Blog Archive

Friday, April 29, 2016

Uus tase!


Iseenesest on ju väga tore, et püütakse infot anda, kuid samas näitab see taas ära riigi suhtumise. kuigi nüüd võinuks juba uued lisavagunid kohal olla, aega selleks oli küll. Aga mis sa teed ära, kui matse kuulda võtta ei taheta, sest ollakse ise targad. Tegelikult hoolimatud ja parem on raha matta mõttetutesse kohtadesse. Kahju.


Thursday, April 28, 2016

Eestlaste rasked ajad.

http://arvamus.postimees.ee/1171034/arheoloog-eesti-ala-elanikud-surid-536-aasta-paiku-massiliselt-nalga

http://www.arheo.ut.ee/EA3.htm

 

RB emotsionaalsus Gräzini sule all.


Mulle meeldib Igori emotsionaalsus. RB-ga on selge. Praegune valitsus jätkab teerullipoliitikat ja mitte ühtegi argumenti siiski kuulda ei võeta.


Veel kord Lillekülast.

Raha ei olevat. Aga lubada kõlbas küll. ja koheselt perroonide renoveerimisega koos kulunuks raha palju vähem. Samas, kui Balti jaama kavatsetakse kaasaegseks muuta, sh koos pöörangute lisamisega, siis tuleb see raha leida.




Siin näha, kuidas raha kulutatakse. Kui asju teha ühekorraga, siis lõpptulemus maksab vähem, kui kõike eraldi tehes. Kuidas aga üldse võimalik, et jäetakse normaalsed juurdepääsud tegemata? Nii siin kui ka allpool näha olev äärmiselt sageda kasutusega ligipääs staadioni poolt? Ja on IKKA VEEL tegemata? Selliste asjade jaoks ei ole ju vaja hanget, selliseid peaks tehtama igapäevatöö käigus!




Rapla ja Aegviidu rongid pidanuks aga peatuma ka Lillekülas (Kitseküla nihkuma pigem Veerenni ülesõidu juurde, nii lähemale ESPAK-le kui muule vajalikule ning ümberistumiseks linnaliinibussidele). IRL ja RE lubasid, aga nende lubadustega oleme me juba leppinud. Või kas ikka oleme? Ehk ikkagi ei valiks enam tühikargajaid? Parts püüdis muide nendes tegematajätmistes süüdistada hoopis Tallinna linna, aga nii lolliks ei maksa ka teisi pidada.
See selleks. Nüüd jääb üle vaid lisada LUBATUD pöörangud ja ehitada perroon mõlema suuna jaoks siia, väliskurvi. Et välistada neljast suunast vähemalt kolmel vajadus ümberistumiseks tunneli kasutamine. Sillaühenduse teise perrooniga saabki teha siit.

  

Ah et hoidsime kokku? Või ikka laristasime? Nii kallis lõbu ja selline kvaliteet? Vana perrooni ei remontinud keegi, tundub, et ka siin läheb samuti, lastaksegi, kuni uus hange aastat 30 hiljem!? Muide, asi pole ainult selles kvaliteedis, vaid äärmiselt ohtlikus trepi ääristuses, kuhu tõenäoliselt juba sajad inimesed komistanud.....




Kas rong on hea? Muidugi on. Sõidab neist autodest kiiremini. Isegi jalgrattad sõidavad kiiremini!




Presidendi manifest?

Mida arvata, kui äsja kiitis presidendikandidaat sellist kirjatükki?

 https://www.tarand.ee/wp-content/uploads/2012/12/e_manifest_prn-1.pdf



 EUROOPA MANIFEST

(Tõlge eesti keelde. Eesti Maailmavaate Sihtasutus, 2012)

RAHVUSLUSEjärgse Euroopa
moodustamise manifest:
..ALLJÄRGNEVALT ON SIIN MÕNED VÄLJAVÕTTED..
*Pihustage Euroopa-vastaste valelik retoorika. Eilsed
vaenlased on vaenlased ka täna: natsionalism, konservatiivsus ja populism.
*Pidagem meeles, et konservatiivid ja populistid edendavad
üksnes omi fantaasiaid.
*Naeruvääristage neid, kes käsitlevad Euroopat
kui vanade isamaade ühendust. Rebige maskid
konservatiividelt, kelle eesmärgiks on tegelikult
demokraatia likvideerimine. Ja peamine, häbistagem
populiste, kes väidavad, et nemad teavad, mida rahvas
mõtleb.
*Juubeldagem selle üle, et praktiliselt kõik ühiskonnad on
multikulturaalsed.
*Selle asemel, et alistuda oma kartustele ja foobiatele,
peame avama silmad rikkustele, mida multikultuursus
pakub. Me peame tunnustama multikultuursuse
pakutavaid voorusi, näiteks panust ühiskondliku
intelligentsuse arendamisse.
*Kindlasti ei pea olema tolerantne kui
inimõigusi tallatakse jalge alla poliitilise oportunismi
kaalutlustel või mingitel etnilistel /natsionalistlikel või
koguni usuhulluse motiividel.
*Tunnistagem taaskord migratsiooni vajalikkust. Ainult
selle abil suudab Euroopa tulevikus säilitada oma
jõukust.
*Peame meeles pidama, mille eest tuleb Euroopa Liidule
tänulik olla.
*Ei tohi aktsepteerida suurimat valet, mida rahvusriigid
kodanikele jätkuvalt räägivad – valet, et rahvusriigid on
Euroopa Liidu alus.
*Me ei tohi langeda rahvusliku identiteedi lõksu. “Rahvuslik
identiteet” on vana natsionalismi kõige hilisem ilming.
See on natsionalistliku ideoloogia viimane mask, mida on
kasutatud multirahvuslike ja multikultuursete vaenlaste
puhul
*Me peame nõudma endale “Euroopa passi”. Me peame täna
julgema teha isegi veel suurema hüppe, hüppe täieliku
Euroopa rahvuse suunas.
*Seega - viigem lõpule see, mida Euroopa pioneerid kunagi
alustasid. Nende püüdlused olid meeletud. Nende visioon
oli õnnistus. Napilt pool sajandit hiljem saavutatud
tulemused on fenomenaalsed.
*Paneme Euroopa föderalistid tüüri. Need oleksid
poliitikud, kes esindavad ainult Euroopa huve. Meil on
küllalt rahvuslikke ja kohalikke parlamente, kuhu valida
esindajaid, kes kaitsevad rahvuslikke ja kohalikke huve.
Euroopa Parlament peab keskenduma Euroopa huvile,
mitte Liikmesriikide huvidele.


*************

Sallijad? Jah, see ongi nende pale! 

Kui aga valetamisest rääkida, siis selge demagoogiline vale on omane ikka liberaalidele.

 http://objektiiv.ee/kaljuranna-sonul-valjendab-kooseluseadus-eesti-kodanike-enamuse-seisukohti/

Vähe sellest. Ka väärtustest ei teata mitte midagi. Aga on ülitore, et nii Tarand, Kaljurand ja mõnigi teine ei püüagi teeselda.

************

Kõigile teada, miks RAHVUSringhäälingu alandlik teener Reikop nii ründab. Kuigi ERR kaotab aina rohkem ja rohkem usaldust. Tegelikult, paljudel polegi nende vastu enam ÜLDSE usaldust. Taaskord, "sallijate" tõeline pale paljastub iga päeva ja tunniga.

 http://publik.delfi.ee/news/inimesed/kas-koigi-aegade-vihaseim-intervjuu-marko-reikop-mart-helmele-miks-te-nii-vihane-olete-miks-te-armastate-torvikutega-ringi-joosta-miks-te-olete-rassiv?id=74363933#a_emb_146186645336969_4227

****************


Miinimumpalk 1000 eurot!


Facebookis ja ka meedia pläralas on üpris sageli teemaks inimväärne palk. Pean silmas sellist, mis hoiaks meie oma inimesi Eestist lahkumast ja üksiti võimaldaks siinolijatel inimväärselt elada. Sageli löövad kaasa ka arvamusliidrid. Enamasti paljud neist leiavad, et inimväärsus on nende pärusmaa, et ehk ei saa sellist miinimumpalka kehtestada (praegu ma 800-st eurost isegi enam ei räägi), sest ettevõtjad ei saaks hakkama jm sarnast. Valdavalt on see slängi kasutades hülgemöla.


Ma ei tea, kas Pärnitsa ettevõtetes on nüüd minimaalne palk selline või mitte. Aga jutt on jummala õige! Ja isiklikult olen veendunud, et kes sellist palka maksta ei jõua, pangu oma ettevõte kinni! Tõsiselt! Siinjuures rõhutan vaid seda, et mingid erandid (maksusoodustused jm) võib teha vaid alustajatele ettevõtjatele ja/või väikettevõtjatele. Või siis kvalitseeridagi mõlemad n.ö. väikeettevõtjate alla, ka siis, kui alustatakse ettevõttega, milles 100 töölist. Kuid selleks antakse võimalus vaid nn üleminekuperioodiks mingi tähtajaga.

