Blog Archive

Tuesday, August 16, 2016

Kaire Uusen väärtustest ja hoolivusest.


Tänases Postimehes Kaire Uuseni uus artikkel.


(Postimehe hoolivusega on nagu on, peamine väärtus on raha. Reklaami eest ja igaks juhuks ka lugemise eest....).

Tulin töölt ja et peale kõva tööpäeva (ikka tööd tehes, muuhulgas ka selle nimel, et teistel oleks kergem) oli kõht ikka väga tühi. Läksin pisukesest Selverist läbi ja võtsin lihapallle ja musta leiba ja 3,5% piima (sest "kangemat" polnud) ja rohelist sibulat.....

Nüüdseks siis kõht täis! Aga juba teist korda jääb mulle ette Kaire Uuseni lugu. Seda Postimehes nähes olin põnevil. Millest seekord? Ja kas  ja kui palju ma tema looga "nõus" olen? Kaire kirjutab seekord väärtustest ja hoolivusest. Kuigi ise ta neid sõnu vist ei kasutanudki. ja lugu oli südamest, seda ütles juba loo pikkus. Kuigi vahel öeldakse, et pikk jutt, s.... jutt (ma isegi kirjutan sageli liiga pikalt ja mullegi öeldud), siis....

....ei ole s... jutt! Väga põhimõtteline jutt on! Esimestest lõikudest, mida Postimees lugeda laseb veebis, saab sisust aimu. Tegelikult, kogu jutt keerlebki ühe nüansi ümber, Kaire on selle lihtsalt väga põhjalikult paberile pannud. Nii põhjalikult, et selgitab ühte ja sama asja mitmeid kordi, erinevaid, kuid samas sarnaseid näiteid tuues! No igaühele peaks kohale jõudma!

Kas jõuab? Kindlasti mitte!

 Vastukaaluks leidub aga hulk Ida-Virumaa või Narva venelasi, kes on Eestis elanud venekeelset ja -meelset elu, kuid nimetavad välismaal ennast alati eestlasteks, oskamata sõnagi eesti keelt. Veidi samalaadne lugu on ka meie Venemaal elavate sugulasrahvastega, kes sooviksid Eestisse elama tulla. See on muidugi eestlasele meelitav, kui keegi ütleb, et tundis kohe lennuki pealt tulles Eestiga tohutut sidet, aga tekib küsimus, miks ei teki seda tunnet sadadel tuhandetel nn päriseestlastel, kes elavad üle maailma ja kellel peaks eestlus sügaval veres olema.

See on kõige olulisem lõik minu jaoks! Hoolivuses ja väärtustes on küsimus. Ma ei taha öelda, et prohvet Maltsvetiga või ilmasõja ajal siit läinud oleksid olnud läbinisti hoolimatud! Kaugeltki mitte! Kuid kui nende järeltulijates ei ole uhkustunnet oma maale mõeldes, siis MIDAGI oli sageli ikkagi valesti. Või igatsust! Tagasitulekusoovi. Tänapäevalgi püütakse õigustada seda, et need ja tood ei taha ega kavatsegi tagasi tulla. Siis on ju selge, et enamasti ei tule ka nende lapsed. Joosep Toots läks, õppis mõisavalitsejaks. Õppida on ju mujal teatud mõttes vägagi õige!? Aga ta tuli tagasi. Miks? Raja Teelet nilpsama? Ei, pigem kahel põhjusel. Edendama Eesti elu ja jätkama sugu oma kodus! See teine on tegelikult esimese ajend või tõukejõud. Sest ta TAHTIS tulla!
Hetkel meenus ka see, et niivõrd eriline inimene nagu ka Fred Jüssi sündis mujal, kuid jõudis Eestimaale ja mina ei imesta, et üks targemaid (ja hoolivamaid) eestlasi saab tunda ennast kodus vaid siin. KODUS!

Aga heakene küll. Oletame siis, et on MISKI, mis justkui takistab koju tulemist. Tekitab tõrke, millest on raske üle saada. Aga hooli siis? Oma kodumaast, oma rahvast, oma lastest!? Muide, mõnigi kooseluseaduse räige toetaja on ka öelnud, et ta tahab ära minna, või läinuna, ei tule mingil juhul siia tagasi. miks, seda lugege nüüd juba nende sulest või suust. Aga kas nad peakski tulema? Üldiselt on looduses asjad ikkagi seotud sugutungiga, eesmärgiga saada järglasi. Kui sa neid ei saa või õigemini, ei taha? Miks ma peaksin siis sind siia tahtma? Sest sinus peitub ju mitte armastus, vaid kihu! Kas armastus kodu vastu on olemas? Suhteline mõiste. Egoism on üks asju, mis ei lase hoolida. Ja kui väärtustest ka midagi ei tea, siis "las minna"! Nagu Jorh ütles.
Samamoodi ma ikkagi küsiks, kas mina või kas meie üldse peaksime väga tahtma "koju" tagasi neid, kelle jaoks see pole kodu? Kes häbenevad "seal" öelda, et nad on eestlased. Kõik see, millest Kaire kirjutab, on ju tegelikult karm tõde. Lugeda tasub ka ridade vahelt. Või vähemalt juurde mõelda, mõelda sellest, kuidas sa neid mõtteid ise tõlgendad!

