Thursday, March 31, 2016

Õhtuleht, 27. dets 1988.


Ka lähiminevik on ajalugu ja omamoodi huvitav meenutada....





























Suured tõllas raha järgi, väiksed.....?



Tumedate tegude tegijad ei vaja enam pimedust?

Täna Postimehes artikkel. Tõsiselt mõeldakse nii?

http://majandus24.postimees.ee/3636863/gildi-petetud-arimehed-nouavad-riigilt-huvitist

Naljakas, kurb ja ärritav. 14 inimest on kahju kannatanud ja nüüd siis pöördunud kohtusse Finantsinspektsiooni vastu. Minul on kahju, kui keegi headusest ja abivalmidusest on valmis kellelegi raha andma, laenu võtma, tagatist pakkuma. Kahju siis, kui ta seda raha tagasi ei saa. Eesmärgiks polnud ju omakasu, vaid head tegemine. Need 14 ja küllap mõned veel panid aga suured rahad riskifondi GILD, mis siis pidi ostma Azherbaidzhaanis maad, tagama sellel taristu ehitamise ja siis kasudega maha müüma. Finantsinspektsioon aga olevat kohustatud võlakirjaemissioon tõttu teostama järelvalvet. Ei ma tea, kui palju ja kas pidas. Siiani olen harjunud, et uppuja päästmine on uppuja enda asi!? Sest meil igasugust järelvalvet ja mitte vähe. Aga kasu neist vähe, sest "ette võetakse" ikka neid, keda ehk üldse puutumagi ei peaks, et ehk pole selleks justkui põhjustki. Mõnda eramaja ehitajat või kohviku tegijat peedistatakse kindlasti üksjagu. Sest väikeseid ongi hea peedistada, näidata ennast printsipiaalsena! Kas aga Finantsinspektsioon ehk riik kaitseb oma inimesi? Investeerijaid? Aitajaid? Või ei aita mitte kedagi?

Muidugi on oma roll loos "ärapanemisel". Kaebajad kaebavad, et FI juht mänginud SPEKULANTIDEGA (H. H. Luige väljend)  kokku ja FI ei arestinud piisavalt kiiresti Haaveli, Tamme jt kontosid. Võimalik! Haavel teatab aga, et "tema on kuulnud, et nad saavad selle raha, sest praegusel FI juhil on soov endist juhti laimata"! Kus siis tõde?

Minu arust oli siin tegu ikkagi vabatahtliku riskiga. Keegi ei ole sundinud oma raha panema kahtlaste SPEKULANTIDE  taskutesse. Aga heakene küll. Eeldame, et ka järelvalve ei toimi nagu enamus asju siin riigis. Ning ollaksegi "süüdi". Mulle tuleb meelde, kuidas üks tuttav võttis laenu, et aidata sõpra. Sõber ei osutunudki sõbraks. Võiks öelda, et ise süüdi ja "lollidelt tulebki raha ära võtta". Nagu paljud sel puhul ütlevadki. Ehk öelnud kunagi needsamad prominentsed kohtusse pöördujadki? See selleks. Too inimene mõisteti aga süüdi kohtus mitmete inimeste "haneks tõmbamises" ja muidugi kohustati kahjud kinni maksma. Nagu kohustati SPEKULANTE hüvitama kahjud kannatajatele. Kas peaks nüüd hüvitama FI? Ehk AUS MAKSUMAKSJA? Seesama, kelle eest ei seisa riik, prominendid, järelvalve, kohtutäiturid? Arvan, et mite mingil juhul!!! Põhjuseid on palju. Üks väga oluline nende hulgas - pole olnud kuulda, et kohtutäiturid tegeleks tuttava jt võlgade väljanõudmisega pätilt. Kuigi kohtuotsus ju olemas, pätt aga jalutab ikka ringi, nagu õige mees kunagi. Sest tavaliselt pole ju pätilt ka midagi võtta! Nagu polevat võtta ka neilt SPEKULANTIDELT, kes GILD-i asjus süüdi mõisteti. Sest " kohtus süüdi mõistetud isikud on hämmastavalt üheaegselt kaotanud oma vara ja muutunud maksejõuetuks" ütleb Luik. No ja siis? Kui siiani pole keegi abi saanud, hoolimata sellest, et kohtutäiturid on olemas ja peaks tegutsema, miks peaks suurärimehed saama lisaks veel raha nendesamade inimeste arvelt, kes ka kahju kannatanud? Las FI hakkab tegutsema, et siiski SÜÜDLASTELT raha kätte saaks. Mis tähendab, et süüdlased said 7 kuud - 2 aastat tingimisi koos kohustusega maksta tagasi 11, 48 miljonit eurot!?? Sellised suured sulid peaks sõna otseses mõttes  võllas kõlkuma! Spekulante ma pean silmas. Et keegi siin kaheti ei mõtleks. Küllap siis oleks ehk ka maksejõulisus kiiresti tagasi ilmunud. Varastada suudad, siis maksa ka tagasi. Ei suuda maksta oma tegude eest, ripudki võllas. Nagu peaks rippuma ka need pätid, kes tavakodanikele tagasi ei maksa. Aitab sellest võltshumaansusest!

