Blog Archive

Thursday, August 18, 2016

Logistika ja eestlase palk versus tööviljakus.


Logistikaettevõtteid on meil palju nagu ka kaubandusettevõtteid jm. Foto: on illustreeriv.

Mitmeid vigu meie ettevõtete logistikas nägin juba üle kümne aasta tagasi. Nüüdseks on kogemusi kogunenud rohkem ja võin välja tuua mõned äärmiselt olulised teemad. Oleks eeldanud, et kümmekonna aastaga on lastehaigused välja ravitud, tegelikult on aga nii nagu Baskin ütles: mitte s.... pole muutunud! Mõtlesin seda kunagi hiljem kirja panna, aga mis siin ikka oodata. Elu on täis ootamatusi ja ehk jääbki nii plaanid täide viimata!

Muidugi, nüansse on neis asju nii tohutult palju, et üheski valdkonnas ei ole kõik üks-ühele rakendatav. Kuid üldjoontes on probleemid samad väga paljudel eripalgelistel ettevõtetel, hulgiladudest marketiteni, apteekidest ehituspoodideni. Ja jutt on just neist probleemidest, mis ei lase tööviljakusel kasvada ning seeläbi loomulikult ka palgal. Sest just viletsat effektiivsust ja tööviljakust on paljud arvamusliidrid toonud põhjuseks. Ka suhtlusmeedias. On sellel siis tõepõhi all? Ei ole. Püüan siin mõned nüansid välja tuua. Kuigi sellelgi alal on nii, et kes mõistab asju, see mõistab ka seda juttu. Vastupidistel juhtudel pole vast mõtet lugedagi, sest nagunii see kohale ei jõua....
RÕHUTAN, IGA ETTEVÕTE JA VALDKOND ON ERINEV, SEETÕTTU KÕIK EI PRUUGI "SOBIDA" 100%-SELT!

Mis pon asja alguseks? Sama hästi võiks mõelda, kas enne oli kana või muna. Sest kui keegi tellib kuskilt kauba ja see ongi algus, siis kauba saatja on ju enne "algust"!? Siiski, kauba tellimine on enamuse probleemide põhjuseks. Töötajate (kauba tellijad-kontoritöötajad, kauba paigutajad ja noppijad, autojuhid jt) tööviljakuse määrab sagedasti ikkagi töö kiirus. Iga viga, mis tellimisel tehakse, muudab seda ja mitte null koma protsenti, vaid kardinaalselt! Mõned näited:
Kui mingi firma tellib ükskõik millist kaupa, siis esimene reegel on, et mitte kunagi ei tohiks tellida vähem kui kasti või muu pakkeühiku. Võimalusel. Ja see kehtib tegelikult ka euroaluse kohta. Igasugune kauba laialisorteerimine on TOHUTU ajakulu, olgu siis tegu ühes kastis või alusel oleva mitme tootega vm moel. Nt. ravimite hulgimüügifirma tellib ravimitootjalt 300 nimetust kaupa. Enamasti on ravimite puhul tegu karpide-purkidega kastides. Kui ühte toodet on kastis 96 tükki (või originaali, nagu neid nimetatakse), siis peaks ju olema selge, et neid tellitakse 960 või 4800, mitte 1000 või 5000!? Loogiline? Paraku, ei olnud see selge kauges minevikus ja pole selge nüüdki. Iga kasti vastuvõtmine, kontrollimine (seeriad, aegumised) on kiire tegevus. Niipea, kui tekivad poolikud kastid, aeglustub kauba vastuvõtmine vahel lausa kuni 10 korda! 10 korda!!! Mõelge vaid? Ja mitte ainult vastuvõtmine! sama probleem oli ju ka sellel, kellelt telliti! Sest nemadki pidid kauba kastidest välja võtma, koostama segu- ehk mix-kastid ja kulutama samuti tohutu aja! Kui need oleks üksikjuhtumid, poleks probleemi. Kuid kui võrrelda aegu ja koguseid, siis peaks see logistikutes kananaha ihule tõstma, juhtidest rääkimata. Kui kastikaupa või "tükeldatuna" on näiteks ühe töö erinevus ajas tagasihoidlikult viiekordne, et ehk ajakulu on minut või viis, siis 300 toote puhul on numbrid 300 või 1500 minutit! 5 tundi versus 25 tundi! Uskumatu? Aga nii see on.
Vähe sellest. Siin tuleb mängu järgmisena tellimise sagedus. Kaotad 20 tundi nädalas või kuus, tähendab see lisatöötunde igal tellimuskorral. Seega peaks igati püüdma "venitada" tellimine võimalikult harvaks. Muidugi tulevad siin mängu kauba all olev raha, kaubaaluse pinna suurus, aegumistähtajad jpm. Igal juhul kaotad sa selle iga tellimuse puhul, olenevalt RIDADE arvust. Kui kellegi jaoks on TELLIMUSREAD ehk tooteartiklite arv justkui tõend edukast kaubavahetusest, siis tegelikult näitab see pigem töö organiseerimist halvast küljest. Ning kui tellimusi optimeerib ka mõni arvutisüsteem, määrates näiteks keskmise läbimüügi järgi ära minimaalselt vajaliku tellimiskoguse, ei tähenda see seda, et tellima peaks selle järgi. Arvuti on siin vaid abistav faktor (mis hoolimata kulukusest annab siiski töö efektiivsusele hea aluse), tegeliku tellimiskoguse peab otsustama inimene. Selleks on sageli elementaarne, et tellija tunneb peensusteni lao, kaupluse ja kauba paigutamise vm spetsiifikat. Vajadusel peaks tellimusi tegev töötaja töötama pikema perioodi (nädal, kuu) sisetingimustes, süvenedes iga nüansi põhjustesse! 
Imestama paneb, et seda ka aastate möödudes ei mõisteta!

