Friday, March 31, 2017

Tiksoja peatus.



 Mõte just selline äripark rajada pole uus, sest umbes kümne hektari suuruse krundi maantee, raudtee ja maaülikooli õppehoonete naabruses ostis firma juba aastate eest.
.....
 Juba Dimediumi avamisel sai selgeks, et nad ei jää parki üksi. Arendaja oli selleks ajaks sõlminud lepingu juba järgmise maja ehituseks.
.....
 Kuna pargi tulevikuvisioon näeb ette kujunemist Lõuna-Eesti põllumajandus- ja metsandussektori ettevõtete keskuseks,...
.....
 Sarnaselt Dimediumiga kerkis ka Intraci esinduse hoone kiiresti, võivad tunnistada sagedasemad Tallinna ja Tartu vahel sõitjad. 
.....
 Rohelise Pargi arhitektuuriline kavand näeb ette rajada 16 eri suurusega hoonet.
.....
 ....keskendub arendaja nüüd aga esimese asjana uue tänava ehitamisele, mis viib linnaku tulevaste asukateni.
.....
 Kuid see ei jää ainsaks suureks objektiks linnaväravas. Nimelt kavandatakse lähedusse Tartu põhjapoolset ringteed ja Tiksoja silda, mis võimaldab nii Rohelise Pargi tulevastele kundedele kui ka kõigile teistele kiiret ja turvalist pääsu Jõhvi ja Jõgeva poole.
 Omalt poolt lubas Klaas, et ka Tartu linn koostöös maanteeametiga parandab ümbruskonna tänavate ja kergliiklusteede seisundit, et pargile oleks parem ligipääs.
.....
 
Väga tore artikkel!

Aga kas pean ikka edasi selgitama? Kardan, et pean! Lugedes seda artiklit ning sõeludes mitut pidi läbi  lõikude kaupa, küsiksin, kas ja kes mõtles juba ammu, Maaülikooli õppehoonete ehitamise puhul, et siin võiks EHK olla ka ÜHISPEATUS? Kui kellelgi on see teadmine olemas, siis palun jätke vastus kommentaaridesse. Mina ühte inimest tean. Tõsi, ta polnud kindel, kas ja kui palju see vajalik olnuks, sest seal ju vaid õppehooned!

Kas keegi teab kedagi, kes mõtles SAMALE ASJALE, kui Tiksoja ülesõidu lähedale hakkasid tekkima ka teisele poole ettevõtted? Mina ühte inimest tean, rohkema kohta pole suutnud kuskilt meediast midagi leida!

Kui Cesana Grupp selle kinnistu ostis, kas ta nägi raudteed? Ma usun, et nägi. Nagu ka maanteed. Kas aga mõtles SELLELE? Ma ei tea, aga loodan, et keegi teab!
Tõsi, ta keskendub uue tänava ehitamisele, mis toobki asukad kohale. Kas aga mõtles ka sellele, et ka rongid ja bussid saaks tuua asukaid? 
Kavand näeb ette 16 uut hoonet. Kui palju tuleb sinna töötajaid?   Millegipärast arvan, et mõnevõrra rohkem kui 18 töötajat.....
Kui visioon näeb ette muutumist Lõuna-Eesti suurimaks .... keskuseks, siis kas mõeldi SELLELE?

Keegi kavandab samasse põhjapoolset ringteed ja Tiksoja silda. Siina paraneb ligipääs Tallinna, Jõgeva ja Jõhvi suunalt? Kas kavandaja mõtles SELLELE? 

Siinsamas toimuvad ka mitmed näitused ja kindlasti hakkab neid veelgi rohkem toimuma. Kas nende korraldajad on mõelnud SELLELE? Mina ei tea!

Tartu linnapea andis lubaduse, et pargile oleks parem ligipääs. Kas keegi veel on andnud LUBADUSE?

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium? 
Maanteeamet?
Elron?
Bussifirmad?
Veel keegi?

