Blog Archive

Thursday, September 29, 2016

101 avalik pöördumine RB teemal.


"101 kiri"
---------------------------
Eesti rahva ja maa tuleviku nimel tuleb peatada Rail Balticu rajamine kavandatud kujul!
Avalik kiri Rail Balticu kohta
Tundes muret ja kaasvastutust Eesti tuleviku ja ruumilis-geograafilise arengu pärast, soovime, et Riigikogu ja valitsus langetaksid vastutustundlikke ning riigi ja rahva kestlikkusele suunatud otsuseid asjades, mis määravalt puudutavad Eesti maad ja Eesti kestmist.
Arvestades Eesti geograafilist ja geopoliitilist asendit, pole kahtlust, et vajame Euroopaga ladusaid ühendusi nii energeetikas, mere-, õhu- ja maismaatranspordis kui mujal. Seetõttu on mõistlik ka senisest palju parema raudteeühenduse loomine Kesk-Euroopaga ning võimalusel ka eurolaiusega raudtee pikendamine Eestisse läbi Baltikumi. Seda suurprojekti tunneme Rail Balticu nime all.
Rail Baltic on kolossaalne projekt, mille teostamine ja toimivana hoidmine nõuab väga suuri ressursse ja mis tahes-tahtmata muudab Eestis mõndagi. On selge, et niisugust projekti tohib ellu viia väga vastutustundlikult, kaaludes kõiki plusse ja miinuseid, mitte lihtsalt saadaoleva euroraha kulutamise pärast. Praegu plaanitud ja reklaamitud kujul ellu viiduna seab Rail Baltic ohtu nii meie riigi sidusa ruumistruktuuri kui olemasoleva elukeskkonna.
Avalikkuse ees on Rail Balticuga seoses seni rõhutatud kaht aspekti: esiteks öeldakse, et sellest sünnib moodne ja kiire raudteeühendus Euroopaga, ja teiseks, et selle rajamine makstakse suures osas kinni Euroopa rahaga. Sellega piirdumine annab kogu projektist aga väära ettekujutuse: tegelikkuses on Rail Baltic Eesti mõistes enneolematu koloss, tegu ei ole kaugeltki mitte süütu ümbrusesse sulanduva, tavapärase raudtee mõõtu rajatisega. Seetõttu on kahetsusväärt, et see, mida Rail Balticu ehitamine veel ja päriselt endaga kaasa võib tuua, on jäänud avalikust arutelust suuresti kõrvale.
Kui vastuväiteid ka esitatud on:
- et pikemate vahemaade taha reisimiseks pole raudtee tänapäeval konkurentsivõimeline, 
- et kaubavedude maht põhja-lõunasuunal, kaasa arvatud võimalik transiit, oleks tühine, 
- et ka juba ehitamise ajal oleks Eesti riigieelarvest võetav osa ülemäära suur (üle poole miljardi euro), lisaks sellele jääks tulevikus kogu taristu meie ülalpidamisele, 
- et euroraha kiirustades kulutamine tarbetu suurobjekti rajamiseks lihtsalt põhjusel, et see on saadaval, on lühinägelik, 
- et peaksime jääma käigus hoidma kaht peaaegu paralleelset raudteed Tallinna ja Pärnu vahel: lisaks Rail Balticule olemasolevat lähirongide tarvis,
- et uus raudtee, selle veerem, remondivõimekus jm oleks senise raudteestruktuuriga ühildamatu,
- et rajatav raudtee koos teenindusmaa ning mitme meetri kõrguste piirdetaradega lõhestab Eesti põhjarannalt kuni lõunapiirini enneolematu barrikaadiga,
- et Rail Baltic lõikab läbi inimeste liikumisteed, sulgeb kõik teed ja rajad, suuremate teede puhul tuleb ületus korraldada viaduktidega, mida on vaja vähemalt 80,
- et rajatav kunstlik vall saab ületamatuks tõkkeks loomade liikumisteedele ja see võib saada saatuslikuks asurkondadele mõlemal pool valli; eriti läänepoolses Eestis võib sattuda ohtu mõnegi loomaliigi püsimajäämine,
- et ehitus tekitab enneolematu nõudluse meie liiva-, kruusa- ja paevarude järele, mis on kaugel ressursside mõistlikust ja säästlikust kasutamisest,
- et ehitusmaterjalide hind nõudluse suurenedes kasvab ja tõstab sedasi ka muude (maan)tee-ehituste hinda kõikjal Eestis,
- et uue raudtee ehitusega on võimalikud ehitusettevõtted hõivatud aastaid, mille jooksul mujal Eestis (raud)tee-ehitus ja -remont paratamatult kannatab,
- et uue trassi rajamine tähendab enneolematut maade võõrandamist ja kokkuostu,
- et uue trassi ümbruses kaotab kinnisvara oma hinda, tekivad müra-, reostus- ja liikumisprobleemid,
- et trass lõhestab väljakujunenud asustusstruktuuri ja maakasutust,
- et pole analüüsitud, millist ruumilist mõju trass endaga kõige laiemal tasandil kaasa toob,
- et „ülikiirraudtee“ ehitamisel Eestisse pole mõtet, kuna Leedus ja Poolas on samal trassil äsjarenoveeritud tavaline 120 km/h raudtee,
- ja lõpuks on väidetud, et kogu Rail Balticu tasuvusuuringu teinud firma AECOM ega tema esitatud arvutused pole usaldusväärsed,