Järgmisena tuleb mõelda sellele, et sellele ühele tellimusele järgneb teine, sajas, sageli ka tuhandes firma. Seega on tegemist nagu lumepalliefektiga!
Kellel vähegi fantaasiat, peaks see tohutu erinevus pea tööle panema!

Järgmine nüanss on juba nendessamades kastides või muudes ühikutes. Kui kauplustes, apteekides, ladudes, töökodades jm on tavaliselt väga erineva mahutavusega riiuleid, siis riiulite mahutavus on ikkagi alati probleemiks. Näiteks rakendati ühes firmas arvutisüsteemi, mis pakub kauba paigutajale vastavalt tooteartikli kogusele ja mõõtudele optimaalsed riiulikohad. Pole paha! Kuid pahaks muutub see siis, kui see süsteem soovitab ühe kasti jaotada laiali mitmele "sobivas mõõdus" riiulile. Siin peaks taas mängu astuma inimene. Kas ta teeb seda? Sageli mitte!
Lumepalliefekt jätkub. Mängus endiselt tooteartikli seeriad, aegumised jm (kus need olulised), seega tuleb igal korral leida kaubale "ootealal" uus asukoht ehk riiul. Mida väiksem on tellitud kogus ja/või väiksem tellimissagedus, seda rohkem kulub taas aega nii kauba paigutamiseka ja selle ümberpaigutamiseks müügikohale. Seegi ajakulu pole sugugi väike, vaid mõjutab tööaega KORDADES. Ja isegi kui saad paigutada kauba samale riiulile, kus toode juba olemas, on ka see ajakulu. Mida sagedasem kaubatellimine ja mida väiksemad kogused, seda sagedamini pead sa seda artiklit paiguatama, vajadusel tegema selleks ka aeganõudvaid tõstukitöid.
Muidugi mõjutab see omakorda ka tellimusega tegelevate töötajate töökoormust, nii et asjade mittemõistmine mõjutab põhimõtteliselt kogu ettevõtte töötajaskonda.

Käisin proovipäeval Selveris ja mulle piisas ühest päevast, et tajuda ära mitu suurimat probleemi, nähes üksiti ära ka mitmed põhjused ja lahendused. Näiteks saabus mõnepäevase aegumisega kaup kahes jaos. Et kaupa riiulitele paigutada, kulus selleks taas mitu korda rohkem aega, kui oleks kulunud optimaalsete lahenduste korral. Eriti mõjutab paljudel juhtudel asjaolu see, kui riiuleid ei saa täita tagantpoolt, see eriti oluline just aegumiste puhul. Seepärast tuli suur osa kaupadest riiulist välja tõsta, paigutada tahapoole "uuemad" tooted ja teised tagasi panna. Mis juhtus edasi? Järgmine tellitud kaup oli juba kastides ootel, selle paigutamisel tuli kogu seetöö uuesti teha! Vaat et topelt ajakuluga, võrreldes eelmise protsessiga. Ja kolmas mure oli siis, kui mõnda kaupa oli liiga palju ja see ei mahtunud riiulile, seega tuli see tõsta tagasi kastidesse, et mingi perioodi möödudes UUESTI hakata sellesama jamaga tegelema. Aga hommikul ootas sind juba uus tellitud kogus kümnetes kastides....