"Kohtutäituritel ja pankrotihalduritel on ametlike menetluste raames  raske leida, kuhu täpselt on nimetatud isikud omastatud rahad paigutanud", tõdes First Telecom Tradingu omanik Marcel Vichmann.

Mh....
See rahade "eiteakuhuliikumine" tuleb kuidagi tuttav ette!
 
27. jaanuar 2006, 00:00
Eestis tegutseb mitu ettevõtet, mille äriplaan on välja rääkida riigilt võimalikult suured dotatsioonid, mis tagaksid ettevõttele mugava toimetulemise ning võimaldaksid toetatava tegevuse kõrvalt nagu muuseas ajada teistsugust äri, mis seejuures esimesega võrreldes on kordades suurem.
Tänane Äripäev kirjutab ühest sellisest ettevõttest ? Edelaraudteest. Varem oleme mitmeid kordi kirjutanud teisest samasugusest ettevõttest ? Saaremaa Laevakompaniist (SLK). Mõlemad on aastatega riigilt saanud dotatsioone miljardi krooni ringis. Kummagi firma dotatsioonide kasutamise sihipärasusest pole riigil adekvaatset pilti.
Edelaraudtee ja SLK on ses mõttes nagu kaks tilka vett ? mõlemast ettevõttest on sisuliselt saanud rahapump, mis paneb igal aastal kümneid miljoneid kroone jooksma riigikassast nende ettevõtete omanikeni. Raha teeb sel teel hulga käänakuid, läbib mitmeid tütarfirmasid ja hajub kusagil nende ja omakorda viimaste omanikfirmade vahel. Sama teed tagasi liiguvad peamiselt kulud ja veidi piletitulu.

 http://www.aripaev.ee/uudised/2006/01/26/parim-ariplaan-lupsta-riiki

On sarnasust? Lüpsad ja pole muret, küll saab veel sama lehma lüpsta.  Minu jaoks on see absoluutselt mõistetamatu. Seda enam, et ei lüpsnud mina mitte grammigi Edelaraudteel! Ja ei lüpsa ka riiki. Ja ei kavatse oma maksudest anda sentigi SPEKULANTIDELE!

Näis kas meil on valitsus ja riik. Või ongi tõsiseim tegija vaid lüpsja......

Aga kes ja millal siis võlla läheb? Kas väike vorstivaras?

******************************************

12. 04

NONNÄEEE!!!
Jälle tuttavad nimed!

http://pluss.postimees.ee/3651799/volausaldaja-marcel-vichmann-jumal-teab-mida-norberg-seal-korraldas

Ja ikka mingi sahker-mahkeriga seoses. Ei mäletata jälle täpselt, mida "midagi" toimus jne. Kui Panama on ehk kübeke, kas siis ikkagi kõik meil kruudatavad? Või vähemalt valdav enamus? Kulukas ju kontrollida tuhandete asju, eriti kui Vichmanngi ütleb, et "peidetakse hästi". Ja küll mõnel ikka jätkub (rahvadotatsiooni raha) igale poole matmiseks!?

Kunagi ju keegi laenas ka Brasiiliasse vist kümneid miljoneid kroone, hiljem saatis paar meili, et küsida tagasi. Nojah, mis ikka rohkem tülitada, eks ole...

http://epl.delfi.ee/news/eesti/ee-seks-tapmisahvardus-ja-bermuuda-miljonid?id=50857891

*****************************************************

25. 04. 16.

Ikka vähe? Püha müristus!

http://uudised.tv3.ee/eesti/uudis/2016/04/25/kas-ligi-8-miljonit-eurot-rumeenia-kinnisvarasse-investeerinud-eesti-arimehed-saavad-oma-raha-tagasi/

No nii palju ei saa ju targad ärimehed alt minna?


Wednesday, March 30, 2016

Ma ei tunne Riina Raudsikut.



"Tervist"!

Üks parimaid ja oluliseimaid asju ju? 


Ma ei tea meditsiinist suurt midagi, aga tean, mida tähendab (hea) tervis, (meditsiinitöötajate) suhtumine, hoolimine jpm. Kõik see on seotud ju ka meditsiiniga, hoolimatus enda või teiste suhtes toob kaasa mingid tagajärjed. Surmani välja! Kas vähivastased uuringud suures osas on tõesti vaid raha väljapumpaine, nagu äsja kuskil väideti? Kas haiglates surnud inimesed olid alati "jõudnud selle hetkeni, mille eest ei pääse"? Kas kiirabi käest sõimata saavad inimesed on selle ära teeninud? Kas kuudepikkused arstijärjekorrad on ikka paratamatus? 

Tuhandeid küsimusi tuleb esile, kui hakata rääkima meditsiinist. Miks praegu on kuumim nimi Riina Raudsik? Nagu ütlesin , pole ma meditsiinis spets. Kuid ikka paneb mõtlema, kellegagi atrutlema, googeldama. Soov midagi teada saada. Kas Riina Raudsiku meetodid on võluravi, mis päästaks sadu, tuhandeid ja rohkemgi inimesi? Ma ei tea. Omaette mulje saab muidugi meedias kirjutajate "stiilist". kes kasvõi salamisi halvustab, on ta tõekuulutaja? Või on tõekuulutaja hoopis see, kes 100% ja rohkemgi kiidab kõik õigeks?