tundub, et avalikkusel lihtsalt ei ole olnud mahti veel Rail Balticu üle sügavamalt järele mõelda. Suurprojekti elluviimisele peaks eelnema ühiskondlik konsensus, praegu tundub asi edenevat aga ühiskondliku apaatia tõttu. Arutelu on jäänud soiku, kuna inimeste tähelepanu on hõivanud mitmed päevakajaliselt erutavad teemad, mille mõju Eesti tulevikule pole sugugi nii määrav kui planeeritav Rail Baltic, mis kavandatud kujul muudaks Eesti maastikku, väljakujunenud ruumistruktuuri ja elukeskkonda põhjalikult. Rohkem kui küsitav on Rail Balticu projekti säästlikkus ja praegu plaanitaval kujul kujuneks ta ühtlasi raskeks koormaks avaliku sektori eelarvele.
Tuleb ka tõdeda, et sellel hiidvallil ei saa tihedat rongiliiklust kunagi olema. Kohalikke reisijaid siin vedada ei saa, sest peatusi pole, Berliini keegi rongiga sõitma ei hakka ning kaubavedude maht põhja-lõuna suunal pole märkimisväärne.
Pole ühtki põhjust, miks üldse peaks tegu olema kiirraudteega, kuna Euroopasse sõit võtab ka ülikiirrongiga nagunii ebamõistlikult kaua aega, ning kaubarongide kiirust pole ka praeguses Rail Balticu projektis kavas kasvatada suuremaks kui 120 km/h.
Eesti rahva ja maa tuleviku nimel tuleb peatada Rail Balticu rajamine kavandatud kujul!
Selle asemel tuleb kiire raudteeühendus Euroopaga sisse seada vastutustundlikumal ja säästlikumal viisil. Nimelt, kui meil on juba euroraha käeulatuses, et Eesti Euroopaga eurolaiuses raudteega ühendada, siis tuleks lihtsalt ehitada Tallinnast lõunasuunas minevad praegused raudteed ümber eurolaiuseks, vajadusel kahe rööpmepaariga teeks. Tulemusena saame raudteeühenduse ligikaudu sama tulemusega mis praegu kavandamisel olev Rail Baltic, ainult selle vahega, et ülikiirraudtee asemel oleks lihtsalt hea ja kiire ühendus. See ei lõhuks keskkonda, ei ammendaks maavaravaru, ei lõhuks inimeste ega loomade liikumisteid ja elupaiku, ei nõuaks lõviosa teede ehitus- ja hooldusrahast, ei vajaks hiiglaslikke maaoste ja konflikte omanikega, ei kahjustaks inimeste elukeskkonda ega vähendaks omandi väärtust, ei vajaks kõikide ristumiste kahetasandiliseks ehitamist, oleks rentaabel – kuna senised peatused, teed ning toimivad ruumimustrid jääksid paika jne. Lõpuks, kui meil juba peab olema kahe eri laiusega raudteed, siis oleks ka terve Eesti raudteevõrk loogiline – ida ja kagusuunas oleks laiarööpmeline raudtee (Tapa, Narva, Tartu), kuna lõunasuunas (Viljandi ja Pärnu) läheks siis Euroopasse kitsam eurolaiusega tee. Tõsi, sõidukiirus sellel raudteel oleks 120-160 km/h, aga Tallinnast Pärnusse jõuab ka nii tunniga, mis on ainult 15 minutit kauem kui praegu planeeritava Rail Balticuga. Mille nimel siis hävitada nii paljut?
Me soovime, et Eesti saaks ja jääks maaks, mille eluruum moodustaks loomuliku terviku. Soovime, et Eestile oleksid tagatud ladusad ühendused Euroopaga, mis ei ohustaks ei Eesti inimest ega loodust, ei ohustaks Eesti tulevikku ega jätaks unarule meie siseriigi raudteid, mille kaasajastamine pole vähem tähtis kui raudteeühenduse parandamine muu Euroopaga.
Oleme veendunud, et praeguses faasis on hea tahtmise korral Rail Balticu projekti ja kontseptsiooni muutmine jätkuvalt võimalik. Terve mõistuse nimel tuleb praegused Rail Balticu arenduskavad ümber vaadata ning suurehitise ettevalmistustöö, selleks taotletavad rahalised vahendid ja loodud ühisettevõtte energia suunata ümber olemasolevate raudteede rekonstrueerimisele.
Eestimaa sügises 2016
Anzori Barkalaja, Anne Daniel-Karlsen, Jaan Einasto, Eenok Haamer, Lehte Hainsalu, Vootele Hansen, Toomas Haug, Mati Hint, Indrek Hirv, Aapo Ilves, Kärt Johanson, Jaak Jõerüüt, Arvo Järvet, Toomas Jüriado, Fred Jüssi, Mart Jüssi, Ain Kaalep, Jaak Kangilaski, Mihkel Kangur, Jaan Kaplinski, Ülle Kauksi, Toomas Kiho, Mart Kivastik, Ülo Krigul, Hasso Krull, Kalev Kukk, Toomas Kukk, Kalevi Kull, Mihkel Kunnus, Marju Kõivupuu, Urmas Kõljalg, Tõnis Kõrvits, Tõnu Kõrvits, Tõnu Laigu, Karli Lambot, Anu Lamp, Raho Langsepp, Peeter Laurits, Jüri Leesment, Marju Lepajõe, Leida Lepik, Märt-Matis Lill, Pille Lill, Silvia Lotman, Viivi Luik, Tõnis Lukas, Regina Lukk-Toompere, Valdeko Lukken, Alo Lõhmus, Asko Lõhmus, Maarja Lõhmus, Heino Mardiste, Raik-Hiio Mikelsaar, Valdur Mikita, Sulev Mäeltsemees, Tõnis Mägi, Peeter Oja, Mart Orav, Taavi Pae, Peeter Pere, Aare Pilv, Martti Preem, Margus Punab, Ivar Põllu, Peeter Päll, Tiit Pääsuke, Juhani Püttsepp, Rea Raus, Elisabet Reinsalu, Hendrik Relve, Jaan Riis, Tiit Riismaa, Jaanus Rohumaa, Riina Roose, Remo Savisaar, Jüri-Karl Seim, Kalev Sepp, Gennadi Skromnov, Kärt Summatavet, Marek Tamm, Tõnu Tannberg, Andres Tarand, Urmas Tartes, Ene-Margit Tiit, Toomas Tiivel, Tiia Toomet, Kalle Toompere, Hans-Voldemar Trass, Helena Tulve, Jaan-Eik Tulve, Leelo Tungal, Erkki-Sven Tüür, Jaak Uibu, Jaan Undusk, Tiit Vaasma, Maarja Vaino, Heiki Valk, Kalle Vellevoog, Kaupo Vipp, Peeter Volkonski, Hannes Võrno