Marketites ja küllap ka mitmetes teistes kauplustes, laduses jm mängib rolli veel üks asi - sortiment! Millegipärast on meil, eriti kaubanduses, arusaam, et mida suurem on kaubavalik, seda "uhkem" firma. kas aga kuskil on piir? Muidugi on. Nii mõnigi market võike mõelda, kas tal peaks olema müügil 80 nimetust leiba-saia või 200 nimetust vorsti-sinki! Esiteks muutuvad erinevad ketid nii väga sarnasteks ning teiseks mõjutab see isegi toodete kvaliteeti. Kui saia-leiva või vorstitootja teab, et temalt nagunii KÕIK võtavad igast asjast NATUKESE, ei püüeldagi toodete kvaliteedi tõstmise ja prema kvaliteedi/tuntuse poole. Hea näide on Leiburi, Fazeri, Eesti Pagari jt saiad, mis koosnevad pea eranditult jahust, veest ja õhust! Kui ika kett püüaks võtta müügile vaid parimaid tooteid, jääksid halb kaup tootjale kätte. Tulemuseks oleks toodete muutmine või pankrotistumine.
Ketid peaks eelkõige rõhuma omapärale! Tellima taas vähem artikleid ja sortimenti (teatud piirini muidugi), kuid see-eest suuremates kogustes (vaata jutu algust) ning sellega rõhuma oma ettevõtte MAINELE! Sest see tohutu kaubavalik pärsib arengut ja loomulikult ka tööjõu väärtustamist, nii polegi ime, kui tööjõu voolavus on pidev ning lõpuks mõjutab voolavust isegi riigist minema. Lisaks mängib oma rolli kettide arusaam konkurentsist. Konkurentsi ei paranda see, kui marketeid ehitatakse aina rohkem üksteise kõrvale. Raudne reegel ütleb, et see tähendab klientide arvu vähenemist, mis omakorda mõjutab ühe oluliseima faktorina töötajate efektiivsust ning loomulikult ka nende palka! Seda enam, et see tohutu sortiment jaguneb vähemate klientide vahel ning toob omakorda kaasa kaupade tellimise, vastuvõtmise jm aeglustumise.

Logistikas on veel mitmeid teisi olulisi nüansse, kõigist kirjutamine läheks pikaks ja ega ma kõiki ka ei tunne, hoolimata aastatepikkusest kogemusest. Näen ka seda, et kõik see mõjutab omakorda käivet, mainet, ka töötajate suhtumist ja sadu muid pisiasju. Pisiasju, millest sõltub lõpptulemus.

Pean mainima ka alampalga teemat. Marketites jm teenitakse sageli sellele ligilähedast palka ja seda ju tegelikult raske töö eest! Millist suhtumist siis oodatakse töötajalt, kui töötaja näeb, et viletsas tööviljakuses on süüdi mitte tema, vaid juhtkond? Kas see peaks tekitama tahtmist töötada paremini? Või peaks hoopis alustama juhtide palga langetamisest? Muide, tööviljakuse oluline mõjutaja on ka suhtumine. Soov püüda teha tööd nii, et ka kolleegil oleks kergem. Sa ei taha ju, et teine teeks sulle seda, mida sa teisele ei teeks? Töötajate valikul peab peensusteni hindama nende meeskonnatöö võimet.

Kauba tellimused tähendava muuhulgas ka kaubavedajate autode täituvust, rekkaid, kus aluse kõrgus on 10% haagise kõrgusest, ei tohiks üldse näha olla. Aga on ja mitte vähe!

Hetkel on see peamine, mida tahtsin öelda, ehk mõtiskledes  lisan ja täpsustan hiljem siinset teemat. Igatahes on minu jaoks uskumatu, et kõige põhilisemaid probleeme ei ole märgatud pika aja jooksul, juba üle kümne aasta!

