Blog Archive

Tuesday, May 31, 2016

Mikkole palk või puhkus?


Keegi arvas näoraamatus, et keenjused tuleks tasustada kolmekordse palgaga. 


Ma pole nõus!


Pigem soovitaks Marianne Mikko peale rasket tööd saata määramata ajaks palgata puhkusele! Ainult sellised meetmed teatud inimeste puhul tooks Eesti mädasoost välja!

Monday, May 30, 2016

Maanteeameti külalaat.


Facebookis läks tuliseks andmiseks! Tegelikult muidugi tegemist erinevate vaatenurkade ja arusaamadega, tulisust aga natuke peabki olema. Jutuks siis maanteed ja peatu(mi)sed. Ega mu argumentide sõnastus pole vast kõige parem, seega toon korraks selle teema nüüd, kui aega mõelda edasi, siia selgituseks.

Tegelikult on mõneti üllatav, et keegi (aruteludes) ei näe asja, mida ma pean absoluutselt ja lausa äärmuslikult elementaarseks! Nii elementaarseks, et seda on isegi raske selgitada. Asja, mis tegelikult välismaal juba tuhandeid kordi ära tõendatud, ehk lausa miljoneid! Tõendeid leidub meilgi. Mõelda tasub kasvõi sellele, miks tehakse laatasid ja mis on nende fenomen!

Teema transpordigrupis oli natuke teine, nimelt mõtlesin uurida, miks on 4-realine Tartu maantee parem kui kaks 2-realist, veidi erinevatel trassidel. Sellistena, mis võimaldaks mõningaid ääremaid paremini ühendada keskustega. See selleks. Teemaks läks hoopis miski muu! Raul Vibo, Ain Kendra jt on palju näinud vaeva, et tutvustada maanteede projekteerimise köögipoolt! Selline vaevanägemine on tegelikult ka väga eriline Eestis, kus enamasti võtavad mingis asjas sõna diletandid (ka poliitikud) ja mitte vähimalgi määral ei huvita neid sisuline arutelu. Asi polegi niivõrd diletantluses, vaid just ükskõiksuses. Ja just see torkab silma igal eluala ja valdkonnas. Olen suuresti ühistranspordi poole pealt keskendunud raudteele ja aastate (aastakümnete) jooksul olen ühe asja selgeks saanud. Selle, et valdavas enamuses ei huvita "pisiasjad" kedagi. On vaid suhtarvuna üksikud ametnikud kogu selle armee hulgas. Tänu neile on paljutki paremaks muudetud, üldjuhul aga tehakse asju suurte kulutustega..

Maanteede suunas olen ikka pilku püüdnud hoida ja üksiti tarkust ning kogemusi hankida. Aega aga vähevõitu KÕIGESSE süvenemiseks. Ja tunnistan ka ausalt, et teatud aspektide koha pealt olen ma lihtsalt nõrk!!! Aga ma pole ükskõikne ja püüan! Ning samas, arvestades, et teede teemat on väga paljude nurkade alt juba aastaid puuritud ja uuritud, siis pilt, mis mulle avanes siin, tegi hirmu rohkem, kui arvata oskasin. Sest õpitud pole suurt midagi! Tehnilise külje pealt vast kindlasti on, kogemusigi ju palju, aga elulised vaated on tahaplaanil ja neid ei peeta lihtsalt oluliseks. Väga vale lähenemine!


Need eelprojekti joonised suurt infot ei sisalda. Aga ühe olulise asja tõidki välja. Selle, mida ei oleks tohtinud TÄNA enam mitte olla! Nimelt, me oleme jõudnud lõpuks arusaamani, et peatuskohti on vaja. Ja selle vastu ei vaidlegi vast mitte keegi. Aga KUHU, KUIDAS JA KELLE JAOKS? Selles on aga arusaam ümmargune null!

Kel huvi tõsisem, võib ju lugeda suuremat osa vaidlusest, sest seegi on kasuks, mingid killukesed siit ikka välja tulevad, mis tausta selgitavad jne.

Neeme Sihv Mind täiesti huvitab, ilma pika projektita, kus on mingil lõigul ette nähtud parklad. Millised on parkla lahendused ja põhimõtted. Kas ja millistes neis on ette nähtud ka parkimisvõimalused karavanituristidele, elektriliikurite laadimispunktid, tualett ja pesemisvõimalused. Ja muidugi, millistel lõikudel kaasnevad kergliiklusteed. Kas on mingit lihtsustatud asendiskeemi?