Mina ei tea! Lihtsalt TEAN aga seda, et selle rongi- ja bussipeatuse mõttekus on kordades kasvanud ja IMESTAN, et siiani mitte kuskil meedias mitte keegi ei ole sellest isegi mokaotsast sõnagi poetanud!? Ükski neist sihtgruppidest, mis siin silme ette tulevad, ei ole piisav põhjus ehitamaks ühispeatust. Kõik koos aga minu arust annavad juba piisava põhjuse, vähemalt mõtlemiseks!  Kuigi jah, mõni mõtleb nii kaua, et hakkab lõpuks munele! Tartugi ju valglinnastub, aga EVR/MKM ega KOV ei taha mõeldagi, vaja on ka Vorbuse peatust. Elron kindlasti ei taha kuuldagi, et lõpuks võib ka Tartu ümbruses tekkida linnalähipiirkond, Tabiverest (seda enam, et peagi võivad Tabiveres hakata peatuma kõik kiirrongidki), Reola ja Nõoni. Seda enam, et  ka Ülenurme peatus ei saanud valmis just kõige õigemaks kohas. Aga heakene küll, siin polnud ainult EVR süüdi, samas ei saa eitada, et paari peatust võib vaja olla ka Kirsi ja Ülenurme vahel! Sõitku seal või ühevaguniline rööbasbuss, hommikust õhtuni!
 Vorbuse peatust soovis KOV küll juba ammu, aga loomulikult ei pea "spetsialistid" seda mõttekaks ega vajalikuks. Kas ka mitte Tiksoja peatust?

Muidugi ütlevad (bussi)spetsialistid ka, et ega ometi ekspressid seal peatuma hakka! On see kindel? Näituse peatus on ju bussidele lisatud, Tallinnaski on mitmeid selliseid peatusi. Kasvõi saabumisel! Või et rongidel kaovad siis sõitjad, nagu kardab Elron ja veel paljud teisedki? Tühjagi, ma ei ole kuulnud, et Kitsekülas peatuma hakkamisel sõitjaid vähemaks oleks jäänud! Pealegi, kes ütles, et siin ei sõida ka kohalikud bussid?

Head inimesed, ma usun, et ma ei pea siin pikemalt selgitama!? Mugavat ja kiiret kohalejõudmist, ükskõik kuidas, soovivad kõik. Mitte ainult kahe suurlinna vahel sõitjad, vaid ka need, kes vaksalist kaugemale tahavad jõuda!?

Ahjaa, ühte asja ma tean veel! Tartu vaksali juures on kitsikus parkimiskohtadega. Tiksoja peatusesse saaks oma auto jätta nii tartlane kui Jõhvi ja Jõgeva poolt tulija. Ei pea "maakas" sõitma kindlasti kesklinna ja kindlasti nii mõnigi tartlane eelistaks Tallinna minnes auto just sinna jätta!?

Nüüd jääb veel tramm, aga kas keegi teab, kas see jõuab Tiksojani, nagu jõuab Tallinnas Ülemisteni? Mina ei tea...

Seesama kiri läheb võimalikult paljude osapoolteni ja vaatame, kes vastab, kuidas vastab ja kas vastab! Parimat Eestit Teile!

 





Tuesday, March 28, 2017

RMK hoiab loodust?

Kunagi küsisin RMK-lt ühele vaatetornile jm puitrajatistele viidates, miks ei tehta neile, millel võimalik, kordusimmutamist. Vastus oli, et hooldust tehakse vastavalt plaanidele ehk sisuliselt vastust ei olnud.

http://www.postimees.ee/4061723/galerii-iisakus-kukkus-28-meetrine-vaatetorn-tugeva-tuule-tottu-kokku

Ega ma ei tahagi sellega öelda, et see päästaks oma aja ära elanud rajatised. Aga küll võib kasvõi ühe-kahekordne suure ja päris kalli rajatise eluaega pikendada väga tugevalt! Ehk et kui ehitada niivõrd suur vaatetorn uuesti, peaks seekord oskama mõelda ka tulevikule ning paar aastat peale ehitamist see ikkagi üle immutada!? Sest immutamine peaks olema ehitamisest ikka kordades odavam?

Monday, March 27, 2017

Pressiesindaja peab olema asjalik. - BARLANKS on peamine!