Miks ma just täna selles NII veendunud olen?



“Tänavu tuleb minu põldudele tööle juba 50 ukrainlast, aga seadused nõuavad, et ma maksaks neile lihttöö eest pankuri palga – see ei ole normaalne!” kritiseeris OÜ Kindel Käsi juhataja Valdis Kaskema, kes kasvatab Tartumaal Nõo vallas 20 hektaril maasikaid.

Kaskema selgitas, et kehtiva seaduse järgi tuleb võõrtöölisele maksta 1,24kordset vabariigi keskmist palka, nii et ühe töötaja tööjõukuluks tuleb tänavu juba 1800 eurot kuus. See summa käib põllumeestele üle jõu.

“Keskmine palk tõuseb kogu aeg – see poob nii hinge kinni, et midagi tuleb ette võtta, sest aianduses on ju väga madalad palgad,” tõi Kaskema esile.

Kõigil hooajatöödel alates maasikate istutamisest, kile alla panemisest kuni korjamiseni on tal hädasti töökäsi juurde vaja, aga Eestist pole ajutist tööjõudu kusagilt võtta, sest kohalikel ei ole põllutöö vastu enam mingit huvi.

Need neli lõiku ütlevad kõik! 100%! Seepärast ma selle ka puust ja punaseks tegin.

Esiteks, seadus nõuab välistöölistele sellise palga maksmist, seega, ei tohiks üldse olla muretki ka oma INIMESTELE maksta kasvõi 1000 eurot. Seaduse ümbertegemine on muidugi vajalik, aga alles peale uue miinimumi kehtestamist, siis saaks selle nõude asendadagi sama palga nõudega.

Teiseks, Kui juba ettevõtja hing on kinni, siis tulebki uksed kinni panna.

Kolmandaks, huvi pole siis, kui makstakse alla INIMväärse miinimumi!

Enamasti olen ma pläralate vaidlustes meenutanud paarikümne aasta tagust aega, kui väga paljud ARVAMUSLIIDRID rääkisid oma ettevõtte töötajate väärtustamisest. Nüüdseks siis näha, kui tõsiselt nende juttu sai võtta. Nii ka nüüd, samasugune demagoogia!

Sel ajal kui limonaad ja vesi maksab poes 2-3 korda rohkem kui piim, saab iga mõtlev inimene aru, et midagi on mäda! Nagu on midagi mäda paljudes majandusharudes, sh ka sellessamas aianduses. On Kaskema masohhist? Ma ei tea, aga saan aru, et tegu on pigem orjapidaja laadi ettevõtjaga. Kas ei teki kordki mõtet, et tema endi töötajatel poob hingitsemist võimaldav palk hinge kinni?

************

Teine näide, mis sellesama Maalehe numbris oli, räägib COOP-ist.


Coop teatab, et tema omanikeks on rahvas. Kasum investeeritakse. Millesse? Ettevõtte laienemisse, arendusse jm. Nagu tõestab ka ülisuure logistikakeskuse ehitamine. Tore ju!? Muidugi tore. Iseasi on see, palju teenivad head Coopi sõbrad Coop Finantsi juhid!? Või Coopi enda juhid? Sellest vaikitakse. Coop ehk endine Tarbijate Ühistu tegutseb juba aastaid, ehk oleks nüüd lõpuks aeg ka oma töötajatesse investeerima hakata? Või on tõesti õigem ekspluateerida neid viimse hingetõmbeni? Mis sest, et poob hinge kinni? Kaupluste töötajate palgad on ikka väga viletsad, see aga omanikele meelde ei tule. Õigemini, mitte omanikele, sest omanik pidi olema ju rahvas, vaid juhtidele.

Ehk peaks ikkagi looma seaduse, milles antakse Coopile jt ühe aasta inimväärse palga kehtestamiseks? Ehk siis Teie, enne valimisi kuni 1000-eurost miinimumpalka lubanud erakonnad, ehk teete oma lubaduse teoks? Ja kehtestategi alates 1. juunist 2017 selle? Siis on ettevõtjatel aega mõelda, kas on mõtet masohhismiga tegelda ja lasta ennast orgasmini pidevalt puua? Või võtta mõistus pähe ja panna kohvrid kokku. Nii kaudses kui otseses mõttes. sest nagunii on kohvrid piisavalt pungil, et edaspidi muretult elada. Muretult inimlikus mõistes, mitte Teie arusaamade järgi, milline näeb ette ainult ja ainult investeerida. Mitte inimestesse, vaid ärisse, et need kohvrid päris lõhki läheks!

Ah et paljud jäävad töötuks? Mine tea! Ehk tekivad hoopis ettevõtted, kes need töötud tööle võtavad, inimväärse palgaga? Või siis lähtume sellest, et pere jaoks on parem, kui üks liige töötab 1000 eurose palgaga, kui mõlemad 500-eurose eest!? Hoiavad kokku töölesõidu jm kulude pealt. Vähe sellest, ollakse rohkem koos lastega! Ja siis saab lahenduse ka Kaskema mure. Teine pereliige tulebki hooajaliselt tööle või saadab ka lapsed! 1000-eurose, mitte 1,24 kordse keskmise palga eest. keskmise, mille Coopi juhid jt nagunii taevasse ajavad. Ning välismaalane, kes siia tuleb, saab samuti minimaalselt 1000 eurot. Lõpp hea, kõik hea.

Kui nüüd veel puudutada Kaskema muret, siis võib olla üpris kindel, et suurim murelaps pole (kõrged) palgad, vaid hoopis muud kulud. Sest ehk läheb ettevõtjal liiga palju raha masinatele-seadmetele, taimekaitsevahenditele-väetistele, paberitele-arvutitele ja kõigele muule? Ärme unusta, tänapäeval on sageli asjad meeletult mehhaniseeritud ja arvutiseeritud, kolhoosidega või üldse nõukaajaga võrreldes on kohati vist juba töötajate arv vähenenud sadu kordi. Äkki on masinad süüdi? Muidugi ei eelda ma, et neid peaks hakkama puruks peksma. Kui aga töötajate arv on nii tugevalt langenud, samas kulub neile kohati kordades vähem (protsentuaalselt) üldkuludest, siis ongi kitsaskohad kuskil mujal. Seega pole ime, et kisa tõstavad põllumehed, mitte väetisetootjad. Või samalaadselt teistes valdkondades. Nagu mainisin, miks muidu maksab kordades vähem kuluka tootise saadused, nagu limonaad-vesi kordi rohkem kui äärmiselt mahuka tootise toode - piim!?

Kristiine keskus ei kuulu küll Coopile, kuid pidin täna ostma paar akut. Et ikka pilte teha. Ja lubasin endale ühe erilise leiva. Mille päts maksis 7 eurot. Väiketootja imemaitsev toode! Mõelgem nüüd selle sodi (mida nimetatakse leivaks, andke mulle andeks selle väljendi eest) hinna peale, mida toodavad meie suurettevõtted!? Siililegi selge, et väiketootja on sunnitud küsima ikka kohati ülikõrget hinda, seda enam, et müügikoha rent võib sellele lisadagi lausa paar eurot pätsi pealt. Ja mõelgem ka sellele, kuidas ikkagi saab  tõelise leiva eest küsida mõnikümmend senti, kui hea leib maksab nii palju? (Aususe nimel olgu öeldud, et see oli siiski eriline leib, singi-juustu-küüslauguga). Ju siis saab, ega vesi, õhk ja jahu nii kallid nüüd ka ei ole. Vesi tootmiseks, mitte vesi poes joomiseks muidugi. Ning kuidas saab töötajatele sellise toodangu tootmise ja müümise pealt normaalset palka maksta? eks tegelikult ongi raske maksta, sest kõigele eelnevale lisaks tulevad mängu veel marketite omavaheline sõda, mis ei tekita, vaid tapab konkurentsi. Vilets logistika ja vilets töö organiseeritus nii marketites kui mujal. Jne jne. Lõppkokkuvõttes ei olegi meil sellist tootlikkust-tööviljakust, mida oleks vaja. Sest kui töötajal kohati kuni 80% tööajast kulub mõttetuks tegevuseks, siis .... ei saagi maksta inimväärset palka!? Et kõike eelnevat mõista, mõelge sellele protsendile......

*********************

29. 04. 

Nii imelik, kui see ka ei ole, siis kulutuste "ebavõrdsuse" tõestuse saab kätte raudtee teemast.