Raul Vibo
Raul Vibo Eelprojekt nägi parklad ette iga sõlme juurde Kose-Mäo lõigul. Lisaks suurema puhkekoha teelõigu keskel. Mis tööprojektiga realiseeritakse tahaks isegi teada smile emotikon
Raul Vibo
Raul Vibo Eelprojekti materjalid on Maanteeameti lehel saadaval, tööprojekti veel mitte.
Kose-Võõbu
http://www.mnt.ee/index.php?id=28528
Võõbu-Mäo
http://www.mnt.ee/index.php?id=28529
Ain Kendra
Ain Kendra Elektriliikurite teema ei olnud aktuaalne eelprojekti faasis. Ka täna ei ole see Maanteeameti teema - elektrivarustus on parklatesse mumeelest kavandatud, kuid laadimispunktidel on omad nõuded ja ilmselt tuleb see tööprojekti faasis, elektriprojekti raames lahendada.
Neeme Sihv
Neeme Sihv Tänud. Püüan neid plaane natuke kaeda. Samas peaks see ju Maanteameti rida olema? Kes siis veel kui nemad on "peamehed" maanteedel? Ma ei mõtlegi ehitamist, vaid ikka kogu süsteemi kompleksset lähteülesannet ja planeeringut!. Kõik asjad on ju olulised.
Neeme Sihv
Neeme Sihv Tunnistan, et jään paljudes aspektides selliste skeemide juures hätta. Näiteks, skeemil olev Kose-Risti eritasandiline liiklussõlm. Kas sinna lähedale joonistatud puhkealale pääseb ikka mõlemast trassi suunast sellesama sõlme kaudu? Ning miks pagan ei võiks parkla/puhkeala olla planeeritud BP ehk bussipeatuse juurde 41. km? Kas 43 . km puhkeala juures on mingid muud väärtused? Matkarada, veekogu vm? Bussipeatus tähendab puhkealal/parklas võimalikku müügi vm tegevust. Kuidas on lähtutud sellisest arvestusest? Kas võimalik müügi või teenuskoht peab tingimata olema asulast ehk töötajast/müüjast mitu km eemal või lähtutaks inimesest? Kas bussiootaja ei võiks seda kohta külastada või bussiga P&S süsteemi kasutaja teha oma toimetused sellises kohas, ilma vahepeal autoga sõitmata? (Kusjuures too koht ei jää ehk tema teelegi? Küsimus on selles, et kui soovitakse mingi teenuse või kükigrilliga ellu jääda, siis on kõik need pisiasjad olulised.
Raul Vibo
Raul Vibo Maanteeamet peaks looma ainult infra. Konkreetsete teenuste osutamine ei ole Maanteeameti rida. Nad on niigi hädas parklate prügimajandusega, sest inimesed kuritarvitavad neid oma olmeprügiga. Kosel paigaldati prügikastide juurde valvekaamerad. Teenuste osas oleks vaja sõlmida lepingud erafirmadega, nagu Skandinaavias. Elu näitab et alati ja igalpool ei ole piisavalt nõudlust.
Neeme Sihv
Neeme Sihv nõus, Maanteeamet ei pea burksi müüma, aga ta peabki tagama EELDUSED! Inimeste ärakasutamisoskust ma usun ja tean. Valvekaamerad on muidugi mõttetu kulu. Ehk viga hoopis selles, et prügile tuleb läheneda teisiti? Metsa alt koristamine on hullem ja kulukam. Üldjuhul ei toodaks hullult olmeprügi, kui kõikides kodudes on leping ja konteiner olemas. Tuuakse küll ohtlikke jäätmeid või mööblit. Põletamisega ju normaalne inimene ei tegele, aga kui vana mööbli äravedu kulutab kümneid eurosid mööblitüki kohta, siis on midagi mäda. Mingid võimalused neist lahti saada (tihedamini) peaks alati olema. Seega, kas kuhugi tekib "teenus" juurde - ehitusprahi jm äraandmisvõimalus? Kardan, et mitte.
Neeme Sihv

Kirjuta vastus...

Neeme Sihv
Neeme Sihv Või kas Vardja oja silla planeerimisel on arvestatud võimalus teha sild sellisena, et suurulukid pääseks ojakallast pidi vabalt läbi?
Raul Vibo
Raul Vibo Kose-Risti parklasse saab igast suunast. Seal läheduses on krossirada, ehk vana liivakarjäär ja seenemetsad.
Sillad on kõik ulukite kallasradadega, aga kõik ei ole suurulukitele. Jällegi, tööprojektist hetke ei tea.
Neeme Sihv
Neeme Sihv Väga tore. Kuid see jätab teeäärsed teenused autojuhist/bussisõitjast kaugemale ja teenimisvõimalused viletsaks!?


Neeme Sihv Jällegi, sama lugu Ardu ristis. Puhkekohana (ka rekkajuhtidele) võib tunduda eemalolev puhkeala parim, samas mingitest teenustest ei saa unistadagi, kui bussipeatus jm sinna juurdekuuluv on kaugel eemal. Miks ikkagi puhkeala ei võiks olla koos bussipeatusega? Seda enam, et P&S süsteemi kasutaja nagunii vajab parklat bussipeatuse juures!? Ma väga tahaks teada, mida ma valesti näen?


