Blog Archive

Sunday, January 31, 2016

Kalamajas avati uus kohvik - rutake, seltsimehed unetud!

Pealkiri on inspireeritud kohvik "Sõbrad" FB-lehelt. Ja on nagu rusikas silmaauku. Igatahes minul tagasiteel kuidagi seostus see "Lääne-Eesti uue avatava sanatooriumiga ja kõigepealt muudame rannajoont....."


Rannajoont siin muidugi ei muudetud, kuid sisu on kõvasti teine võrreldes sellega, mis siin enne oli. Ega ma õieti mäletagi, mis oli. Täna, pühapäeval, oli uues kohvikus külastajaid igatahes küllaga. Kusjuures, kuidas sellised kohvikud (oma olemuselt igati sobivad Kalamajja ja samas tegelikult ka Balti jaama, rongireisijatele) üldse suudavad kahe kuuga omale klientuuri tagada, kui pole isegi suuri silte ega muud, mis teeks halli hiirekese sarnase maja märgatavaks möödakäijatele ja -sõitjatele? Küllap selleks on tase ja selle hoidmine. Reklaam suust-suhu on alati kõige parem! Ja seda igatahes toidud ning teeninus ka tõestasid!


Interjöör on tehtud mõnusalt, pehmelt ja mugavalt. Kirju-mirju, kuid hetkekski ei tundu miski ülepakutud. Vast ainuke, mida mina muudaks, oleks teleri-muusika sümbioos. Head muusikat on küllaga (ja siingi oli see mõnus), rohkem võiks aga see olla "käigus" videotena. Jah, suusahüppeid vaataks ka, aga kas ikka siin ja seekord, sööki nautides? Tullakse ju sageli seltskonnaga ja perega, vaevalt, et nii väga vaatajaid on. Küll aga hea muusika heade videotena oleks lisaväärtus. Ka pühapäeval, pannkoogipäeval, kui tullakse ka lastega. Nii et ega alati ei peagi olema vaid muusika, ajuti võib vabalt lasta musta-valge koera, lammas Shauni jt multikaid. HÄID multikaid. Niisugune uitmõte tekkis.
Muidugi ka Gena ja Potsataja multikas ja helesinine vagun oleks asja ette. On ju see kohvik kindlasti sobiv rongisõitjatele!


Lauale toodi ka vesi, kusjuures vähetähtis pole ka sellised omapärased pudelid-klaasid. Sööki oodates jätkus aga aega ringi vaadata, nii seinu kui lage kui külastajaid. Ja ei olnud meie ainukesed, kel kaelad kõveras.




"Rahvusromantilises" stiilis oli isegi telekas. Lauad-toolid erinevad, nii et valik on olemas, kui muidugi enne teisi kohale jõuda....





Menüü vaadatud, sai natuke teist lage vaadatud. Ilus, kurat!



Pühapäeviti siis pannkoogipäevad. Tööpäevadel aga on ka päevatoidud, tundub, et vägagi soodsate hindadega. Nii peaks see sobima lõunatamiseks nii reisijatele, kui veduri- ja bussijuhtidele, teenindajatele - kellele iganes.


Mereandide supp - tõeline maitsepärl! 
Pärl oli ka Kalamaja pelmeenid koorese kastmega. Sellest kastmest ei jäänud tilkagi järgi. 
Nagu ka lõhest ja pannkookidest. Lõhele juurdevalitud köögiviljad olid müstiliselt head isegi minule, kes nii väga köögiviljasõber ei ole. Kõik detailid pigem tasakaalustasid üksteist. Ja igatahes supist-praest või mingist muust kahest toidust saab kõhu korralikult täis






Samas majas on ka hotell. Loomulikult, pealinna visiitkaardi, vaksali, juurde peabki kuuluma hotell. Ja kui turistile-külalisele pakutakse niivõrd head toitu, siis võib seegi meelitada nii mõnegi Tallinna külalise siiasamasse tagasi. Usun, et hotell isegi selline kodune ja mõnus!
Igatahes 10 punkti võib anda ilma ühegi südametunnistusepiinakribalata!