Eesti Ekspressi värske lugu pani esimestest ridadest mõtlema. Esimene ja suur, lausa vandenõuteoreetikute meelisküsimus on : 
KAS RAVIMIFIRMAD ON OLEMAS JA TOIMETAMAS AINULT SURMAPÕLGAVA HIIGELKASUMI NIMEL?

Ma ei tea! Olen küll kindel, et rahaahnust on ravimimaailmas küll ja veel, kindlasti lausa pöörasuseni küündivalt! Kuid kas ilma ravimiteta ikka saaksime hakkama? Paremini või halvemini, kui MMS ja DMSO? Paremini või halvemini kui aluseline eluviis? Paremini või halvemini kui jõhvikas ja koa seemned? Tunnen arsti, kes peab samuti väga oluliseks "alternatiivseid võimalusi". Kuid ma ei tea, kas ta läheb nendega liiale, usaldab neid liiga palju või mitte. Ometi seda väidetakse. Kas keegi surnud selle pärast, et ravimi asemel määratud saialillesalvi? Jällegi, ma ei tea. Sest väited, jutud, kõlakad, "spetsialistide arvamused" ja kõik muu on rohkem või vähem subjektiivne. Nii muide ka EE loos.

Kindlasti ei poolda ma mitte mingilgi moel "katseid" laste peal. Täiskasvanu ise teab, mida ta teeb.Usub ainult "päris" meditsiini või pöördub soolapuhujate poole igal vajadusel. Äärmused aga on minu jaoks ükskõik mis alal või kohas vastunäidustatud. Kuid piir kõigub, sõltuvalts sellest, kui hästi keegi suudab midagi "tõestada". Omavahel, meedias, Googles vm,. vahet pole. Tahaks ju uskuda headesse meetoditesse, headusesse üldse. Artiki järg tahaks loota igatahes, et kõik on suhteliselt täpselt kirja pandud. Esimene asi, mis torkas aga väga silma, tekitab kohe loo alguses kõhklusi. Keda ja kuidas uskuda?

 Mõni päev hiljem alustas Terviseamet menetlust (MMS ja DMSO pooldajate grupi tegevuse kohta FB-s, minu märkus, N.S.), kaks nädalat hiljem kutsuti Raudsik vaibale. Raudsik meenutab, et sealne ülekuulamine oli karm nagu gestaapos.

Inimesed on NII erinevad. Keegi väidab ka kõige leebema suhtumise/suhtlemise, et tegu gestaapo või NKVD-ga. Seepärast ma ei tea, kellesse eelarvamusega suhtuda? Raudsikusse või Terviseametisse?

 „Alustame sellest, et MMS on mürk,“ on tal meeles sõnad, millega Terviseameti õigusnõunik Leho Kuusk seda kohtumist alustas.

Aga kust ma tean, et on mürk? (Või, kui korraks teise teema juurde minna, kust ma tean, et kanep on kahjulik?) Ma eeldan küll, et tegu on pigem kahjulike asjadega, kuid proovima ju ka ei hakka!? Sest võiks ju mõne tilga sisse võtta. Äkki mul ongi kuu aja pärast parem? Aga äkki on see hoopis sibulast, mida ma viimasel ajal sageli söön?

Oktoobris kogunes Eesti Arstide Liidu eetikakomitee, kuhu kuulusid Andres Ellamaa, Indrek Oro, Jaan Tepp, Katrin Elmet ja Kadri Lillemäe. Kuu lõpus otsustas volikogu Riina Raudsiku – kes on töötanud nii kiirabiarsti, anestesioloogi kui kardioloogina – liidust välja arvata. Varem on vaid üks arst liidust välja visatud: 2007. aastal, kui psühhiaater-numeroloog Milvi Koplus kirjutas seadust rikkudes välja psühhotroopsete ainete retsepte.
Arstide Liitu doktor Raudsikut ennast välja ei kutsutud, kirjalikult keeldus Raudsik vastamast. Väljaviskamisest teatas talle kirja teel liidu peasekretär Katrin Rehemaa. Põhjuseks toodi, et Riina Raudsik kuulus Facebooki MMS-kommuuni, mistõttu oli pikka aega teadlik mürgise aine manustamisest (selahulgas lastele), kuid ei reageerinud sellele kuidagi.
Nüüd, pool aastat hiljem on süüdistused kokku vajunud.
Terviseamet tuvastas, et Raudsik ei ole kunagi andnud kellelegi MMSi ega ka soovitanud seda võtta. Samuti ei tuvastanud politseiuurimine, et MMS oleks mürgine või et keegi Eestis on selle tõttu mürgistuse saanud. Selles valguses ei saa ette heita ka raamatule „pH ime“ eessõna kirjutamist.
Aga mille pärast Raudsik siis liidust välja visati?
Peeter Mardna ei tööta enam Terviseameti järelevalveosakonna juhtivinspektorina, ta koondati viis päeva pärast Raudsiku väljaviskamist.
Katrin Rehemaa ütleb, et parema meelega ta üldse seda teemat ei puudutaks.
„Perearst Raudsiku tegevuse üle teostatud järelevalvemenetluse tulemuste kohta küsige palun Terviseametilt,“ soovitab Rehemaa.
„Miks või mille alusel arstide liit tegi oma otsuse dr Raudsiku osas, tuleks siiski küsida arstide liidult,“ pareerib Terviseameti avalike suhete juht Iiris Saluri.
„Võib-olla hoiti neil püstolit kõrva juures?“ on ka Raudsik nõutu. Ta kuulus liitu 2004. aastast ning ei ole kunagi varjanud, et otsib alternatiive tabletiravile. Olgu see stressi leevendamine heliraviga ehk vibroakustilise voodi abil või soovitus juua vulkaanilise päritoluga Borjomi mineraalvett.
„Kui mul on kõrvetised, võtan ka mina soodavett. Kas see on kuritegu?“ küsib Adik Levin. Kauaaegne pediaater ei tunne isiklikult Raudsikut, kuid vaatab murelikult, kuidas tema kolleeg on sattunud turmtule alla. Levin ja Raudsik (nagu ka Raudsiku õpetaja Aili Paju) on omamoodi saatusekaaslased – nad on arstid, kelle raamatuid (alternatiivsetest enese ravimise – õigemini tervena hoidmise – meetoditest) poelettidelt haaratakse.