Ain Kendra
Ain Kendra Neeme, ära unusta et rahakott on siiski piiratud.
Neeme Sihv
Neeme Sihv Ma ei unusta. Ära sina unusta ka seda, et millegi tegemine läbimõtlemata tähendab 1. lõppkokkuvõttes suuremaid kulusid ja 2. vähem tulusid nii kohalikule kui riigile. Paljud kuskil olnutest räägivad sellest, kui "hästi oli lahendatud too" ja kui mugav "oli kasutada teist". Ise ma aga ei suuda ega taha sellest aru saada, et iga valismaalse siiatulekul peba tal jääma maksimaalselt mõnus tunne! SIIS räägib ta sellest ka teistele ning need tulevad omakorda. Kui karavaniturist kupatatakse kuhugi lagedale platsile päikese kätte, selle asemel, et suunata ta jõe äärde ja meie maasikate/õunte manu, siis läheb ta siit minema tülpinuna ja tüdinenuna.


 Raul Vibo Kiirliinide surumine külavahele kaotab kiirliini efekti. Bussipeatused on kavandatud nii et neile oleks hea juurepääs ja ajakadu oleks minimaalne, st täiendavat teepikkust ei ole. Samal ajal tuleb ümber korraldada ka kohalikud liinid, millest osa võivad ka olla ettevedu.
Parklate ja puhkekohtade teenuseid ei saa planeerida liinibussi kasutajate järgi, kuid neid saab mingil määral siduda. Pargijasõida toimib, aga ei saa eeldada, et autost astutakse otse bussi ja vastupidi.
Ardu parkla on paigutatud selliselt, et ta jääb uue maantee ja aleviku vahele. Seega on ta inimestel loogiliselt tee peal sõltumata sellest, kas nad liiguvad auto või bussiga.


