Blog Archive

Thursday, November 10, 2016

Uue valitsuse esimesed sammud - millised?


Jaanus Karilaid ja mehe sõna!

Siin polegi öelda muud, kui andke minna vajalike asjadega!
 Samal ajal RE piss muutunud jääkülmaks dushiks?


 Kui Rail Baltic üldse tuleb, siis Pärnu kaudu, on üldteada. Aga Tartu ja Riia rongiühendusega ei tegele keegi. Seda said Tartu linnavolikogu liikmed täna kahe riikliku raudtee-ettevõtte esindajatelt – Eesti Raudtee arendusdirektorilt Anvar Salometsalt ja Elroni juhatuse esimehelt Andrus Ossipilt – kuulda. See oli šokk.


Pärast nende detailirohkeid ja Tallinna suuna liikluse asjus kohati optimismigi sisendavaid sõnavõtte tõdes linnavolinik Lemmit Kaplinski (SDE): «Saan aru, et Riia teema on maha võetud, käime sinna nagu Kristjan Jaak Peterson. See on vastuvõetamatu.»


«Aus on öelda, et Elron ei tegele selle küsimusega,» oli Ossipi konkreetne ja lühike vastus Postimehe mikrofoni ees. «Meil ei ole piisavalt sobilikku veeremit.»

Aus on öelda, et Elron ja Ossip ei taha üldse sisuliselt asjadega tegeleda! Uue valitsue esimesi asju peaks olema sellised stagneerunud kohasojendajad ametist vabastada.


Volinikele oli ta enne öelnud, et Elroni ambitsioon ja prioriteet pole sõita Riiga, sest kui veeremit on vähe, et Eesti liinidel kvaliteeti tagada, on ebarealistlik hakata liikuma Läti pealinna suunas.
Ta puudutas ka Valgas ümberistumise võimatust tõdemusega, et mõlemas riigis on esikohal kohalike soovide täitmine.

Need kaks lõiku annavad selge arusaama, et kompetents jääb alla Kroonlinna nulli! Kaugrongiliiklus Tallinn-Tartu-Riia-.... ongi täiendav võimalus KOHALIKE SOOVIDE  täitmiseks. See, et veeremit ei ole, on aga sulaselge eelmise valitsuse ükskõiksus. Oleks porgandite saabumise ja ka diiselrongide liikluse käivitumisel koheselt olukorda TARGALT analüüsitud, oleks saanud 2014 keskel ka uued rongid ära tellida. Sellise arvestusega, et saaks käivitada rahvusvahelise liikluse nii Riiga kui vajadusel ka (osaliselt) Moskvasse jm, Riiga minimaalselt 4 x ööpäevas.(allpool Ossipi mainitud kaks kooseisu on selgelt vähe ja lauslollus). See oleks üksiti leevandanud ka Tartu rongide ületäituvust. Veelgi enam, seniks tulnuks Riiga sõitma panna seni Peterburgi sõitnud rongid. Asjatundmatus ja ükskõiksus pole vabandused ja on piisav põhjus vallandamiseks. Põhjuseks, Eesti riigile kahju tekitamine.

Läti raudtee sai korda
Salometsa ülevaatest selgus, et tegelikult on ka Läti poolel raudtee sellises korras, et rongid saaksid Riiga sõita kiirusega 120 kilomeetrit tunnis. Paraku ei tegele Eesti Raudtee reisijateveoga ja selles küsimuses saaks vaadata Elroni poole.
Ossip oli enne neid avaldusi andnud pika ülevaate sellest, kuidas reisijate hulk raudteel kasvab. Languse toovad ajuti kaasa suuremahulised ja sõiduplaane segi ajavad remonditööd. Suureneb ka piletitulu, paraku veel kiiremini kasvab infrakasutustasu. Elron arvestab aasta piletituluks 12 miljonit eurot, infratasuks praegu 9 miljonit eurot aastas, kahe aasta pärast umbes 20 miljonit.

Infratasu kasv on loomulik, seoses kaubarongiliikluse vähenemisega. Samas tasub meelde tuletada, et ka omaaegne loobumine Eesti Raudtee poolt teostavast ehitusest ja selle loovutamisest erasektorile, on kasvanud raudtee-ehituse ja -remondi kulud kordades. Nii et siingi on üheks põhjuseks riigi tegematajätmised.