Roheliste 2015. aasta valimisprogrammist: Toetame loodust ja raha säästvat RailBaltic arendust: suuname selle olemasolevasse transpordikoridori, mis kulgeb Tallinna, Tartu ja Valga kaudu ning elektrifitseerime esimeses etapis raudtee kuni Tartuni. Teeme rahvusvahelist koostööd Tallinn-Helsingi tunneli rajamiseks, mis annab meie majandusele hoopis teised arenguvõimalused.

*****************

http://arvamus.postimees.ee/v2/3854903/avaliku-elu-tegelaste-poeoerdumine-eesti-rahva-ja-maa-tuleviku-nimel-tuleb-peatada-rail-balticu-rajamine-kavandatud-kujul?_ga=1.13862579.588936872.1474028887

*******************

Vägagi õigekülgne lahendus ja mõttekäik. Olen rõõmuga valmis oma  nime 102-na alla panema!

Muide, sealmainitud laiuste teema annab võimaluse mitut pidi kombineerida.  Eeldades, et RB alla tuleb euroraha, siis on minu pakutud RB variant teatud mõttes väga hea lahendus Sest kui tahakski teha RB eurolaiusel, siis saab seda hea tajhtmise juures teha ka Tallinn - Riisipere lõigul. Soovi korral sama ytargalt kui leedukad. Tõsi, seal remont tehtud ja nadi teha uuesti, aga mis parata. Nii saaks Riisipereni minna kahelaiusega raudteega. Tallinn-Pääsküla naguni pole just kõige paremas "vormis", kuigi uus remont tähendaks jälle asendusbusse ja muud, mis reisijate arvule hästi ei mõju. Kuid võimalus on. Teine võimalus tekib heas mõttes sellega, et korda saaks seni üheteelised lõigud  Blokkpost 89 km ja Keila vahel ja seda siis eurorahade toel. Iseenesest on see vägagi vajalik, eriti Haapsalu raudteed silmas pidades, sest see annab hea läbilaskevõime.

