Blog Archive

Wednesday, November 16, 2016

Peeter Tammistu hea visioon. versus Martti Preemi kitsapiluline vaade.



Võime unistada tulevikurongidest, kuid need on suunatud eelkõige kaug- ja ülikaugeteks ühendusteks. Samas on raske öelda, milla meie tupikjaama "päästeingel" - Helsingi tunnel - võiks valmida. Ja kas see ikka on mõistlik? Tegu pole 8 vaid 80 kilomeetriga! Aga isegi kui valmib või ei valmi, valmib hiljem või varem, nii ngau ka tulevikuühendused, mis kas tulevad või mitte, tavaraudtee ei ole niiväga vana asi midagi!

Peeter Tammistu küsib aga, miks peaksime kiirustama aastaks 2025 Leedu-Poola piirile. Ei peagi, küll aga peaksime kiirustama Kaunasesse ja Vilniusesse ja ehk sealt edasigi. Kas Poola ühineb või mitte, polegi niivõrd oluline. Mõõdukas "suuruses" regionaalraudtee oleks juba ise hea ja mõjuv võimalus. Mis aitaks meie majandust ehk mitte nii palju kui mõni suurem projekt, kuid piisavalt siiski. Aga ma vägagi mõistan ta häiritust, maalitava pildi ja realistliku kujutise erinevusest. See on aga hea mõttelend. Kas aga mitteteadjad mõistavad selle tähendust?

  „Sügavalt sissejuurdunud minevikukogemused, mida antakse ühelt juhtide põlvkonnalt edasi teisele, on igale organisatsioonile ohtlikud kahes mõttes. Esiteks võivad inimesed aja jooksul unustada seda, mida usutakse. Teiseks võivad tegevjuhid hakata arvama, et see mida nemad ei tea, ei tasugi teadmist. (...) Eilsest „heast ideest" saab tänane „poliitiline joon" ja homne „käsk"". „Teine ja ehk suuremgi oht seisneb selles, et üksikisikud ei tea, mida nad ei tea. Mis veelgi hullem, nad ei tea isegi seda, et nad ei tea. See on iga organisatsiooni üks tõsisemaid väljakutseid: kuidas saada teada seda, mida ei teata?" G. Hamel, C.K. Prahalad „Võidujooks tulevikku" OÜ Fontes kirjastus 2001

Me olemegi aktsionärid ja RB omanikud. Kui häiringutest rääkida, siis muude asjade kõrval häirivad mind äärmiselt eestlastest egoistid. Kes püüavad teha midagi ainult enda tarbeks. Mitte eestlaste, vaid iseenda. Siia kuuluvad tartlaste lobigruppide esindajad, rohelistest poliitikuteni. Kelle jaoks suur pilt ei oma mingit tähtsust!

Meie peaksime käituma kui aktsionärid, kes ei laseb nõukogul (riigikogu) või juhatusel (valitsus) suvaliselt meie raha põletada. Mina olen aktsionär (loodan, et ka teie), kes hoolib nii enese kui teiste aktsionäride rahast.

Mõelge nende sõnade üle, mis on Peeter Tammistu siin öelnud ja mida sellega mõelnud! Ja ka nende sõnade üle, mis on sügavama sisuga, kui pealiskaudne inimene iial mõistaks.

Kui tasuvusanalüüs on tehtud näiteks neli korda suuremate kliendimahtudega, kui see tegelikkuses on, siis on mitte mingi müstiline „keegi" kahjumis vaid meie, aktsionärid, oleme kahjumis. Oleme petta saanud. Meil ei ole sellist korda, et tänased otsustajad ja nende järeltulijad seitsmenda põlveni, kõik kahjumid kinni maksaksid, meie kõik maksame. Mida me siis teeme? Milline on väljumisstrateegis? Võtame raudtee ülesse? Ei saa, see on kingitud ja laenatud. Võtame eelarvest? Mille arvelt? Vähendame tervishoiuteenuseid? Meditsiinipersonali palka? Milleks meile sisekaitse, teeme isekaitse? Mõelge ka sellele, et RB valmimise ja tunneli (võimaliku) valmimise vahel on meid tunduvalt vähemaks jäänud ja needki on vanemad, tähendab need kelle panus tulubaasi on pehmelt väljendades nõrguke. Statistikaameti prognoosi kohaselt väheneb Eesti rahvaarv järgmise ligi 30 aasta jooksul 125 000 inimese võrra ning 2040. aastal elab Eestis 1 195 000 inimest. Pensioniealiste (65-aastased ja vanemad) osatähtsus rahvastikus tõuseb praeguselt tasemelt (18,0%) 2040. aastaks 27,6%-ni. Laste (alla 15-aastaste) osatähtsus väheneb 15,5%-lt 13,6%-ni. Kokku tõuseb ülalpeetavate määr (laste ja vanaduspensioniealiste) osatähtsus tööealistega võrreldes 50,9%-lt 70,2%-le. Praegu on iga ülalpeetava kohta kaks tööealist, siis 2040. aastal on kahe ülalpeetava kohta kolm tööealist.