Seltsimehed unetud, rutake......


Tuesday, January 26, 2016

Jõuetu riik.

Päris jube on selliseid asju lugeda.

http://epl.delfi.ee/news/lp/psuuhikahairega-vagivaldset-noormeest-ei-ole-kuus-aastat-suudetud-ravile-suunata?id=73490793

Ja on kurb, et ametnikud, kes peaks selliste asjadega tegelema, ei saa milestki aru! Kui olukord tundub trööstitu ja väljapääsmatu, siis soovitatakse võtta ...... lähenemiskeeld! Seda ajal kui miski ei toimi, ükskõik, mis ka ei juhtuks (vägivald, avarii ohvritega jms), ikka lastakse pahategija vabaks ja mingit psühhiaatrilist ekspertiisi ei tehta, rääkimata elementaarsestki tegelemisest!

Kui sügavalt mõelda, siis vaat, mis võib alguse saada ühest õnnetusest. Liiklus on meil kohati ikka tõsiselt kohutav! Ja tagajärgedest võime ainult killukese aimata, sest absoluutsel enamusel juhtunust ei jõua tagajärjed meieni. Me lihtsalt ei tea, mida kõike see kaasa toob nendele sadadele ja tuhandetele (liiklus)õnnetuse ohvritele! ja mitte ainult, ka nende lähedastele ja ümbritsevatele inimestele!


Vaene Paris!

Mul on lihtsalt kahju!

http://epl.delfi.ee/news/lp/kas-rassisti-ule-on-ilus-naerda?id=73469703

Miks ma ei satu segadusse, kui Krister Paris ütleb, et holokausti pole olnud? Seega, peaksin rõõmustama, et mina pole rassist!? Ja tean väga hästi, et holokaust oli. Holodomor oli. Küüditamine oli. Ja väga palju asju on olnud! Paraku on ka inimesi, keda huvitab ainult üks asi. Seda võikski nimetada VIHA! Viha kõikide teiste vastu. Eriti nende vastu, kes ei lasku äärmustesse! Sest tegelikult absoluutne enamus neist "rassistidest" on äärmuslusest kaugel. Erinevalt artikli autorist. Ja kõige kurvem on ikka ja jälle tõdeda, et sellised "sallijad" ise kõige suuremad vihkajad ongi. Piisab vaid selliste artiklite lugemisest, et asi oleks selge....


Mehed mõtlevad seksist iga kuue sekundi järel. Seepärast sööngi oma hot dog’i kiiremini ära. Selleks et kummaline ei tunduks.

Kas Parisele meenutab hot dog rassiste? Pagulasi? Homosid? Miks siis üldse süüa, kui nii paaniliselt kompleksides värised?

 .....mingisuguseid pühadusi......

Hea sõnapaar! Et asjast õigesti aru saada, siis Paris püüab huumorist kirjutada ja kildu rebida. Kuigi räägib vastikutest rassistidest, ksenofoobidest, homofoobidest jt.  Mul oli viimasel ajal vaid ükskord tõsiselt vastik!  Kui kuskil suhtlusmeedias levis pilt mingist "paarkonnast", habemikul pruudikleit seljas. Vabanda, aga see oli tõesti jälk pilt! Kas ma sellepärast vastik olen, ei tea. Kuid sellised pildid tegelikkuses mõnitavad normaalseid suhteid, pühadest asjadest rääkimata!

 Ega huumori kerkimine igapäevasesse poliitikasse muud tähendagi, kui et tavapärasesse diskussiooni on tunginud sügav nihe. Üldiselt on satiir ja pila nõrgemate valik. Inimrassi ainuke efektiivne relv, kui Mark Twaini meenutada. Võimukandjatel jagub teisigi hoobasid, millega arutelu suunata. Vangiraudade ja küüdirongidega näiteks.