Rail Balticu raudtee projektile suunatakse koos eurorahadega 2017. aastaks 49,3 miljonit eurot, mis läheb trassi, viaduktide ja teede projekteerimistöödele.
Nii, maagi kaevandamine, rööbaste valmistamine, jaamade juhtimisseadmete loomine, killustiku kaevandamine, ehitamine jm maksab umbes 30 miljonit eurot.
JOONISTAMISE eest saab 1,5 korda rohkem!? Pole siis ime, et SEDA läbi surutakse, kuigi maksumaksjale läheb see ülikalliks ja tulevikus on meil kõigil hing kinni poodud.....
*************************


Siia on sobilik lisada ka see Postimehe lugu. Ega see polegi midagi erilist, tüüpiline lugu töömessist. Kohal turva- ja puhastusfirmad ning marketid. Need, kes ei väärtusta oma inimesi, olles selles vallas lausa esirinnas. Nagu juba öeldud, siis marketites on viletsas palgas süüdi eelkõige vale arusaam kaubatellimisest ja -valikust, samuti oskamatus tööd organiseerida.
Suurim probleem on aga marketite tohutu üliküllus! Omanikke see ei morjenda, sest nemad saavad kasumi igal juhul kätte. Enamasti ka siis, kui avalikkusele demonstreeritakse kahjumit. On teada ka see, et hämatakse isegi juurdehindlusprotsentidega, püüdes jätta avalikkusele muljet "eriti vaevarikkast töötegemisest, mis kohati lausa heategevuse maiguga"! Tegelikkus on aga hoopis masendavam. Tundub, et juhtide jutt "väikesest juurdehindlusest" on pooleldi tõsi. Küll aga - kas juurdehindlus on tootjate hinnale lisanduv? Või hoopis marketite endi vaheladude hinnale? Ehk siis, teenitakse piltlikult öeldes topelt ja samas võimaldab see näidata marketi enda kasumit marginaalsena? Muidugi on oma roll ka vahendajatel, kes tõenäoliselt päris prisket vaheltkasu röövivad.

Riigil tuleks seadusemuudatus ette võtta ja lubada marketite lahtiolekut vaid kella 20- ni, hilisemal ajal võivad avatud olla vaid väikepoed, millel on n ruutmeetrit põrandapinda. Ning kaaluda tasub ka varianti, kus selle eeltingimuseks on omaniku töölolek, aga see oleks juba natuke komplitseeritum.
Inimesed on küll harjunud hiliste lahtiolekuaegadega, kuid üldjuhul ei tohiks mingit probleemi olla ka ümberharjumisega. Lühem lahtiolekuaeg tähendab, et üldiselt saab hakkama ühe vahetusega ja töötajad saavad varem koju, pere juurde, puhkama ja lõõgastuma. Puhanud töötaja on parim töötaja! Ka tagaks see parema käibe, seega ka parema võimaluse maksta töötajale väärilisemat palka. Kuna meil on töötajate puudus, nagu messidel võib näha, siis see probleem väheneks, väheneks ka kaadri voolavus. Mis ongi marketite üks suuremaid "kõrvalprobleeme" töötajate puuduse kõrval. Kõik, kellel koidab vähegi tulusam ots, jalga ka lasevad.

Tahaks loota, et see samm ei pane omanikke veel rohkem marketeid avama, vaid vastupidi, hoopis osa neist sulgema. Keskenduma peaks vähema, aga kvaliteetsema teenuse suunas. Olen sellest varemgi korduvalt kirjutanud, natuke ka tulisevõitu vaidlusi FB-s pidanud. Aga lootust muutusteks on vähe, ka seda tõestavad need messid. Laagris ilmus Maksimarketi kõrvale Rimi, nüüd plaanitakse veelgi suuremat kaubanduskeskust. Sama ka Ülemistel. Elvas tahab Konsum laieneda. Jne jne. Klientide arv aga ei kasva ja tänu viletsatele palkadele, ka käive mitte. Järelikult on praegugi veel palju "õhku sees"!

Turvafirmadest pole üldse mõtet rääkida. Eeldada, et töötaja praktiliselt sandipalga eest tahaks veel tööd teha, on naiivne. Käiakse tööl, mitte ei tehta tööd. Sageli on marketites ka liiga palju turvatöötajaid, usun, et kohati saaks neid poole võrra vähendada, seega ka poole võrra rohkem palka maksta. Praegu sageli turvatöötajad rabavad teha lisaotsi, et vähegi inimväärsemat sissetulekut omada, aga kui natukenegi vaadata, siis on näha, et nad töötavad piiri peal. Tülpinute ja ükskõiksetena.

Ja mida teeb RE juhitav valitsus? Turism, mis võiks olla meile vägagi oluline tulevikku silmas pidades, tahetakse igati põhja lasta. Kindlalt põhja! Käibemaksuerisused ju võivad kellelgi arvates  skeemitamiseks, kuid kas ikka on see kõige olulisem? Ehk mõtleme sellele, et puhastusteenindajad sageli teenivad üliväikest palka, opmeti on nende töö niivõrd oluline! Ja nagu alles äsja RKAS-i tegelane ütles, üle keskea inimesed isegi ei kõlba selleks! Jätame siis käibemaksu tõstmata, suunakem võimaliku tulu tõusu parem palgatõusuks ja inimväärseks elamiseks?

Miks ma siis ei imesta, kui just need kolm valdkonda on esirinnas töömessidel, möödakäijad aga lähevad üks kül ees või virila näoga tööpakkuja lauale lähemale või hiilivad hoopis mööda. maine on madal, aga see on ju ka riigi maine!

Mõtteaineks lisan siia aasta tagasi tehtud postituse Urmas Suklese, ühe (piirkondliku) RE liikme poolt. Mis samuti ju pidanuks panema mõtlema. Kas pani? Ehk pani. Aga millise tulemusega? Tulemus on ümmargune 0! Kuna aasta hiljem surutakse ikka käibemaksutõusu peale. Mõtleme veel? No kaua võib?

Sõbrad, kuidas oleme Reformierakonnas jõudnud punkti, kus oleme asunud Ära Panema. Muul viisil ei saa seda viimaste päevade irooniat ja vastandumist nimetada. Mis mõttes elab hotelliadministraator õpetaja arvelt ? Hea küll, käib koalitsioonisisene positsioonivõitlus hea ja halva maitse piiril. Aga kuskil on ju olemas ka ettevõtja ja tema käest palka saav inimene. Tihti just Tallinnast väljaspool. Miks me tahame talla ära panna ja teda vastandada riigiteenistujaga. Kogu suur ja Eesti jaoks ülioluline majandusharu, mis muuseas ei ole meile sugugi looduse poolt antud, on aetud turismihooaja eel stressi. Inimesed koostavad appikarjeid Toompeale ja kutsuvad saadikuid vaibale. Kohati nagu tundub, et võetakse kuulda, siis võtad lehe lahti ja saad teada, et hotellitöötaja elab õpetaja arvelt. Solvav. See, et Eestit külastab aastas kümmekond miljonit inimest ja iga viies jääb meile ka ööseks on kohaliku ettevõtja kahe aastakümne pingutuste vili. Kui 15 aastat tagasi ei oleks Tallink hakanud tegema oma hullumeelseid investeeringuid, oleks Eesti arengutee olnud teine. Selliseid edulugusid, aga väiksemas mahus on mitmes maakonnas. Valdavalt on tegemist Eesti väikeettevõtja, Reformierakonna toetaja, valija sõbraga. Pole vaja temast loobuda. Tema saab hakkama, aga kas meie ka saame?
Minul on siin sada huvide konflikti. Olen erakonna liige, olen majutusasutuse kaasosanik, takkaotsa olen veel väikese linna linnapea samuti. Väikese linna linnapeana ja oma maakonna patrioodina tean ma päris hästi, miks ja kes meile siia Haapsalllu ja Läänemaale tulevad ja miks osad ei tule.
Vaatasin Fra Mare majandustulemusi 2008 aastast kuni tänaseni. 2009 suurendati käibemaksu majutuses 5 %. Fra Mare käive kukkus seoses masu ja turuvõitlusega 20 %. Palgafond vähenes 20 %. Ärikasum vähenes samapalju kui maksime riigile lisandunud käibemaksu ehk oma kasumi arvelt toitsime riiki ja jätsime investerimata olmesse ja inimestesse.. 2014 aastaks oleme palgafondi suutnud suurendada 2 % ehk 2008 aasta tasemini on veel 18 %. Käive oli 2014 aastal väiksem kui raskel 2009 aastal.


Artiklis oli ka üks hea märkus. Et messil ei olnud näha boksi "kus õpetataks ka miinimumpalgaga toime tulema"!

*************************

Meie valitsus aga "arendab" riiki!

 http://majandus24.postimees.ee/3679401/tooandjad-kusivad-valitsuselt-odavat-valistoojoudu

* loomulikult hakkaks sii palgatõus aeglustuma
* Õmblustööstused? Kõik poed on riideid täis, hinnad väga kõrged. On nii palju üldse vaja õmmelda? Ehk peaks rohkem ostma? Vähema tootmise juures?
* Kas me peame tegema vaid seda, mis on piisav AINULT ettevõtjatele?