 Ma saan aru, et enamusele jäävad need ülaltoodud arvud lihtsalt arvudeks, kuid äris tuleb arvestada alati potentsiaalsete klientidega (reisijatevoogudega), samas antakse meile SA poolt teada, et RB tegeliku valmimise ajaks on ca 125 tuhat reisijat/maksjat vähem. Et veelgi selgem oleks, mida tähendab rahvastiku/klientide vähenemine 125 tuh võrra, siis see võrdub enam-vähem Pärnu + Võru + Rakvere + Valga, Rapla + Haapsalu linna elanike arvuga. 6 tühja linna jagu inimesi! Kas kujutate ette inimtühja Rakveret? Aga Võru? Kes sõidab, kes maksab?

Just seda enam tuleb RB teha, aga mõõdukas suuruses. Mõistlikult! Et nende linnade elanikkond "ei kaoks"! Nii otseses kui kaudses mõttes!

SEEPÄRAST ÄRGE USKUGE MITTE KEDAGI, KES VÄIDAB, ET RB TULEB VIIA TARTUSSE! VAID AINULT NEID, KES PÜÜAVAD RAUDTEE (MÕJUALAGA) HÕLMATA VÕIMALIKULT SUURT OSA EESTIMAAST! JA LÄTIST JA LEEDUST! SEST KA SEALT PEAB VÕIMALIKULT SUUR OSA INIMESTEST SAAMA SIIA SÕITA!

Poliitaritmeetiline lahendus on muidugi lihtne: „Kui investeering ei taha end ära tasuda, ja isegi juhul, kui oodata on kahjumisse jäämist, kipume me üha edasi investeerima. Majandusteadlased selgitavad seda käitumist kui „pöördumatute kulude lõksu" - tulevaste kulutuste väärtust hinnates ei suuda me enamasti varem tehtuid arvesse võtmata jätta.

Sama toimub ka näiteks maanteedel. Ehitame aina suuremalt ja vägevamalt, mõtlemine pole kohustuslik. Sest arengukavad näevad ette parandada, suurendada jne. Keegi ei taha mõelda, MIDA see tähendab? Ehitades uusi viadukte pealinnas, suuname autovood järgmisse ummikusse, püüdmatagi autovooge vähendada. Ehitades 4-realisi maanteid, selle asemel, et piirduda 2+1 või ehitada hoopis paralleelne maante teise suhelisse lähedusse!

Hiljutise uuringu järgi pidid RB toetajate protsent kasvama vastavalt hariduse kasvule. Kui aga nii on, siis....kas meie haridus on valedel alustel? Et mida haritum, seda ükskõiksemad, mõistmatumad ja pimedad? Ometi leidub keegi, kelle sule alt tuleb puhas kuld!

 Kahju, sest raha on dr Riigil ikkagi üks hunnik, sealt peab võtma nii raudteeehituse laenumakseteks ja kui ebaõnnestume, siis ka kahjumite/dotatsioonide maksmiseks. Just seepärast peame olema oma suurprojekti puhul noriv, see pole mitte ainuüksi meie raha vaid ka meie ... tulevik.