Jälle ei oska ma mitte kuidagi otsustada, kelle "poolt" olla! Ehk peaksin uskuma ainukest inimest, keda siinmainitutest natukenegi tunnen? Iiris Saluri on ju kooliõde. Aga kas ma tunnen teda? Tegelikult lähedalt, inimesena, ju mitte! Pealegi, pigem teeb alati ettevaatlikuks, kui ükskõik mida väida Pressiesindaja, see "kurja juur". On ju paljudel aladel selgunud, et Pressiesindaja on sageli "ametlik tankist". Amatöör ja täielikult asjatundmatu, nagu kunagi samas ametis oli Henrik Norman. Või oskamatu suhtlejana Kraavi-Karla, omaaegne KMA Pressiesindaja. Need, kes lükatakse tanki, kellelt ei saa pea mitte kunagi mitte ühtegi asjalikku kommentaari ega vastust! Teised osalised, tüüpiliselt tänapäeva Eestile, lükkavad vastutuse ja vastuse ikka ja jälle teiste kaela!

 Raudsik ...... on rahul, et Terviseamet tegi seoses MMSi skandaaliga tema perearstikeskusele korraliku järelevalve. Avastati ainult kaks kitsaskohta – vererõhktõvega patsientide tervisekaardid olid puudulikult täidetud ja teiseks, et kodulehel olid üleval artiklid, mille puhul on „tegu kas ebaõige, puuduliku või eksitava teabega“. Ühe neist artiklitest – soovituse soodaga vähki ravida – võttis Raudsik maha.

Soodaga vähki? Vaat sellesse ma ei usu, tee või tina! Ja kui tõsise jutu vahele (ka kodulehel) tekivad sellised "nõuanded", siis teatud määral skeptikuna kaob mu usk kindlasti valguskiirusel. Jah, ma usun, et läbimõeldud toitumine, kuni aluselise keskkonnani, võib kindlasti olla tervisele kasuks. Aga taas, ma tegelikult ju ei tea seda! Üldiselt lähtun ma aga toitumise puhul põhimõttest - liialdada ei tohi mitte ühegi asjaga, suhkrust soolani, sibulast jänesekapsani. Liialdused on need, mis murravad. Kõiges ja kõike. Aga soodat on ju kasutatud kuidagi ka maohaavade või millegi puhul? Milles siis ikkagi probleem?

Täna on selge, et ainsaks süüks ongi jäänud Riina Raudsikule see, et ta soovitab patsientidel juua soodavett või seda ise kodus teha (pool teelusikatäit söögisoodat 1,5 liitri vee hulka).
Raudsiku sõnul on iga inimese tervise alus õige toitumine, liikumine ning rohke aluselise ja mineraliseeritud vee joomine.
„Siis lahenevad ka põletikud ja immuunsüsteem rahuneb,“ võtab ta lühidalt kokku soodavee joomise mõju.
„Mulle lähevad inimesed väga korda ja seetõttu pole mulle mõistetav, kuidas kõik minuga seonduv on võimalik nii mustaks värvida...“ imestab Raudsik.

Igal juhul tasub see artikkel lõpuni lugeda.

„Dr Raudsik peab patsiendi koostööd oma arstiga väga oluliseks. Ka ravimite võtmine on vajalik, kui arst seda ette näeb, ta pole seda kunagi eitanud,“ sõnab Ristimets.
Raudsiku väljaviskamine arstide liidust ajas marru tuhanded inimesed, kes lõid tema toetuseks Facebooki lehekülje. Osa patsiente küll lahkus tema perearstinimistust (60), kuid rohkem (84) tuli asemele. Adik Levini sõnul on sellist toetusmässu väga kerge selgitada.
„Kui mul on kõrvetised, võtan ka mina soodavett. Kas see on kuritegu?” Dr Adik Levin
„Tänapäeva meditsiinis peab aru saama, et me oskame diagnoosida, kuid me ei oska kõike ravida,“ selgitab Levin. „Ja mida teeb inimene, kes vaevleb krooniliste haiguste käes? Ta läheb ühe arsti juurde ja kui abi ei saa, siis teise juurde. See on tema inimõigus abi otsida. Aga tihti ta ei saa abi. Miks ei saa? Sest ravimeetodeid ei ole. Me ei oska kõiki haigusi ravida tõenduspõhise meditsiini abil, aga võim on nende käes.“

Siinne tekst on mõnevõrra "rahustav" ja selgitav. Kui aga mõtled (kiirabi)arstidele, kes käega löönud Eesti (meditsiini)süsteemile eelkõige, siis taas kipub usk kahanema. Riiki, kes peaks kogu seda elu juhtima ja kontrollima.