Nonii, see MISKI! Mida siin Eestis tahta? Millele LOOTA? Tulevik paistab ju (osalt) tume!? Ja nii ongi! Sest siin riigis on puudu just nimelt HOOLIVUSEST ja VÄÄRTUSTEST!
. Ja see, et see avaldub tuhandetes, ehk lausa miljonites pisiasjades, teebki kokku selle, et see on SUUR asi! Kas kõik seda mõistavad? Ei, pakuks diplomaatiliselt, et ehk "sixty-sixty", nagu Maahärra ütles. Kuigi ehk on see mõistjate protsent veelgi väiksem, karjuvalt väiksem. Väga lihtsal põhjusel. Kui mõistjaid oleks rohkem, siis oleks ka hoolivust rohkem! Või sisuliselt vastupidi. Üks tekitab või lõhub teist!

Hea sõber Tõnis Palts võttis jälle FB-s sõna. Vähemalt hea FB-sõber on ta kindlasti. Mulle meeldib ja olen seda varemgi öelnud, et tema kõvad plussid on otsekohesus. Julgus välja öelda. Julgus vaielda ja hoolivus arutleda. Suur osa meie (hoolimatutest) poliitikutest seda ei tee. On kindel, et Tõniski hoolib. Mis sest, et me vaated sageli ei ühti. (Ärge nüüd Reps-Jõksi mõelge). Kõiges ei saagi ühel meelel olla. Tõnis seekord ütleb, et:

 Lugupeetud Liisa Oviir, lubage Teile õpetada riigi majanduse ja arengu makroseoseid.
1. Elementaarne on, et käibemaksu tõusu maksavad kinni suurema palgalised ja sellest võidavad tänu riigieelarve sotsiaalsele olemusele rohkem vähemkindlustatud. See, mis vähemkindlustatututele riigieelarve kaudu tagasi makstakse erinevate meetmete kaudu ületab kordades selle, mis nad kaotavad nende jaoks absoluutarvudes tühistest summadest, mis tuleb neil rohkem maksta tänu käibemaksu tõusule. Käibemaksu tõstmine on rikkaks olemise kõige universaalsem maksustamine. Kõik maailma riigid proovivad konkurentsis jälgida elementaarset majandustõde, vähenda otseseid makse ja kompenseeri seda kaudsete maksude tõstmisega. Äärmisel juhul võib teha veel erandeid esmatarbekaupade käibemaksu vähendamise läbi. Te tahate miskipärast liikuda vastupidises suunas. See on ju kingitus konkureerivatele riikidele meie ettevõtjate arvelt!
2. Kunstlik inimeste maale viimine kullatud korterite läbi on Eesti majanduse täiendav koormamine ja seega Eesti ekspordivõime vähendamine. Sellised korterid, mida Te soovitate ehitada, ehitatakse efektiivsete majanduspiirkondade ettevõtjate ja nende töötajate arvelt. See on nende piirkondade finantsilise efektiivsuse arvelt ja seega kogu Eesti konkurentsivõime arvelt. Igas külas ei pea olema autotehast, piisab kui inimesed saavad tegelda maalähedaste asjadega.
Lugupeetud Liisa Oviir, Te olete majandusminister. Kas pole nii?

 Mina kommenteerin, et mitte uuesti kirjutada:

Käibemaksu tõus mõjutab tugevalt väiksemapalgalisi, sest nende jaoks on võimalik ostetavate kaupade ja teenuste "arv" niigi väikseim, see väheneb veelgi. Tulumaksu tõstmine koos tulumaksuvabastuse miinimumi tõstmisega oleks väiksemapalgalistele suur abi. Kas meie eesmärk peab olema rikkamate veelgi rikkamaks saamise soodustamine ja vaesemate suurem rõhumine?
 ----------------------

Liisa Oviir:

