Blog Archive

Thursday, August 13, 2015

See kõik lausa purskas minu seest välja....

"...oli valus ka?" küsis keegi.
"Mul on teie pärast valus. Teie mandumuse pärast...." umbes nii vastas Majesteet....





Lugesin hiljti üht artiklit ja kui aus olola, siis lausa vihastasin. Kuldar Väärsi muidugi ei tea tõenäoliselt, et olen korduvalt öelnud "sellised bussifirma tegelased võiks suu kinni hoida, siis ei teeks oma marki teadjate ees täis"! Aga ei, millegipärast tullakse lagedale uute "hüüdlausetega", mis asja ainult hullemaks teeb!

http://majandus24.postimees.ee/3292119/bussiettevotted-elroni-luksusrongide-osas-veel-loplikku-vastust-ei-saanud

Mis luksusrongidest käib jutt? Vastuseid pole muidugi ka mina saanud, sest vaja ei ole mitte Tallinnast Tartusse või Elvasse sõitvaid "luksusronge, vaid Riiani või kaugemalegi kurseerivaid kaugronge. Millega MitteKompetentsi Ministeerium hakkama saab, pole muidugi veel teada. Sest pole kindel, kas eelmisest hektarijagu ämbritest on õppust võetud või mitte. Olen korduvalt sarjanud ministeeriumiametnikke asjatundmatuse, eluvõõruse, jm pärast. Kas mul ongi õigus? Sest ka bussifirmad vist eeldavad, et minister (nõunik, ametnik jt) on rumalad ja/või eluvõõrad ja/või asjatundmatud. Sest kuidas muidu saab sellist totrust rääkida? Küllap ikka loodetakse, et "kes esimesena hädaldab, seda usutakse"! Või siis ollakse ise naiivsed? Egolaksust pundunud, mis ei võimalda mitte kuidagi enda puudusi ja tegematajätmisi mõista ja märgata!?

 «Bussiettevõtete esindajad andsid mõista, et nad pole rongide vastu, sest kõigil ühistranspordivahenditel on sektoris oma roll. Küll aga on nende huviks, et rongiliiklus ei mõjutaks bussiturgu kohtades, kus bussid teenusepakkumisega hakkama saavad,» sõnas Michal.



See on muidugi eriti hea lõik!
Äkki teeks vastupidi? Annaks mõista, et bussifirmadel pole teha mitte midagi kohtades, kus rongid sõidavad?
 See meenutab juba maffiat, kes katust pakub (kilekottidega?) ja eeldab, et tema "alale" ei tungita!? Küllap on ka Haapsalu raudtee kontekstis bussiettevõtete lobi niivõrd suur ja käpp sees (RE-s või kellegi juures veel?), et isegi peaminister pakub ekspressbusse!

 SEBE juhatuse esimees Kuldar Väärsi on konkurentsile avatud turu poolt ning alates 1. oktoobrist turul teenuseid pakkuma hakkavad odavbussifirmad neid ei kohuta. «Meie jaoks ei ole vahet, kas tegemist on Šoti taustaga SuperBusi või Eesti taustaga ATKOga. Rongide osas on aga olukord keerulisem, sest võistleme siinkohal otseselt riigi dotatsiooniga.»

Mida siis õieti tahetakse?  Kui natuke silmad lahti8 ringi vaadata, siis on näha, et spetsialistid töötavad Belgias või mujal, nende kirjutisi aga Väärsi jt ei loe või ...... jällegi ei saa aru!? Või ikka ei taha aru saada ja lahmivad endiselt "ebaausast konkurentsist"!?

 Kuna kommertsalustel linnade vahel toimuv liiklus on olnud riigi poolt vähe reguleeritud, ei pruugi Väärsi arvates olla  riigil piisavalt infot selle kohta, mis sektoris täpsemalt toimub, mistõttu tekkis ka vajadus arutelu üle.

Naera puruks!