Ühes olen ma veendunud - Eestis on 1000-eurone alampalk täiesti mõeldav ja täna kohe! Sellele on vihjanud isegi kaubanduskettide omanikud.
Parimal juhul võib "soodustusi" sellest teha vaid alustavatele ettevõttetele, näiteks maksude vähendamisega vm moel. Ei saa mitte kuidagi pidada normaalseks seda, kui ettevõte tehaksegi plaaniga maksta oma töötajatele (ehk neile, tänu kellele saab omanik kasumi) närust palka, mida sissetulekuks on isegi häbi nimetada. Olgu selleks SOL, kes kasutab ära ettevõtete soovi loobuda oma puhastusteenindajatest, või mõni teine ettevõte. Selline käitumine on häbistav ja oma senise tegevusetusega riik vaid soodustab seda. Kaugesse minevikku on kadunud ka ajad, kui arvamusliidrid ning tööandjad rääkisid töötajate väärtustamisest. Kurb!

Kas iga firma müügiosakonna netilehel on antud ka kaubakogused kastides? Nii palju kui olen seda kogenud, siis pigem ei. Ometi, kliendil peab olema võimalus näha ja selle järgi otsustada, kas saab ehk tellida samuti täis kastiga.
Muidugi on ka teine võimalus. Et tükikaupa ostes tuleb see talle mõnevõrra (kasvõi paari protsendi võrra) kallim, kui kastiga ostes. Sest jällegi, tükikaupa kauba väljastamine ja ka vastuvõtmine on mõlemale mitmekordne ajakulu.

Põhitõed on aga selged. Iga üksuse töötajad peaks osalema "sisetöödel", et saada aimu, millised on nüansid. Sest jutt jutuks, isegi see, kui räägin siin pidevast 3, 5 või isegi 10-kordsest ajakaost, siis need numbrid mitteosalejale ei ütle mitte midagi. Seda võetakse kui ajutist nähet või kohati hoopis virisemist. Tunnetada absurdsust saab vaid MÕTLEV OSALEJA! 

**********************

27. 11. 16

No näed!


Rimi kett teeb ümberkorraldusi. Kuigi kellegi jaoks on see ebamugav, et nii mõnigi market kaob, siis üldjuhul võiks see pigem kasuks tulla. Kas aga sisemised ümberkorraldused puudutavad KÕIKE marketi sees? Kaasaegseid riiulisüsteeme jm? Kahtlane! Seni piisab ju demonstreerimisest, et tehakse ümberkorraldusi, millised need on, polegi VEEL nii olulised. Aga iga ümbertegemine tähendab kulusid. Ehk teha siis kohe korralikult? Või kulutada peagi jälle?

*****************************

22. 12.

ÜLIHEA ARTIKKEL!!!
Mis tõendab, et mul on järjekordselt õigus!


***************************************************

5 comments:

  1. Tuleb kaup rekkaga, lausa väljastpoolt Euroopa Liitu. Ju neil puudus arusaam, missasi see Eesti on. Pool koormat pidi minema kaugele edasi, aga Eesti kaup oli rekka eesotsas ja hullem veel, ilma alusteta. Et keegi ei riski võõrast kaupa puudutada (pretensioonid kauba, pakendi või muu kahjustuse pärast), seisab auto terve öö ootel. Autojuhi tööaeg pole tähtis?

    Hommikul alustatkse koorma eest välja sikutamist. Seejärel kastide alustele laadimist. Kaup, mille võinuks maha laadida 10 minutiga, võtab aega 4 tundi kahe inimese tööd. Ärge unustage, sama toimus tegelikult ka saatja juures, nemad pidid võtma kaubad alustelt, laadima autole ja seegi kestis vähemalt paar tundi.

    Seejärel kauba vastuvõtmine, sorteerimine aegumiste järgi ja muu koos paigutamisega - jälle paari inimese töö mitme tunni jooksul. Kuigi alustel sorteeritud kauba jaoks kulunuks heal juhul vaid tund!?

    Kui 2-4 tundi kestev tööprotsess nõuab kokku 20 tundi tööd, siis peab ütlema, et sul on õigus!

    ReplyDelete
  2. Tänud!

    Väga sarnaseid situatsioone isegi kogenud. Hea tähelepanek! Võid soovida palgatõusu, oled seda väärt!

    ReplyDelete
  3. Hea teema ja oluline!

    Kui mõni väljamaine omanik hakkab rääkima effektiivsusest, siis tormab eestlane ummisjalu ringi, sest ta olla seda sõna kuulnud!

    ReplyDelete
  4. Nii on! Aga miski jääb mõistuses kängu.....

    ReplyDelete
  5. http://m.kasulik.delfi.ee/article.php?id=76246265

    ReplyDelete