Blog Archive

Sunday, December 4, 2016

Teine ERM-is käik!



Minu esimene käik siin.



Käisin siis teise ringi ERM-is. Oli seda, mis tegi ka rõõmu ja mida eelmine kord ehk ei märganud. Aga samas jäi asjast seekord isegi veidi halvem mulje. Tänu sellele, et märkasin rohkem. Üks arvustus ERM-i arvustuste lehelt.


Kui on nii suur maja, siis oli minu eeldus ka, et näituslik osa on suur, koht kuhu saab ennast tundideks nä unustada. Tegelikkuses hakkas segadus pihta juba sellest, et puudusid igasugused selged arusaamad ühelt ajastult teise ülemineku kohta, mingid justkui soovituslikud liikumisjoonised mittegiidile olid puudu. Samuti oli minu jaoks kummaline valitud kohatine info edastamise viis ehk läbipaistval klaasil hall tekst. Samuti tekkis mul küsimus, et miks oli osa infot stendidel nii väikses kirjas? Ma kujutan ette, et vanemad inimesed ja üldse kehvema silmanägemisega inimesed jätavad juba selle pärast need lugemata, et see nõuab liiga palju silmade pingutamist. Veel oli mitmel korral küsimus, et kui on eksponaatidel juures number ja infotahvlil on numbri järel asja nimetus, siis miks ei ole seal omakorda juures milleks ühte või teist asja kasutati (näiteks leivateo juures suur puutüvest väiksema auguga ese, nr 1, nimetus ei meenu hetkel). Vaatasime seda ja laiutasime käsi, ehk et targemaks tegelikult ei saanud.
Ja jõuan omakorda ka restoranini. Käisime just restorani osas söömas. Interjöör on kena, kuid tegelik sisu oli pigem "teenindusega töölissöökla". Söök ei olnud restorani kvaliteediga ega maitsega, samuti ei olnud eriti kasutatud maitseaineid, ning kui salati nimetus viitab näiteks grillitud tomatitele, siis ei piisa kui neid on kogu salati peale ainult 2 pisikest tomatikest. Vihjeks võin veel öelda, et joogikaart ei sisalda näiteks pakutavaid veine :P.
Sai külastatud ka WCd, allkorrusel. Üks pisike jublakas seal aitaks edaspidi kokku hoida järjekordse suure remondiga seotud kulutuse. Nimelt, potikaane seina vastu kolksumisest on juba (kaua see ERM lahti ongi :P ) kriipsud seinaplaadis sees (tumepruunil plaadil hele kriips on aga väga märgatav). Soovitan siin panna potikaane külge, sellele kohale mis vastu seina läheb, mööblipoodides müüdav kapiuste sisekülgetedele mõeldud läbipaistev nups - see võtab kolksuva hääle ära ning ei kahjusta seina ;).
Igatahes, on soov tagasi sinna kunagi minna, ent rõhk on tõesti sõnal "kunagi", sest hetkel on asi tõesti veel poolik.

Jah, paljuski nõus. Ja kui lugeda teisigi arvustusi, siis vähemalt olid need mulle "kergenduseks", sest mitmetes asjades kirjutajatega nõus!  Suurim puudus asja juures on minu jaoks reaalsete eksponaatide vähesus koos ruumi äärmiselt ebaotstarbeka kasutamisega. Lisanduvadki hämarus (kuigi sain ka teada, et paljud eksponaadid ei kannata tugevamat valgust), halvasti nähtavad eksponaadid ja kirjutised.


Loodan siiski ka, et nii siin, kui kohviku poolel tehakse tuleval aastal kardinaalseid muudatusi.
* Suurem kauba valik.
* Talukaupade (toit) müügilett kohvikus.
* Käsitöö suurem valik müügiks.
* Rohkem päris suitsusinki ja meie kalu. Rohkem päris mullas kasvanud tomateid ja naturaalsemaid mahlu. Rohkem "päris" meie vett. 
Jne.




Samas peab ütlema, et müügilolev tundub olema väga hea!



Ees valmistati lauakest vist üritusest Hiie Vägi osavõtjatele.
Restoran oli vist broneeritud, nii üks silt ütles. 



Toredad olid laste joonistused.








Sain ka teada, et siin saab "inforaamatukesest" ka audiotõlke mitmesse keelde, mis selgitab ära, millega tegu. Ometi, ekraanil jooksvad sõnad/subtiitrid peaks sealsamas olema dialoogi jälgimiseks tõlgitud inglise keelde!!!





Ka kohvikus jm olevate ekraanide puhul puudus ingliskeelne tõlge. Ning loodan väga, et ekraanidel saab jooksma ka kogu eestit tutvustavad reklaamid!