 
Hea Tõnis, lubage ma õpetan Teile veidi majandusest ja veidi filosoofiast:). Majandusest- majandusteooriaid on erinevaid. Filosoofiast- õigus on relatiivne, kõik sõltub vaatenurgast. Tõsisemalt rääkides- küsimus on lõppeesmärgis. Lõppeesmärk aitab mõtestada ka vahendeid sinna jõudmiseks. Antud meetme lõppeesmärk on elu, sh ettevõtluse, võimaldamine üle kogu riigi. Kusjuures ma ei ole teadlik ka teistsuguse ühiskondlikku kokkuleppe olemasolust. Olen kuulnud hõikeid, et "kõik Tallinna" aga mulle tundub, et see pole siiski valdav seisukoht:). Lisaks soovitan tõsiselt tutvuda Euroopa elu- ja töötingimuste parandamise fondi uuringuga. Seal on lihtsalt mõistetavalt lahtikirjutatud elamumajanduse seosed teiste valdkondadega, sh kulu riigi majandusele. Ja veel- rohkem tolerantsust, seltsimehed!:). Eriarvamus on vaid erinev arvamus, so võimalus debatiks, mitte "mansplaininguks"

Üks vahekommentaar kelleltki:
 
Austet minister, kas ettevõtlus maal jääb elamisvõimaluste taha? Missugused muud konkurentsieelised tühjas piikonnas tööjõumahukat ettevõtlust edendada siis on? Se ei tule kahjuks selelt veel esile. Näiteks Loksa. Eluasemevõimalused piisavad, ettevõtlus areneb, aga millise tegeliku palga eest naaberriikidest ja mujalt toodud tööjõud töötab. Millist poliitilist eesmärki seesugune ettevõtluse edendamine teenib, milline on reaalne kasu töökohtade loomisel maapiirkondades vs lähim gümnaasium tulevikus 50 km eemal...

Mina:
 
Kõrvalt on hea lugeda. Ma pole siiani kuulnud ühtegi vastust kohaliku elu edendamisel Läänemaalja Hiiumaal seoses rongiliiklusega ettevõtlusministri seisukohalt. Filosoofiline, kuid samas pragmaatiline! Gümnaasiumid mh, nagu Urmas mainis. Gümnasistide sõidutamine bussidega versus rongid ja inimeste maksevõimekus. Kõik on seotud. Kui kaugemas perspektiivis vaadata, siis tähendab Rohuküla raudtee paremat rongide täituvust ka Tartu jt suundadel, pooltühjadest rongidest keila ja Riisipere vahel rääkimata. Või üldse vait olla selle koha pealt, et 5 kallist rongi 18-st vananevad seistes...

Ja veel üks kommentaar minult:

 
Ka nende korterite koha pealt jään ma eriarvamusele. Hea Tõnis Palts, kas oled kindel, et maalähedaste asjadega saab tegeleda "effektiivselt" kui elad linnas? Okei, omad suvilat. Aga ehk on ikka parem, kui sul on KODU? Seda enam, et enamus (neist, kes vaesemas astmes ja kannatavad rikkamate soosimise ehk käibemaksu mittetõstmise läbi) eisuuda praegu kodugi ehitada!? Üürikorter on üks (ajutine) väljapääs! Muidugi tuleb, nagu ikka igal hetkel läheneda asjale individuaalselt. Valgast autoga Tallinna tööle sõitmisel kindlasti mõtet pole, isegi kui maantee on kaheksarealine või rongid kihutavad 200 km/h. Aga töökoha LÄHEDAL maal on elukvaliteet parem, eriti kui ministrid selle nimel vaeva näevad. Kõik ei taha kisa-kära ja ehk soovivad lausa, et lapsed kasvaks, jalad (ja käed?) mullas. Kõik toimub millegi või kellegi arvelt, aga ühtlasem elanikkonna jaotus eestimaal on igas aspektis parem. Kuni riigikaitseni välja! Loodusest (lähedusest) irdumisest rääkimata. Aga jah, kohati asendaks Eestis üürikorterite ehitamise KODUehitamise toetamisega. Tekib ehk ka maal mõni inimene, kelle on vara. Näiteks kinnisvara.

Vaat nõndaviisi! Tõin selle välja, kuna tegemist ju avaliku suhtlusmeediaga ja minu kommentaarid selgitavadki vast, miks see teema seondub Kaire looga. Niisama lihtne see tõepoolest ongi. Kui me soovime kõike näha vaid läbi "raha prisma" ja/või pakkuda inimestele vaid ÜÜRIkodu, siis ongi tulevik tume! Tulevik saab hea olla vaid siis, kui mitte ainult poliitikud või ametnikud ei püüa KÕIGEST HINGEST edendada Eesti elu, vaid seda teeb meist igaüks. Aga kui me ei oska teist inimest enne uksest sisse või lausa väljagi lasta ja/või vastupidi, seda märgata ja selle eest tänada!? Siis me ei oskagi hoolida. Mitte milleski!