Wednesday, September 21, 2016

Raudteel toimub kuritegu!



*************************

22. 09. 16

Tänases Maalehes intervjuu presidendikandidaatidega ja nagu arvata oli, siis teatud seltsimehed neist toetavadki EL-i ja meie maksumaksjate rahade laristamist. Ju on siis omad huvid mängus! Sest mõtlemisvõime puudumist nende puhul ju oleks naiivne arvata?

Sibulatee puhvetites.

http://llooduseblogi.blogspot.com.ee/2016/09/sibulatee.html

 

Thursday, September 15, 2016

Septembri kolmas nädal - pähkliajust süüdimatuseni.


Ei saa tegelikult kurta, et elu oleks igav! Heiti Hääl äsja hõikas midagi poliitikute pähkliajude kohta. Transiidi kadumisega seoses ja selega seotud 500 miljonilisest kahjumist. Muidugi on ta pettunud just selle peale, et tema firma ja transiidiäri üldse kaotab selle summa! Kas see, et riik ise ka kaotab, huvitab ärimehi? Seda teada ei saanud, sest Äripäev rohkem lugeda ei lase. Nojah, reklaamirahadest ei pruugi piisata, seega.... Tühja kah.
Pähkliaju pole muidugi mingi poliitikute omapära. See puudutab ka rattureid, autojuhte ja jalakäijaid, ametnikke jne. Küllap kõiki valdkondi. Muidugi oleks tore lugeda mõnda põhjalikku uurimust, et kelle hulgas kui suur see protsent on!?
Sõidan ise sageli rattaga. Minu jaoks on kolm põhilist asja selle juures: helkurvest, peegel ja teisele liiklejale mõtlemine. Mitte et ma jalakäijana ei mõtleks! Otse loomulikult ei torma ma ülekäigule, näiteks siis, kui autovool möödumas, aga viimane (või üksik) auto peaks minu pärast peatuma. Täna oli aga eriliselt koloriitne minut kõnniteel. Kõigepealt panid vuhinal kahelt poolt mööda tibi, kutt ja papi. Polnud neist kellegi jaoks oluline kella tilistada, saab ju ka külge maha sõites mööda. Pähkliaju noh. Aga seejärel tuli tandem (pildil), kes juba kaugelt, sageli ja rõõmsalt tilistas! Hullem veel - kui selgelt kõrvale tõmbusin, siis öeldi isegi AITÄH!!!

Rongis lugesin aga Postimehest (netist ei saa ju) ja seekord ma lehte rongi ei jätnud. Sest mõndagi on vaja sealt tsiteerida.
JUBA PEALKIRI ISE ON MIDAGI VÄÄRT!


Tule taevas appi! Minister Ossinovski väljaütlemisi siinkohal ei saa just pähkliajuga seostada, siin on tegemist millegi muuga!

On kavas kehtestada haigus-, hooldus- ja sünnitushüvitistele lagi, mis oleks seotud keskmise palgaga. Nagu vanemahüvitise puhul. Haigekassa nõukogu koosolekul ei jõutud aga kokkuleppele, kas lagi peaks olema kaks- või kolm keskmist palka. Ooosinovski ise toetab kolmekordset, sest sama on ka vanemahüvitisel. See juba vana teema ja ega pähkliajusid ega paljusid teisi huvitagi, et mitte ühelgi neist pole PÕRANDAT!  Põrandat, mis oleks ka seotud keskmise palgaga. Üldse olevat see küsimus tekitanud elavat arutelu ja vaidlusi. Miks? Mitte sellepärast, et see lagi on liiga kõrge, pigem vastupidi. Sotsist minister (sotsid ju üleüldse aina rõhutavad, et nemad hoolivad ja seisavad kõige rohkem INIMESE eest! Kas jõukate või kõikide? Kõikide puhul näitas asja ära 800-eurose alampalga lubamine ja pea 2 korda väiksema nimel koalitsiooni trügimine. Aga nüüd? Kas vanemahüvitise lagi väheneb? Kus sa sellega, ka muud "laed" tahetakse samale tasemele viia. Miks?