Salativalik jäi ka seekord proovimata, sest tolleks hetkeks oli lihakraam peaaegu otsas. Riisisalat või miski aga ei kutsunud millegipärast!? 





Ka kiluleiva jätsin seekord võtmata. Pashteedivõileib oli tõsiselt hea, singi oma aga minu jaoks alla igasugust arvestust. Maitsetu, mitte "päris", leib kuiv, võid vähe. Kuiv!
Kas aga meil tõesti Eestis ei ole saada Aura mahladest paremat? Igatahes on toitlustuses ja muus astuda veel väga pikk samm! 
Muide, sain tellida ahvenafileed Hiiumaalt! Head on asjad ka Võrtsukalal ja teistel. Miks ma ei näe selliseid kalavõileibu? Miks ei ole aluseks Poodiumi saia?  Käisin seekord ka Tartu Jõululaadal, seal oli valida asju nii et tapab, Ristemäe Presidendi kilust kuni väga hea singini ja palju muud. Milles probleem?



B-siisekäigu ees seisis buss. Kas siiski ei ole veidi ohtlik? Kallaku peal, kus puudub tõkestus iseenesliku veeremise puhuks?



Eesti maalikunsti oli üksjagu ja enamus mulle täiesti meeldisid. Tase on see igal juhul





Mis möödunud korral jäi nägemata, oli õllekappade näitus. Meenub, et seda nimetatigi "kogu valiku eksponeerimiseks" või midagi sellist. Ma küsin, kas see peab olema "kogu kollektsioon"? Et toas on ruumi nagu külakultuurimaja tantsuõhtul, ainult et tantsijaid (kappe) on seina ääres veel vähem! Ning kapad on vist kohale toodud hoidlast koos kappidega? sest suur osa neist peidus kappide sisemuses, teiste vahel ja taga, võimaluseta näha? No mis siis, et võhikule palju sarnaseid, kuid effekt KÕIGE nägemisest oleks MULJE! Mitte see.  Kas tõesti püütakse lihtsalt tõestada kellelegi, et muuseumi oli vaja ja visatakse mingid asjad rahva ette, linnukese pärast?
Muuseumis pole peaaegu näha näiteks ka münte. Tuhandetest aardeleidudes olnutest. Ja kui tooks, siis kallaks nad ühte hiigelsuurde potti, piiluda saaks natuke üle serva? Muuseum ei pea püüdma olla VÕIMAS ekraanide arvult, vaid võimsus tekib REAALSETEST asjadest. Võimsatest asjadest!





All on näha hoidlad. Kas aga klaas peab olema pooleldi läbipaistmatu, mustriga? Hea, et üldse on muidugi, iseenesest päris vahva ja natuke ka kõhe, mustrita klaas oleks tõesti vist veel kõhedama tunde tekitaja, ometi.....





Tantsule?




Rahvariided muidugi suures ulatuses ja jätavad üpris võimsa mulje!

Aga järgmine ülisuur pettumus oli siin! Mõned noad-taldrikud, paar ekraani ja vaid eestikeelne menüü? Jah, kulpe oli palju, päris vahva! Kuid.... tühjad.....











Nende ekraande mõttest ma aru ei saanud, kuidas töötavad, ka ei tea. Alumisel pildil olev seade tekitas seose Star-Trekiga. Äkki oleks pidanud jalaga äsama? Taas kahjuks ma pole piisavalt tark, et asjadest aru saada...




Siin peab ütlema, et valgus-mustrimängud olid küll effektsed, koheselt selge, et lugu mustrites! Aga ahjaa, kus on mügil sajad kaltsuvaibad?



Detektoristide näitus oli päris vahva, kuigi taas, väga väheste reaalsete leidudega!





Restoran õhtuks avatud. Kõht täis, jäi taas maitsmata. Küll aga oli hea tunne, et väidetavalt kogus menüü puhtalt kodumaine. Ka puravikusupp näiteks. Aga miks ei võiks siis menüü olla KA ekraanil? Piltidena, interaktiivsena? Mitmes keeles?


 



Saal meeldis!


Töötoas õhtuks tegevused lõppenud.
Seekord ei näinud ka esinejaid.



Kus on kõnnitee, kus "muru"? Jäljed olid ja minagi läksin!




Siit siis buss linna. Kui aga linnast bussiga tulla, peatuses teisel pool teed ju tagasisõidu plaani pole!? tahaks teada, siis peaks kõndima teise peatusesse?
Buss raudteejaama aga ikka ei läinud.....


8. 12.