Ainuke positiivne muudatus oleks võõrtöölise palga võrdsustamine keskmisega. Kui seegi.

********************************

Lisan teema, mida samuti kommenteerida tahtsin, siia. Sest tegelikult seondub see kogu teemaga üks ühele.

http://pluss.postimees.ee/3681611/elva-linnavalitsus-teeb-disainpargist-autoparkla

Tegelikult ülihea artikkel.

* Ametnikud ja ärimehed EI NÄE, nagu artikli lõpuski selgelt öeldud. ja seda olen ma väitnud kogu aeg. Pimestab siis raha või on põhjus pohhuismis, erilist vahet ei ole. Ei nähta, et on alternatiive!

* EI NÄHTA ka seda, mida linnaelanikud piisavalt hästi näevad. Et juurde tuleb vaid madalapalgalisi töökohti

* EI NÄHTA seda, et Elva on roheline linn.

* EI NÄHTA seda, et kaubanduspindade laienemisel saaks teha parkla ehk kahekohaliseks.

* EI NÄHTA seda, kuidas paigutada turuletid jm (disainipargis), eluvõõrad ollakse lihtsalt.

* EI NÄHTA, et lubatud kodanike kaasamist tegelikkuses ei eksisteeri. Detailplaneeringud algatatakse ja kodanikud saavad parimal juhul prigiseda vaid pisiasjade üle.

ET AGA TULEMUSED AMETNIKE POOLT ON SAGELI KOHUTAVAD, SIIS POLEGI IMESTADA, ET KODU MUUTUB AINA VASTUVÕETAMATUKS! Ja antakse jalgadele valu. Aga küllap on pagulased kasu(m)likum investeering. Raha tuleb linna(valitsusele) rohkem.

Eriliselt naljakas kui linnapea tase on selline, et ta suudab vaid öelda, et see ANNAB LINNALE PALJU. Mis on see PALJU? Kõik see, mis eespool kirjas ja mis hoopis suretab nii elu kui konkurentsi? Kas ei karda, et inimesed hakkavad mitte ainult käima Tartus poes, vaid ka kolivad Tartusse? Kui elamisväärne keskkond kaob? Olen ikka püüdnud suunata mõttelaadi sellele, et Elva peab keskenduma (välis)turistidele, et taastada korralik suvituskoha maine. Ja et teenitaks turistide pealt. Kui aga SUHTUMINE on selline, siis ei ole sellest mõttelaadist midagi kasu. Samas ma ei kahtlegi, et Elva (linnapea) on teinud mahuka turismi arengukava. Mis on nagu ikka, linnukese jaoks. Et näidata, kui palju TAHETAKSE justkui ära teha, aga.... Suuga teeb suure LINNA, käega ei kärbsepesagi?

Ainuke hea asi (linnapea jaoks?) on ehk see, et pingil lamav joodik läheb kuhugi kaugemale ja nendega ei pea tegelema!?

Omamoodi naljakas oli muidugi Postimehe poolt artikli juurde lisatud kaart, tähistamaks ära, kus Elva asub. Küllap eestlased ei tea....

*******************************

15. 05. 16.

 http://arileht.delfi.ee/news/uudised/suurarimees-ettevote-ei-tosta-kunagi-vabast-tahtest-palka-eestis-peaks-seda-riik-reguleerima?id=74528137

No mis sa kostad! Pärnits oleks nagu minu pealt maha viksinud!? Nali naljaks, ma polegi siis viimane turakas!

**********************

29. 05. 2016

 http://www.aripaev.ee/juhtkiri/2016/05/27/palgatous-on-liiga-kiire-jama

Viimasest majanduslangusest saati ilgutakse tihti Andrus Ansipi omaaegse mõtte üle jõuda viie Euroopa rikkama riigi sekka. Seda peetakse juba ette ebareaalseks ja naeruväärseks.
Miks? Kas Eesti ettevõtjatel ja otsuste tegijatel pole selleks piisavalt oskusi ja jõudu? Meil pole mõistust oma potentsiaali ära kasutada, olemegi vananeva ja kahaneva elanikkonnaga ning rahuldume positsiooniga Euroopa viie vaesema riigi hulgas?
Äripäev nii ei arva. Valitsus saab sellele kaasa aidata ise jõuliselt investeerides ja tööjõumakse kombel või teisel vähendades. See on parim poliittehnoloogia järgmiste riigikogu valimiste võitmiseks.

Mina arvan küll. Kuigi jah, valitsus saab kaasa aidata, aga kuni silmad ei avane, see ei õnnestu!

Wednesday, April 27, 2016

Recado - ekraaniga parvele.


Kas riik ulatab abistava käe?


Hea võimalus esimeseks sammuks.
Nagu olen kirjutanud, siis meil on reklaam isegi mitte lapsekingades vaid lausa paljajalu. Nüüd on uued parved tulemas ja ka uued tegijad. Kuidas tehakse? Kas on lootust, et Recado Meedia ei oota vaid pakkumisi? Et algab tõsine koostöö kõikvõimalikke Eestist reklaamklippe tegevate organisatsioonidega? Et reklaamitakse mitte ainult saari vaid kogu Eestit? Nii meie inimeste kui välisturistide silmadele?

Esimene "negatiivne" aisting tekkis juba artiklit lugedes. Miks on ekraanid vaid laevadel? Miks ei ole neid sadamates? Üksiti ehk veelgi kaugemal, Kuressaares, Kärdlas, Haapsalus? Kohtades, kus külastajad liiguvad? Miks mitte lausa Fra Mares, kus seni nii ekraanidel kui siseTV-s reklaamitakse ainult iseennast. Kui Recado saaks tegutseda suurelt, siis oleks riigi poolt pakutaval ka rohkem "kliente". Igal reklaamida soovijail oma raha eest samuti. Kas tõesti keegi arvab, et 7 ekraani peaks olema mingi tulus äri? Kui ongi, siis on see reklaamisoovijatele vaid ülisuur kulu ja väike tulu!

Tahaks loota, tahaks......

Vastus teemaplaneeringu „Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi koridori asukoha määramine“ II eskiisi kohta esitatud ettepanekutele