See kokku tähendab, et kui praegu maksab piletiostja rongisõidust kinni umbes 30 protsenti ja ülejäänu on riigi dotatsioon, siis edaspidi võib see suhe olla pool ja pool. Iga lisanduv kilomeeter suurendab dotatsiooni vajadust.

Ja iga lisanduv kilomeeter kasvatab reisijate arvu ning piletitulu.

Ossip rääkis samas, et juba praegu on Tartu-Tallinna liin olukorras, kus reedel ja pühapäeval müüakse välja ka esimene klass. Veeremit juurde võtta kusagilt ei ole. Siiski lisandub uuel aastal neljale ekspressrongile päevas ka viies.

Elron peaks keskenduma ka sellele, et kohati ei sõidaks kuni 10% reisijatest jänest......
 
Elron mõtleb soetada sellele liinile senisest mugavama sisustusega kaks uut rongi, ent neid veel ei ole.
Postimehele ütles Ossip, et uued rongid on endiselt vaid idee ja kui need kohe tellida, jõuaksid rongid liinile kõige varem kahe ja poole aasta pärast. Keegi neid tellima aga ei kiirusta, sest enne oleks vaja täita mitu eeltingimust.
Näiteks peaks Tallinna Balti jaam suurendama läbilaskevõimet. Teiseks tuleks suurendada sõidukiirust Tartu ja Tallinna vahel 135 km/h, rahas tähendab see umbes 22 miljoni euro suurust investeeringut.

Balti jaama läbilaskevõimet tuleb nagunii parandada ja see on täiesti võimalik Balti jaama teede ümberehitamise käigus. Toimuks see siis juhtimisseadmete kaasajastamisel ning hõlmaks lisapöörangute paigaldamist, Lilleküla terminali väljaehitamist ning lisateede ja -perroonide ehitamist. Osaliselt saaks seda muide rahastada eurorahadest, kui RB ümber kujundada mõistusepärase planeeringu järgi.


Volinikele ütles Salomets, et inseneri vaatevinklist on see ka optimumkiirus, mille poole Tartu-Tallinna liinil püüelda. Sellise kiirusega jõuaks ekspressrong Ülemiste jaama sõiduajaga 1.45, Balti jaama sõidu aeg oleks 1.54. Võrdluseks, kui raudtee võimaldaks kiirust 160 km/h, oleks Tartust Balti jaama jõudmise aeg arvestuslikult 1.48. «Investeeringusummat selleks ei ole ma isegi kokku arvestanud,» sõnas ta.

See on ehk ainuke, millele tasub tähelepanu pöörata, kui olulisele infole. Kuigi ajavõit ei tohiks kuidagi olla nii väike, siis ometi, roheliste ja ARB plaan lükata RB rahad Tartu suunale, on tänu sellele infole selge järjekordne lollus. Iga minutilise võidu jaoks kulutada mitu miljonit eurot......
See muidugi ei tähenda, et kuskil ei võiks kiirust siiski tõsta, juhul, kui kulutused selleks oleks vähesed.

Suur pettumus
«Olen hämmingus,» ütles reformierakondlane Verni Loodmaa, viidates, et Tallinna suuna sõidukiirus 160 km/h ja Riia ühendus ümberistumisega Valgas, mis on kirjas riigi kahe aasta taguses transpordi arengukavas, on päevakorrast maas.
Abilinnapea Jarno Laur (SDE) tõdes, et päris nukker tunne tuleb peale. «Me ju ei räägi sellest, et Tartu-Riia suunal midagi toimuks. Me näeme, et Tallinna ja Tartu vahel ei ole jätkusuutlikku lahendust,» ütles Laur. «Mõtlemisainet on siin palju. Mitu korda on meenutatud seda volikogu istungit, kus Rail Balticu liini arutati. Siis oli väga selgelt juttu muudest ühendustest Tartu kaudu.»
Volikogu esimees Vladimir Šokman (Keskerakond) võttis kokku, et põhimure ei ole sõidukiirus, vaid et ühendused on nigelad.
Linnavolinik Roman Mugur (SDE) tõdes, et tal on kadunud igasugune usk Eesti riigi võimekusse raudteeasjanduses midagi ära teha.

Usk on kadunud, aga ehk tuleb see nüüd tagasi, kui uus valitsus on targem!? Sealhulgas ka sotsid ise! Seda enam, et just sotsid aitasid usu kadumisele kaasa, näiteks Palo oma Võru rongi kraavilaskmisega!

***********************

Mida veel peaks valitsus tegema?