Tänases Postimehes rääkisid ühistranspordi tulevikust  Mootor Grupp omanikud Hannes Saarpuu ja Hugo Osula ning Elroni juht Andrus Ossip. Vägagi huvitavad artiklid olid. Osula ja Saarpuu on kuuldavasti loobunud rongide muretsemise plaanist ja teataval määral see täiesti mõistetav. Sest kindlust Venemaa ühendustega ju pole, sellest andsid tunnistust ka hiljutised juhtumid piiril nende bussidega. Ja kas tingimata peakski (rahvusvahelise) rongiliiklusega tegelema eraomanikud? Ei pea, sest eelkõige on see riikide huvides, et oleksid normaalsed sõiduvõimalused ja -ühendused. Väga sageli armastatakse küll rääkida, et riik on halb peremees, kuid miks jäädakse vait siis, kui küsida, miks riigiametnikud ja poliitikud pole siis asjalikumad ja asjatundlikumad?

Mul tuli neid lugusid lugedes meelde omaaegne Eesti Raudtee pressiesindaja Urmas Glase ja tema kuulus "raudteejaam pole puhkamisekoht"-saaga. Mis sellest kõige rohkem meelde jäi? See, et paremaid ootetingimusi polegi vaja rongipeatustes, sest "reisija tuleb jaama paar-kolm minutit enne rongi"? See ka. Aga veelgi rohkem soovimatus õppida. Tollase artikli kommentaarides oli hiigelpalju toodud näiteid, kuidas ja miks alati nii ei ole. Kas Glase luges neid? Ei tea. Usun, et luges. Aga arusaamiseraasugi ei paistnud tekkivat. Sest hilisemas artiklis kuskil selsamal teemal oli jutt sama. Arusaam ja teadmised polnud grammigi paranenud! Ja see jäi meelde enim.

Kas bussiärimehed ja riigiametnikud on arusaajamad? Kohati kindlasti. Kuigi Saarpuu ja Osula on parajalt hea keerutamisoskusega ning (suhtlus)meedias kõigest ei räägi kergekäeliselt. Siis nad siinse artikli järgi on juba edusamme teinud. Vähemalt saavad nad nüüd aru, et reisijate arvu saab kasvatada eelkõige "autodest ülemeelitamise kaudu" või vähemalt püüavad sellise mulje jätta! Jutt oli asjalik ja paljuski õige. Paraku on neil aga Andrus Ossipiga vähemalt ühes asjas samasugune arusaam - peatusteta sõidu kasulikkuses!
Aga mis siis kui ARRIVA võtab selle turu käest ära?

Omal ajal oli Ossipi arusaam asjust viletsam.

http://tarbija24.postimees.ee/2956301/ossip-rohkemate-rongide-korral-seisaksid-need-kasutult

Ei olnud asjad nii lihtsad, nagu ta arvas. Aga tundes süsteemi peensusteni võib päris palju ridade vahelt välja lugeda. Muide, vahel vist ka poliitikud ei oska seda teha, sest kuidas nad muidu sageli asjadest aru ei saa. (Või ei taha saada, see sama küsimus, nagu, et kes oli enne, muna või kana.....)

http://majandus24.postimees.ee/4058979/uhistransport-seisab-silmitsi-pohimotteliste-muutustega

Nagu näha, on tegelikult ka Ossip muutunud. Teadmisi veidi kogunud ja kohati hakanud ka asja sisu tabama. Küllap mõistab nüüd, et "päevasel ajal on võimsust üle" küll, aga et see peaks ka tähendama, et on jõudnud nüüd arusaamale, et osaliselt "tühisõidud" on need, mis täidavad muuhulgas ka tippaja ronge.  Kas on mõistnud? Küllap veidi, aga paraku siiski mitte piisavalt. Vaatame siis ja analüüsime. Muuhulgas ka seda, et kas minul ikka enamasti õigus olnud või mitte.....