Vastus teemaplaneeringu „Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi koridori asukoha määramine“ II eskiisi kohta esitatud ettepanekutele
Austatud Neeme Sihv
Täname Teid esitatud ettepanekute eest! Meil on hea meel, et on inimesi, kes leiavad aega ja tahavad raudteeliikluse osas kaasa rääkida.
Olete teinud ettepanekuid erinevate raudteetrassi osade kohta. Anname vastused Teie ettepanekutele raudteetrassil paiknemise järjekorras (Ellamaalt Rohuküla poole):
1. Risti peatuskoht Leiate, et teemaplaneeringus välja toodud võimalikud peatuste asukohad ei ole liiklusohutuse ja bussiliiklusega integreerituse osas head.
Selgitame, et teemaplaneeringu eesmärk on määrata raudteetrassi koridor, kuhu peab hilisema projekteerimise käigus mahtuma raudtee koos kaitsevööndi ja nähtavuskolmnurkadega. Teemaplaneeringus kajastatud raudteerajatiste (sh platvormide) võimalikud asukohad on illustratiivsed ning nende asukoha täpsustamist ehitusprojekti käigus ei käsitleta teemaplaneeringu muutmisena.
Hetkel on Risti osas välja pakutud 2 võimalikku peatuskohta:
• Variant A: Peatuskoht asub ajaloolise jaamahoone lähedal, olemasolevast bussipeatusest 570 m kaugusel.
• Variant B: Peatuskoht asub Risti alevikust Tallinna suunas, olemasolevast bussipeatusest 200 m kaugusel (platvormi läänepoolne ots asub Heki tn pikendusel). Selle lahenduse puhul tuleb olemasolevat raudteetrassi muuta (1 plaanikõveriku asemele kavandada 3 plaanikõverikku), trassi telg nihkub võrreldes ajaloolise trassiga maksimaalselt 29 m lõuna poole.
Trassikoridor on määratud nii, et peatuskoht on võimalik rajada mõlemasse eelkirjeldatud asukohta. Samas võib projekteerimise käigus neid vastavalt vajadusele nihutada.
Oma blogis toote välja, et plusse on nii variandil A kui B, aga mõlemal on ka olulisi miinuseid. Parim asupaik on ülesõidu vahetus läheduses, kuid sellest Palivere poole. Soovitavalt raudtee parempoolsel ehk praeguse kaupluse/bussijaama poolsel küljel. Tegu on küll kõveraga, kuid seda on kindlasti võimalik õgvendada. Arvestama peab ka sellega,
et Ristile peaks tulema jaam, mitte tavaline peatuskoht, seega on vaja võimalusel tagada perroon teedevahelisena.
Peatuskohtade võimalikud asukohad on välja töötanud Sweco Projekt AS. Nagu Te ka ise mainisite asub Risti-Kuijõe ülesõit raudtee kõverikul, peatuskoht peab aga asuma sirgel lõigul. Raudteetrassi ümbrus on hoonestatud. Oleme proovinud leida võimalusi selle kõveriku sirgendamiseks, kuid häid lahendusi ei ole (eeldavad väga suuri ümberehitusi sh. hoonete lammutamist). Eriti veel olukorras, kus näeme ette jaamateede perspektiivse pikendamise kaubavedude jaoks. Peatuskoha variant B puhul ongi raudteetrassi muudetud (1 plaanikõveriku asemele on kavandatud 3 plaanikõverikku), eesmärgiga tuua peatuskoht võimalikult Risti-Kuijõe ülesõidu lähedale. Perroon on planeeritud teedevahelisena.
Oma blogis toote välja, et perroon teisel pool ülesõitu (variant B) toob kaasa liiklusohtlike olukordade suurema tõenäosuse, sest nii me sunnime reisijaid (nii täiskasvanuid kui lapsi) rohkearvuliselt kuni isegi gruppidena ületama rohkem sõiduteed, kui vastupidise variandi puhul. Mõjutab see nii bussidele minejaid, "Pargi ja Sõida" süsteemi kasutajaid kui kõik teisi. See on aga väga oluline, arvestades rongide liiklustihedust ja sõlmjaamana suurt reisijate arvu. Meile jääb selgusetuks, kuidas toob peatuskoha variant B kasutamine kaasa rohkearvulise sõidutee ületamise. Peatuskoht on planeeritud bussipeatusega samale poole teed. Kergliiklejad pääsevad rongile mööda Heki tänava pikendust, mis on väga väikese koormusega tupiktänav (tänava ääres paikneb 7 majapidamist). Peatuskohta teenindav parkla on kavandatud peatuskohast Tallinna poole.
Bussiliiklusega integreerimise koha pealt toote välja, et praegused variandid ei taga bussi peatumist vahetus läheduses, tekitades sellega ebamugavusi, ajakadu ja ka lisakulusid edaspidisel ekspluateerimisel. Pealegi tähendab see kahte ootekoda, visuaalse kontakti puudumist rongi ja busside vahel (näiteks, rongi hilinemisel tekib bussijuhil võimalus näha, kas rong üldse on tulemas lähimaal) jm. Nõustume, et peatuskoha variant A ei ole rongi- ja bussiliikluse integreerimise seisukohast hea lahendus. Peatuskoha variant B jääb aga bussipeatusest 200 m kaugusele, mistõttu eelistame ka meie viimast lahendust.
Lisaks toote välja, et nii palju kui võimalik, tuleb planeeringus arvestada võimalike vajadustega kaubaveo haruteede järele. Raudteetrassi koridori määramisel on arvestatud ka kaubavedude jaoks vajalike jaamateedega (reisirongidele mõeldud jaamateed on võimalik pikendada). Jaamateed tööstus- või logistikaaladele planeeritakse vajaduse tekkimisel eraldi planeeringutega.

Peaasi, et ehituse puhul mõeldakse asjad väga hoolikalt läbi. Kui selgusetuks jääb, kuidas asukoht mõjutab liiklusohutust, siis tuleb arvestada, et rongilt eiminda ainult bussidele, vaid ka autodele, mis asuvad parklas, seega TEISEL POOL TEED. Vähe sellest, ka bussile minekuks ja autot parklasse jättes tuleks teed ületada. Siin on tegu siis mitmet pidi tee ületamisega. Lisaks, tore, et konsulteeritakse Eesti raudtee või kellegi teisega, ometi peab tunnistama, et erinevad eksperdid ei ole tänase päevani Eesti adunud just väga edukalt selliseid nüansse. Kabinetist nähtuna on 200 m hoopis midagi muud,. kui lumesajus sumbates ja neid muudatusi, mis kaasnesid üle Eesti perroonide renoveerimisega, pole just kõikjal olnud kaugeltki parima tulemusega. Reaalsed olukorrad teistes sarnastes kohtades toovad paremini välja, mis oluline, mis vähem, seda muidugi juhul, kui ollakse õppimisvõimelised.
Ka on tegelikult äärmiselt mugav ja ka odavam, kui rajatised on ühes kohas KOOS, muudest nüanssidest rääkimata. Ka jaamateede puhul on võimalik, arvestades võimalikku liiklussagedust, teha kaubateed vana jaama poole koos pöörangutega nii, et perroon jääb ÄÄREPLATVORMINA PEATEE äärde. Sellel on muidugi omad miinused, kuid kõik sõltub asjaoludest. Ja kahtlemata saab ühe tee korral ülesõidu juures kõverat õgvendada, rääkimata sellest, et kõveratele tehakse vajadusel perroone. Nii et ekspertide väited ei ole tõesed.
2. Õgvendus A4 (Palivere-Taebla jaamavahe) Toote välja, et trassi õgvendada on võimalik ka vastupidi, mitte viies trassi majapidamistele lähemale, vaid pikendades kõverat Nigula suunal, muutes kaare suuremaks ja laugemaks. Sellisel juhul oleksid raudtee ümberehitused oluliselt mastaapsemad. Oleme Allikmaa külas õgvenduse A4 asukohta vaatamas käinud. Tegemist on liigniiske metsaga, millel olulist metsamajanduslikku väärtust ei ole (valdavalt hall lepp). Õgvendus ei oma olulist mõju ka inimeste elukeskkonnale – ülenormatiivse müra ja vibratsiooni oht puudub, olemasolevate õuealade ja raudteetammi vahele jääb kõrghaljastus st. visuaalne häiring on pigem väike. Õgvenduse otstarbekus otsustatakse ehitusprojekti käigus.

Inimese elukeskkond on natuke rohkemat, kui lihtsalt müra ja vibratsioon. Olgu selleks siis (lemmik)puud KODUõues või midagi muud. "Teistpidi" õgvendus ei lähe OLULISELT kallimaks, seega, kõike on võimalik planeerida, seda enam, et see ei pikeneks vaid Nigula, aga ka Palivere suunal. Mõlemal suunal seda "venitades", saab ka vajaliku pöörderaadiuse lihtsamini kätte.
Teiseks, kõver enne Paliveret tähendab, et selle kiirus võib vabalt olla ka 120 km/h. Reisirongide väiksuse ja hea kiirenduse tõttu ei mõjuta see oluliselt ei sõiduaega ega muud.


3. Nigula peatuskoht. Teete ettepaneku näha teemaplaneeringuga ette Nigula peatuskoht. Ühe põhjusena toote välja võimaliku etteveo või „Pargi ja sõida“ lahenduse Noarootsi suunalt. Toote välja, et Noarootsi suuna teenindamiseks peaks eelistama Taebla peatuskoha asemel Nigula
peatuskohta, kuna Taebla rongipeatus asub asulas, Nigula aga otse Noarootsi suuna teeotsal. Teie hinnangul toob Taebla peatuskoha kasutamine kaasa täiendava aja- ja kütusekulu ning liikluse tihenemise Vana-Taeblas, mis ei pruugi meeldida üldsegi tolle piirkonna inimestele. Samuti toote välja, et Nigula peatuskoht on vajalik jalgrattamatkajatele, kelle põhisuund sealkandis on Noarootsi. Kui planeeringus jätta välja Nigula peatus, siis hilisem soov seda lisada võib osutuda palju keerukamaks ja ka kallimaks. Arvestama peab ka sellega, et peatuse olemasolu ei tähenda kõikide rongide peatumist seal, selle paneb paika juba elu. Ja kindlasti mõjutab kohalikku elu (ka kinnisvaraturgu, töölesõidu võimalusi jm) peatuse olemasolu või selle puudumine. Peatust on palutud ka kalmistu läheduse tõttu sellele.
Nõustume, et Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteeliini tasuvuse võtmeküsimus on integreeritus bussitranspordiga sh. ettevedu. Samas on etteveo puhul otstarbekas, et need bussiliinid oleksid vajalikud mitte ainult rongi kasutajatele, vaid võimaldaksid juurdepääsu ka töökohtadele, haridusasutustele ning teenustele. Nagu Te ka ise mainisite asub ajalooline Nigula peatuskoht hajaasustuses, selle lähipiirkonnas paikneb vaid 2 majapidamist. Taebla valla üldplaneeringu (tänane Lääne-Nigula valla osaüldplaneering) kohaselt on Nigula peatuskoha ümbrus väärtuslik põllumaa, millele suuremahulist ehitustegevust ei kavandata. Samuti töötab Põllumajandusministeerium hetkel välja seadust, millega keelatakse väärtuslike põllumajandusmaadele ehitamine. Seega on vähe tõenäoline, et sellesse piirkonda lisanduks uusi elamuid.
Noarootsi poolt tulles (Harju-Risti-Riguldi-Võntküla mnt ja Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla mnt ristmikust) on Taebla peatuskohta 4,3 km, ajaloolisesse Nigula peatuskohta 1,2 km. Meie hinnangul ei ole hajaasustuses 3,1 km „Pargi ja sõida“ tüüpi reisijate jaoks märkimisväärselt suur vahemaa. Rääkides jalgrattaturistidest, siis on see vahemaa jalgrattaga läbitav 10-15 minutiga. Teie poolt mainitud Priguldi bussipeatus asub Nigula rongipeatusest 1,7 km kaugusel, seega ei ole Nigula rongipeatus ka bussitranspordiga hästi ühendatud.
Nigula peatuskoht asub Nigula jaamatee/Kalmistu tee servas, Noarootsi suunalt tulevast Harju-Risti-Riguldi-Võntküla (nr 11230) kõrvalmaanteest veidi Tallinna poole. Kuna iga ülesõit on potentsiaalne ohuallikas, on eesmärgiks optimeerida ülesõitude arvu. Lääne- Nigula vald ja kohalikud elanikud on olnud vastu Harju-Risti-Riguldi-Võntküla kõrvalmaantee ülesõitude sulgemisele (maantee teeb pauna). Tänaseks on kokku lepitud, et säilivad mõlemad maantee ülesõidud. Nigula jaamatee ülesõit kavandatakse sulgeda, ülekäik säilib. Sellisel juhul jääks peatuskoht tupiktee lõppu.
Hetkel on Taebla peatuskohta suunduva Taebla-Kullamaa kõrvalmaantee keskmine kasutuskoormus 314 autot ööpäevas, seega on juba täna tegemist üsna suure koormusega teega. Kergliiklejad kasutavad Taebla uue ja vana osa vahel liikumiseks pigem Uus tänavat.
Nigula peatuskohale sarnaste olemasolevate peatuskohtadena toote välja Ollepa Tallinn- Viljandi liinil ja Mägiste Tartu-Valga liinil. AS Eesti Liinirongide (Elron) sõnul kasutati 2015. aastal Ollepa ja Mägiste peatust vastavalt 2800 ja 2400 korda. Iga peatuva rongi kohta mõlemal juhul umbes 1,1 reisijat. Elroni hinnangul on kiirema sõiduaja huvides sarnase kasutusega peatuskohti otstarbekas mitte planeerida. 