Esmalt võiksid sellised tegelinskid ISE selgeks teha enda jaoks, MIS sektoris toimub! Aga jällegi, kui ei mõisteta või ei taha mõista, siis jääbki üle vaid lärmi lüüa! Loogiline ju!?
Muidugi võib ka suhtlusvõrgustikus või meedia pläralates  kohata palju inimesi, kes oskavad samuti vaid hüüdlauseid hõigata a la "peab võistlema ebavõrdse konkurentsi tingimustes" jne. Kui aga palud konkreetseid näiteid tuua, siis neid ei ole. Pigem tundub, et ei saada eelnevatest kirjutstest ega aruteludest aru, olgu siis tegemist Hannes Lutsu või kellegi teisega, tunnistada nõrka taset aga ego ei luba!

 http://pluss.postimees.ee/3290825/maanteeamet-utles-superbusile-ei

Millest siin jutt?

Sellest, kuidas liiniloa saamist takistavad nõuded näiteks väljumissageduse osas. Tipptunnil peab kahe bussi vahe olema pool tundi, lisada bussi võib vaid juhul, kui viimase kolme kuu jooksul esines eelneval ja järgneval bussil "ületäituvust" ehk et täituvus oli keskmiselt üle 75%.  Nii taotles Bus Transport Holding Tallinn-Pärnu liinil väljumist 9. 45. teised väljumised olid 9. 30 (täitumus 57) ja 10.00 (täitumus 35%). Muide, loa saamisele antud juhul oleks vajalik, et "ületäituvuse kindlaks tegemiseks saadetakse eelneva ja järgneva bussi firmadele päring"! MNT ühistranspordi osakonna juhataja Kirke Williamsoni sõnul "ei tea tema juhtumit, kus konkurendid oleks kinnitanud, et nende bussides on ületäitumus....."! Muidugi seda ei kinnitata isegi siis, kui oleks! Kes endale ikka auku kaevaks! Ja üleüldse, miks sis on vahele veel ühte bussi vaja? Et igas bussis oleks VEEL VÄHEM reisijaid? Ma saan aru, kui lähtutaks REAALSEST olukorrast, perioodilisusest, nädalavahetustest jne. Aga siis oleks vaja ametnikku, kes reaalselt kontrolliks täituvust, mitte ei jätaks asja katusepakkuja kätte!

Ja veel üks huvitav lõik. Sama, millest ka mina olen korduvalt kirjutanud ja mis on kivi mädakapsa aeda. Williamson: "Kuigi väljumisaegade piirang kehtib juba aastaid, esitavad bussifirmad aeg-ajalt liinitaotlusi, mis selle reegli vastu eksivad. Nad teavad küll, aga proovivad ikkagi!". Hea tõestus minu poolt öeldule, kas ollakse lollid või mängitakse lolli! Ning püütakse hoolimata kõlavatest sõnadest aina üksteisele ära teha! Lasteaed!

 http://arvamus.postimees.ee/3291875/hanneli-rudi-akki-ministril-ongi-oigus

 Vihjatakse sellele, et liinilubade jagamise eest vastutav ametnik oli veel hiljuti tööl Eesti suurima bussifirma juures ja seisab ka nüüd ennekõike eelmise leivaandja eest. Just seetõttu amet noribki odavbussifirma liinilubade taotlustes pisiasjade kallal, näiteks peatuse rahvakeelse nime üle. Tõsi küll, kõrvalt vaadates tundub kummaline, et tuntud advokaadibüroo valmistab üldse ette dokumendid, milles on võimalik n-ö näpukaid leida. Juristidele ju selle eest makstaksegi, et nad n-ö kuulikindlad paberid teeksid.

 Tänaseks on selgunud, et ainult näpuvigade taha liiniloa saamine ei jäänud. Viimaseid kuid kehtiv seadus lihtsalt ei luba kahel bussil korraga sõitu alustada. Aga väidetavalt polnud see ainus probleem, mis uuele tulijale saatuslikuks sai. Superbus sellest küll avalikult ei räägi, aga kuuldavasti kuluvat nende sõiduplaani kohaselt Tallinna bussijaamast Vana-Pääskülla jõudmiseks kõigest 15 minutit, viis minutit vähem kui konkurentidel. Kogenud autojuhi sõnul peaks sel juhul bussi sõidukiirus olema ligi 60 km/h, aga Eestis ei tohi asulates sõita kiiremini kui 50 km/h.