"KUNA HÜVITISTE PUHUL ON ESMANE EESMÄRK SÄÄSTA INIMEST HAIGUSE AJAL VAESUSESSE LANGEMISEST, ON SEE OMA OLEMUSELT ÕIGUSTATUD", ütles minister! Järelikult siis ka vanemapuhkuse ajal. Kas mõnisada eurot sellistel puhkudel on ka normaalne? VAESUSPIIR on siis KOLME KESKMISE PALGA juures?

Kuna aga sääst sellest meetmest on vaid 400 000 euro kandis, siis ministri arvates vaevalt Riigikogu sellega kiirendatud korras menetleks. (!?) Nojah, minu arvates (ja minu jaoks täiesti piisavalt) piisaks ka ÜHEST keskmisest palgast, et mitte vaesusesse langeda. Aga näe, sots seisab INIMESE (!?) eest???

Nii et vanematoetus tuleb kehtestada kindla summana, HOOLIMATA palgast ehk siis näiteks ühe keskmise palga ulatuses! Või hoopiski mediaanpalga? Selle, milles rohkem ja vähem saavad pooled inimesed. Haigushüvitis peaks aga samuti olema üks keskmine palk. Ka alampalga saajatel......

Muidugi on sotsid ka Margus Tsahkna kandadel.


Ühisel jõul ja nõul püütakse Eesti riiki hävitada. Ma ei tea, kas siingi pähkliaju põhjuseks või mitte. Pigem arvan, et see on enamjaolt sihilik tegutsemine. Eesti riigi püsimajäämise alus on meie oma inimene. Mitte see, kes sellise käitumise peale Eestist jalga laseb. Vaid selle, kes siia jääb ja tahabki jääda. INIMVÄÄRSES elukeskkonnas. Ka suhtlusmeediast on näha, kuidas just sotsid ihust ja hingest, nagu käsib Barbi Pilvre manifest - VERI, MULD JA RAHVUS on madalad instinktid - näevad Eesti tulevikku ainult massilise võõramaalaste toomise toel. Neil pole ju tõenäolist ootust inimväärse palga järele. Kui neil küsida aga konkreetselt oma rahva hoidmise kohta või ka selle kohta, miks ikkagi eestlase tööviljakus nii madal on, siis räägitakse kas aiaaugust või ei vastata üldse. Pähkliaju? Ma ei tea! Muidugi, Tsahkna ise vist tahab IRL-i ikka täiega põhja lasta! Sest näe, vindub teine veel!

Pärast mitmekordset küsimist sain ka vastused mõnele küsimusele MKM-lt. KIK ei ole veel vist vastanud.


Neeme J. Sihv kasutajale Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Millal siis ikkagi töötegemine muutusi hakkab tooma?


Blogi loodusest ja ka paljust muust Eestimaal. looduseblogi@gmail.com Vaadake ka eestimaablogi.blogspot.com eestimaablogi2.blogspot.com Neeme
llooduseblogi.blogspot.com|Autor: Neeme Sihv
Neeme Sihv Ülenurmel ei toimunud midagi ei eraettevõtja ega riigiettevõtete ja - asutuste poole pealt. Nüüd Jänedal taas laat, aga rongid vuhisevad mööda. Paunveres vangutaks isegi Kristjan Lible pead, kui teaks, et Suur Paunvere Väljanäitus ja laat ei soovi rohkem külastajaid ning riik ei aita ettevõtjaid ega püüa keskkonda hoida!
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Tere! Täname küsimuse eest! Jänedal peatub rong 8 korda päevas mõlemas suunas ja nendega oli laadale minek ja tulek mõistlikul ajal tagatud. Jänedalt sõidavad mööda ainult Tallinn-Tartu kiirrongid. Iga Eestis toimuva laada või muu ürituse jaoks ei ole mõistlik rongide sõiduplaani muuta, sest see toob kaasa ka teiste rongide sõiduplaani muudatuse.
Neeme J. Sihv
Neeme J. Sihv Tänan! Kahjuks ei olnud paremat vastust lootagi ja see teeb kurvaks.
1. Riigi kohus on ettevõtlust toetada, samal ajal tagades porgandites võimalikult maksimaalse kasutajate arvu. Või transiidi vähenemine ja maksumaksja osakaalu suurenemine on tühipal...Kuva rohkem
Neeme J. Sihv
Neeme J. Sihv 3. Ning millest Te lugesite välja, et IGA ürituse puhul peaks rongid kuskil peatuma?
*************************

Neeme J. Sihv kasutajale Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Turismiinfopunkt? Kassad? Ootesaal? Politseipunkt? See on ju jaamahoone ja pealinna visiitkaart!? Või taas ei huvita riiki inimene?