Elroni hinnangud on nagu on. Ja nii Ollepa, Mägiste kui teiste sarnaste peatuste puhul on alati võimalik jätta sellistesse kohtadesse minimaalselt vajalik peatuvate rongide arv, ülejäänud seal peatuma ei pea. Nii ka Nigula puhul. Elroni hinnangu ebaadvekaatsust näitab ka võrdlus Ollepaga selles mõttes, et Ollepal pole lootagi suurearvulisi matkagruppe, erinevalt Nigulast. Ka ei ole 4, 3 km sugugi nii väike maa. Näiteks väiksemate lastega rattamatkale minnes.
Muidugi peab arvestama ehitusruumiga, samas ei nõua peatus koos parkla ja busside peatumisevõimalusega hiigelsuurt ala. Rääkimata sellest, et kõik bussid, mis tulevad Noarootsi suunalt, ei pruugi üldsegi suunduda vaid Taebla (jaama), seega ei ole ka Taebla jaama(st) sõita sugugi alati otstarbekas ning mitte kuidagi ei nõudnud ma, et seda peaks EELISTAMA. Pikem teekond nii kilometraazhi, dotatsiooni jm seisukohalt pääseb mõjule alles pikema aja jooksul kui koguneb arvestatav raha, kütuse- jm lisakulu! Korrutagem ligi 8 km 20 tööpäevaga, saame kokku, ise seda uskumata 160 km!!! Bensiinikulu 6-7 l 100-le tähendab seega ca 10 liitrit, ehk 10 eurot iga pere eelarvest. Ja neid võib olla kümneid! 

Ning Taebla jaam ei pea ju olema peatuseks näiteks Haapsalu suunalt tuleva bussi puhul, mis peaks edasi liikuma Noarootsi suunale? Kui sellist liini(põiget) ka praegu ei ole, ei tähenda see seda, et tulevikus seda ei võiks tekkida!? Olgu selleks siis Dirhami suvebuss või mõni muu.

Ka ei asu Nigula peatuse läheduses vaid 2 majapidamist, Leedikülas on neid ikkagi mõnevõrra rohkem. Või plaanite näiteks Leedikülas elavaid (gümnaasiumi)õpilasi suunama hakata rongile läbi Taebla? Seega, isegi kui ülesõit suletakse, milleks ma ei näe mingit vajadust, siis pole tegemist mingi tupikteega. Autode arv mingi lõigul võib ju olla loendatud, aga kas see tähendab ka arvestamist näiteks kohalike sõiduga, kui keegi tuuakse rongile ja ise sõidetakse edasi? Jne jne, erinevaid vajadusi inimestel on ääretult palju.
Sama lugu on ka kõrvalteede koormusega. Eestis on vast lausa tuhandeid näiteid, kuidas ollakse rahulolematud oma kodukeskkonnas autode arvu pideva kasvuga. Miks peaks Vana-Taebla olema erinev? Seda enam, et koormus, nagu mainisite, on juba praegugi üsna suur. Kas see õigustab selle suurendamist?

Üks inimlik aspekt (mida meil üldse nii vähe Eestis märgata ja mõista osatakse) on asjal veel. Kas süvenematuse tõttu või muul põhjusel, aga märkamata jäi vastajal kalmistukülastuse palve. Pisiasi? Kuidas võtta. Eestlastel on tavapäraks kalmistuid külastada, sageli teevad seda vanemad inimesed ja sageli just nimelt ühistranspordiga. Miks me armastame suruda inimesi kõigest või kõike inimestest nii kaugele? Nagu mainisin, on seda aspekti üsna palju palutud. Mis ma vastan inimestele, kellele oleks see ehk üks inimlikult kena lisavõimalus? Et riik ei hooli inimestest? Ega ma siis ju ei valetaks ka eriti....


4. Haapsalu jaam. Leiate, et mitte kuidagi ei ole võimalik toetada Raudteemuuseumi seisukohta, nagu peaks rongid peatuma jaamast hoopis kaugel. Haapsalu on piisavalt suur koht selleks, et jaamahoones oleks kaasaegne ja reisijasõbralik teenindus ja see on mitte topelt- vaid mitmekordselt oluline juhul kui bussidele lisanduvad rongid. Põhimõtteliselt, mitte mingisugust õigustust sellisele variandile ei ole. Muuseumieksponaatide jaoks on jaamas piisavalt ruumi.
Oleme Muinsuskaitseameti ning Raudtee- ja Sidemuuseumi ettepanekute alusel planeeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruannet täiendanud. Täpsemalt on kirjeldatud raudteeliikluse mõjusid raudteejaama piirkonnale (vibratsioon, muutuvad vaated jne). Teemaplaneeringuga määratud trassikoridor võimaldab rajada peatuskoha ka jaamahoone ette, peatuskoha täpne asukoht pannakse paika ehitusprojekti käigus.
Teine nüanss, mis sellega kaasneb, on seesama rongide vastuvõtu- ja ärasaatevariant olemasoleva perrooni juurest, nii Tallinna kui Rohuküla suunale. Ka siin tuleb vaadata väga tugeva perspektiivitundega tulevikku, seega on vajalik ka tupiku olemasolu teiselpool ülesõitu, koos pöörangute jm, nii nagu olen sellest ka varem kirjutanud. Ka selles suhtes, et me ei saa välistada kunagi tekkivat vajadust pikendada raudteed Õhtu-Kaldani ja kaugemalegi. Kasvõi vägagi kaugemas tulevikus, otsepööre Rohukülla oma konfiguratsiooni tõttu kas välistab selle või muudab võimaliku ümberehituse taas kordi kallimaks.
Teemaplaneering koostatakse koostöös erinevate ametkondade ja kohalike omavalitsustega. Üldpõhimõttena on planeeringualase tegevuse korraldamine kohaliku omavalitsuse pädevuses. Täna ei poolda Õhtu kalda lahendusi ei Haapsalu Linnavalitsus ega kohalikud elanikud (Lääne Maavalitsuse poolt korraldatud küsitlusele vastas 270 inimest, kellest vaid 18% pooldasid Õhtu kalda lahendusi). Haapsalu linn näeb Õhtu kallast pigem puhke- ja rekreatsioonialana. Samas, tänaseks kokku lepitud lahendus võimaldab tulevikus raudteed Õhtu kaldasse pikendada (näiteks 20-30 aasta pärast võib olla suhtumine rongiliiklusesse hoopis erinev). Väide, et otseläbimurre Rohuküla poole muudab Õhtu kalda lahendused teostamatuks või väga kalliks ei vasta tõele. Sweco projekt on välja töötanud põhimõttelised lahendused Õhtu kalda ja otseläbimurde ühendamiseks.