Neeme Sihv Vastupidi, ma tahan suunata puhkajaid koos bussikasutajatega ühele platsile! Et liini pikkus ei kasvaks ja ühel platsil oleks maksimaalne kasutegur. Küll aga ei saanud ma praegu ühest asjast aru! Mida siis saab eeldada? Mis jääb auto ja bussi vahele? Ning miks seda ei ole auto ja rongi vahel? Ning veel, ükski lisapeatus ei meeldi ka autojuhile bussipeatuse ja küla vahel, näiteks selles, et midagi osta. ja veel kord iga teeninduspunkt, kiosk, maasikalett vajab maksimaalset arvu peatujaid! See peaks olema kogu süsteemi lähtealus!
Neeme Sihv
Neeme Sihv Võta või seesama Kükita. Kui Kükita ja Tapa Vorsti müügibuss oleks erinevas kohas, kas neil oleks siis selline käive kui praegu on? Mõlemal? Või kas nende mõlema käivet võiks tõsta suurem parkla, veele mingi teenusepakkuja lisandumine? Küla/asula läheduses siis veel ka kalamüüja ja kauplusauto? Või mis iganes, võimalusi on tohutult.
Ain Kendra
Ain Kendra Puhkekohtade vahekaugus on liiklusohutuse aspektist piiratud. Normijärgne vahekaugus 20-50 km. Kose-Mäo vahekaugus on 45 km ja seega mahub sinna vaid üks peatus. Kohustuslikult sõidukite parkla, puhkeala ja sanitaarala. Muud variandid pole keelatud. Kuid iga teeäärse elamise juurde selliseid ei planeerita.'
Neeme Sihv
Neeme Sihv See on viga. Mitte et peaks iga küla või talu juurde planeerima. Kui keegi arvab, et maaelanik viiks oma aiasaaduste ülejäägid või talutootmine/käsitööline 40 km kaugusele, siis tuleb see inimene (elu)ülikooli saata. Puhkekohad peavad olema seal, kus on selleks sobivad tingimused, olgu vahekauguseks mõnel juhul kasvõi 5 km. Kui on asula, mahasõi jm, siis mismoodi on puhkekoht liiklusohutuse koha pealt riskifaktor võrreldes sellega, et seal on küla, järv või muu?
Raul Vibo
Raul Vibo Ain tahtis ilmselt öelda, et puhkekohtade sagedus on normeeritud majanduslikest, tehnilistest ja füsioloogilistest aspektidest lähtuvalt. Korralik puhkekoht maksab miljoneid, kasutut infrat ei ole mõtet ehitada. Autosõitja seisukohalt on 30..40km vordne 10 minutiga. Parklaid võib teha tihemini, ehk need ongi iga sõlme juures. Eraldi mahasõitudega oleks nad jällegi kallid ja ka täiendav oht. Maantee ei ole turuplats. Aiasaadusi müüdagu turul, asulatingimustes.
Neeme Sihv
Neeme Sihv Pole siis ime, kui maaelu kiratseb ja asjad toimima ei hakka. Veel kord olulised põhimõtted ehk asja alustalad. 1. ei ole vaja teha miljoneid maksvaid puhkekohti, vaid vaadata eeskirjad üle ja selgeks teha, mis ja kuidas. 2. igal pool asfalteeritud hiigelplatsid? Ei, kohati ehk hoopis killustiku-kruusaga parkimiskohad. N.ö. poollooduslikud. 3. Küsimus pole AUTOSÕITJA jaoks vahemaades, vaid mugavuses. Peatuda üks kord ja sellega teha ära mitu asja, vetsuskäigust kohaliku toodangu ostuni. 4. P&S tähendab parkimist otse ühistranspordi kõrval. 5.kui asula on väike vm põhjusel, siis EI TASU aiapidajal teha miljonilisi investeeringuid, vaid tal tasub midagi müüa vaid seal, kus kõik muud asjad koos on ja onkodu lähedal. Vaadakem ringi neis kohtades (väljaspool Eestit), kus midagi TOIMIB ja mõelgem, MIKS toimib.
Raul Vibo
Raul Vibo Neeme, maaelu on hajaasustus. Maaelu ei kiratse, eurotoetustega on põllud robotiseeritud, põllumees juhib traktorit arvutist. Tänu sellele on tal aega tegeleda turunduse ja müügiga, viia oma toodang kliendi juurde. Millist probleemi sa täpsemalt lahendada püüad?
Neeme Sihv
Neeme Sihv Nii pikalt ma korduvalt ei jaksa kirjeldada. Toodangut ei tule viia ainult kliendi juurde, vaid tuleb vaadata ka seda, kus klient ON! Ja sageli on k.lient talu lähedasel maanteel, MÖÖDA KIHUTAMAS. Seeg, teeäärsed müügikohad on märksõna ja ka siin peaks kuuldavasti olema välismaalt kõvasti õppust võtta. Ning kui talunik tahab, siis igati bensiini jm kokkuhioid, ajast rääkimata, on loogiline. Jne jne.
Neeme Sihv
Neeme Sihv Seda enam, et vastasel juhul talunikud müüvad traktorid laenu katteks, mitte ei juhi neid kodust. Uuri veidi nende probleemidest marketitega jne.
Neeme Sihv
Ain Kendra
Ain Kendra See trass läeb asustusest nii kaugelt mööda kui võimalik ja see on ka eesmärk. Asustust teenindab vana trass ja ära tule nüüd rääkima et turg peab tulema kiirtee äärde.
Raul Vibo
Raul Vibo Neeme tõesti siin lähevad küll nüüd põhimõtted vastuollu. Kui näed tornidega linna/aleviku märki, siis palun tee turuplats. Maantee ei ole turuplats ja ainuüksi sellise tegevuse propageerimine on kuritegelik.
Samas ma nõustun, et meil on palju asju tegemata, maanteed ei ole ohutud. Linnatänavad ka mitte. Sellepärast tegin portaali Liiklus.Ohutus.Audit. Kaardistame ohtlikud kohad ja otsime lahendused. Räägime ka põhimõtted selgeks.
Neeme Sihv
Neeme Sihv Ma püüan sellest õhtul pikemalt kirjutada. Kirik oli vanasti kõrtsiga koos, nüüd on ajad teised. Aga asju kokku peab sobitama.
Neeme Sihv
Neeme Sihv Muide, sa ei pidanud heaks mõtteks ka kaubanduskeskuseid linna veerel, mina aga pean vägagi ja ometi neid õitsevad nii Tallinnas, Tartus kui mujal. Kui KOHT on sobiv ja läbimõeldud muidugi.

Vaadates skeeme, on näha mitmes kohas plaanitavad puhkekohad. Mõne koha juures on "vana karjäär ja krossirada" (!?), nagu Ain täpsustas. Tegelikult, oma silm oleks kuningas, aga..... Pean eemalt "mõtisklema". Ja meie vaidluses polegi ju teatud mõttes vaidlust. On ehk möödarääkimine? Sest.....


* Arvan, et keegi ei vaidle vastu Pargi&Sõida süsteemi vajalikkusele? Seega, esimene lähtepunkt siit on, et bussipeatustes ON VAJA parkimiskohti?
(Suurus/arv polegi siinjures PRAEGU oluline).

* Keegi ei vaidle ehk vastu ka sellele, et bussipeatuses on vaja puhkeala?
(mingilgi määral).

* Keegi ehk ei vaidle ka vastu, et bussipeatuses on vaja sanitaarala?
(Tualet, ka ehk pakendikonteinerid jm).

Jõuame esimese vaidlusaluse punktini. Miks teha MITU parklat ja sinna juurdekuuluvaid asju? Muidugi, kui bussipeatuste vahe on väga pikk või on mõni muu põhjus, siis võib ka vahele teha tõepoolest puhkeala, selle vastu pole midagi. Kuid Mõelda tuleb alati sellele, mida Ain ütles, "raha seab piirid"! Kuid siit tuleneb ju võimalus raha kokku hoida ja/või kulutada seda otstarbekalt!? Seega, vaatame, mida bussipeatuses ehk küla/asula läheduses teha annab. Osa peatusi ju küla/asula piiril ehk et püütaksegi mitte bussiliini pikemaks venitada ja kohati see vägagi õige. Mitte liiga kaugele ei inimesest ega trassist, kuldne kesktee on sageli parim. Seega...