Käisin lõpuks ERMi uues hoones, selles mulle köögiaknasse säravas monstrumis sees ära. Ikka väga huvitav. Alguses hiiglaslikud valged fuajeed, täiesti tühjad. Nagu ka see kuulus restoran. Mitte midagi seal ei ole peale retseptsiooni.
Siberi rahvaste osa keldris on disaini mõttes väga hea, labürintjas, hästi paigutatud ekraanid, see klaasist jõgi, naljakalt kohmakad animatsioonid jne. Kahjuks väga steriilne ja sisu poolest ei üllatanud millegiga. Klassikaline vana kooli etnograafia. Rahvariided, pulmakombed, tööriistad, vanad lood. Aga kujundus ikka väga hea.
Peamine väljapanek Eesti ajaloost oli topitud kitsasse ja pikka koridoritaolisse ruumi. Kohe oli näha, et selle kallal on töötanud mitu meeskonda ja tulemused olid lihtsalt sellesse koridori surutud. Üksikuna oli eksponaadid väga vinged, vahva disain, nutikad ideed, suurepärased teostused jne aga kõik kokku oli lihtsalt mingi tohuvabohu, mille üldkoordinaator oli küll oma töö viimasele hetkele jätnud või tegemata jätnud. Lisaks tundus, et mõned objektid on isegi poolikuna välja pandud.
Ajaloo kronoloogia käis tagurpidi, või noh loogiliselt, tänapäevast minevikku. Fuajeest tulles esimene asi oli siis Eesti Vabariik 1990 -- tänapäev. Käsitlus oli mõnusalt eneseirooniline, oli video Lennartist lennujaama vetsu inspekteerimas, mõned interaktiivsed objektid, mõned muud märgilised esemed -- noh, tore, naljakas, kuigi mitte eriti informatiivne.
Nõukaaja ekspositsioon oli kõige massiivsem, kõige eklektilisem, kõige vastuolulisem. Võimsad inimeste lugudega-asjadega seinad, inimeste enesete hääled, siis aga tulp-vitriin mingite Soome kilekottidega, isetehtud muruniitja uhkelt üksi ühes vitriinis, Taavi Teplenkov rääkimas ühes videos autistlikul moel sealiha tootmisest jne. Üldiselt segane aga dramaatiline.
Nõukaaja järel, mis tuli (või ei tulnud)? Eesti Wabariik 1918 -- 40 PUUDUS sisuliselt TÄIESTI. Absurd aga see on nii. Ainult mingi kleit oli seal ja mingi raadio, ka voodinäitusel sealsamas oli üks EW aegne voodi ka. Ja kõik. Eesti Wabariiki ERMis polnud!
Jah, kohe nõukaajale järgnes rännul minevikku 20. sajandi algus 1900 -- 1917. See osa oli minu meelest ka parim ja kõige terviklikum. Väga head lavastatud videod raskest tööst Sindi ketrusvabrikus , 1905 aasta Estonia tulistamisest, naisaktivistidest, informatiivsed vitriinid, hea kujundus jms. Suurepärane.
Üks vitriin oli pühendatud 19. sajandi eestlaste ärkamisajale. See oli ka suuresti kõik 19. sajandist.
19. sajandist hüpati sisuliselt kohe rootsi aega, millele oli pühendatud hulk materjali: vitriinid varajaste eesti keelt sisaldavate raamatutega, videod nõiaprotsesside kohta jms. Tundub, et 17. sajandi oli kohutavalt oluline.
Keskaeg, nagu arvata võis, oli näitusel esindatud loiult pealiskaudselt. Väga lahja, ekslik ja hektiline kirjalik informatsioon, suhteliselt vähe eksponaate. Relvade vitriin oli vist kõige huvitavam, kuna relvad nägid välja ehtsad. Idee keskaegse lampkasti sisust oli hea aga kahjuks kehvasti teostatud. Keskaegse Pärnu virtuaalne rekonstruktsioon oli minu meelest küll lihtsalt pooleli jäänud, igatahes kui see äärmiselt skemaatiline 3D oli lõpptulemus, tuleks honorar küll tagasi nõuda.
Esiaja osa näitas TÜ arheoloogide väga head tööd aga kahjuks tulemus oli ebaatraktiivne, Lihtsalt paljud leiud koos infoga vitriinides ja eksperimentaalajaloolaste videod.
Kõrval olid hämarad ruumid eraldi teemadega nagu näiteks talurahvakultuur, haigused, prügi, kappade saal jne. Eksponeerimislahendused oli äärmiselt erinevad, väga traditsioonilistest kuni lausa veidrusteni (näiteks haiguste ja prügi näitused, kus tuli käpuli mingite kuplite alla ronida).
Igatahes üldmulje just püsiekspositsioonist oli pehmelt öeldes kaootiline.
Nii oligi, hiiglaslikud valged tühjad ees/lisaruumid ja kummaliselt kitsad, kohati lausa klaustrofoobiat tekitavad näituseruumid. Ja peanäitus ise -- toredad elemendid, segane üldmulje.

********





No comments:

Post a Comment