Blog Archive

Saturday, March 19, 2016

Politsei kiusab veokijuhte?

Nii ja naa. Kahju muidugi kui mõtlematu jutt toob kaasa ka demagoogiat, mis tõsiseltvõetavust vähendab.





Alanud oli üleriigiline protestiaktsioon, mille põhjustas eestvedajate sõnul politsei ebaõiglane ja pahatahtlik suhtumine veokijuhtidesse ning nende normaalseks tööks vajalike tingimuste puudumine Eestis.
"Autotranspordis on väga karmid reeglid ja nii see peabki olema," räägib protestijate taotluseid toetava Autoettevõtete liidu direktor Villem Tori, "kuid tegelik elu ei taga meile kahjuks selliseid võimalusi, et me saaksime alati pulksirgelt kõndida. Kõik tahaksid seda, kuid selleks peab ka ruum, kus ranged nõuded kehtivad, nendest kinnipidamist soosima. Meie juhtidel ei ole paraku selliseid töötingimusi, et nad saaksid kõikidest kehtestatud normidest minuti pealt kinni pidada."


Eesti on selle koha pealt ajast maas. Tegelik elu ehk tegelikult valitsus(asutused) ei suuda ega tahagi teha nii, et teedel kulgemine oleks mitte ainult ohutu, vaid ka mugav. Tõepoolest, sobivaid parklaid on ülivähe ja vähe sellest, neis puuduvad ka vajalikud "lisaväärtused". Olen sellest korduvalt kirjutanud ja  ka edastanud ettepanekuid,. kuid peaaegu mitte midagi ei muutu. Viimane näide sellest on Kiviõli ühispeatus, kus samuti saanuks kõigele muule lisaks teha peatuskoha ka rekkadele. KIK aga otsustas, et Tartu KAKS rattasilda (täpsemalt sild ja tunnel) on olulisemad ning jättis 14 ühispeatust rahastusest ilma. Muidugi on vait ka keskkonnaminister Marko Pomerants jt, kellest sellised arengud eelkõige sõltuvad, peaminister aga kilkab meedias, kui palju on valitsus ära teinud.

 "Kas selle auto juht on ikka tõesti potentsiaalne mõrtsukas, kui tal on auto tulekustuti aegunud?" küsib protestijate eestkõneleja, metsaveoautojuht Tõnu Ehasalu. "Kas lisatuled, millega Põhjamaades sõites pole vähimatki probleemi, muudavad siin sõitva juhi kohe mõrtsukaks?"
 ..................................
 Sama lugu on kaaludega. "Pole ju kusagil koorma pealepanemisel ideaalset kaalumisvõimalust," selgitab Tori. "Kui juhtub 40–50 kilo lubatud kaalust üle minema ja kui seda siis tee peal täpse elektroonilise kaaluga kontrollida, pole selgi juhul karistusest pääsu. Meie soov on, et politsei suhtuks asjadesse inimlikult ja professionaalselt. See tähendab, et mõistetakse olukorda, osatakse hinnata ja ei hakata iga väiksemagi üleastumise pärast kohe trahvima," lausub Tori, rõhutades, et protestiaktsioonis osalejad ja nende toetajad ei kaitse sugugi tahtlike seaduserikkujate huvisid.

Siin on küll välja öeldud, et ei kaitsta pahatahtlike seaduserikkujate huvisid, kuid tegelikult? Lisatulede puhul võib olla kindel, et pigem on need vajalikud ja peaks tagama parema ülevaate ka teeveerest, kus liiguvad loomad. (Muide, kui kunagi tegin ettepaneku uutele rongidele panna paremad, laiemat valgusvihku tagavad kaugtuled, siis sain tüüpilise vastuse, et kõik vastab nõuetele. Nüüdseks on selge, et need tuled on viletsad, aga see ei huvita jällegi mitte kedagi).
Kuid demagoogiline on rääkida tulekustuti aegumisest. See ei aegu ootamatult. On teada, et lased ohjad lõdvemaks, siis eksitakse eeskirjade vastu hullemini ja tahtlikumalt. Seda enam, et me ei saa tõmmata piiri, mismaalt on aegumine "liiga" suur. Ja ideaalse kaalumisvõimaluse puudumine ei tähenda seda, et peab iga hinna eest püüdma piiripealset koormat! Ning siingi tkib kohe küsimus, kui palju on neid ülekilosid, kusmaalt politsei peaks silma kinni pigistama.