*Bussipeatus ja selle juurdekuuluvad asjad on sama elementaarsed kui selle puhkekoha puhul. Aga, lähtuma peab esimese asjana P&S süsteemist, millest peaks olema räägitud juba piisavalt palju, et selle plussid peaks olema selged. Kus aga peatub rohkem autosid, kas lihtsalt puhkealas või puhkealas/bussipeatuses asula/küla lähedal? Loomulikult on õige teine variant. Seega.....

* Esimene "KASU" on asjast olemas. Parklat, sanitaarala ja puhkeala kasutab rohkem inimesi, et ehk kulutatud rahast on KASU palju rohkematele inimestele!?

Neeme tõesti siin lähevad küll nüüd põhimõtted vastuollu. Kui näed tornidega linna/aleviku märki, siis palun tee turuplats. Maantee ei ole turuplats ja ainuüksi sellise tegevuse propageerimine on kuritegelik.

* Mis on siin kuritegelik?  Kui väikeses kohas ei ole mõtet kiriku ja kõrtsi vahele turuplatsi teha, sest pole piisavalt elanikke, siis ei peagi tegema. Aga kui peatuskoht kujuneb hästi kasutatavaks, siis võib maainimesel TEKKIDA soov ja võimalus seda ära kasutada! Ja mis saab selle vastu olla? Kui kuskil keegi, talunik või käsitöö tegija, aiapidaja või seenelkäija saaks teenida midagigi? Ääremaal? Sest seda kõike saab teha vaid siis, kui on piisavalt KLIENTE! Piisavalt kliente on aga siis kui on sobivad TINGIMUSED ja/või rohkem müüki/teenuseid. Siit tulenebki järgmine KASU!

*  Kolmas, vahel väikenegi KASU tekib ka kohalikele. Sest müüma sellisesse kohta võidakse tulla ka kaugemalt, seega kujuneb kohast parema valikuga müügikoht. Ja küllap ostaks ka kohalik?

* Ja nüüd jõuame ehk suurima KASU juurde! Asjast võidab inimene, kes muidu aina sõidab ja sõidab. Kes koju jõudes peab ehk minema ostma tomatit või vorsti, kuigi see võinuks tal olemas olla juba koduteel. Rekkamees, kes vajab süüa nagu me kõik. Puhkaja-matkaja-(karavani)turist.

* Viies KASU! Keskkond on oluline. Välismaal (just täna uurisin rekkamehelt) on SELLISTES kohtades (just nimelt sellistes, ka väljaspool asulaid) võimalus saada kaevu- või allikavett. Või lausa erinevat söögikraami! Pesemisvõimalustest ma üldse ei räägi! Kus meil need võimalused on? Või on see võimalus kuritegelik? Jääb otsimata/ostmata uus plastpudel ja kulutamata ehk ka bensiin selle leidmiseks?

* Muide, Eestis pidi olema parklaid päris palju, rekkajuht peab sageli vaatama kella ja peatuma esimeses sobivas, et mitte eeskirju rikkuda. Sageli aga....pole seal kohti!? Suuremas parklas see probleem väiksem ja kuues KASU asjast on ka suurem turvalisus. Kõigi seal peatujate jaoks, sest...peatujaid on ju rohkem ehk nägijaid silmapaare samuti.

* Seitsmes KASU tekib siis kui koht on asulale/külale väga lähedal. Sedasama platsi, täiendustega või ilma saab kasutada teenusbusside, kalamüüjate jt peatumiseks. Samas võib tekkida võimalus ka koostoimimiseks külaplatsina vms. Või isegi korraldada müügipäevi ja LAATASID!

* Kaheksanda KASU võib tuua elekter! Puhkeala võib ju ehk asuda ka pilkases pimeduses, aga kas ikka on hea pimedas peldikusse minna? Elektri tagamine ükskõik kus on kulukas, asulatest kaugemal eriti kulukas. Ühe võimaluse tagamisega aga võivad elektri olemasolust kasu saada väga paljud. Nii elektrisõidukiga sõitja kui lihtsalt telefoni laadida soovija.

KASU on sellistest asjadest seega küll! 

Ja nüüd jõuamegi LAADA juurde. Ehk miks on laadad populaarsed? Sest seal ei pakuta ühte-kahte asja, vaid VÕIMALUSI on palju! Väike mudel on seesama Kükita. Ainult söögikoha pärast peatujaid on vähem kui siis, kui juures on ka üks vorsti- jm tooteid müüv buss. Lisanduks veel kolmas, oleks veel rohkem, neljandast rääkimata! NII toimivad asjad! Kui ei usu, uurige eelkõige neilt (juhtidelt), kellele sellised asjad eluliselt vajalikud.

