Kas pidutsemisele järgneb põrgu?
Lätlaste kaaskond pidutseb? Nii palju on tõesti tänaseks selge, et rahvast ja maast sõidetakse üle räigemalt kui kunagi varem. Kas rahvas suudab aga vastu hakata? Või kas üldse tahab? Ja mille vastu? Enamus, kes püüavad seista RB kui sellise (planeeritava) VASTU, seisavad ei tea kelle EEST!? Hiljuti arvati, et neil pole tegelikult sooja ega külma ka Tartu raudteest, pigem seistakse autovedajate eest! Väga võimalik! Ühed siis seisavad selle eest, et koos (lätlastega) kahmata ja pillerkaaritada! Summad peaks olema piisavad, et hilisem põrgu neid ei mõjuta, rahvas aga virelegu!? Teised aga selle eest, et.....? Ma ei tea, mille eest! Soov viia see monstrum lihtsalt teise kohta, on tegelikult totruse tipp! Tüüpiline sisutühi hala tuleb aga nende poolt, kes kardavad pidusöögist või selle jääkidest ilma jääda. Kui neid lugeda, siis kas siin on ka mõni väikegi vihje tõsiseltvõetavusele?
Eesti on Euroopa äärepealne nurgatagune
maa, kust igasugused ühendused vana Euroopaga, mille ühises
majandussüsteemis me oleme, on äärmiselt olulised – nii sõnastas
Riigikogus kõnelenud sotsiaaldemokraat Jaanus Marrandi poliitilise ja
julgeolekupoliitilise argumendi kaasaegse kiirraudtee Rail Baltic
kasuks.
Parlamendis olulise tähtsusega riikliku küsimuse „Mida teha Rail
Baltikuga?“ arutelul kõnelenud Marrandi sõnul on mõistlikud ühendused ja
kiire ligipääs, olgu siis reisijate või kaubaveoks, Eestile tähtsad.
Mõtteliselt Soomest algava ja Poolani jõudva Balti riike läbiva
kiirraudtee, mis peaks valmis saama 2025. aastal, maksab kokku 4,2
miljardist eurot. Eesti osa sellest on 1,3 miljardit, meie
riigieelarvest võtab see 250 miljonit, ülejäänu tuleb Euroopa Ühendamise
Rahastust.
Marrandi tsiteeris AECOM-i uuringut, mille järgi võib Rail Balticul
liikuda 2030. aastal juba 12,9 miljonit tonni kaupu. Ta meenutas ka
Riigikogu majanduskomisjoni hiljutist külaskäiku Tallinna Sadamasse,
mille juhid näevad Rail Balticust tõusmas tulu Soome kaupade
liigutamisel alla Euroopasse.
Marrandi nimetas oluliseks keskkonnaalaste argumentide hoolikat ja
igakülgset kaalumist, mis tähendab raudtee ületamise võimalusi
suurulukitsele, sadu erinevaid läbipääse väiksematele loomadele.
Ta hoiatas: Rail Balticu projekti puhul mingi uue mõtlemisaja võtmine tähendaks, et seda raudteed kindlasti ei tule.
Sellest, et üks kamp nii räigelt rahvast üle sõidab, on aga hullem või vähemalt sama hull VASTUSEISJATE demagoogia. Hulluseni küündiv juba, sest argumente väänatakse, kuidas jõutakse, Pärnust ja suurest osast Eestist ei huvituta üldse. Nii et pada sõimab katelt? Täpselt nii ongi! Artikleid nii ühelt kui teiselt poolt tuleb ridamisi.
Mida me siis õieti tahame? Paremaid ühendusi tahavad need, kes TÕELISELT oma maast hoolivad! Mida me EL-st justkui saaksime? Väidetavalt siis raha ainult eurolaiusel raudtee ehitamiseks. SEL JUHUL JÄÄGU RB EHITAMATA, KUI PRAEGUSEST PLANEERINGUST EI LOOBUTA!