Ja miks ma vihjasin, et seda mõistavad (ehk hoolivad) vähesed? Vaadake tänavapilti! Vaadake oma töökohas ringi! Vaadake supermarketis ringi. Vaadake ka suhtlusmeedias! Igal pool ümberringi! Kas nüüd mõistate? Paraku olen siin ääretult karm ja ütlen otse välja - hoolimatud ei mõista. Ei mõista mitte teragi siinsest kirjutisest. Sest seda ei saa mõista, kui sinu sees seda ei ole. Hoolivust ja väärtusi!

Kõht täis ja see on hea. Sest nälg pidi tigedaks tegema. Aga mina ei ole tige. Pigem kurb!

Paar pisiasja veel. Poest ostetud rohelise sibula kasvataja oli sellesse pakendisse pannud ühe ilusa, värske sibula ja ühe, mille võrsed olid "käsivarrejämedused" ja puitunud.

Miks sellel lool selline kaanepilt? Kui mitmel korral olen ma kirjutanud siin, kirjavahetuses ametnikega või suhtlusmeedias sellest, mida me tegema peaksime. Üks pisiasi neist on kaev. Kaev, et oma inimene saaks puhast vette (hoiame siis oma loodust, Pandivere veehaaret ja kõike seonduvat!). Et Eestisse sattuv "minevikueestlane" näeks, et see maa ja rahvas oskab hoolida. Et meie külalised näeks SEDA! Ja kui nad kõik näevad, siis võib siia tulla miljon eestlast või "eestlast". Kelle jaoks on alati tähtsad oma (eelmine) kodumaa ja esivanemad. Olgu selleks siis mistahes riik või mistahes rahvus. Ka need on väärtused. Need ongi väärtused. Juured.

Mis seal ikka. Kes mõistab sellegi pisiasja tähtsust, see mõistab ka kõike seda, miks minnakse ja miks ei tulda. Kes ei mõista, siis püüdke säilitada lootust, vaadake peeglisse ja mõelge! Muud ei oskagi soovitada. Kui just ..... alustaks homsest märkamisega? Hoolivamaks muutumisega?

Artikli eelviimases lõigus mainib Kaire:
Kui Eesti prestiizh kasvaks, siis suureneks uhkus oma rahvuse üle ja eeldatavasti suureneb ka sündivus. Vähemalt on seda kinnitanud Põhjamaade näited. Taanlased on otsesõnu (mina jätaks siit rootslased välja oma väärtustühja lausimmigratsiooni tolereerimisega või need, kes tolereerivad äärmushomoseksuaalide rünnakuid - Neeme märkus) kinnitanud, et sündimuse kasv heaoluühiskonnas on seotud üsnagi palju enesehinnangu, rahvusliku uhkuse ja võimu tundega - kui ma olen vägev ja tore, siis olgu meid ka palju.

Paremini on raske öelda!
Aitäh, Kaire!

Aga ahjaa, sessamas Postimehes on veel üks lugu: Eestlaste tagasihoidlikkusest (vist) tulenevad protsendid!?


Miks? Sest rahuolijad on lollid! Ausalt! Ja miks on lollid? Sest ei saa ju mitte kuidagi pidada normaalseks seda, kui 48% EESTI KODANIKEST PEAVAD MEIE MAJANDUSLIKKU OLUKORDA HEAKS! Heaks sel ajal, kui meil raha kulub sageli ei tea millele ja tulevik ei ole hea! Ajal, kui ravisüsteem on kriisis, kui Maanteeamet jt tõmbavad koomale teenuseid kohapeal, kui politsei ja päästeamet kaovad jne jne. Neid näiteid on tuhandeid! Oleks meie majandus kasvõi rahuldavas seisus, oleks paljud mured lahendatud. On häid näiteid, kuid mõeldes ja vaagides, peaks olema selge, et praegused arusaamad ja praegune suhtumine viivad meid kindlasse kuristikku! Ilmaasjata ei öelda ju KINDLALT EDASI! Ja muide, need, kes ütlevad INIMESE EEST!, oskavad kõige vähem inimestega suhelda ja vältida demagoogiat ja sildistamist! Kas need kaks jõudu ongi need 48%?

Selles Postimehes on veel üks leht!


Telefon: 900 64 25

*******************************

Märkus: Tegemist on automaatvastajaga ja Tele 2 vähemalt teenib 30 senti iga kõne pealt. Äkki oleks seegi hoolivus, kui Tele 2 hoopis LISAKS iga kõne puhul 30 senti puuetega laste heaks?



1 comment:

  1. See riik muidugi ei suuda. Minema peksta tuleks kogu see kamp, kes ei suuda isegi oma rahvast parematele tegudele viia.

    http://online.le.ee/2016/08/17/uha-vahem-eesti-tarbijaid-usub-et-riik-suudab-majanduslanguse-peatada/

    ReplyDelete