Balti jaama ajaloolises raudteepaviljonis toimuva kapitaalremondi käigus lammutas jaama haldav Go Kinnisvara paviljoni 2001. aastal ehitatud teise korruse ning tõi…
delfi.ee|Autor: DELFI





Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Tere! Kassad ja ootesaal on Balti jaamas olemas ning tagavad reisijate esmased vajadused. Politseipunktid ei kuulu MKM-i haldusalasse ja meie nende avamise üle ei otsusta. Lisaks tuleb arvestada, et ükski suurem hoone Balti jaamas ei kuulu riigi omandis olevale ettevõtjale, mistõttu ei saa riik ka nende kasutusotstarbe üle otsustada. Samuti võib märgata tendentsi, kus reisijad vajavad üha vähem piletikassat ja ootesaali, vaid ostavad pileti internetist või rongist ning lähevad jaama saabudes otse rongile.
Neeme Sihv
Neeme Sihv Tänan! Kas pealinna visiitkaart, mis turismi arenguga muutub aina olulisemaks (maine tekitajaks) peab tagama vaid esmased vajadused? Piletite ostmine võib küll (ajutiselt?) mõnevõrra väheneda, samas tullakse aina rohkem infot küsima, eriti kui jaama infosüsteemid on ürgaegsel tasemel. Isegi inglise keelset infot ei suudeta tagada! Lisaks on vaja just vaksalis TURISMIinfopunkti! See, et politsei ei ole MKM-i rida, ei päde, sest reisijad ja nende turvalisus siiski peaks olema ka MKM-i, Elroni jt huvialas. Muide, rahvusvaheliste rongide kassa peaks ka asuma "inimlikus kättesaadavuses". Küll aga kahtlen, kas hoonete haldajal on vahet, millise hoone või ruumide eest ta kasutustasu saab.
Ülo Mälgand
Ülo Mälgand No mingit sellist vastust ma enamvähem ootasingi. Juhiks siis ministeeriumi inimeste tähelepanu sellele, mil moel meie naaberriikides suhtutakse rongireisijatesse. Kõigis ning rõhutan - KÕIGIS meie lähiriikide pealinnades on korralik vaksalihoone, milles ootepaviljon rongireisijatele, ning lisaks täiemõõduline teenindussfäär. Sellist jama pole isegi meist kaugemates pealinnades märganud,. et riigi peavaksaliks on mingi selvekaupluse eeskoda. Täna on tegemist Eesti riigi kohutava häbiplekiga, millele Neeme Sihv ka õigustatult tähelepanu juhib. See, et fotol olev ajalooline jaamahoone riigi poolt maha parseldati on ise juba äärmine häbiplekk. Hoone tuleks kindlasti riigile tagasi osta ning taastada Tallinna jaamahoone tema ajaloolises tähenduses. See väide, et inimesed vajavad aina vähem ja vähem ooteruumi, ei päde. Ma olen sügavalt veendunud, et ametnik, kes midagi taolist väidab, pole ise vähimalgi määral olukorraga tuttav. Ametiauto aknast paistavad mõnedki asjad läbi kõverpeegli. Miks näiteks Soomes, kus keskmine asustustihedus on meist veel ligi poole väiksem, on säilitatud paljudes väikejaamades hoone funktsioon ooteruumina? Põhjus on lihtne - põhjamaa.
Neeme Sihv
Neeme Sihv Ühes asjas eksid, Ülo. Mitte ainult kõverpeegel pole põhjuseks, vaid põhjamaa tingimustes aeg-ajal aken ka jäätub, nii et isegi peeglit ei näe!
Ülo Mälgand
Ülo Mälgand Tulen tagasi algusesse - hoone, mille erafirma nüüd taastas on 1963. aastal avatud linnalähirongide terminalina, seega otseselt mõeldud reisijate teenindamiseks. Nüüd, mil hoone on täiturust puhastatud, pole üldse kaksipidi mõtlemistki - tuleb taastada vaksalihoone esialgne funktsioon ning riik peab selle asja enda kätte võtma, koostöös eraettevõtjatega. Selline absurd, nagu siin praegu toimub, tõsiselt häbistab Eesti Vabariiki, minister ja tema alluvad peaksid sellest ükskord aru saama. Ma tõesti ei viitsi jälle hakata siia panema fotosid meie naaberriikide pealinnade vaksalihoonetest ja Eesti riigiametnikele meelde tuletama nende funktsioone.
Neeme Sihv
Neeme Sihv Aga see-eest me jõuame viie rikkama hulka!
Ülo Mälgand
Ülo Mälgand Me oleme juba jõudnud 5 kõige lollima hulka. Või kuidas nimetada neid ühes standardis ooteplatvorme, kus megadisainiga istepingid tehti ... metallist. See ametnik, kes sellise asja üle otsustas tuleks panna 25 kraadise pakase käes sinna hambaid plagistama. Las istub ja mõtiskleb selle üle, kuidas inimesed maakohtades ostavad pileteid internetist ja nad ei vaja rongi oodates mingit tuulekaitset.
Neeme Sihv
Neeme Sihv Olen oodanud 20 külmakraadiga kaks tundi teivaspeatuses rongi. Info oli puudulik ja sedagi piskut sain vaid tänu "tutvustele"!