Eesti Tervise Fondi juht ja perearst Eero Merilind ütleb, et arstid jagunevad Raudsiku küsimuses kahte lehte. Osa pooldavad ainult klassikalist meditsiini, kuid teised soovitavad ka ravimist viinasokkide ja kummeliteega. Merilind toob välja põhilise konfliktikoha, milles Raudsik ei ole olnud korrektne – Raudsik pole teinud teaduslikke uuringuid. Ta pole üheski mainekas meditsiiniajakirjas avaldanud teaduspõhist artiklit soodavee ravitoime kohta. „Ta oleks pidanud võtma Tartu Ülikooli Kliinikumi eetikakomisjonilt loa ja tegema uuringuid – võtma kaks sarnase diagnoosiga inimest ja ravima neid paralleelselt – ühte soodaga, teist ravimitega. Ja siis võrdlema.“ Kas viinasokke soovitavalt arstilt nõutakse ka teaduslikke uuringuid?
Adik Levin, kelle raamatuid kahmatakse poelettidelt samasuguse innuga nagu Raudsiku oma, laksab käega vastu põlve: „Muidugi peaks tegema teadusuuringuid – aga kes need kinni maksab? Ravimitööstusel on miljardeid uuringuteks, aga meil Eestis? Riik eelistab 2,5 protsenti anda kaitsekulutusteks. Sellest pool protsenti võiks anda alternatiivravi uuringutele.“

Äkki on lihtsam riigil (sh muidugi vastavad ministeeriuametnikud) minna tüüpilist teed - asjadest mitte välja teha, mitte segada ravimifirmade miljardilisi uuringuid ja tulemusi, mitte hoolida - vaid panustadagi "populaarsetele asjadele" nagu kaitseelarve (relvatootjate hiigelkasumite nimel?) jm?

„Ma sooviks seda teemat ka kunagi arstidele selgitada, kuid praegu ei ole keegi sellest huvitatud. Sest arstide tööd juhivad ravijuhendid, mitte inimeste tervenemise võimalused.“

Appi! Keda küll uskuda??? Kes ütleb, kus pesitseb tõde?

Tuesday, March 29, 2016

Aus piim?



Aga aru ei saa...

 Järgmisel nädalal saab poelettidelt osta piima, mille iga liitri pealt makstakse Eesti piimatootjatele täiendavalt kümme senti.

Tetrapakend on kallim kilest, aga kas siis ligi 20 senti pakendi kohta?

 «Mittekilest piimapakendid on teinud viimase 2 aastaga väga suure tõusu, peamiselt tänu tugevale tootearendusele turuosaliste poolt ning klientide tarbimisharjumuste muutusele. Näiteks jaanuaris 2014 moodustas tetrapakendi osa kogumahust Coopis 17 protsenti, aasta hiljem juba 22 protsenti ja tänaseks oleme kolmandiku juures. Need andmed on ka põhjus, miks otsustasime Ausa Piima projekti puhul tulevikku vaadates kasutada tetrapakki,» põhjendab Coop Eesti kommuninaktsiooni juht Martin Miido poole kallimat piimaliitri hinda.

 Vihandi sõnul on nii kaupmees kui ka piimatöötleja loobunud oma kasumlikkusest ning tarbijatel on võimalik anda oma lisapanus selleks, et vajalikud kümme senti liitri kohta farmeritele jõuaksid.

Ja ei saa aru, tee, mis tahad!

 Meelis Tasa Mis see piima oma hind siis on... kui Läti piim on 10 senti odavam poes kui Eesti lehmade oma... ja Eesti omad müüvad alla oma hinna... Kõik viitsivad ikka mingit jama ajada. Vähemalt on pakil kirjas, et õiglane hind piima tootjale... ...aga umbes 20 senti ebaõiglane tarbijale grin emoticon