Küllap autor mõtleb nii kirjutades "vihakuritegudele" ja võimalusele temast erinevalt mõtlevate inimeste puhul küüditada ning vangi panna! Mis sest, et vangla peaks olema ikka teisi kuritahtlikult ärakasutajate, pervertide jt jaoks....
Tõsi, kui mõned tegelikud äärmuslased välja arvata, siis ma pole eriti lugenud tõsiseltvõetavaid arvamusi kelleltki, nagu peaks homod vangi panema? Aga "sallijad" paneks, kohe kui võimalik. Seda tõestas omal ajal juba üks homoäärmuslasest jurist.....

Artikli lõpp muutub aga aina arusaamatumaks ja seepärast mul ongi kahju. Et Paris ei saa aru, mille üle võib, tasub ja ehk vahel ka peaks nalja heitma. Kuid paraku peaks ta eelkõige vaatama kõverpeeglisse. Sellesse, millest ta alguses räägib. Sest kõverpeeglis paistavad asjad teisiti kui on, aga....tema näeb selles mingit võluvõtit. Kuid võti ei keera, kui kõverpeegel valepidi ees on.......


Monday, January 25, 2016

Mulle meeldib see peen iroonia, mille netist leidsin.

Presidendi kõne.

Projekt.

Armsad kaasmaalased!
Külalised!

Head Vabariigi Aastapäeva!

Tänan Teid, kes te sel pidulikul üritusele osalete! Ja vabandan nende ees, kes otsustasid tulemata jätta! Minu ametiaeg hakkab lõppema. Vaadates tagasi möödunule, olen ma mõistnud, kui valele teele on saatus mind viinud! Eestimaa ei ole läinud kindlalt edasi, vaid on tammunud paigal või kohati astunud lausa sammukese tagasi. Ja selles on ka minul oma süü!

Ma olen põhjuseta süüdistanud oma rahvast sallimatuses. Tegelikkus on see, et eestlased on ühed kõige sallivamad inimesed maa peal. Ehk on selle põhjuseks, et me oleme kasvanud karmil ja kivikõval paepinnasel, mitte pehme ja rohelise künka otsas?

Me peame, vaadates tagasi ja õppides oma vigadest, mõistma, et see on ummiktee! Maailmas mühisead tormid ja kaitset selle eest saab pakkuda meile vaid meie paepealne maa ja meie mets, milles otsisid varju juba paljud meie esivanematest.Oli ka neid, kes suundusid mäslevale merele, kuid eks neidki hirmutas eelseisev. Need, kes juba Lembitu kõrval seisid meie iseolemise eest, leidsid abi metsast, keda kummardati ja kellele ohverdati ning tänu neile oleme me siin paepealsel alles. Nüüd, maailma keerukuses, on jõudnud kätte uued ohud. Me mõistame, sallivatena, et hädalisi on vaja aidata, Neid, kes põgenevad tõeliste sõjakoleduste eest, mitte lodevuspagulasi. See, et eestlased siit aga lodevuspagulastena lahkunud on, on sügav ja pahatahtlik vale. Valearusaam, mida on sisendanud meiel vaenulikud jõud ning meie oleme olnud selles nende kaasosalised. Vabandan, kui olen kaasa aidanud paljude eestlaste lahkumisele oma esivanemate maalt ja loodan, et nad leiavad tagasitee ning andestavad meile selle kurjuse, hoolimatuse ja sallimise. Me peame, just meie, kes me oleme selle põhjustanud, tagama kindlustunde tagasitulijatele tulevikusk. Ja kui tulijate hulgas on tõeliselt õnnetuid võõramaalasi, siis ehk saame ka neid aidata. Nii palju kui suudame. Pakkudes neile kantsi ja kindlat varjupaika. Lodevuspagulastel aga ei ole meie maal kohta. Kui soovitakse tulla, peab armastama seda maad ja rahvast, kuhu tullakse.

