaare-Tootsi. Kuidas oleks raudteed Lavassaare poolt edasi Lihulasse pikendada?

    ReplyDelete
  13. Tänud!
    Raudtee eesmärgiks oleks ikkagi muuseumi toimimise kõrval reisijate vedu, ehk siis ehitada see sinna, kus on sõitjaid.

    ReplyDelete
  14. Sõitjaid on liinidel, mille üks ots on suurlinnas. Niisiis, kuhu raiuda Tallinna uus raudteekoridor?

    Ah jaa, üks oluline piirang Tallinna läbilaskevõimele on Paldiski maantee viadukt. 3 rööpapaari, ja 1920ndate viadukt väärib kaitset ka. Kuidas seda laiendama hakata?

    ReplyDelete
  15. Ja veel: näide, kuidas Saksamaal (ja Saksa hindadega!) suletud raudteid taastatakse:
    http://zierke.com/web-page/dissen-osnabrueck
    Olulises asjad märgata:
    23 km raudteeharu
    kogukulu 16,3 miljonit €
    seega 710 000 €/km
    sellest 23 ülesõidu peale 3,4 miljonit
    signalisatsioon 900 000 €
    5 jaama keskmiselt 100 000 €
    Enne sulgemist, 1983, oli olnud 4 rongi argipäevas
    peale taasavamist 18, ja tasub ära!

    ReplyDelete
  16. Aitäh!

    Saksamaa näide tundub päris hea!

    Millist koridori tuleb Tallinnas "raiuda"? Sõidab rong Haapsallu või Raplasse ja sealt edasi, siis Tallinnas ei muutu põhimõtteliselt midagi. Jaamas pidavat olema võimalus kolme lisaperrooni/tee ehituseks. Ka Paldiski mnt viadukti laiendamine olevat täiesti võimalik Lisaks saaks läbilaskevõimet parandada jaama pikendamise korral ja pöörangute/perroonide lisamisel Lillekülla.

    ReplyDelete
  17. Saksamaa hindade näitel poleks probleemi kui Haapsalu liini hinnaks kujuneks 30 milj või natuke rohkem.
    Virtsu raudtee muidugi pikem.

    ReplyDelete
  18. Tallinnasse koridori raiuda tuleb siis, kui linna tuleb sisse viia täiendav rööpalaius. Nii Rail Balticaga leiti, et 1435 mm raudtee Tallinna sisseviimisel mööda olemasolevat 1520 mm raudtee trassi tuleb uute rööpapaaride mahutamiseks natuke Nõmme maju lammutada - praegu otsustati Rail Baltica viia ringtee kõrvalt Lagedile.
    Seega kui Virtsu raudtee oleks 750 mm mitte 1435 mm tuleks ka siis olemasoleva 1520 mm raudtee kõrvale teine rööpapaar mahutada, ja siis vastavalt Nõmmel maju lammutada, Endla ja Paldiski maantee viadukte laiendada jne.
    See-eest 1520 mm Virtsu raudtee võiks Raplas olemasoleva 1520 mm rööpapaariga ühineda.

    ReplyDelete
  19. Tänud!

    Vale arusaam. Koridor tuleb raiuda laiemaks siis kui teine laius on endisest eraldi.

    Ka Virtsu kitsarööpmelise puhul pole mingit põhjust alustada Tallinnast. Piisab kui algus on Rapla raudteejaamas. Või on mingi põhjus, miks peaks mõne rongi sõitmisel tegema juurde veel üle 50 km paralleelset raudteed?

    ReplyDelete
  20. Muidugi! Rahvas ei taha Lelles ümber istuda, et Pärnu saada - pigem lähevad bussiga. Ega Raplas ka ei taha ümber istuda. Mõtet on raudteel siis, kui saab ühe rongiga Tallinnast Virtsu - kas siis laiarööpalise rongiga, või siis kui kitsas raudtee 50 km Tallinna tuua ja ka linna sisse raiuda.
    Ja see hinnavahe Rapla-Virtsu laia ja kitsa raudtee vahel vaevalt nii suur on et uut raudteed Tallinna ära tasuda.

    ReplyDelete
  21. Tänud!

    Ümberistumisi peab tegema nii palju kui võimalik ja nii vähe kui vajalik!