 Iga äri edu aluseks on see, et suudetakse saavutada tarbijate kriitiline mass. Lugedes hoolikalt seniseid arvestusi, ei näe ma küll, kuidas võiks RB-le sattuda nii palju kaupu ja reisijaid, et nende vedude eest makstav infratasu millalgi suudab RB tegevuse kasumlikuks muuta (rääkimata laenudemaksmisest). Soovmõtlemine 3-4x reisijatearvu kasvust ei aita küll kuidagi kaasa kasumi tekkimisele. RB lõpparuandes (2011) prognoositakse, et Tallinnast Pärnusse kasutavat RB-d 2020 a 4029 reisijat ja 2040 a 5545 reisijat (Pärnust Riiga 4204 reisijat?). Päevas! Oeh! Selline prognoos tundub liiga optimistlik arvestades, et praegu on reisijaid ca 1400 reisijat keskmiselt päevas ( bussid + rong).Olen konsulteerinud erinevate eriala asjatundjatega ja olen saanud „ebalevaid vastuseid". Kuna ükski neist isegi kõige optimistlikemast sellist reisijatearvu kasvu ei uskunud, siis võiks nende arvamuse võtta kokku niimoodi „ Kui eeldada, et opereerimine kaetakse 100% ulatuses kaubaveo ja reisirongiliikluse arvelt ning riik dotatsiooni ei maksa, siis on Tallinn-Pärnu pilet nii kallis, et keegi selle rongiga ei sõida. Kui aga kulud osalt kaetakse dotatsiooniga, siis on pileti hind poliitiline suurus.". Oot, oot see on midagi täiesti uut ja tähendab, et ka Tallinn-Riia rahvusvahelist reisi tuleb doteerida, et keegi üldse sõidaks. Jälle lisakoormus eelarvele ja maksumaksjale. Ja see pole veel kõik (nagu ütleb tuntud reklaamlause), meil säilub ju ka „vana" raudtee, mida mööda vuravad praegugi doteeritavad raudruunad. Kas riik hakkab siis kahte operaatorit doteerima? Ühte kiiret ja teist aeglast? Iseendaga konkurentsi mängima? Meie raha eest? Mnjah, „veidralt jõukas" olukord. Tegelikult pole neil arvutustel mingit mõtet, reisijatevedu raudteel muutuks kasumlikuks vaid siis, kui 2025 aastaks keelataks Euroopas lennuliiklus.

Tegelikult on selle arvu lähedane number teoreetiliselt isegi võimalik. Aga ainult siis, kui sama usinasti (ka tunduvalt targemini muidugii) tegutsetakse ka Eestimaa arendamisel seotud valdkondades. Olgu siis Riia lennujaamast tulevad turistid või konverentsiturismi osaliste sõidutamine ööbima-puhkama jne jne.

Kaubakoguste puhul peaks ka mingi optimaalse koguse välja rehkendama, mitte oletama, et kogu põhjala oma eksporditoru Tallinna raudteejaama suunaks. Kui me seda arvesse ei võta, pole kasumist mõtet unistadagi. Unistada, et teeme raudtee, siis tulevad ka kaubad on kuidas seda pehmemalt väljendadagi ... vist ...soovmõtlemine. Jälle. Saaremaa süvasadamat plaanisime sama mentaliteediga, et ehitame sadam, siis tulevad ka reisijad/kaubad. Ei tulnud. Ei tulegi. Kahjum tuli. Muide RB reisijatevedu saab olla vaid kasumliku kaubaveo meeldiv lisadetail, mitte kasumitootja. Mahtu lihtsalt pole, ei tule.

1, 5 miljardiga võime teha küll ülihea raudtee. Koos juurdeveoga. Vaid mõistust on vaja ja Peeter Tammistu artikkel on 101 kirja järel üks väheseid, millele tahaks kahel käel alla kirjutada! 


Paneme siis kohe käima ka Eestit tutvustava kampaania. Kõikidest raudadest, läbimõeldult ja parimate lahendustega. Siis võib loota isegi rekade veole RB kaubarongidel.....

Aga vaevu lõpetanud kommentaarid selle artikli juurde, kui leidsin Martti Preemi artikli, mis tundub tervenisti käima terve mõistuse vastu, millest just Peeter Tammistu kirjutas.



Esmalt kinnitan, et olen mugava ja kiire rongiühenduse pooldaja ja seega ka Rail Balticu kui sellise märksõna toetaja, kuid kindlasti ei saa nõustuda Rail Balticu praegu etteantud  lahendusega Tallinn-Pärnu-Riia trassil.
Alates 2013. aastast, kui avalikustati Rail Balticu kava Tallinn-Riia-Varssavi kiirliinina, ilmus järjest erinevates ajalehtedes kriitilisi artikleid trassivaliku osas ja põhjendusi, miks oleks õigem tagada ühendus Euroopaga Tallinn-Tartu-Valga-Riia kaudu – eelkõige Hardo Aasmäe argumenteeritud analüüsid, aga vt ka näiteks artikleid Sirbis – Priit Humal, Ago Samoson; Postimehes – Hannes Luts; Maalehes – Vambola Paavo, Toomas Kiho, Rait Mikelsaar; Sulev Vedler Ekspressis; Igor Gräzin Päevalehes jne.