Kallid kaasmaalased!

Ma vabandan ka selle eest, et olen sundinud Teile peale väärtusi, mille kohta tegelikkus võimaldab kasutada seda sõna vaid jutumärkides. Tegelikud väärtused on meis endis, meie peredes! Ja see, et ikka on leidunud neid, kes seisnud tõeliste väärtuste eest, näitab, et me suudame püsima jääda! Pere tähnedab lapsi. Meie eriline tänu peab kuuluma neile, kes on lapsi neil rasketel aegadel sünnitanud ja kasvatanud. Ning vaid oma inimesed saavad olla need, kes peaks aitama täita 2 000 000 visiooni! Muidugi ka need, kes meile on tulnud ja tahavad tulla. Elada siin eestlastena, kuid mitte unustades oma juuri. Austusega selle maa ja rahva vastu! Me ei vaja oma maa ja ka naised-lapsed ehk pere hätta jätnud illegaalseid immigrante ja seda peab mõistma ka Euroopa. Oleme neile eeskujuks ning seisame igasuguste sunniviisiliste kvootide vastu! Elagu Ungari ja Poola, kes on aidanud kaasa paljude silmade avanemisele! Eriti tore on, et nende hulgas on meie sugulasrahvad, madjarid.
Meie pereväärtuste kaitsjate ja laste isade-emadena seisavad siin maal ja ka minu ees meie põllumehed. Olen kahjuks olnud liiga järeleandlik neile jõududele, kes on surunud meile peale keemiarikast ja GMO-d toetavat põllumajandust. Tegelikkuses on tublimad oma rahva pojad ja tütred need põllumehed, kes on suutnud säilitada ja luua uusi talusid! Aitäh Teile!

Head eestlased!

Tunnistan siin täna Teie ees seistes, et olen ka ise inimene ning nii on meie teed meie esileedi Eveliniga lahku läinud. Vabandan ka tema ees, kuigi tean, et ta mõistab seda. On armastust ja lahkuminekuid, on päikesepaistelisi ja pilvisemaid päevi. Pereelu on eelkõige kahe vanema ja laste isiklik elu. Ma pole olnud küll eeskujuks, kuid inimeste omapära ongi see, et ollakse inimlikud Mõistetakse teineteist ka siis, kui ollakse lahkukasvanud!

Mis edasi? Olen otsustanud eemalduda poliitikast ning pöörduda tagasi Ärma talusse. Ja talust saab turismitalu, nagu ka alguses oli plaanitud. Kuid suure osa aastast saab see olema just laste päralt. Vaestes oludes elavate laste, puuetega laste ja lastekodude laste päralt! Ning ma luban, et me püüame sellele igati kaasa idata!

Oluline on ka see, et need erakonnad ja poliitikud, kes seni on halvustanud meie sõltumatuse ja rahva eest seisjaid, ise vabatahtlikult poliitikast tagasi tõmbuksid. Kogutud hüved peaks võimaldama piisava ümberõppe, pöördumaks tootvale tööle. Kuigi kindlasti saab see olema esialgu raske, sest kogemuste puudumine ning sidemete katkemine reaalsusega on selle raskeks teinud! Kuid Teie, sallivad inimesed ju aitate neile õppida selgeks ametid, mis neid ära toidavad, mitte ei lase neil endiselt jätkata elamist maksumaksjate kulul!? Need aga, kes on ignorantsete, ükskõiksete, omakasupüüdlike ja arrogantsetena laskunud voolata rahal enda juurde kilekottides ning muul taunitaval moel, peavad saama ühiskonnas jätkata vaid puhtsüdamliku ülestunnistuse teel!