Toeta põllumeest
Toeta põllumeest Viimaste kättesaadavate ametlike FADN (põllumajanduse raamatupidamise andmebaas) andmete põhjal kujunes 2014. aastal spetsialiseerunud piimatootjatel (mõeldud on siis põllumajandustootjaid) keskmiseks piima tootmise omahinnaks 0,30 €/kg. Kui väiksematel tootjatel jäi piima omahind alla 0,26 €/kg, siis suurematel tootjatel oli see 0,30 €/kg. Väiketootjate odavam piima tootmise omahind tuleneb eelkõige sellest, et nii väikese tootmise mahu juures ei ole vaja palgatööjõudu kasutada ja tavaliselt endale töötasu ei maksta. Arvestades juurde ka tasu tasustamata tööjõule, kujuneb arvestuslikuks piima tootmise omahinnaks keskmiselt 0,32 €/kg ja kõige väiksemate tootjate grupis 0,52 €/kg. See jutt käib siis toorpiima tootmise kohta. Selle aasta jaanuaris maksti põllumeestele piima eest keskmiselt 0,23 EUR/kg - see on keskmine näitaja, paljud väiksemad tootjad said kindlasti veel vähem.
Neeme Sihv
Neeme Sihv Siiski, siin kaks suurt aga. Esiteks, kui aus, siis aus ja olgu see piim 3,5% minimaalselt! Ning kui praegu on hind keskmiselt 45 senti, siis kuidas 10 sendi lisamine kasvatab hinna 79 sendini??? Rääkimata sellest, et tootja ei too piimakombinaati 2,5% piima ju!?
Martin Madissoon
Martin Madissoon Ammu olen oodanud, et tuleks müüki piim, 10 senti kallim kui muidu ja piimafarm saaks selle 10 senti omale! Hea meelega ostaks! Praegu aga olen pettunud kuna keegi paneb veel vahelt 20 senti hakkama! Kes seda piima ostma hakkab?
Toeta põllumeest
Toeta põllumeest Täitsa nõus, et see matemaatika on keerulisem. Farmist tulev piim on ca 3,9%, seega saab iga kilogrammi piima pealt veel ka umbes 17 grammi 82% võid. Või hind on praegu ilma käibemaksuta umbes 4 EUR/kg ehk siis 17g võid maksab umbes 7 senti. Eks või tootmine ja piima pakki panemine ning üle Eesti laiali vedamine maksab ka midagi. Aga paki peal on ka Ausa piima matemaatika kirjas ning kindel on see, et 35 või 45 sendine piim poes tapab põllumajandustootjaid täiega. Selge on seegi, et odavaim kilepiim ei peegelda tavaliselt kunagi toote päris väärtust, sest poed meelitavad inimesi selle igapäevatootega poodi ka teisi asju ostma. Mõni aeg tagasi maksis pea igasugune piim poes 79 senti ja põllumehed said ka oma töö eest õiglast tasu. Vähemasti see Ausa piima teema paneb mõtlema, mis piim tegelikult väärt on. Põllumeeste elu läheb paremaks alles siis, kui piimatoodete hinnad tõusevad nii sise- kui eksportturgudel.
Neeme Sihv
Neeme Sihv Ma olen kindlasti nõus maksma AUSA piima eest rohkem, või pakendamise kulud jäägu ikka või hinna sisse. Kui põllumees saab juurde 10 senti, siis minu käest võtta pea kaks korda rohkem (40 versus 79 senti) ei ole AUS! See, kas poed meelitavad või mitte, polegi praegu nii oluline, oluline on see, et kaupmees ja töötleja siiski püüavad kohe matti võtta sellelt "ausalt" piimalt. Loos on selgelt juttu nendepoolsest "kasumlikkuse loobumisest", mis on siis ju suaselge VALE? Oleks veel tegu TÄISpiimaga, kuid tegelikkuses "kooritakse või" ja järgi jäetakse peaaegu kasutu piimajook. Või näen ma tonti seal, kus ei ole?
Martin Madissoon
Martin Madissoon Maalehe andmetel veebr või hind 6 EUR+KM, 17g võid 10 senti+km. Millest ma aru ei saa on see, et kui 1 liitrist piimast (23 senti) saab toota 17g võid 7-10senti + 1L poepiima 40-50 senti, miks siis ikkagi 10 sendi lisamine piimapakile lisab piimapakile 30senti grin emoticon Võibolla on või tootmine kahjumlik? Või on tegemist teenustootmisega? Või on asi pakendis? Ka 40 sendine piim on pakendatud ja üle Eesti laiali veetud.
Toeta põllumeest
Toeta põllumeest Peame vist majandusteadlased appi kutsuma, et seda puslet arutada. 40 sendine piim pole aga kindlasti hea võrdlus, vaatamata sellele, et see poes letis on.
Vello Teor
Vello Teor 20% poehinnast on riigi käibemaks.
Neeme Sihv
Neeme Sihv Tohoh! Siin oleks vist küll vaja teadlasi või hoopis soolapuhujaid, et tõestada ära, nagu oleks 10 senti põllumehele ja 30 kellelegi teisele AUS kaup!
Neeme Sihv
Neeme Sihv Nüüdseks peaks teadlased kohal olema? Või ongi siis selle ülejääva 20 sendi taga tetrapakendi hind??? Igatahes tahan ma osta ausat piima, aga tahan, et kogu asi oleks aus! Kui töötleja ja pood võtab oma osa, siis nii ka välja öelgu. Siis juba otsustan. Praegu jään ootama, et põllumees saab juurde vähemalt 20 senti liitrist

Arutelu FB lehel Toeta Põllumeest.