    Ümberistumine on tõepoolest ebamugav, kui rahalises jm mõttes otse saab. Ümberistumisi erinevaid on aga vaja igale poole, et sõiduvõimalused üldse tekiks. Ongi kogu filosoofia!

    Lelles see ümberistumine pole tõesti suurem asi, seda võiks kasutada n.ö. hädajuhul. Ümberistumine Tapal on aga näiteks hea, sest sealt istutakse ühelt suunalt ümber teisele. Ja mitte vähe muide.

    Kitsa- ja laiarööpmelise hinnavahe on kindlasti päris suur. Juba liiprid, rööpad jm ise on pea poole kergemad. Kergemad ja väiksemad ka koosseisud. Jne jne. Kuna Tallinnast Raplasse aga on olemas juba raudtee, siis mõne rongi jaoks kõrvale teist teha on sulaselge priiskamine. Ma ei oska öelda, kui paljud Tallinnast eelistaks sõitu Virtsu bussiga (mis läheb praamile või tuleb maha minna) või kitsarööpmelise rongiga. Usun, et kui see raudtee Rapla-Virtsu oleks, seotuna praamidega, siis oleks kindlasti sõitjaid. Peaasi, et katus on pea kohal. Ka ei läbi Kuressaare bussid Liivat, Sakut, Kohilat, Raplast rääkimata. Lisanduvad peatused Raplast Lihulani. Seega oleks isegi ümberistumisega variant hea võimalus Saaremaale jõuda suurelt alalt. Lisaks regionaalsed veod ehk siis Raplast Märjamaale, ümberistumine seal bussidelt jne jne. Turism on vell lisandväärtus. Mitte ainult rongid vaid ka kohalik võimalus külalisi meelitada.

    Kuid lisaks 50 km kitsast ehitada on priiskamine isegi siis kui sõidaks päevas 10 või 20 kitsarööpmelist rongi.

    ReplyDelete
  22. "Kergemad ja väiksemad ka koosseisud."

    Laiadel rööbastel on külluses ruumi väiksemaid ja kergemaid koosseise teha.

    ReplyDelete
  23. Tänan. Et teeme madalamad vagunid, kus saab lamada ja paneme plastmassist rattad? Kas siis porgandid on liiga suurtena ja rasketena tehtud? Ma ei saanud ausalt öeldes asjale pihta. Millised need väiksenmad ja kergemad on?

    ReplyDelete
  24. Kõige väiksem, 2 vaguniga porgand on üle 45 meetri pikk. Lendav Läänlane 21 meetrit, ja M11 on 8 m pikk massiga 9 t.

    ReplyDelete
  25. Tänan.

    Kui pikk, kõrge ja lai peaks siis olema "väiksemad ja kergem rong" laial raudteel? Ning kas reisijad sinna ka piisavalt mahuvad? Mul on jäänud mulje, et iga liiklusvahendi puhul tuleb püüda maksimaalse mugavuse ja täituvuse poole!? Lendav läänlane laial raudteel oleks pigem naljakas. Ma ei tea. Et mis mõte oleks siis väiksematel rongidel laial raudteel?

    ReplyDelete
  26. Lendav Läänlane oligi ju laial raudteel. Ja ta oli sama lai nagu DR1 - 320 cm. Lihtsalt üksainuke mootorvagun. Haakimise võimalus oli olemas küll, aga sai sõita ka ilma.
    Ainsas vagunis 88 istekohta.
    "Tee Tallinnast Haapsaluni, mille pikkus on 105 kilomeetrit, oli ära sõidetud 1 tunni 24 minutiga, hulka arvatud ka paar-kolm peatust. Kuna Haapsalu kui supel- ja suvituslinn seni kaebas halbade ühendusolude üle, siis nüüd, “Lendava Läänlase” käimahakkamisega Tallinn-Haapsalu liinil Haapsalut võivad kadestada kõik teised linnad Eestis seniolematult kiire ja meeldiva rongi pärast /.../ Uhke sõit 3. klassi hinnaga. Uus diiselmootorvagun on ehitatud viimaste nõuete kohaselt ja ta peaks reisijatele erandita meeldima. Kõige olulisem on see, et suurte akende tõttu - klaasruutude vahel on ainult aknaraamid - on igal reisijal vagunis täiesti vaba ülevaade kogu maastikupanoraamist, kust läbi sõidetakse. See teeb “Lendavast Läänlasest” eeskujuliku turismivaguni. Istmed on küll kõvad, pehme katteta, kuid nägusad. Põrandal on vaip, tualetiruumis pesemistarbed, vaguni seintel pildid Piritast, Pühajärve maastikust."
    Niisiis peldik mahutati ka ära.
    Kuidas oleks, Flirdi laiune aga 1 vaguniga diiselrong, peldiku ja mugavate istmetega?