Lähiaastatel saavad ühisveonduses järjest olulisemaks eri transpordiliikide integreerimine ja mobiilsus tervikuna, kinnitab Elroni juht Andrus Ossip. Rail Baltic tõstab tema sõnul kindlasti välisettevõtete huvi Eesti ühistranspordituru vastu.
Küsimusele, mis võiksid olla lähiaastate põhilised arengusuunad Eesti ühisveonduses, ütleb Ossip, et koondaks need kolme märksõna alla: ekspressliinid, eri transpordiliikide suurem integratsioon ning keskkonna säästmine.
Nii ongi, sarnasus bussiärimeestega on ilmne  Üldiselt on ju jutt õige, aga tulemus ja tegutsemine ei viita siiski sellele, et sisu oleks täielikult selgeks saanud. Ma ei imesta, kui Saarpuu ja Osula ei huvitu Märjamaast või Põltsamaast või Riisiperest. Aga riigiametnik, kes on ettevõttes, mis otseselt seotud regionaalpoliitikaga, peaks juba olema mõistnud - BARLANKS on tähtis! Ehk tasakaal.  Ja kuigi olen sellest korduvalt kirjutanud, et ka ekspressliinide ja tavarongide vahel peab olema tasakaal, siis ometi seda ei ole ja ei ole seda mõistnud ka Ossip. Hiljutises teleintervjuus ta mainis ekspressliinide ehk suuri kohti ühendavad liinid "on oluliselt vähemate peatustega". See tõestas, et arusaam on puudulik. Olen korduvalt selgitanud, et Aruküla ja Raasiku rongil 210 tooks juurde lisareisijaid (mitte palju, aga teatavasti tähendab iga lisareisija sageli seda, et ta sõidab ka teises suunas, mitte ei jää autosse, koju või ei koli maakohast minema. See ongi regionaalpoliitika. Samamoodi olen korduvalt rääkinud, et hukutav on mitmetunnised, isegi kuni kaheksatunnised pausid rongiliikluses, olgu siis Lehtses, Tabiveres, Keavas, Vastse-Kuustes või paljudes muudes kohtades. Mis sest, et Tartus elab kordades rohkem inimesi kui Tabiveres (taas peab au andma Igor Gräzinile, kelle veidi ülepakutud sõnade järgi on üks Tabivere (laps) elanik väärt tuhandet linnaelanikku. Igal juhul nad ongi väga palju väärt, sest nende ümber on veel tuhandeid teisi asulaid, külasid ja kohti, kus elatakse ja kuhu tahetakse sõita.

«Arvestades inimeste koondumist suurtesse tõmbekeskustesse ja ka valitsuse soovi viia märkimisväärsel hulgal töökohti Tallinnast mujale, näeme eesmärgina kasvatada just suuremate keskuste kiirete transpordiühenduste arvu,» rääkis Ossip, miks ekspressliinide olulisus lähiaastatel kasvab.
Jah, õige, ekspressliinide olulisus kindlasti kasvab. Aga nagu ütlesin, seda ei tohi BARLANKSIST välja ajada, sest tagamaade tähtsus tulevikus samuti kasvab. See töökohtade viimine mujale on muidgi läbimõtlemata tegevus, seda enam, et neid sellesama ühenduste ajakulu pärast ei tohiks viia Narva, Võrru või mujale ääremaale. Kui üldse, siis ikka Kesk-Eestisse, sinna, kuhu on head maantee- ja raudteeühendus. Elroni kontori võiks ju ka viia Vägevale?

Nii kavandabki Elron näiteks järgmise aasta sõiduplaani esimest ekspressrongi Tallinna-Narva liinile ning sellele järgnevatel aastatel Tallinna-Viljandi liinile.

Sarnaselt Hugo Osulaga juhib ka Elroni juht tähelepanu eri transpordiliikide integratsioonile, mille taga on nii uute teenusepakkujate, näiteks sõidujagajate esilekerkimine kui ka tehnika areng tervikuna.
Kassanäe!?  Nüüd oleks päris huvitav näha, kas tõemomendini jõuab ka Ossip? Hiljutises kirjas Maanteeametile jt, sh Elroni-Ossipile, tõstasin just Tabivere teema. Ja vähemalt Aivar Kokk andis ekraanil lubaduse, et Tabiveres lisatakse peatus ühele rongile. Kas siis kohalike arvamuste ja soovide  järgi? Või võimalusel "vähima potentsiaaliga rongile", et tõestada selle "integratsiooni" mõtettust, millest ometi sageli armastatakse rääkida? Või lisada hoopiski katseliselt kõikidele kiirrongidele? Sest integreerimine erinevate transpordiliikide vahel ei kipu õnnestuma, kui osatakse näha vaid ÜHTE ASPEKTI!