Minu kõnele pidi järgnema pidulik, Vabariigi Aastapäevale pühendatud õhtusöök. Järgnebki, kui olete valmis tellima omale toidud ja selle eest ka maksma. Pidupäeva menüü raames tehtud toidud on aga jõudnud juba laste- ja hooldekodudesse! Ma loodan, ja usun, et ka külalised loodavad, et praeguseks hetkeks on neil juba kõhud täis maitsvat, parimat Eestimaal kasvanud toitu!

Ilusat Vabariigi Aastapäeva jätku, head inimesed!

Elagu Eesti!

Sunday, January 24, 2016

Evian kui kallite markide eputis.

Kas tõesti meil ei ole seda, mis sobib? Kas meil pole Värska lighti või midagi sobivat Häädemeestelt? Kellel miski lisainega probleeme, siis on ka allikavett ja seda kõike mitmetelt EESTI firmadelt!

http://tartu.postimees.ee/3477067/tartu-linnapea-pakub-prantsuse-lauavett

Margi teevad meil me omad inimesed täis!

Endiselt saan inimestele pakkuda vaid lootust.....


Kartsin, et jalg teeb seekord õige pikalt haiget, aga õnneks sain korda. Ja tegelikult sai väike käimine isegi asjale kasuks, nii et kõik läks hästi. Või noh, enam-vähem hästi.....



Ärge nüüd arvake, et ma muud ei teinudki kui sõin! tegelikult rohkem ikka uurisin, kuidas söögikohtadel talvel läheb Haapsalus ning eks igasugune reklaam neile ei tee paha!











Siiski, päris söögita ei saa ja seekord üks shotipärane biifstek, vutimunaga siis. Kusjuures, maitseained tegid maitse ikka vägagi omapäraseks, aga igati mõnusaks.




 Haapsalu endiselt ilus iga kell ja.....


... ja paistab tõesti et St. Peterburgi hotell võib tõesti ükskord ka valmis saada! Ja see on igati hea. sest kuigi talvel majutusega lihtsam, siis loogika ütleb, et rege rauta suvel. Mida rohkem kliente suvel, seda suurem huvi a seda rohkem tasapisi ka talvel tullakse. ja mida rohkem tullakse, seda enam..... on vaja rongi!

 










Palju olen kuulnud Vähegi Viitsijate tegemistest ja peost. Püüdsin pidu võimalikult vähe segada ja otsustasin sisse põigates mõned pildid teha. Et aga pillimeestel just siis tuli see lugu, oli kui saatuse märk! Ja muidugi neil õigus, rongi oodataksegi!




Sellisel simmanil on täiesti oma aura ja särtsu on kogu maja täis. On ju rahvatantsijad jt viitsijad tõelised tegijad ning igati väärt oma pidu ja tunnustamist!






















Väike tiir linna peal ja siis ootama rongiga tulijaid. Heh, bussiga siiski. Tänud, Nele ja Marcella, et toetasite oskajatena HRT jääkeegli võistkonda!




Bussi oodates märkab ka midagi. Kui ikka reklaamitakse üritust Tartus, siis kas sinna peaks sõitma pildi servas paistva eksponaadiga?



Laine heasti lähedal keeglirajale ja nii saab vahepeal ka soojas olla. Muidugi tänu ka Laine inimestele, et kuuma jooki pakuti! Natuke kaugele see rajast küll jäi ja ega`s pealtvaatajatel-mängijatel hasardi see polnud aega minnagi! Kuid igati hea on selline tugi!




Jääkeeglis osales vist 21 võistkonda, oma etteastet pidime ootama päris pikalt!













Esimese võistluse pidasid maha Haapsalu linn ja Briti saatkond. Seekord võitsime meie!



Aitäh Hardi Rehkalt, et nii kiiresti saime valmis oma vestid!

Ja aitäh Nele, Marcella, Aivar ning varuvõistlejaks olnud Aare!

















