Rannajoont siin muidugi ei muudetud, kuid sisu on kõvasti teine võrreldes sellega, mis siin enne oli. Ega ma õieti mäletagi, mis oli. Täna, pühapäeval, oli uues kohvikus külastajaid igatahes küllaga. Kusjuures, kuidas sellised kohvikud (oma olemuselt igati sobivad Kalamajja ja samas tegelikult ka Balti jaama, rongireisijatele) üldse suudavad kahe kuuga omale klientuuri tagada, kui pole isegi suuri silte ega muud, mis teeks halli hiirekese sarnase maja märgatavaks möödakäijatele ja -sõitjatele? Küllap selleks on tase ja selle hoidmine. Reklaam suust-suhu on alati kõige parem! Ja seda igatahes toidud ning teeninus ka tõestasid!
Interjöör on tehtud mõnusalt, pehmelt ja mugavalt. Kirju-mirju, kuid hetkekski ei tundu miski ülepakutud. Vast ainuke, mida mina muudaks, oleks teleri-muusika sümbioos. Head muusikat on küllaga (ja siingi oli see mõnus), rohkem võiks aga see olla "käigus" videotena. Jah, suusahüppeid vaataks ka, aga kas ikka siin ja seekord, sööki nautides? Tullakse ju sageli seltskonnaga ja perega, vaevalt, et nii väga vaatajaid on. Küll aga hea muusika heade videotena oleks lisaväärtus. Ka pühapäeval, pannkoogipäeval, kui tullakse ka lastega. Nii et ega alati ei peagi olema vaid muusika, ajuti võib vabalt lasta musta-valge koera, lammas Shauni jt multikaid. HÄID multikaid. Niisugune uitmõte tekkis.
Muidugi ka Gena ja Potsataja multikas ja helesinine vagun oleks asja ette. On ju see kohvik kindlasti sobiv rongisõitjatele!
Lauale toodi ka vesi, kusjuures vähetähtis pole ka sellised omapärased pudelid-klaasid. Sööki oodates jätkus aga aega ringi vaadata, nii seinu kui lage kui külastajaid. Ja ei olnud meie ainukesed, kel kaelad kõveras.
"Rahvusromantilises" stiilis oli isegi telekas. Lauad-toolid erinevad, nii et valik on olemas, kui muidugi enne teisi kohale jõuda....
Menüü vaadatud, sai natuke teist lage vaadatud. Ilus, kurat!
Pühapäeviti siis pannkoogipäevad. Tööpäevadel aga on ka päevatoidud, tundub, et vägagi soodsate hindadega. Nii peaks see sobima lõunatamiseks nii reisijatele, kui veduri- ja bussijuhtidele, teenindajatele - kellele iganes.
Mereandide supp - tõeline maitsepärl!
Pärl oli ka Kalamaja pelmeenid koorese kastmega. Sellest kastmest ei jäänud tilkagi järgi.
Nagu ka lõhest ja pannkookidest. Lõhele juurdevalitud köögiviljad olid müstiliselt head isegi minule, kes nii väga köögiviljasõber ei ole. Kõik detailid pigem tasakaalustasid üksteist. Ja igatahes supist-praest või mingist muust kahest toidust saab kõhu korralikult täis
Samas majas on ka hotell. Loomulikult, pealinna visiitkaardi, vaksali, juurde peabki kuuluma hotell. Ja kui turistile-külalisele pakutakse niivõrd head toitu, siis võib seegi meelitada nii mõnegi Tallinna külalise siiasamasse tagasi. Usun, et hotell isegi selline kodune ja mõnus!
Igatahes 10 punkti võib anda ilma ühegi südametunnistusepiinakribalata!
Seltsimehed unetud, rutake......