Kas oleks aga võimalik, et selle raha või vähemalt suurema osa sellest, eest saaks ehitada midagi muud? KUI saaks, siis oleks Tartu raudtee ümberehitamine kindlasti viimases järjekorras. Ainult rumal hakkaks ümber ehitama ja veel samasuguseks, nagu planeeritav variant, ÄSJA REMONDITUD RAUDTEED! Aga näed, neid on. Miks on ja miks nii palju, see jääb mõistmatuks. Üks viimase aja iseloomulikumaid ja võiks öelda, et lausa "paremaid" on see.
Kristjan
Lepik kirjutab 14. detsembri Postimehes («Rail Balticust võidaks kõik
Eesti elanikud»), et Rail Balticust võidaksid kõik Eesti elanikud. Jah,
täpselt seda soovivadki kõik need
inimesed, kes on alla kirjutanud 101 kirjale, nimelt sellest soovist
ajendatuna ongi kõik RBga seotud liikumised alguse saanud. Kuid praeguse
RB projekti puhul on enam kui pooltele Eesti elanikest see lubatav võit
küll üpriski kahtlane, kirjutab rahvastikuteadlane
Ene-Margit Tiit.
Kristjan
Lepik märgib: «Üks oluline trend, mida seoses tööga Euroopas ja mujal
täheldanud olen, on see, et inimesed liiguvad üha rohkem.» Edasi
kirjutab artikli autor: «Räägitakse Baltimaadest
kui ühtsest ruumist, aga tegelikult meie koostöö lonkab. Kui oleksime
ühenduste läbi üks regioon ja saaksime kahe tunniga Tallinnast Riias
tööl käia, siis muutuksid Baltimaad palju ühtsemaks regiooniks.»
Minu küsimus Kristjan Lepikule on, kas tõepoolest majanduseksperdi silmis Eestimaa ongi üksnes Tallinn?
Tore,
saame kahe tunniga Tallinnast Riiga tööle käia. Aga terve Ida- ja
Lõuna-Eesti (sealhulgas ka Tartu) on Riiast ja loomulikult ka kogu muust
Euroopast praegu rohkem eraldatud kui
kunagi varem. Karta on, et RB rajamisega muutuks Eesti veel vähem
ühtlaseks, kui ta oli seni. Lõuna-Eesti inimestele, kellel puudub
igasugune raudteeühendus naabritega, pakub vähe rõõmu see, et turistid
saavad kruiisilaevalt maha astuda ja Varssavisse sõita.
Ei lohuta ka üksnes Tallinna-Tartu raudteeühenduse toimimine, kuigi see
on vajalik ja populaarne.
Lepik
kirjutab, et skeptikute põhiline mure paistab olevat see, et Rail
Balticul ei liigu tulevikus ei kaubad ega ka inimesed. Jah, kui me
räägime Eesti inimestest, kelle huvides ju
RB ehitamist reklaamitakse, siis näitab lihtne rehkendus, et lisaks
tallinlastele on RB kavandatavat trassi soodus kasutada vaid Pärnu-,
Rapla- ja Läänemaa inimestel, seega kokku napilt kolmandikul kõigist
Eesti elanikest. Suuremal osal Eesti inimestest sellele
raudteele asja ei ole.
Olukord
oleks teine aga siis, kui RB kulgeks mööda olemasolevat raudteetrassi
läbi Tapa, Tartu ja Valga (nagu see algselt oligi kavandatud). Siis
saaks seda raudteed hõlpsasti kasutada
ligi 90% Eesti elanikest, kusjuures see võiks olla nii vahend tööl ja
õppimas käimiseks Eestis ja ka naaberriikides, muuhulgas ka selleks, et
sõita Riia lennujaama kaudu kaugematesse välisriikidesse. Selliselt
kulgeval raudteel oleks reisijaid kindlasti märksa
rohkem ja Rail Balticust võidaksid tõepoolest peaaegu kõik Eesti
elanikud.