Muidugi, ka siin tuleb paljusid muid pisiasju arendada. On olemas söögikohtade märk, on olemas talukauba märk, parkla märk jpm märke. Need peavadki enne selliseid kohti olemas olema, et varakult teavitada asjadest, mida puhkealas leiab. 

Ning veel kaks väikest nüanssi.
* Kui puhkekoht on väljaspool asulat/küla, siis peab selleks olema looduslikult parim koht. Veekoguga jms, mitte teha seda kohta seenemetsa. Seenemetsa sõidetakse mööda kõrvalteed, ühe puhkeala puhul oleks seal seenelisi rohkem kui seeni.
* Mingit juttu ei taha ma kuuldagi, et "maaelu ei kiratse" või et "talunik juhib traktorit arvutist"!. Meie põllumehed on HÄDAS! Ja see, kui ta peab (kasvõi osa) oma toodangut vedama kaugele, marketisse, kes röövellikke tingimusi seab või mujale, siis see ei ole KASU vaid lisaKULU. Aiapidajast mutikesest rääkimata. Talunikud hoopis müüvad oma lautasid ja tehnikat, talude müümiseni välja! See kõik ei ole ENAM jätkusuutlik.
Riigi asi on luua sobiv taristu ja seda võimalikult optimaalselt raha kulutades. Seda saabki teha ainult läbimõeldult. 
Keegi ei kahtle enam selles?
Või kahtleme, et välismaal tegutseti läbimõeldult?

**************************************
Tere!
Mul on rekkameestele palve!
Eestis tasapisi arendatakse taristut, nagu tänapäeval kombeks öelda. Plaanitakse Tartu maantee neljarealiseks ehitamist ja veelgi jugemates soovides teisigi teid. Nagu eelprojektidest näha võib, siis plaanitakse ehitada ka ebamäärase terminiga "parklaid koos puhkeala ja sanitaartingimustega". Mida see täpsemalt kaasa toob, on mulle hetkel teadmata.
Siiski olen märganud teatavaid vastuolusid, näiteks selles, et need alad plaanitakse suhteliselt läbimõtlemata, suvalistesse kohtadesse ja mitmekümnete km vahedega. Mul on väga oluline teada, milliseid häid külgi, aga ka puudusi näevad rekkajuhid Eestis sel teemal? Millised on head näited välismaalt? Kuidas on olukord siin kui seal pesemisvõimaluste, söögikohtade, joogivee ja kõige muuga, mis seondub?
Muidugi võite kirjutada ka karavanituristi või elektriautojuhi või ka lihtsalt matkaja vaatenurgast.
Tänud juba ette! Loodan aktiivset kaasalöömist!
(Minu postitus - Neeme)

Tänud veoautojuhtidele (FB_st) esimeste arvamuste eest!


Rootsi, E4 maantee, esimene metsakas Soome poolt tulles, platsil nimi Aavajoki, wc+infa wc. Laste mänguväljak, pingid-lauad ja muu vajalik.
Foto FB-st.

************

selline parkla normaalse talvel sooja wc, puhta vee ja ideaalis pesemise ning söömis võimalusega parkla kuhu mahub ikka rohkem kui 5 masinat korraga seisma peaks olema iga 40 km tagant

******************

Idee on muidugi asjalik,kuid seda mitte ainult Tln.-Tartu teele vaid ka Tln-Pärnu-Ikla ja ka Tln-Narva mnt.Iga 30-40km.tagant võiks olla parklad mis võimaldavad elementaarseid hügieeni teenuseid soe wc.(mõeldes ka invaliididele ja ka mida regulaarselt koristatakse)puhas vesi,prügikastid mida ka koristatakse ja paha poleks kui söögikoht sinna juurde kuuluks. seda ca.20-30 autole ja kuskil 50-60 km raadiuses peaks olema kindlasti pesemis võimalused dušš või isegi saun korralik söögikoht suurem parkla ja see projekt saaks iiresti heakskiidu. Sellega saaksid paljud inimesed omale töökohti ja olex meeldiv ka autojuhtidele! Julget pealehakkamist!!!

********************

tere! loogiline oleks kui auto sõidaks parklasse ühest otsast ja teisest välja, st., et poleks vaja hakata puksima joonte vahele. ja kui võimalik, siis peaks olema kaitstud teemüra eest. olemas peaksid olema prügikastid, sest ka autojuht toodab prügi. 24/7 avatud korralik vets. ka pesemisvõimalused sooja veega pole liiga palju küsitud. söögikoht oleks ju ka tore. kui on parklaid piisavalt tihedalt( ca 20 km järgi), siis ei pea need ka ülemäära suured olema.

*************************

Võimalusel oleks hea, kui saaks ka ülegabariidilise koormaga seista! Pidev probleem, et pikkusega, laiusega kuskile sööma minna ei saa, pead jätma kuskile laiema kohapeale seisma, et siis saateautoga minna einestama!