    ReplyDelete
  27. Tänud.

    Vabandan, et sain asjast valesti aru.
    Selles mõttes ma täiesti nõus, et võiks olla ka rööbasbusse. Juhul kui liiga väikseks ei jää. Mingitel kellaaegadel oleks see ehk väga hea. Näiteks Haapsalu liinil päevasel ajal, siis kui praeguses sõiduplaanis on 4-tunnine paus, saaks see kindlasti paar korda läbi lipsata. Muidugi ka hommikul vara ha hilisemal õhtusel ajal.
    Ehk ka Lõuna-Eesti kolmnurgas? Raudtee ju oleks nagunii olemas. Usun küll, et sõitjaid jätkuks ja see annaks vastavalt kellaaegadele erinevaid võimalusi.

    ReplyDelete
  28. Kolmnurgas eriti on Lendavat Läänlast vaja. Tallinn on kaugel, ja isegi kui rong Tallinna välja sõidaks, oleks see liiga pikk aeg et tööle jõuda. Tartu seeeest on suurlinn. Nii et laial teel Tartust Valka oleks parem saata 6 Lendavat Läänlast päevas kui 2 pikka rongi 3 vaguniga ja vahepeal ei saagi sõita. Või siis 1 pikk rong tipptunnil (ja läheb edasi Tallinna) aga vahepeal päev läbi rööbasbussid.
    Kusjuures mootorvagunid ehitatigi kolmnurga jaoks. 8 m pikkune ja 34 istekohaga M11 ehitati Tartu-Elva liikluse jaoks selle asemel et elektrifitseerida nagu peale Nõmme raudtee elektrifitseerimist nõuti.
    Ja veel: Tartu-Petseri raudtee ehitati kohe I Vabariigi ajal laiaks, mitte kitsarööpmeliseks nagu Rapla-Virtsu.
    Niisiis, kui suuri ronge täis ei saa siis on parem ehitada ikkagi lai tee ja seal rööbasbussidega sõita, kui kitsast raudteed ehitada. Laia tee rööbasbussid saavad Raplast või Tartust edasi Tallinna sõita aegadel kui nõudlust on, kitsad rongid ei saa.

    ReplyDelete
  29. Tänud!

    Ega mul polekski midagi selle vastu. Peaasi, et raudtee oleks. Ning otse loomulikult tuleks sättida asju nii, et sõidaksid igal hetkel just sellised, nagu vaja. Või siis suvel rööbasbussid rohkem haakes, talvel saaks aga osa neist ära kasutada muudel liinidel sobivatel aegadel.

    Valka sobiksid osaliselt need küll, eriti kui tagavad igasuguse ümberistumise kaugema kandi rongidele.

    ReplyDelete
  30. Sellised asjad ei toimigi kui ei mõelda siduvatele asjadele! Rong peab väljuma sealt, kuhu on hea tulla ja põhjust tulla. Raplast vast sobib. Kui minna Türilt kuhugi metsa, pole mingit põnevust. Ka muuseumraudtee peab toitma kohalikke külasid nagu need toidaksid raudteed. Koostöö!

    Võiks ju tõesti saada Virtsu välja ja sealt praamile. Või kui ei õnnestu, siis Sondast Avinurme? Või Türilt Paidesse?

    ReplyDelete
  31. Igal pool omad probleemid maaomandi jm. Aga teha saaks kindlasti, peaasi, et oleks riigi tugi ja soov ajalugu väärtustada ning siduda turismiga, tagamaks turisti rahulolu ja asjade maksimaalset toimimist!

    ReplyDelete