Mõte,
et RB skeptikud on alalhoidlikud ja ei mõista positiivseid muutusi,
mida ka Lepik oma kirjutises arendab, on alusetu. RB kavandatud trassist
eemale jäävate Eesti elanike peamine
mure on see, et suurema osa Eesti elanike jaoks muutusi ei toimu.
Praegu
toimiv raudteeühendus niihästi Eesti sees kui ka Ida- ja Lõuna-Eesti
seotus kogu muu maailmaga ei parane tänu suurehitisele karvavõrdki.
Praegu puudub Lõuna-Eestil ühendus Riiaga
(mis on olnud olemas üle saja aasta) ja on üsna naeruväärne mõte, et
kui RB saab valmis, avaneb Tartu, Jõgeva, Põlva ja Elva inimestel
võimalus sõita Riiga ümberistumisega Tallinnas.
No on hullus!? Kas mõju avaldavad need lennukijäljed? Kaob igasugune reaalsustaju? Igatahes ülivähe on neid, kellele need keemiapilved ei mõju.....
Küsimused, Ene-Margit Tiit:
1. Mis hetkest muutub "enam kui pooled elanikest" "90%-ks elanikest"?
2. Mis segab NORMAALSE Pärnu (Riia) raudtee valmimisel ülejäänud raha eest osta kasvõi kümme koosseisu ja panna need rahvusvaheliste ühenduste tagamiseks (läbi Lõuna-Eesti) sõitma Tartust Riiga ning Vilniusesse ja Moskvasse?
3. Kas Lõuna-Eesti jaoks pole mõttekam hoopis Võru raudtee avamine, milleks ka raha jätkuks?
4. Kas Eesti on Tallinn ja Tartu?
5. Mil moel on Tartu raudteest kasu pärnakale, läänlasele, saarlasele, hiidlasele?
6. Miks peaks tartlasel olema asja Tallinn-Pärnu-Riia raudteele, kui omal raudtee olemas?
7. Kas läbi Tartu kulgeval raudteel on mõni jupp vahelt välja võetud?
Nii et ehk aitab rahva hullutamisest? See, et valitsus põrgut üles ehitab, ei tähenda, et normaalsuse EEST võitlemise asemel peaks tegelema äärmusliku totrusega! Ja kas tõesti need 101 inimest, kes kirjale alla kirjutasid, tahavad tõesti Pärnu raudtee kadumist ning Lääne-Eestile järjekordse hoobi andmist? Ma ei tahaks seda uskuda. Pigem loodan, et meil on jäänud veel alles normaalselt mõtlevaid inimesi, kes ei seisa Eesti arengu VASTU vaid on igati selle POOLT!
Aga kui Riiga töölkäimise peale mõelda, siis mitu rongitäit marketite kassiire ja teisi sinna siis sõitmas oleks? Ka Tartust? Ehk ikka tasuks märgata rohkemat kui Tallinna, Tartut, Pärnut ja Riiat? Ning kui aus olla, siis Pärnust oleks Riiga palju mugavam tööle sõita!? Nii et KA Pärnu kasvaks ja areneks ning sinna lisanduks rohkem elanikke!. Tartu, kus ma viimasel ajal käinud "RB lõhna nuusutamas" peaks aga rohkem rõhku panema turismi arengule oma linnas ja maakonnas. See on ju nii nadil tasemel, aga võiks olla kordades parem!
Nii et viimane aeg, ARB ja Sõbrad, teha kannapööre ja hakata seisma Eesti eest! Sest keegi ei tohiks tõsiselt võtta neid, kes ütlevad, et "remondime ka Lelle-Pärnu mitmekümne miljoni eest ära ja hakkavad sõitma rahvamassid"! Ilma Riiata ja ääremaade kaasamiseta ei juhtu seda sel raudteel kunagi. Seega, kui loobutakse demagoogiast, võib teid ka tõsiselt võtta!