Algatuseks märgib Martti Preem küll, et ta pooldab head ühendust ja ei nõustu planeeritava trassiga, kuid..... kohe suundub jutt tartlastelt raharöövlite (ja mitte ainult raha, vaid lausa elu!) meeleheaks "õigetele" rööbastele. Ei, ei ole need need rööpad! Need rööpad on NIIGI OLEMAS ja miski ei takista nende kasutamist. Või arvavad sajad lugupeetud tõsimeeli, et Tartus ei ole raudteed ei Tallinna ega Riiga? Nagu  Märt Vooglaid arvab, et pole raudteed Viljandisse? 


Tartus ON raudtee ja on isegi vaksal. Ja sõidetakse Tartusse ja kaugemalegi! Tõsi, kaugemale kiirrongiga ei saa....

Jah, Martti Preemil õigus selles mõttes, et MKM ja valitsus ignoreerisid ja ignoreerivad ka praegu igasuguseid pöördumisi. "Aga mitte üks analüüs pole näidanud, miks peaks ehitama sisuliselt dubleeriva trassi.....". Kuulge, mida see trass dubleerib? Pärnu raudteed? Ei, see pannakse kinni. Tartu raudteed? Mitte kuidagi ei dubleeri! Kuskohast võetakse sellised väited? 

Miks siis ikkagi on kõrvale lükatud tervemõistuslik lahendus realiseerida Rail Baltic olemasoleva Tallinn-Tartu-Riia raudtee rekonstrueerimisega, seda enam, et Eesti Raudtee on ju rekonstrueerimisega jõudmas juba Valgani, kus reisirongid saaksid sõita 160 km/h ja kaubarongid 120 km/h.
Jääks seega vaid Valga -Riia-Kaunas. Seejärel oleks juba näha, milliseks kujuneks sellel trassil reaalselt reisijateveo koormus ja kaubaveo maht. Ja siis oleks aega otsustada, kas olemasoleva trassiga paralleelselt või siiski otse läbi Pärnu on vaja rajada suuremat kiirust võimaldav raudtee ja siis juba ehk ka Euroopa laiusega või oleks selleks ajaks juba päris uutel tehnoloogiatel kiirühendus võimalik – näiteks HYPERLOOP, mis ei nõuaks ka enam trassi tarastamist.

Siis? Siis on hilja! Toon siin selesama näite, mille esitasin Toomas Kümmelile, kes veelgi osavamalt demagoogitseb ja hämab. 
"Sulle antakse raha oma kodu parendamiseks! Sul on kaelavajuv maja, millel on trepp ja esik, aga edasi on vaid kujuteldav tuba.
(Selline)

.Sul on äsja remonditud saun. Mida tark inimene teeb, teades, et kodus (Eesti riigis) on pere (Eesti rahvas), kes väärib parimat? Ehitab basseini, saunale teise korruse ja vettehüppetorni? Et ennast surnuks hüpata, sest rumalusest unustab veegi basseini lasta? Ning tõmmata kaasa ka oma pere?

Siia sobib lause kultusfilmist: "Muidugi on hilja, kui omal õigel ajal pea ei jaga!"

Tõsi, Martti on siiski toonud mängu ka võimaliku ignorantsuse põhjuse - rahaahnuse! Ja see on kiiduväärt!

Ei, Martti Preem, kõigepealt tuleb valida RB jaoks üks kahest mõttekast trassist Pärnu kaudu, kokkuhoitud rahast ehitada valmis Rohuküla raudtee ja taastada (rahvusvaheline) rongiliiklus Võru raudteel ning seejärel ülejääv raha suunata Tartu raudteele. Sest enne tuleb valmis teha see, mida ei ole ja siis pöörduda selle poole, mis olemas, aga mis võiks olla parem! Lisaks saab sinna ja mujalegi kulutada 4-realise maanteede asemel mõistusega rajatavate 2+1 maanteede puhul kokkuhoitav raha! Sealhulgas ka kitsarööpmeline (muuseum)raudtee, valides sellekski parima koha! Kasvõi Märjamaalt Virtsu, juhul kui RB läbib Märjamaad. Sõita kaasaegse kitsarööpmelisega Virtsust Märjamaale tunniga ja teist samapalju veel ning olla Tallinnas.....

Aga Toomas Kümmel annab endiselt turmtuld, segades artiklis ära tõe ja head mõtted ikka ühe eesmärgiga, teha RB Tartusse Pärnu ja Lääne-Eesti arvel. Sest mitte miski ei anna põhjust säilitada olemasolev Pärnu raudtee, teades, et ta lõpeb esikus. Sealsamas esikus, millest rääkisin.....

 https://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=2&artid=73489

Edu mõistuse võidukäigul!

Aitäh, Peeter Tammistu!








No comments:

Post a Comment