Kui nüüd rääkida Narvast ja Viljandist, siis kuidas teha, et asjad BARLANKSIS oleks? Tegelikult o see ülilihtne - ei tohi minna mitte "ekspressil oluliselt vähem peatusi kui tavarongil", vaid leida peatused kaardil, analüüsida seal olevate reisijate arvu (Elroni statistika seda aga ei võimalda, toimib vaid tsoonide korral), vaadata avatud silmadega ringi, mõelda turismisektorile, vaadata, kus Saarpuu-Osula tandem sõidab, kus mitte (tegelikult muidugi bussid üldse, aga neile hea mõelda, kui tuleb meelde vaidlus Tartu rongidega konkureerimise teemal ja vahepeatused), jne jne. Ning tagada kõigile maksimaalselt head võimalused. See ei tähenda, et peatuma peaks ekspress Kabalas, küll aga näiteks Vaivara. Juhul kui just sel ajal seal bussidega kitsas. Või Kohtla-Nõmmel hoopiski, kui aeg sobib rohkemaarvulisteks ekskursioonideks Kaevandusmuuseumisse. Ühesõnaga, nii lihtne see ongi!

Siin siis aga selle peatusega seonduva tagamaadest, mis nüüd indikaatoriks integreerimise temal. Elistveres, kui riigametile, RMK-le kuuluv ettevõtmine. Palamuse, kus riigi toetusel tegutsev muuseum. Või ka Jääaja Keskus Äksis. Ja veel nii mõndagi, kus küll tegutsevad eraettevõtjad, aga nendelegi peab riik panustama, sest maksud tulevad ju paljuski oma inimeste taskust!?

Eestis tähendab see eelkõige kohaliku maakonnaliikluse, rongiliikluse ja linnade ühistranspordi suuremat sidumist ning taskukohase hinna tagamist nende transpordiliikide kombineerimisel.

 Ossip ütleb veelgi täpsemalt, toobki mängu populaarse sõna "maakonna" ehk siis maaelu kujutelma! No eks vaatame, kui väga tegelikkuses hoolitakse maakonnaliiklusest! Millegipärast, et juba pea 5 aastat ja rohkemgi tagasi oli arutelu Hageri-Aespa-Kasemetsa- Saku-Laagri...., Rõngu-Palupera-Otepää-Kuutsemäe jt bussiliinidest, seotuna rongidega. Kus need on? Kuidas ikkagi saab olla nii, et riigil ongi nii viletsad juhid, et riik on halb peremees? Kas te olete selle kohta endale mõttes küsimusi esitanud? Mina olen ja ülisageli, sest olen nende viletsat juhtidega väga palju asjaajamistes kokku puutunud. Tõsi, õnneks on ka teistsuguseid, aga neid on vähe. Miks? Kas ehk seepärast, et meil ruulivad PRESSIESINDAJAD, kes ongi lükatud tanki, varjamaks asjatundmatust? Või soovi tegeleda töötegemisega? Või mitte näidata hoolivust välja?

Veelgi huvitavam on jutt taskukohasest hinnast (muide, seda mainisid ka Saarpuu ja Osula). Kas Ossip SEDA mõistab, mida tähendab taskukohane hind?

«Elron juurutab sellel aastal uut piletimüügisüsteemi, mis lisab mugavamaid pileti ostmise võimalusi ja loob eeldused integratsiooniks teiste ühistranspordi teenuste pakkujatega,» märkis Ossip.

Ei, vist ei mõista. Mulle meeldib, et KE, sh ka Simson, räägivad tasuta maakondlikust transpordist. Selle valguses peaks olema iseenesestmõistetav, et ka elektrirongid oleksid tasuta! Ometi, jutt kallite uute piletisüsteemide rakendamisest toob hoopis kaasa vägagi suure kulude kasvu Elronile! Kuidas küll plaanitakse tagada "taskukohast" hinda, kui kulutusi suurelt kasvatatakse?

Keskkonna säästmise toob Elroni juht välja seetõttu, et kuigi rong on transpordiliigina keskkonnasäästlik, on Eestil endiselt väga väike osa raudteest elektrifitseeritud. «Samas on elektrirongil keskkonna säästmise seisukohast selge eelis diiselrongi ja maanteetranspordi ees,» sõnas Ossip.