Kalmer Tikerpe, juhtivkorrakaitseametnik: "Statistika näitab, et raskeveokite kontrollidel avastatakse palju puudusi. Töö- ja puhkeaja reeglite rikkumise statistika näitab, et rikkumiste arv on tõusnud poole võrra.
Loomulikult on ausaid autojuhte ja ausaid vedajaid, kuid kuniks üldpilt on pehmelt öeldes murettekitav, ei ole politseil võimalik muudmoodi reageerida, kui korraldada veel ja veel reide.
Märtsi alguses kontrolliti mõne päeva jooksul 118 raskeveokit. Neist 25 saadeti erakorralisele ülevaatusele ja veel 38 said trahvi peamiselt ülekaalu ning töö- ja puhkeaja reeglite rikkumise pärast. Nende 25 erakorralisele ülevaatusele saadetud veoauto probleemid ei olnud sugugi tühised.
Tõsi, mõned autod suunati erakorralisele ülevaatusele esiklaasi mõrade ja mittepõlevate tulede eest, mis eraldi ei ole nii tõsised rikkumised, aga samas ei saa neid ka tähelepanuta jätta.
Trahvi saab teha näiteks ülekaalu või töö- ja puhkeaja reeglite rikkumise eest ikkagi ainult siis, kui rikkumine on toime pandud.
Ma võin kinnitada, et ausa hõlma ei hakka keegi ning politsei ei trahvi ega saada veoautosid erakorralisele ülevaatusele pisiasjade eest. Kui mõni politseinik nokib pisiasjade pärast või käitub halvasti, siis ma tahan, et sellest mulle kas või isiklikult teada antakse, sest nii ei tohi olla.
Ja ma olen üsna kindel, et see tegelikult nii ei olegi, sest kaebusi politseinike käitumise kohta või alusetult trahvi tegemiste kohta laekub vaid üksikuid.


Mina usun ka, et politseinikud ei ole norivad. Ja kui seda tehaksegi, siis pigem autojuhi käitumise tõttu. Sageli on ju elus nii, et kõige rohkem õigustavad ikka suurimad seaduserikkujad! Kui lugeda kontrollitud autode ja raskete rikkumiste numbreid, siis kas kontrollimisel tõepoolest otsiti kõige halvemas seisus autosid, et siis neid peatada?

 Ma olen väga rõõmus, kui raskeveokijuhid teevad seaduses ette nähtud 45minutilise puhkepausi nii nagu peab. Ma olen rõõmus, et seda tehakse korralik olles ja reegleid järgides. Küsimus on aga see, et miks ei ole võimalik teha 45minutilist pausi korralikult iga päev ja järgida reegleid kogu aeg?"

Miks? Sest sageli on põhjuseks ahnus! Kas siis autojuhi või autoettevõtte juhi ahnus? Siin artiklis polnud see jutuks, aga algselt sisaldas protest ka seda osa, et seistakse selle vastu, et (teatud) rikkumiste eest trahvitakse autojuhte, mitte ettevõtjaid. Autojuhtide tagant kiirustamine ja kohati koormate ülekaalu põhjus peitub enamasti ikka ettevõtete juhtides, kuigi kohati kindlasti mõjub ka veokijuhi soov "pappi rohkem teenida". Kuni seadusandlus ei pea teatud asjade puhul vastutust ettevõtetele juhi asemel, ei parane ka ohutus.

Villem Toril soovitaks aga rohkem ringi sõita ja seda pidevalt. Just kohtades, kus tehakse teeremonti ja/või seal, kus oleks vaja eraldi tegeleda parklate väljaehitamisega, muidugi koos aeglustus- ja kiirendusradadega. Näiteks maakohtade kaupluste, teeäärsete söögikohtade juures. Alustagem kasvõi Kükitast. Ning seejärel käia ja käia nõudmas Maanteeametis, tuues esile kohad, kuhu peaks parklad tegema. Niipea kui kuskil teeremont plaanis, tulekski kohe ka mõelda parklatele ja muule vajalikule.

Ja kui ohutusest rääkida, siis ei saa ikkagi mööda minna ka ühistranspordi arendamisest. Et liiklussagedus teedel oleks väiksem, nii saaks ka ohutumalt ja samas kiiremini kulgeda. Kasvõi selleks, et jõuda ettenähtud ajaga puhkekohta või koju.

No comments:

Post a Comment