Blog Archive

Monday, August 8, 2016

Raudteed tulebki ületada, autot lükates!



See on ülimalt hea näide sellest, kuidas ametnik EI NÄE! Nii hea, et siin tuleb lihtsalt kogu tekst kopeerida, et seda täiega nautida!


Õhtulehe arvamusküljel avaldati 02.08.16 seisukoht, et raudtee-ülekäigukoha ette paigaldatud tõkked on põhjuseks, miks inimesed rattaga rongi ette sõidavad. Kordagi pole aga mainitud raudtee-ülekäigukohale paigaldatud tõkete tegelikku otstarvet, sisaldades vaid jalgratturite harjumuseks saanud väärkogemust tõkete läbimisel.
Kuna raudtee ületamine on juba olemuselt kordades ohtlikum kui sõidutee ületamine, siis on raudtee turvalise ületamise nõuded liiklejatele reguleeritud ka seadustega. Liiklusseadus kohustab jalgratturit ületama raudteed ülekäigukohas ratas käekõrval.
Seaduseandja ja raudteetaristu ettevõtted nähes, et nii jalgratturid kui ka jalakäijad eiravad massiliselt ohutusnõudeid ja ületavad raudteed ülekäigukohal, pööramata mingit tähelepanu lähenevale rongile, tulid liiklejatele appi. Võeti kasutusele mujal maailmas ammu levinud ja praktikas ennast õigustanud tõkked, mis takistavad jalgratturitel ja jalakäijatel otsesuunas raudteele liikumist ning annavad inimestele teada, et siit edasi algab ohutsoon ja tuleb olla väga ettevaatlik. Ratturitele on tõkked piiriks, kust edasi minemiseks tuleb rattalt maha tulla ja ületada raudtee jalakäijana – ratas käekõrval.
Kokkuvõttes on raudtee-ülekäigukoht vaid jalakäijatele ja kui ratturil on soov raudteed sõites ületada, võib ta seda teha raudtee-ülesõidukohal.
Raudtee-ülekäigukohale hooga ja otsesuunas liikumine on tehtud võimalikult ebamugavaks – kuid seda selleks, et jalgratturid ja jalakäijad mugavustsoonist välja tuleksid, ohutusnõudeid täidaksid ja kogu tähelepanu pööraksid võimalikule rongi lähenemisele ning muule raudteest tulenevale ohule. 
Rongi ei ole võimalik kiiresti peatada ja vedurijuht ei saa otsasõidu vältimiseks manöövreid teostada. Sestap tuleb endale teadvustada, et võime langetada otsuse ületada raudtee alles pärast seda, kui oleme veendunud, et rong ei ole lähenemas. Ohutuse tagamine tuleneb eelkõige meie langetatud otsustest ja kõikvõimalikud tehnilised lahendused on vaid abivahendid, mis aitavad turvaliselt sihtkohta jõuda.

Tõsiselt müstiline! 

Kui oled päris aus ja natuke emotsionaalselt, siis on juba ainuüksi nõue, et raudteed peab ületama, jalgratas käekõrval, sõna otseses mõttes ülimalt loll! Põhimõtteliselt samu asju vaieldi ka siis, kui oli jutuks ratturite liiklemine kõnniteel. Muidugi, leidub napakaid, kes kihutavad jalakäijate vahel, leidub neid, kes on omas mullis. Sama probleem on ka raudtee ülekäikudel. Aga rongi alla jäädakse enamasti hoopis seal, kus need paljukiidetud torutõkked olemas. Miks? Olen sellest varem kirjutanud. MKM aga tegeleb torupiirete nõuete kooskõlastamisega Brüsselis, selle asemel et õppida NÄGEMA!


Muide, Tamo Vahemets on ülihästi kursis näiteks sellega, et Laagris on ohutusplakat paigutatud nii, et teatud punktis varjab rongi nägemise. On see normaalne?
Nagu näete blogi piltidelt, on põhjused hoopis muus. OHTLIKES torutõketes ja nende OHTU TÕSTVAST valest paigaldusest!. Nähtavuse puudumisest ENNE torutõkkeid jms. Milles on siis probleem, et Tamo Vahemets, EVR palgal oleva inimesena, EI NÄE?

Artiklis mainib ta, et torutõkked on paigutatud selleks, et takistada "otsejoones liikumist". Tõsi või? Äkki siis vaataks, kuidas need "takistavad"!?


Tore ju? Torutõkked olemas, linnuke kirjas ja.... süüdistame teisi? Oma silmis palki ei näe? Ega näe ka jälgede järgi, et torutõketest sõidetakse OTSE mööda? Mis on nüüd siis ohtlikum?

TORUTÕKKED PEAKS OLEMA TUNDUVALT SUUREMA VAHEGA JA KATMA ÜKSTEIST VÄHEM! SELLEKS, ET NENDE VAHEL SAAKS (SOOVI KORRAL) KA SÕITA JA OHUTULT! MITTE VAHTIDES, KUIDAS LÄBI PÄÄSEDA, OHUTULT, VAID MÕISTES, ET RAUDTEE ON EES NING TÄHELEPANU PEAB TERAVDAMA! SEE ON IGA INIMESE ENDA MURE!
EHK NAGU AUTOR ÜTLES, KOGU TÄHELEPANU PÖÖRAKS RONGILE! MITTE KÕRVALISTELE ASJADELE!

Puust ja punaseks!?

Olen Eesti Raudteele ja ka OLE-le korduvalt tähelepanu juhtinud tegematajätmisetele ja valedele otsustele. Lootusetu! Jätkatakse raudkindlalt lolluste kursil, rääkimata sellest, et omi vigu tunnistada. Sellesama blogi postituse puhul tuleb meelde ka Raasiku ülesõidu fooride olematust nähtavusest. Muidugi, autojuht pidanuks ju autot käekõrval lükkama......


Või tuletaks teist lugu meelde? Mitu aastat läheb aega, et õpitaks NÄGEMA?


Küll on süüdi päike või veel sada asja. Aga mitte hoolimatus, silmade kinni pigistamine, ükskõiksus, oma toolist kinni hoidmine, demagoogia jms asjad!?
Kas Tamo Vahemets või keegi teine MKM-st ja EVR-st on kunagi tunnistanud oma vigu ja eksimusi? Esimese pauguga ei tulegi meelde....

Kui aga mõelda, kuidas on lahendatud asju mõistusega, siis võrrelge palun! Ja leidke 10 erinevust!?


Vot nii!

Ahjaa, signalisatsioonis ma seekord rääkima ei hakka. Eks ta oleks ka suur lisakulu, kuid paljudel ülekäikudel võiks see olla küll.....

No comments:

Post a Comment