1. RB tapjaraudteest eluteeks!
2. Tänavavalgustus säästlikuks! http://eestimaablogi2.blogspot.com.ee/2014/12/inimlik-valgus.html
3. Bussiliiklus suures osas riigifirma kätte!
4. Pangandus kontrolli alla, pensionifondid ja riigi raha liikumine riigipanka!
5. Turismi tegelik arendamine!
6. Eesti reklaamimine! http://eestimaablogi2.blogspot.com.ee/2016/10/eesti-ratastel-euroopasse.html
7. Teede ehitus, remont ja hooldus riigifirma kätte!
8. Talutoodangu ja käsitöökaubanduse arendamine!
9. a)alampalk 800 eurot 2017 alguseks, 1000 eurot aastaks 2019 alguseks, b) tulumaksuvaba miinimumi tõstmine, c) üksikisiku tulumaks 25%-ni!
10. Marketite lahtiolekuaegade lühendamine kl 20-ni!
11. Kooseluseaduse tühistamine!
12. Pagulaste kvalifitseerimine sõjapõgenikeks ja illegaalideks!
13....?

3 comments:

  1. Valgas on ümberistumine Riia rongile kadunud. Läti poolel sai küll raudtee korda, kuid senise kolme korra asemel sõidab rong nüüd Riia ja Valga vahel kaks korda päevas.

    ReplyDelete
  2. Tänud!

    Kui siiani ükskõikselt asjadesse suhtuti, siis vähemalt loota tahaks, et asjad muutuvad.

    ReplyDelete
  3. Muide, suhtlusmeedias tuleb mul või Ülol või kellelgi teisel väga sageli asju uuesti ja uuesti kommenteerida ja selgitada. Et Ülo väga lihtsalt ühe selgituse just feissaris kirja pani, siis kopeerin selle ka postituste juurde.
    Tõsi, minu jaoks on need sõidud Riiga ja Vilniusesse 10-30 minutit pikemad, sest eeldan ka mõningaid lisapeatusi kaugrongidele, nagu Märjamaa (kui kulgeb VB kõrval), Häädemeeste, Salacsgriva (+ veel mõni peatus Lätis) jne. Ja ikkagi oleks selline rongiliiklus kordades parem kui miski muu, eeldusel, et sõiduplaan on TASEMEL!

    Ülo Mälgand Ma ei viitsi kummaliste ja emotsioonidel põhinevate postulaatide üle vaidlema hakata. Toon vaid mõned numbrid, mis räägivad enda eest. Tallinnast Riiga sõidab buss täna 4.20. Ükskõik, mitu rada sinnapoole kulgeks, oleks pool aastast sõiduaeg ikka 4.20, sest kiiruspiirangud meie kliimavööndis maanteel enamat ei võimalda. Lennukiga kestab lend 50 minutit, kuid lisame siia lennujaama ja linnasüdame vahel liikumise ning reisile registreerumise/lennujaamas passimise aja + ummikud teatud kellaaegadel linnasüdame ja lennujaama vahel liiklemisel. Nii lühikese distantsi puhul on lennuk igal juhul suhteliselt kehv lahendus ja elu näitab, et lennuliikluse tihenedes kolitakse lennujaamu linnadest eemale. Ka Tallinna lennujaama hakkab see oht peagi ähvardama, kuna 4 maandusmiskoridori kulgeb otse üle kesklinna. Lennufirmasid sellised lühidistantsid eriti ei huvitagi, ikka rohkem pikemad vahemaad. Kui RB ehitada olemasoleva Pärnu suunalise koridori baasil tavaraudteena kuni 160 km/h (ca 330 km. distants) tähendaks see, et Tallinnast saab Riiga 2 tunni ja 40 minutiga. Veelgi rohkem muutub olukord rongi kasuks distantsil Tallinn-Vilnius/Kaunas, kus rong kataks vahemaa 4 tunni ja 20 minutiga. S.t. et rong jõuab Tallinnast Vilniusesse sama ajaga, mis Buss Tallinnast Riiga. Vahe on üüratu. See kõik tähendab seda, et liikumine Balti linnade vahel tiheneb oluliselt, sest Euroopa senine kogemus näitab - kui on kiire ja mugav ühendus (aga rong on alati mugavam kui buss ja autoga võrreldes "köed vabad"), siis seda hakatakse kasutama. Täna selline ühendus puudub, järelikult puudub ka tahtmine kasutada.

    ReplyDelete