Loen ja olen ikkagi segaduses. Ma tõepoolest olen igati valmis maksma 10 senti rohkem kui PRAEGU, ehk lausa rohkemgi. Heakene küll, praegu justkui müüdavat alla omahinna, et inimesi meelitada ostma ka muud kaupa. No tühjagi, ega ma ainult piima pärast poodi lähe, ma lihtsalt peangi ostma ka muid toiduaineid. Nagunii nöörivad marketid sageli palju rohkem, kui väidetakse. Üldine juurdehindlus kettide poolt pidi olema 10-20% hinnast, samas ei räägita sellest, palju marketite kesklao juurdehindlus on? Rääkimata sellest, et marketid ise tekitavad ebaausat konkurentsi, nii mõttetult uusi kaubanduspindu ehitades või laiendades, kui ka ebaeffektiivse tööga. Mille põhjus suuresti just juhtimises ja juhtide tasemes. Tagajärjeks viletsad palgad töötajatel. Aga see juba natuke teine teema.
Aga tagajärjed on ammu tuntavad ja näha.


Samal FB lehel veel teinegi artikkel. Üldiselt aga on leht peaaegu tühi, keegi ei taha isegi aruteludes suurt kaasa lüüa. Nurga taga kirumise asemel tehku aga avalikult suu lahti! 


Nii et ebaausust ja lausa sigaduseni laskuvat käitumist on (kaubanduses) küll ja veel! Aga kes seletaks lahti, kuidas siis 10 sendi maksmisega lisandub hinnale kolm korda rohkem!? Ärgem unustagem, sendid pole niisama tühi-tähi, kroonides oleks olnud need hinnad palju tuntavamad. Me lihtsalt pole harjunud siiani, et tegelikult on selline hinnatõus päris suur ja tuntav!

Lehmad aga lõugavad, sel ajal, kui Padar valetab ja Rõivas kiidab oma valitsust???



Saturday, March 26, 2016

Urdast Kivimäe maailmaimeni.



Plaan oli vaadata lõpuks üle Urda ühispeatus ja ka Kivimäele korra põigata.


Urda peatuse taga läheb raudtee taas kaheteeliseks. Kisa RB ehitamisest on taevani, kuid mitte kuidagi ei suudeta seda lõiku kaheteeliseks ehitada. Ehk pole vajagi? Kuigi tegelikult ikkagi võiks.


Urda uus parkla koos bussipeatusega on päris hea lahendusega. Siin olnukski ehk raskem bussipeatust lähemale ehitada, kuna raudtee küllalt kõrgel kohal. Üldiselt aga võiks, seal, kus võimalik. Praegu, pühadelaupäeval polnud siin ühtki autot ja eks tõenäoliselt ka muul ajal üpris tühi. Sest need, kes tulevad "maa poolt", pargivad pigem teisel pool raudteed, siinne parkla omandab suurema mõtte siis, kui sõidetakse Tallinnast kuhugi kaugemale. Keilasse sõitmiseks ei hakata ju siia parkima, nii et teatud mõttes on selle parkla peale kulutatud raha kui mahavisatud. "Sõida ja Pargi" tähendab ju eelkõige "ärasõitmist" ja siis juba tagasitulekut. "Suudle ja Sõida" parklaks see ehitatud pole. Muidugi, võimalik, et aeg-ajalt tullakse kaugemalt ja keegi tuleb vastu, selle jaoks on sellises parklas ruumi uidugi küllaldaselt. Aga võib olla eksin!? Ehk ajad ja olud muutuvad, ning põhjust seda parklat kasutama hakata on rohkem? Näiteks tullakse tõepoolest linnast, raudteest kaugemalt, oma autoga peatusesse ja jäetakse vahele maantee-etapp Urda - Haapsalu? Kuigi selleks sobib ikkagi Laagri peatus rohkem, kui linnatranspordiga seonduv koht. Samas ei saa välistada, et ka tulevastel Haapsalu kiirrongidel saab olema peatus nii Padulas kui Urdas, kõik oleneb ju ikkagi reisijate arvust ning sõiduplaanist. On ju mõlemad peatused tegelikult päris suured "tööandjad", lähedal on siin  tööstuspark ja Padulasse tuleb suur kaubanduskeskus. Näis-näis....



Huvitav on lahendus, kus ratta lukustamiseks ja lahtisaamiseks pead helistama. Muidugi ei ole vast keelatud ka oma lukku kasutada (mõni koht ka selle jaoks eraldi olemas)




Üks asi on aga siin peatuses eriti selgelt näha! Olen korduvalt kirjutanud info ühte kohta koondamisest ja ka sellest, et plaanitava reaalaja infotabloo asukoht peaks olema mitte perroonil, vaid kuskil mujal. Kui siin selle pilguga ringi vaadata, siis on selgelt näha, et ainus koht on taamal paistva kaardi juures, olgu siis eraldi alusel või ka rattaparkla (otsa)seinal. Sest reaalaja infotabloo koos sõiduplaani jm infoga peab olema maksimaalselt paljudele nähtav, ka neile, kes kohalikust elamupiirkonnast tunneli kaudu teisele poole raudteed liiguvad. Sest oleks ju ebareaalne oodata, et harvem rongitransporti kasutavad inimesed külastaks mööda minnes igakordselt perroonil olevat infot, vaatamaks, kas on ajutisi muudatusi plaanis vms!? Rääkimata sellest, et reaalaja info peaks puudutama ka bussiliiklust jm. On veel üks väike nüanss - kuna Eesti raudtee "tarkpead" eeldavad, et jaama tullakse paar minutit enne rongi väljumist, siis kuidas see peaks toimima rongide hilinemise korral? Ja just siis tahaks ootaja pigem katusealuses oodata, halva ilma korral. Seega peab ka sel juhul olema talle info koheselt nähtav või vähemalt võimalikult lähedal.