Tore! Siiski, millised lahendused?
5. Haapsalu-Rohuküla jaamavahe Teete ettepaneku kaaluda täiendava(te) peatuskoh(tad)e kavandamist Haapsalu-Riisipere (Rohuküla siiski. Minu märkus. N. S.) jaamavahesse. Tegelikult on sama lugu ka võimaliku peatus(t)ega sellel jaamavahel. Toote välja, et arvestama peaks kaugema perspektiivi planeeringutega (näiteks elurajoonide tekkega), Kiltsi lennuvälja arenguplaanidega, võimalike turismirajatistega.
Haapsalu-Rohuküla raudteelõigu lähiümbrusesse on Ridala valla üldplaneeringuga kavandatud mitmeid uuselamupiirkondi. Aastatel 2005-2010 on nendele piirkondadele koostatud ka detailplaneeringuid, kuid välja on neist arendatud vähesed. Osade detailplaneeringute menetlus on tänaseks lõpuni viimata. Nõustume, et Ridala valla Nõmme ja Rohuküla külad on atraktiivsed elamuehituspiirkonnad ning neist võiks tulevikus saada nö Haapsalu eeslinn. Näeme teemaplaneeringuga ette „perspektiivse peatuskoha“ Paralepa tee ülesõidu juurde. Perspektiivse peatuskoha defineerime peatuskohana, millel kehtivate planeerimisdokumentide kohaselt peaks tulevikus olema piisav kasutajaskond.
Lõpetuseks soovite oma ettepanekutele asjatundliku "komisjoni" poolset põhjendustega vastust.
Teemaplaneeringut koostatakse koostöös erinevate huvigruppide, puudutatud kohalike omavalitsuste ja ametkondadega. Raudteetehniliste küsimuste osas teeme koostööd eelkõige Tehnilise Järelevalve Ametiga, vajadusel oleme konsulteerinud Eesti Liinirongid ASi, AS Eesti Raudtee ja Sweco Projekt ASi inseneridega. Teemaplaneeringu koostamiseks ametlikku komisjoni moodustatud ei ole, tekkinud küsimused lahendatakse koostöö käigus.
Maavanema juurde on moodustatud ka nõuandev „Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudtee ja rongiliikluse taastamise“ komisjon, millesse kuuluvad riigikogu liikmed, puudutatud kohalike omavalitsuste ja ametkondade esindajad. Komisjoni peamine eesmärk on tutvustada asjaomastele asutustele ja avalikkusele raudtee ja rongiliikluse taastamise vajalikkust, teemaplaneeringu lahenduse koostamisega komisjon üldiselt ei tegele.

Nagu siingi näha, on koostöö ja komisjon vahel siis liig vähe selleks, et erinevaid võimalusi põhjalikult arutada ning üksiti ka protsessi KÄIGUS asjasthuvitatuid kursis hoida. Siia sobiks lisada, et kuigi olen palunud teavitada erinevate ettevõtmiste suhtes Läänemaal, mis puudutab ühistransporti jm sellega seonduvat, siis Kullamaal toimunud ühistranspordi arutelul kohta ei saanud ma mitte mingisugust infot. Ometi, kogu siinne teema ongi ju peaasjalikult ühistranspordialane? Just (juurdeveo)bussiliinide osas eriti. Ja ikka, ei mingit põhjalikku kaasamist!? 

Aga tore, et perspektiivis arvestatakse jaamavahel võimaliku peatuskoha vajadusega.

Lõpetuseks üks tänane pilt ja küsimus.


Hiiu. Täna. 
Küsimus: Mis on pildil valesti? 

Kas ehk oskavad TJA, Eesti Raudtee, KOV-i või lausa AS Eesti Liinirongide esindajad vastata? Viimaste puhul on see eriti kahtlane, sest neid ei huvita isegi perroonid! 

Vastus: Parklatest jpm on räägitud aastaid ja pea iga nurga alt Mulle väga meeldib, et siin istutatakse puid, mõlemal pool tänavat. Aga...kui teha midagi, siis teha ikka taas KORRAGA!? Igatahes mina ei näinud siin parklate teket, ootekoja ehitamist, kergliiklusrada ega mitte midagi muud. Kas neid ei tulegi? Või tunnistame, et neid on vaja, aga ometi teeme iga asja ERALDI hangetega kunagi ebamäärases tulevikus? Miks?


Monday, April 25, 2016

Reisija versus riigiettevõte.


 Tere! 

Leidsime õpilastega kohkumisega Teie kodulehelt uue, remondiaegse rongide sõiduplaani, milles õhtusel reisil 303 on Keava peatus likvideeritud. Samas ei ole mingit märkust ka asendusbussi kohta. Neid õpilasi ei ole küll palju, kuid siiski on ja peatus Pärnu rongile hädavajalik, sest õppeaasta lõpul oma logistilisi eelistusi muuta on väga ebamugav, kui mitte võimatu. Seoses sellega, kas ei ole võimalik õpilastele vastu tulla ja see peatus taastada? Olemasolev plaan kehtib 22. maini? Mis pärast seda? Kas tuleb nädalaks uus ajutine plaan ja siis 29. maist jälle uus - koos lõunase Pärnu rongiga. Äkki oleks siin ka mõtlemisainet lihtsuse huvides?



 Tere

 Edastan Teile Elroni müügi-ja arendusjuhi Ronnie Kongo vastuse. „Aitäh Teile kirja eest, oleme reisijate tagasiside eest väga tänulikud. Tõepoolest on raudteeremondist tingitult tehtud sõiduplaani muudatusi, mis kahjuks alati kõikidele reisijatele sobivad ei ole. Soovime ühest küljest tagada võimalikult paljudele inimestele sobivaid väljumisaegu, samas tuleb arvestada ka pikemaid sõite tegevate reisijatega, kelle jaoks on väga oluline ühendusaeg. Sellest tulenevalt olemegi sõiduplaani lisanud reise, mis kõigis peatustes ei peatu. Konkreetsete väljumisaegade valikul oleme me paraku üsna piiratud – Edelasuunal on raudtee üheteeline ning vastassuunalised rongid saavad teineteisest mööduda vaid üksikutes jaamades. Lisaks käib kogu Ida- ja Edelasuuna liiklus Balti jaama sisenedes ja sealt väljudes samuti ühte teed pidi. Eelnevast tulenevalt olimegi sunnitud õhtused Tallinn-Viljandi ja Tallinn-Pärnu rongid remondiperioodiks Tallinn-Lelle lõigul kokku haakima. Keava peatuse lisamine sellele rongile tähendaks lisaks nende kahe rongi sõiduaja pikenemisele ka mitme teise rongi sõiduplaani muutumist ning sõiduaja lisandumist, mis kokkuvõttes vähendaks reisirongiliikluse atraktiivsust. Saan siiski kinnitada, et me kindlasti püüame arvestada ka Keava/Kehtna inimestega, seejuures just antud kaalutlusest lähtuvalt saigi Pärnu rongidele Keava peatus lisatud. Viljandi rongidele püüame kiirete ühenduste tagamise vajadusest lähtuvalt peatusi siiski mitte lisada. Arvestada tuleb ka asjaolu, et Kehtnasse ja Keavasse on kell 17:32 Tallinnast väljuva rongiga siiski võimalik sõita – rong saabub Raplasse kell 18:36 ning kell 18:40 väljub sealt buss Kehtnasse, peatudes ka Keava teel. Just rongilt bussile ümberistumise võimaldamiseks on antud bussile sissesõit Rapla raudteejaama juurde lisatud ning eri transpordiliikide kombineerimine elanike vajaduste rahuldamiseks on kindlasti positiivne ja süvenev trend.“ Paraku edasisi sõiduplaane ei tea me enne, kui Edelaraudtee meile oma järgnevad remondiplaanid saadab. See tähendab, et oleme sunnitud plaanid tegema vastavalt infraettevõtte remondigraafikule. Niipea, kui uued remondiplaanid teada, avaldame ka rongide sõiduplaanid kohe oma kodulehel. 

Lugupidamisega  ......