**

 Külli Leppik Kui kogu rahvale vaksal tehtaks, siis ju mingit kasumit ei toodeta, eraomanik aga tahab money, money, money - see kõige tähtsam või müüb linnale tagasi miljoneid küsides, nii see kahjuks meie riigis käib

Neeme J. Sihv
Neeme J. Sihv Riik maksab ju nagunii ka teises hoones oleva ooteruumikese eest! Ja turist toob ka raha riigile, seega on vaja ka turistile midagi anda.
Ülo Mälgand
Ülo Mälgand Ametnik poeb mõnusalt selle taha, et "ükski suurem hoone Balti jaamas ei kuulu riigi omandis olevale ettevõtjale". No ja mis siis, et ei kuulu? RailBaltic-u jaoks kavatsetakse kasvõi pool Eesti eramaadest kokku osta või veelgi hullem - seaduse jõuga üldse pooltasuta käest ära võtta. Nüüd Balti jaamas üks maja omandada on äkki sedavõrd suur probleem? Muidugi on küsimus ka poliitilistes prioriteetides, sest ministri haldusalas ei toimu midagi ministri teadmata. Kui Parts poleks Elektriraudtee algatatud rongipargi uuendamise kampaaniaga kaasa läinud, sõidaksid meie raudteedel endiselt akendega prügikastid. Seega sõltub kõik kindlasti ka ministri ja kantslerite tahtest või mittetahtest. Muide, ma ei räägi ilmaasjata raudteejaama tähtsusest ka turismi seisukohalt. Olles pidev suhtleja nii Inglismaa kui Saksamaa raudteefoorumites, olen juhtinud sealsete osalejate (neid on kümneid tuhandeid) tähelepanu Eesti uuenenud rongipargile ning faktile, et siin toimus sajaprotsendiline veeremi uuenemine kahe aasta jooksul. Reaktsioon on olnud ülimalt positiivne ning paljud plaanivad siia suisa ise vaatama tulla. Aga ... hoiatasin, et rongid ja mõned raudteejupid on ka kõik, mis siin uuenesid - pealinnas puudub korralik jaam ning valitsus ei märka vaid paarisaja meetri kaugusel asudes probleemi. Sellest juba enam hästi aru ei saada. Küsitakse, mis valitsus see teil seal siis on? Olengi selgitanud, et meil ongi selline valitsus, kelle arust rongireisija on sotsiaalabi tarbija, järelikult tema peale tuleb kulutada minimaalselt, kui üldse.
Ülo Mälgand
Ülo Mälgand Ja muidugi selle õnnetu nalja võtsin ka foorumites jutuks, kuidas Barroso pandi kusagil Keilas rongi peale ja tõsteti Järvel maha, et mitte näidata Balti jaamas toimuvat täielikku bardakki.
**********************************

Neeme Sihv kasutajale Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Millistes rongipeatustes tekkisid renoveerimise käigus tualetid ja (joogi)veevõimalus, peatuskohad veoautodele jms?


eestimaablogi2.blogspot.com|Autor: Jüri Poeg





Kommentaarid
Neeme Sihv

Kirjuta kommentaar...

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Tere! Igasse rongipeatusesse tualeti ehitamine ei ole mõistlik, kuna tualeti kasutamine on võimalik ka rongis ja üldjuhul inimesed ülemäära vara rongipeatusesse ootama ei tule. Peatuskohad veoautodele asuvad suuremate maanteede ääres, kuhu on juhil kergem ja mugavam ligi pääseda, rongi peale enamikel veoautojuhtidel minna pole vaja.
Neeme J. Sihv
Neeme J. Sihv Tänan.
1. Lihtsam, odavam ja otstarbekam on teha kahe asemel üks, rohkemate funktsioonidega. Just seal, kus see vajalik ja mõttekas. Ning riigi ja/või maksumaksja raha otstarbekas kasutamine peaks olema prioriteet!
2. Rongipeatustes (olenevalt asukohast jm) peatuvad ka bussid, võimalik, et ka teenusbussid, müügiautod, korraldatakse üritusi, sh laatasid jm. Seal peatuvad ka matkajad jpt. See on probleemi lühiseletus. Seda, et üldjuhul ei tulda varem rongijaama, väoitis ka aastaid tagasi Urmas Glaase. Kuigi tema väited lükati väga paljude poolt ümber, on siiani jäänud uduseks "üldjuhul" väite mõiste. Sama hästi võib öelda, et ÜLDJUHUL rongis tualetid tõesti töötavad. Kuidas aga seletada lapsele seda, et tualetti pole? Ehk läheb mõni valveametnik seda koha peale selgitama? Tualett on elementaarselt vajalik asi ja Eesti peab jõudma tsiviliseeritud riikide hulka.
3 Ka veoautojuhil (või karavaniturstil) tõenäoliselt pole midagi selle vastu, et erinevatest teenustest ja võimalustest osa saada.