Väga huvitavad on istumiskohad! Ehk tõesti tuleks keegi, nagu vanasti ja teeks ka ühe kabemängu. Treff-punkt. Küll aga pidanuks ka katusealuses olema siis pigem samasugune. Lageda taeva all võib ka istuda, kuid vaid hea ilma puhul. Eriti oluline see sellistes peatustes, kus matkajaid rohkem liikvel, kuid kindlasti saab siit shnitti võtta mõnevõrra.
Aga eks üldiselt vajaks ka perroon lähedale üht korralikku varjualust, kohta, kuhu tulevikus ka info peaks tulema.



Sellise tunneli puhul võib mõelda, et nii mõneski kohas Haapsalu raudteel õnnestuks jalakäijate jaoks seda varianti kasutada.


Siit nurga alt vaadates peaks olema hästi tabatav, kuhu peaks info koondama. Ehk jätkub Elronil koos koostööpartneritega talupojamõistust?


Muidugi, kui eeldafa, et lõik kunagi kaheteeliseks ehitatakse, siis tuleb ka perroon ümber ehitada. Aga eks see ole tavapärane, et meil ette näha ei osata. Kui kaheteelise plaan tõsine, siis suurem apsakas oli muidugi uue Topi liiklussõlme variant, kus ehitati vaid ühe suuna jaoks viadukt, kahtlane, kas teisega isegi projekteerimisel arvestati. Ühekorraga valmis teha oleks vast odavam!?




Kivimäe. Pääs perroonile küljelt ja vähem kui sada meetrit eemal olev ülekäik. Viimane on muidugi tõeline insenerikunsti tippsaavutus, ehk õnnestuks selle maailmaimega ka välisturiste ligi meelitada!?  Kallak on nii järsk, et ei saa siit (talvel) üles lapsevankrigagi, rääkimata ratastoolist. Siin ees seistes ja aukartust tundes mõistad, miks puudega inimesed Eestis väga kodudest välja tulla ei taha. Kõik on tegemata, või kui tehtud, siis selleks, et sa ei tuleks. Kes on see geenius, kes selle projekteeris? Ehk võiks ikkagi pildi ja kontaktandmed siia üles panna, et hädaline saaks helistada ja tänada?


Tegelikult pidanuks õigemini tuleb nüüd see ümber ehitada. Üks hea võimalus oleks ülekäik nihutada kuni paarkümmend meetrit perrooni poole ning kaldtee, mis oleks seega lauge, läheks selleni paralleelselt raudteega, viimasele mitte väga lähedal olles ehk siis pigem tänava kõrval, kooslahendusena kõnniteega. Vahetult ülekäigu juures tekiks siis vähe mahukam platvorm, nii et saab ohutult ja mugavalt ülekäigule pöörata. Ning siitsamast jätkuks teepikendus kuni perroonini, seega saaks samuti lauge tõusuna pääseda perroonile. Siis põhimõtteliselt poleks vaja ka perrooni külgtreppi, kuigi las ta siis olla, kui juba on.   See, et tavaületajale teekond mõnikümmend meetrit pikeneb, ei tohiks olla probleem.




Igaks juhuks, kui ikkagi mõni ratastooliinimene peaks julgema toast välja tulla, on siin lisatud mõned astmed, et ta mingil juhul ei "kihutaks" üle raudtee. Rohkemgi veel, rööpa ja plaadi vahele on ka plärtsatatud natuke asfalti, peaasi, et ei oleks sile ega ohutu!






Mõnusalt sammaldunud aiapostid.




Siingi (ühel pool) tilluke parkla olemas, iseasi, kas need just rongileminejate autod on.






Kus on ingliskeelne info? Me ei ole enam pime nõukogudemaa. Aga pange tähele, läänesuunal on olemas asendusbusside info, teiste suundade kohta võtab sellise mahuka materjali läbitöötamine Elronil aega kümmekond aastat! Siis läheb veel aega, kuni korraldatakse rahvusvaheline hange paberite trükkimiseks.....


Ja kui juba rongiga, siis tõestuseks tiheda sõiduplaani plussidest, kargasin läbi Nõmme turult....




Siin tuli mulle aga meelde Kärkna maailmatu probleem - autod ei pidavat saama üle ülesõidu, kui rong vabastanud selle ja seisab peatuses, põhjuseks, ülesõit (signalisatsioon) töötab edasi. Siin on vist midagi rikkis või peaks Kärkna mehaaniku siia õppima tooma?


Saatsin taas mõnikümmend küsimust MKM-le, eks näis, kas lullutavad kuu aja pärast niisama oma vastuses, Küsimusi seinast seina, alates Balti jaama-visiitkaardist kuni KIK-i poolt rahastamata jäetud ühispeatustest.  Ei maksa lootagi, et need teemad vaikselt ära vajuvad, kui vaja, saab neid igal pool korduvalt tõstatada. On aeg ükskord aru saada, et tööl käies tehakse tööd ja ka riigi rahakott pole tuultele vilistamiseks.