Narva poolt tulles, enne Aegviidu peale mahakeeramist, 3,7 kilomeetrit, on viimane parkimis koht! muidugi saab seista ka vana Nehatu platsil, peale Pirita jõe ületamist!'

****************

Neeme Sihv Pesemisvõimalused. Milline võiks olla sobiv hind, juhul kui sellist teenust pakuvad mingid ettevõtted (majutus, pubi vm) sellises peatuskohas?

soomes-rootsis pesemisvõimalus maksab ca 3-5 euri. sõltub mida sisaldab(duss, saun). on kasutusel ka kokkuleppelised ajalimiidid, et mõni ennast sinna ei unustaks smile emotikon enda subjektiivne arvamus on, et ennem olgu tsipa kallim ja korralik kui et solgiauk.

*************

Kui sellist asja ettevõtta,võiks see olla näitex üle eesti ühe ettevõtte business teha kasvõi erinevate varustus astmetega neid hüvesi,see suht kiiresti selekteerib välja mis sobib,mis mitte ja siis step by step liikuda edasi. autojuhid suht suhtlev rahvas ja ino liigub kiiremini kui arvata oskad ja ka negatiivne!

********************

Tegelikult oleks suur vajadus ringteele üks selline suuremat sorti parkla, et kesklinna sadamat ei ummistaks!:
Neeme Sihv Millisele ringteele, kus täpsemalt võiks asuda jne?

Pakun Lagedi ja Jüri vahele! Laevalt tulles, saaks max 1 tunniga parklasse!

 Kunagi tegin isegi visandi valmis, et milline võiks olla see parkla! Miks just sinnakanti, sest see on startimiseks ja maandumiseks parim paik!

****************

Rootsis tegeleb ju metsakatega riiklik Trafikverket, miks ei võiks siis Eestis maanteeamet selle teemaga toimetada..

****************

ja kui rajategi parklaid või siis n.n.metsakaid, siis oleks hea kui kalasaba oleks poolpõiki tee suhtes.ja autod peaks paiknema mitte kabiiniga tee poole vaid metsa poole. s.t. haagiste tagumine ots teepool.siis tekibki juba 13 m haagisega väike müratõke mis selja taga. ja loomulikult eest ja tagant läbisõidu võimalusega ja servadesse võiks jah teha ca30 m pikkused taskud pikkadele vedudele.. miks ma pean puhkeajal veel kuulma möödasõitvate autode müra või lugema neid?? saksas ongi see suur viga et teeäärsed peatuskohad ninaga tee poole ja katsu siis seal puhata kui koguaeg üks undamine käib.üks saksa politsei isegi suurendas kunagi mu trahvi numbrit,et julgesin öelda et parklad valesti tehtud.pidid olema parimad saksa projekteerijad!! ütlesin et pange see projekti autor siia teeäärde magama selle müra kätte-nii kohe väänati mu trahvile 30 euri juurde. edu tegemistes!

(Kindlasti peaks olema võimalusel hekk/metsatukk vahel vms - Minu märkus)

*****************

Muide, see postituse pilt ongi se k6ige hullem n2ide, mida sa otsid...



(meelega postitasin teema just SELLE pildiga. Minu jaoks ongi see koostöö ja ettekujtlusvõime puudumise musternäide Eestis)

***********************

Oleks mul võimalusi ja vahendeid, ehitaks ise ühe korraliku parkla, täpselt sellise mis vaja! Kunagi paari tuttavaga arutasime asja, tegin visandi, kuid jäi asjaajamiste taha pidama!

*************************

No ei saa öelda, et riik peaks pesemisvõimalusi rajama, pigem võiks see olla eraettevõtlus, vb riik võiks mingil määral doteerida seda. Soome ABC ikka erabisnis ju. Aga kõrgete kütuseaktsiisidega siin seda ükski tanklakett ka rajama ei hakka, pigem tehakse automaattanklad.
Neeme Sihv Olen nõus, et riik ei peagi selga pesema. Aga just nimelt looma eeldused, soodustama ja võimaldama
 Kõige parema eeskuju saab Soomest, siis Rootsi ja Saksamaa. Soome ABC on eraettevõtlus aga autojuhtide puhkeruumid koos pesemisvõimalustega, seal on kõvasti õla alla pannud ka ametühing ja autojuhtide jaoks loodud organisatsioon Rahtarit.
MeeldibVasta2 tundi
Neeme Sihv Oluline inf minu jaoks. Rahtarit - kelle poolt see loodud on ja mis on põhieesmärgid?
MeeldibVasta2 tundi


Väga tuntud metsaparkla Rootsis Eestlaste jaoks. Parkla küll väike aga korralik tualett vähemalt. Talvel suisa soojendatud.