Kas nüüd on arusaam sulaselge, miks meil elu ei edene? Mina tean seda ammu, aga kas teavad seda kõik? Vähemalt otsustajad!? Ei tea, väga sageli ei saada asjadest aru. nagu ka Heiti Hääl mainis. Kas pole siis võimalust ka midagi muuta? MUIDUGI ON! Peab lihtsalt tarku nõuandjaid omama, kui kohast loobuda ei soovi!






Siit lähtuvalt on kolm põhiküsimust, millega tuleb targalt tegeleda. Esiteks, hiinlaste jt transiit tuleb tuua Eesti sadamatesse.
Teiseks, reisjatevedu peab jääma ja eriline rõhk tuleb panna effektiivsusele ja rongide (ning ka busside) täituvusele.
Kolmandaks, RB tulen ümber projekteerida normaalseks regionaalraudteeks kõrvuti Via Balticuga (sest nüüd peaks ka viimasele pähkliajule selge olema, et mingit olulist kaubavedu ei saa ka sel raudteel olema) ning teha otsused kõikide võimalike raudteeühenduste kohta Eestis. Täpsemalt, taastada kiirkorras Haapsalu (Rohuküla) raudtee ja Võru rongiliiklus, Lelle-Pärnu lõik naelutada ümber vanaks heaks kitsarööpmeliseks koos muuseumraudtee ületoomisega. Muidugi tähendab see ka igasuguste neljarealiste maanteede planeerimise lõpetamist ja keskendumist 2+1, P&R parklatele ja muudele taristut tõeliselt paremaks muutvatele asjadele ning väiksematele teedele.

Ning kindlasti tuleb teha ümberpöörd ka igasuguste riigiettevõtete erastamisele. Riiklik kommertspank + mõningate valdkondade taastoomine riigi alla, sh teede ehitus ja hooldus, postiteenused aga 

ühildada riikliku panga funktsioonidega jne.


Rohelised jätkavad aga vehkimist ravikanepi teemal. Tahaks ju küll, et inimesed saaksid valudes ja terviseprobleemides parimat abi. Kas aga kanep on ikka võluvits? Elver Loho oma petitsioonis toob aga välja ka selle, mida paljud kanepipooldajad tegelikult loodavad - kanepi lubamist meelelahutusvaldkonnas. Kas selles valdkonnas muidu meelt lahutada ei saa? Kas selle propageerimine pole äkki tulnud kanepi mõjust ajule?

Kuigi olin tööst väsinud nii eile kui olen ka täna, siis põnev elu ometi sunnib arvuti taha mõtteid kirja panema! Ühes asjas olen kaldumas uuele seisukohale:
TÖÖNÄDAL 36-TUNNISEKS EHK 4-PÄEVASEKS!
Sest suures osas töökohtades saaks töö väga edukalt ära tehtud (ja parema tööviljakusega ning palgaga) ka selle ajaga! Kolmas puhkepäev annaks aga võimaluse tõsiselt välja puhata, et järgmisel töönädalal taas anda ennast parim!

Aga nädal veel kestab. Oleks täna selle nädala viimane tööpäev, läheksin homme juba aktiivselt puhkama. Nüüd lähen siiski ülehomme. Ühistarnspordiga, kuigi MKM seda väga ei oota. Vähemalt plaanin minna Sibulateele! Tulge teiegi! Usun, et see võib olla vaimustav! Ja lõõgastav! Kuigi sel nädalavahetusel ka Paunvere Suur Väljanäitus. Kuidas ma aga sinna saan kui korraldajaid ei huvita külastajad ühistranspordiga?

Sisukas oli aga ka Postimehe lisa MaaElu.





Ega peagi selgitama, mis neis lugudes head. Kui pole just pähkliaju, saab igast asjast aru!