 Teise vandenõuteooria kohaselt ei tahagi Superbus enne bussituru avamist oma liine avada ja praegu sel teemal ilmuvad artiklid on lihtsalt osa nende osavast meediakampaaniast. Sentigi reklaamile kulutamata kirjutavad kõik Eesti meediaväljaanded suvi läbi sellest, kuidas äraostetud ametnikud ja konkureerivad bussifirmad takistavad ausa vedaja liinile lubamist. Väidetakse, et täpselt sama taktikat kasutas odavbussifirma ka Soomes, ja edukalt.


Viimase teooria kasuks räägivad majandusminister Kristen Michali sõnad pärast üleeilset kohtumist Superbusi esindajatega. Tsiteerin: «Nad ütlesid, et nende huvi on, kui turg avaneb, hakata Eestis konkureerima ja pakkuda tarbijate jaoks võimalikult head teenust.» Äkki minister ei eksinud kohtumist ajakirjaniku jaoks kokku võttes ja mina nagu ka mu kolleegid olemegi osa meediasõja malenuppudest. Kes teadlikult, kes mitte.
Milline vandenõuteooria paika peab, näitab aeg. Aga selge on, et suured muutused ootavad bussisõitjaid ees juba varsti, sest 1. oktoobril avaneb Eestis bussiturg ja senised piirangud saavad ajalooks. Ühtesid bussifirmasid teeb see rõõmsaks, teised aga muretsevad juba praegu, kuidas muutunud oludes ellu jääda.
Muide, selline meediasõda pole Eestis haruldane. Viimati oli selline laiahaardeline andmine alles poolteist aastat tagasi, kui uute rongide liinile tulles paistsid nii mõnegi loo tagant välja ühe konkreetse ettevõtte «kõrvad».

Äkki kohati ongi? Üks pidev susserdamine ning reisija ei huvita bussifirmat tegelikkuses mitte teragi rohkem, kui tema taskust laekuv raha. See, kas ta saab Järvel olevast kodust bussi peale või peab ebamugavalt sõitma Balti jaamast ümberistumistega bussijaama või Järvelt Vana-Pääskülla. Või et Jõgeva inimene saaks mugavalt Tartus istuda otse ümber Mustvee bussi või Tapalt tulija rongilt bussiga Sillamäele. Sest mugavaid võimalusi ei ole ja ei ole paljudes kohtades! Pole siis ime, et otsitakse teisi võimalusi ja bussides vähe rahvast! Aga miks SELLEST aru ei saada? Muide, ei Väärsi ega keegi teine pole siiani suutnud asjalikult selgitada, kuidas rongiliiklus suretab välja Haapsalu-Tartu  või Pärnu-Tõrva- tartu bussiliiklust. Ei oska või ei taha?

 http://tarbija24.postimees.ee/3293395/maanteeameti-juhi-kt-superbus-ei-aja-asju-korrektselt

Mis edasi?  Kas on lootust, et ükskord koidab päev, kus mõistusega asju ajama hakatakse? Või hoopiski ollakse nagu see ogar tihend istme ja rooli vahel, mõistuseta ja surmapõlgavalt hoolimatu?





Sellised ühistransporti muidugi ei tule ja parem ongi. Sest kas ikka tahaks enda kõrvale neid, kes oskavad vaid teisi kraavi ajada!? Nagu mõnigi rullnokk või ka bussifirma tegelane! Mina küll ei tahaks. Riik pidanuks juba ammu normaalse bussiliikluse tagamiseks ja kulude optimeerimiseks (millest sõltub ju ka piletihind) alustama riikliku as loomist, kaugliinidel opereerimiseks! Paraku, lõugamine või meelehe vist ikkagi toimib, sest pigem ollakse valmis rongide opereerimist eraomanike kätte anda. Aga äkki sellepärast Sebe tõstabki kisa, et neile ei koida porgandite opereerimise võimalus? Äärmiselt huvitav oleks näha, millise sõiduplaani Sebe oma rongidele läbi suruks???

 http://tartu.postimees.ee/3291135/bussifirmad-loobuvad-kulavaheliinidest

Kahjuks ei saa lugeda, aga jura jätkub tõenäoliselt.....