****************

no kui riik ei taha raha matta siis võiks vähemalt väikse ettekirjutuse teha neile, kes oma putka püsti löövad, et ruumi olemasolul ei topitaks kohe veoauto sissesõidukeelu märke iga sissesõidu juurde, vähemalt mis suuri trasse puudutavad...
MeeldibVasta116 tundi
Neeme Sihv See käib siis mõne meie pubi vm kohta? Aga ehk on põhjuseks maa vähesus eraettevõtjal? Või läbimõtlemata planeering? Või kellegi bürokraadi sõrmega nõuete järgiajamine, mis ei luba neil ja neil tingimustel rekkaid parklasse lasta?
Neeme Sihv Ahha, väga oluline inf. Ma ei tea paljusid nüansse, aga see päris loogiline võiks olla, et sellised peatumisvõimalused olemas, kasvõi teatud kellaajani öösel!?
 palju neid öösel sõitjaid ikka on, enamasti ju päevasel ajal sõidetakse ja öösel magatakse, kui parkla pisikesi silmini täis pole siis võiks ikka suuri ju lubada sinna ja öösel seda enam, et väikseid pole. Keskused ju ka enamasti ikka 9st või 10st laht...Kuva rohkem

*******************

Soomlaste ABC variant on minuarust ka selles mõttes hea variant, et ei ole ainult suurtele (rekkatele), see koht on tihti nagu kohalik külakeskus. On korralik toitlustamine, väike poeke, korralik parkla. Kohalikele on see tihti ka kogunemise-kohtumise kohaks, olen isegi sünnipäevalauda näinud.
MeeldibVasta216 tundi
Neeme Sihv Tänud! See väga huvitav inf, sest teatud mõttes kattub üks-ühele minu nägemusega asjadest.
MeeldibVasta116 tundi

 Üheülbalist asja ei ole mõtet teha, see oleks juba eos hukule määratud.
.............
Need soome ABC poed on enamasti suuremad kui enamus Eestis alles jäänud külapoode ja see söögikoht on ikka korralik kus käiakse ka lähemalt ja kaugemalt söömas.

Urmas, seal ehk ka kaugemas nurgas lootust ka rohkematele klientidele, kui meil näiteks Kose-Ristil vm?

Niisugused on esimesed kommentaarid. Ja pole midagi parata, ühes asjas saanud veendumud kinnitust. Ükskõik kui head spetsialistid meil oma aladel on, siis koostoimimise, seoste jms koha pealt ollakse sageli väga eluvõõrad. Ollakse kinni mingites mallides, mudelites, visioonides, välismaistes näidetes. Aga meil on oma elu ja omad yingimused. Sh ka kogukondliku elu arendamine. Ja rahalisest küljest tuleb pigem korraga panustada, et keegi saaks ka külaplatsi, mida muidu ehk ootama jädaksegi....

*****************
Aitäh, Sven Lusmägi!


***************
Tere!Nonii siis,Sõidan aastaid juba algusel venemaale sai konteinereid vedada ja seal hakkas juba parkimine paremaks muutuma 90ndate algusel,Tver juures olid väga korralikud parklad ja mujalgi paljudes kohtades ,ma nyyd ei mäleta kas pesu sai pesta aga enda pesemiseks olid korralikud saunad ja korralik köök oli ka seal. praegu sõidan Iiri ja Itaalia vahet. Itaalias on Peaaegu igalpool tanklates autojuhil võimalus käiia dušši all,korralik WC ja ka näksimist saad ka.muidugi kui tahad korralikult süüa siis peab mõne restorani juures pidama ja seda kiirteelt ikka maha sõites.mitmes kohas maksad söögi eest ja see on ka parkimise tasu,seal kohtades on ka Dušši võimalus ja WC,teeäärsed niinimetatud metsakaid on ka itaalias aga seal enamuses ma pole seisnud ja ka tihti peale pole seal ka wc enam avatud.aga seda vist sellepärast et ka autojuhtide seas on sigu kes situvad potist mööda või kõrvale. Prantsusmaa on küll kaetud nii metsakate parkimisplatsidega korralikult kus on ka WC ja hooldab neid maantee amet.iga päev käib koristaja läbi. Tanklates on duššid olemas aga seal enamuses tasulised aga see 2-3 eurikut ei tapa.Asuvad vaheldumisi nii tankla kui parkla ca iga 20-30 km kaugusel, inglismaal metsakaid vähe tanklates saab seista 2 tundi tasuta kui ööbid siis maksad. Iirimaal on öldiselt vähe tanklaid parklatega aga neid tuleb juurde.Kui ma 2004 läksin iiri siis seal polnud suuri kiirteidki aga praegu aina ehitatakse ja tee äärde on ka mõnedsellised parkimis koha moodised asjad tehtud et päris tee peal ei seisa ja magades ei tundu nagu oleksid tormisel merel..

Rootsi on ka väga palju nii metsakaid kus on korralikud WC milles isegi talvel soe sees.ükskord juhtus nii et kui hommikul ärkasin siistahtsin vetsu saada aga meeste omas oli too hetk kinni invaliidide omas magasivad poolakad.

*************************




*******************