***

Kuidas kommenteerida? Ma reageerin ka KOHKUMUSEGA! Elroni algusaegadel oli Keava teema jutuks samamoodi. Nüüdseks on sellest möödas üle kahe aasta, seega ei saa enam ka "süüdistada", et kõik na uus ega kedagi lohutada "et küll kõik paika loksub"!
Täpsustuse huvides peab mainima, et silmas peeti eelkõige Kehtna-Pärnu õpilaste liikumist. No aga, see pole ju uudis? Kui omal ajal sellesama kohta küsiti, vastas (minu mäletamist mööda Elroni esindaja), et (sic PANGE TÄHELE!), PÄRNU MV POLE SOOVINUD PEATUST KEAVAS! Peale seda on korduvalt kirjutatud sellest, et KEAVAL PUUDUB ÜHENDUS PÄRNUGA HOMMIKUL NING ÕHTUL! S.t. et hommikul ei saa Keava inimesed sõita Pärnusse ning õhtul ei ole võimalik Pärnu (suuna) õpilastel võimalik sõita normaalselt koju Kehtnast. Kehtna õpilased on läbi aegade kasutanud selleks jala Keavasse rongile minekut. ja SELLEST reisija Elronile kirjutabki. Kuid Ronnie Kongo (minule mõnevõrra üllatuseks) seda ikka veel ei tea!? Miks ma nii arvan? Sest ta oma vastuses räägib Tallinnast Keavasse sõidu võimalusest, mitte Keavast Pärnusse! Ja üleüldse, Viljandisse on tõepoolest võimalik ka teistel kellaaegadel sõita, sellega ehk nii väga probleeme pole.
Eriti naljakas on lugeda seda, et üks peatus võib vähendada rongiliikluse atraktiivsust! No kamoon, ehk aitab juba? Näidake mulle reisijat, kes loobuks sõitmast, kui rong (Viljandi, remondi ajal) Keavas peatuks!?

Mida oleks mina reisijatele vastanud?

Tere!

Vabandan, et selline apsakas on juhtunud. Kuigi tegemiste on üheteelise raudteega ning sõiduplaani koostamisel arvestame ka nii kauge asjaga, kui Tallinna (Balti) jaama läbilaskevõime, peab tunnistama, et Keava peatuse lisamine ei mõjutaks oluliselt rongiliikluse kulgu. Tõepoolest, me poleks tohtinud lubada viga, mille tagajärjel "eelistasime" Viljandi rongi, jättes sellel peatuse "ära", märkamata, et see mõjutab ka Keava ühendusi Pärnuga.
Ka on meile antud teada teisest Keavaga seonduvast puudusest, nimelt ei saa hommikuti sõita Keavast Pärnusse, meie suvepealinna puhkama. Ka peame kahjuks tõdema, et Rapla MV ei ole suutnud siiani oluliselt lisada busse Raplast, Lellest jt kohtadest, tagamaks ümberistumisvõimaluste parandamist, kuid loodame koostöö paranemisele.
Kindlasti teeme lähiajal vigade paranduse ja tagame, et ühe sõidusuuna inimeste eelistamist teiste suhtes enam ei juhtu. Ühtlasi vabandame nii Teie, õpilaste kui kõigi teiste ees, kelle plaane meie viga on rikkunud ning loodame, et suudame tulevikus sõiduvõimalusi veelgi edendada.


Lugupidamisega....... 

***

Muidugi, vigade parandus ka homme võimalik!?


Wednesday, April 20, 2016

Vägeva linn 2



Mulle vägagi meeldiks, kui Läänemaale tuleks töökohti juurde!
Aga kuidas oleks, kui ühe ametniku (ametkonna) külastamiseks pead sõitma Pärnust Haapsallu, teise juurde Põlvasse?

Ei, kulla tegelased. Eesti "ametkondade pealinn" peaks olema Kesk-Eestis. Kogu täiega! 

Välja arvatud ehk see. Selle koht peaks ju olema Kagu-Eestis!?


*************************

3. aug. 16.

Koliks Tallinnast välja, bla-bla-bla...


***********************

 

Andrei Vesterinen arvab.



Tore, et keegi võõrkeelsetest (emakeelena siis põhimõtteliselt) oma arvamust avaldab. Ma ei tea, kas see on nii tore, et sarnaselt riigitelevisiooni saatejuhile, tembeldatakse kedagi  idioodiks. Aga see on Andrei arvamus.
Ma ei tea, mida Martin Helme vastab. Mõtisklen aga ise nende kolme küsimuse üle.

1. Kas Te teate, et vene keelt kõnelevad inimesed on Eesti territooriumil elanud sajandite kaupa?
Kui Te seda ei teadnud, siis julgen Teile meelde tuletada, et vene keelt kõnelevad inimesed elavad Eesti territooriumil juba väga kaua ning elavad ka edaspidi. Meeldib see Teile või mitte.

 Meeldib see Teile või mitte. HARJUGE SELLEGA!

Rõhutaks ka trükitähtedega? HARJUME SELLEGA SIIS, KUI SIIN ELAVAD VENELASED ÕPIVAD SELGEKS EESTI KEELE VÕI VÄHEMALT OLEKS ABSOLUUTSES ENAMUSES SEDA AMMU TEINUD HARJUGE SELLEGA!

Miks ma rõhutasin? Sest venelane Eestis oleks pidanud ammu aru saama ühest asjast: kui soovid, et sinuga harjutakse, austatakse, sõbrunetakse jne, siis on vaja siia tulles omada austust selle maa ja rahva vastu. Pealegi, ma ei pea harjuma sellega, et aegade jooksul on tahetud seda maad venestada ja siia toodud selle nimel sadu tuhandeid võõrkeelseid inimesi. Sama võib juhtuda ka nüüd, aga ma ei tea, kuidas Teile siis siin meeldib, kui võõrkeelseid (mitte venekeelseid) inimesi saab siin, Sinu ja minu kõrval olema samuti sadu tuhandeid!?

Eestlased on siin maal elanud kauemgi ja rohkearvulisemalt. Omas kodus. HARJUGE SELLEGA!

2. Kas Te teate, Martin Helme, et vene keelt kõnelevad inimesed Eestis on samuti õigusvõimelised nagu eesti keelt kõnelevad inimesed?
Kui Te seda ei teadnud, siis julgen Teile meelde tuletada, et vene keelt kõnelevad inimesed Eestis töötavad siin, maksavad makse, loovad peresid, teenivad aega, panustavad Eesti elu parandamisse. Vene keelt kõnelevad inimesed Eestis on samuti õigusvõimeline ühiskonna osa riigist. Nii on olnud, on ja hakkab olema.

 Meeldib see Teile või mitte. HARJUGE SELLEGA!

Venekeelsed inimesed elavad siin. Neist osa maksvad makse jms. Osa aga ei maksa makse, veavad üle piiri salasigarette, püüavad salapüüdjatena kala, sõimavad eestlasi fashistideks, arvavad, et vabastamine ongi see, kui vabastaja (armee) ei lähe tagasi koju.
Või kui "õigusvõimelised" (ma isegi ei saa aru, mida see sõna tähendab!) olid Pronksöö "rahvuskangelased"?

Normaalsed inimesed sellega ei lepi ja seda õigeks ei pea. HARJUGE SELEGA!

3. Kas te Teate, et põhiprobleemiks Eestis on poliitikud, kes ei suuda mitmete aastate jooksul muuta elu Eestis paremaks?

Kui Te seda ei teadnud, Martin Helme, siis julgen Teile meelde tuletada, et rahvas on väsinud poliitikute valedest ning selliseid provokaatoreid nagu Teie, Martin Helme, rahvas ei usu. Te üritate alati väljendada oma vihkamist Eestis elava vene keelt kõneleva ühiskonna suhtes. Teil on üks eesmärk – õhutada vaenu eestlaste ja venelaste vahel. Vene keelt kõneleval ühiskonnal on samasugused õigused nagu eesti keelt kõneleval ühiskonnal. Meie- Eestis elavad vene keelt kõnelevad inimesed – oleme Eesti ühiskonna lahutamatu osa.

Meeldib see Teile või mitte. HARJUGE SELLEGA!

Kas Te teate, et elu paremaks muuta saab üldjuhul vaid poliitik, kes on võimul? Kas Te teate, et rahvas on väsinud just nende valedest ja provokatiivsest käitumisest? Milleson süüdi Martin Helme jt opositsioonipoliitikud, et elu paremaks pole muutunud? Äkki olete valinud valesid poliitikuid?

Rahvus oli, on ja jääb. HARJUGE SELLEGA!

Ega mu vastused polegi midagi hiilgavat. Ometi, iga inimene, eestlane või venelane, on austustvääriv ikka siis, kui suudab ise austada neid, kes tahavad sellele maale ja seega ka rahvale parimat.

Ühe asja lisaks veel. Ma ei tea, kas Andrei Venemaal või venelased ise oma kodumaal tahaks nii väga, et nende riiki juhiks hiinlane või ameeriklane? Või kui oleks juhtunud nii, et Venemaa oleks vabastanud näiteks hiinlased ja jäänudki võimule, nagu meil olid võimul Venemaa-NL marionetid!? Või millisest rahvusest riigijuhi eest sõditakse Afganistanis? Nii ühel kui teisel pool rindejoont? Või kas Andrei teab, et Afganistani saadeti eestlasi ja venelasi nii eile kui nõukogude ajal. Sõdima. Kellegi eest. Kelle, jääb juba omaette küsimuseks.....

*********************

EKRE vastus.

http://m.ohtuleht.ee/728659/mart-helme-harjuge-ara-me-ei-kao-mitte-kusagile