Küll peab järgmisel aastal tõukepakud välja vahetama, niisuguseid metallnurkadega küll kasutada ei tohi!






















Nele ja Marcella olid siis meie võistkonna kogemustega mängijad, aga kuri loos tõi meile vastaseks nende treenerid! Võistkonnas oli ka Riigikogu liige Rainer Vakra. Me oleks peaaegu tuule alla teinud eks ole! Aga eks diplomaatia ka oluline, nii et võtsime Haapsalu raudtee toetusgrupi liikme võistkonna vastu aupaklikumalt ja "lasime" nel esimese mängu võita. Teise võitsime ise, aga punkt jäi puudu ja nii me järgmisse ringi ei jõudnudki!

Nali naljaks, aga ega meie saavutus tõesti väga vilets polnudki. Me Aivariga nägime keegli mänguvahendeid põhimõtteliselt ikkagi esimest korda, silm punnis peas. Kuid eks mul endal jääb ikka kripeldama, et ühe heitega sain vastase kive minema lüüa, teine aga natuke liiga tugevaks läks....



Igatahes ühe tubli kalaprae olin küll ehk ära teeninud!












Kultuurikeskuses oli ka Burns`ile pühendatud Shoti õhtu! Ilus!
(Viskipudeliga siiski poseerib keegi teine, mitte Burns).




 Kui mul nüüd õigesti meelde jäi, siis esinejateks olid ka Aberdeeni Ülikooli üliõpilased, kelle Eestisse tõi üks sealõppiv eestlane. Kuuldavasti neile meeldis siin ja küllap meeldis ka keeglit mängida ning sealsamas tantsu lüüa.













Tagasiteel istusime siis......





.... bussile muidugi. Ilm pani muidugi bussijuhi oskused proovile, kindlustunne oli selget olemas.


 Ei paistnud kalamüüjat kuskil ja sama lugu ka Haapsalus, turg ju täna kinni vist.


Kui nüüd aga natuke maanteest rääkida, siis peab ütlema, et ikkagi on rongiliiklus parem kui bussisõit. ja mis veel silma torkab, bussinduses ajavad firmade omanikud ikka taga raha ja "konkurentsi". Kui varem oli sõiduaeg 2 h 5 minutit, siis nüüd 1. 45. Ma ausalt ei plaani kindlalt mingile rongile jõudmist ja kui plaanin siis loomulikult varuga. Kui ma aga normaalse sõiduplaani puhul jõuaks rongile õigel aja, kuid "raharezhiimil" oleva sõiduplaani puhul buss hiljaks jääb? Jääb ikka, sest mõistlik bussijuht mõtlebki reisijatele ja ohutusele mitte mingile "väljamõeldud konkurentsile". Kuid mina kaotan sel ajal kui bussifirma võidab paarkümmend minutit, hoopiski rohkem! No mil moel ma nüüd siis võitsin sellest lollakast "konkurentsist"? Ja kas bussifirmad maksavad mulle kinni KAOTATUD aja? Muidugi mitte!



Aeg-ajalt aga maanteel näha, kuis võidu sõidavad bussid Haapsalust ja Kuressaarest. Kuigi võiks ju ka siin ümber istuda? Muide, siinkandi inimestele küll bussifirmad ei mõtle, enamasti tuleks Saaremaale sõitmiseks autoga mitukümmend km maha sõitma, et bussile saada! Ja ega nüüd pooltühjade busside kimamine Tallinnani ka päris õige tegu ole. No mis teha, kui meil ikka veel ei mõisteta ühistransporti säädida....


Hea on muidugi see, et Laagris saab rongi oodates kerge lõunaoote teha. Torkas siiski silma üks asi - kui kergelt ma kulutame ühekordseid nõusid ja paberit.....


Aga nii see rong tuli ja seejärel viis mööda neist (hübriid?)elektrirongidest, mis niisama aega parajaks teevad, selle asemel, et inimestele rõõmu valmistada......