Tänu sõbrale sain lugeda. Hr Obolonski ei saa ka asjadest aru. Ei saa aru sellest, et igasugused ümberistumised ei ole head, vaja on neid võimalikult vähe, aga samas piisabvalt palju, kus ja kuidas on juba peenem küsimsu. Küll aga oleks imelik, kui igal juhul rõhutakse sellele, et Põltsamaalt tuleb mööda kihutada, mis sest, et sõitasoovijaid oleks nii sinnani kui sealt edasi. Olgu buss või pooltühi. Paindlikkus on oluline nagu ka arusaam, kui palju ühtesid või teisi liine lisada ja käigus hoida. Ning kas Obolonski on ikka uurinud, äkki soovitakse rohkem ka Adaveresse sõita, eriti siis, kui on PIISAVALT PEATUVAID busse!?




Hea on lasta peatumata, kui ees on tühi tee. Ka siis kui on peatus, kus reisija tahaks bussist väljuda, aga ei saa. Miks ei saa, sellest olengi aina kirjutanud, aga bussifirmasid.....reisija ei huvita! Peaasi on ekspress.......

Raske on aga ette ennustada, mis saab uue seaduse toimimisel, kui võib lisada busse nii palju kui hing ihaldab....

Alo Lõhmus pajatab:

 http://uudised.err.ee/v/arvamus/cd5b2ec0-22a0-4a84-860a-559c8cdf0647/alo-lohmus-rong-pole-bussi-vaenlane

Ning sel ajal kui Alo Lõhmus kirjutab kenasti ja rahulikult ASJAST, otsustab vastukirjutaja hakata rääkima aiaaugust. Kuldar Väärsi lobiseb vastu: Nagu meedia kommentaariumis.....

http://uudised.err.ee/v/arvamus/960c1ace-e7ee-4e62-a031-022ef68413fa/kuldar-vaarsi-rong-on-iseenda-vaenlane

Ha-ha! Kui oleks teine "konkreetne rongioperaator", siis poleks muret? Et miks ikka Osula ei saa porgandit juhtida?

Küsimus ei ole selles, kas rongid peavad olema või mitte, vaid selles, kuidas toimub raudteetranspordi rahastamine riiklikul ja ka konkreetse raudteeettevõtte tasandil.

 Täna sõidavad suuremaid linnu ühendavad diiselrongid, küsides praktiliselt sama või isegi odavamat piletihinda kui bussid. Reisija vaatepunktist on see väga kena – sama raha eest on kaks valikut. Paraku on piletihind aga eksitav, sest tegelikult maksab iga reisija sõit 3-4 korda rohkem. Puudujääva osa pileti hinnast maksab kinni riik ehk tegelikult kõik maksumaksjad.

Nagu ütlesin, sama jura aetakse ikka suust välja! 

Selliselt toimetades on Elroni vaatest kõik väga ilus, kuid väljaspool riigile kuuluva ettevõtte kontorit kisub pilt üsna kiiresti koledaks. Kui riigiettevõtte saab konkurentsivõitluses reisijate pärast tagataskutrumbina pikaajaliselt kasutada riigi dotatsiooni ning piletihinda kunstlikult all hoida, lõpetab bussiliiklus senisel kujul varsti oma tegevuse. Ei kao ainult raudteega paralleelsed bussiliinid, vaid kannatavad ka teised.
Tulemuseks on vigane ühistranspordivõrk, millega reisija ei saa enam mujale kui ainult sinna, kuhu rööpad viivad. Tulemus on riigi tulude kadumine isemajandavast bussisektorist ning kordades kasvavad dotasioonisummad rongiettevõttele, kes ise ots otsaga kokku ei tule. Iseasi, kas bussikonkurentsi kadudes rongipileti hind enam tänaseks jääb.


Hr Väärsi! Vigane ühistranspordivõrk on tänu Sinu ja teiste asjatundmatute demagoogide tegutsemisele!!!

Aga võib ka seda lugeda.

 http://www.riigikogu.ee/v/failide_arhiiv/Riigikogu/MAK/LTA_RdtInfra_Riigikogu-public.pdf





No comments:

Post a Comment