Nii usub Elroni juht, et sarnaselt Rail Balticuga on ka olemasoleva raudteevõrgu laiendused tulevikus suunatud keskkonnasäästlikumatesse lahendustesse. Näitena toob ta raudteevõrgu laiendamise Haapsalu suunal või siis elektrifitseeritud raudtee pikendamise Aegviidu-Tapa suunal.

Jaa, Haapsalust ja ka Aegviidu-Tapa elektrifitseerimisest olen ammu rääkinud ja see täiesti õige jutt. Elektrifitseerimisega muide ongi nii, et siingi peab olema BARLANKS. Kui ronge eeldatavalt (elektriveol) lõigul vähe, peab kaaluma kas selle võrgu mahavõtmist või hoopis kuhugi lisamist. Kõik peab olema BARLANKSIS! Kas Ossip teab, mitme rongipaari juures ööpäevas on elektrifitseerimine mõttekas. Kunagi oli selle alampiiriks 60, nüüd 20 rongi? (Viimase on välja arvutanud Priit Humal, kuigi ma kahtlen selle arvestuse täpsuses, liiga kallutatud ollakse lauselektrifitseerimise suunas - kus on BARLANKS?).

Haapsalu rong on loomulikul tugev arengumootor. Aga sealgi ole omad pisikesed ohud. Näiteks on Elroni (Ossipi) "spetsialistid" selsamal valel teel, mille ka Ossip isegi sageli eksleb. Näiteks võib tuua nende arvamuse, et esialgu piisaks 6 rongis päevas! Ja et Nigula (Leediküla) peatus on sama, mis Ollepa! No ei ole! Ja kui Lääne Maavalitsus kuulab selliseid põhjendamata argumente, siis tekivad ka seal väikesed, aga kaugeleulatuvad muudatused. Näiteks ei saa käivitada aastakümneid integratsiooni, nagu juhtus Vastse-Kuustes ja paljude muudes kohtades. (Õnneks ei pidanud ma sel teemal EVR-i pressiesindajatega rääkima, kuigi kogu tollase asjaajamise vältel keeldus Eesti Raudtee üldse suhtlemast, tehes seda läbi MKM-i, valetades ja hämades. Või suht massiline (võimalik) juurdevedu häirib Vana-Taeblat, suurendab kokkuvõttes oluliselt kütusekulu jne, ehk siis tekitab jällegi keskkonnaalaseid nüansse. Või massiliselt Noarootsi suunale kulgev rattaturism saab küllalt olulise võidu "kokkuhoitud" kilomeetrite näol. Seda kõike tuleb mõista! Kas sellist riiki me tahtsimegi?

Kolme Balti riigi plaan ehitada Rail Balticu kiirraudtee on Ossipi sõnul juba suurendanud rongioperaatorite huvi Eesti vastu. «Näiteks leidis mõni nädal tagasi Äripäevas kajastamist Deutsche Bahni tütarettevõtte Arriva huvi ja soov siseneda Eesti bussiteenuste turule, olles samas ka väga suur reisirongiteenuse operaator,» kirjeldas Elroni juht.

Ossip avaldas lootust, et Rail Balticu operaator leitakse rahvusvahelise konkursiga. «Teadmata praegu täpsemaid tingimusi ja nõudmisi, on väga raske hinnata, kas sellisel hankel osalemine oleks Elronile jõukohane,» sõnas ta.

Ah et siis soovime siia ärimehi? Pakkudes neile maksumaksja kulul liiga kolossaalset ja mõttetut ning mitte keskonnasäästlikku raudteed ning meie maanteid? Oskamata sealgi aru saada kasvõi sellesama integratsiooni tähtsusest? Huvitav, kas siin ongi üks konks peidus, meelitades siia Arriva ja tasuks kuluka raudteesõidu kompenseerimiseks pakkudes veel ka soodsaid bussiühendusi, tehes sellega karuteene oma ärimeestele? Huvitav, kas keegi oskab öelda, mida Arriva arvab Märjamaast või Elistverest või Nuustakust?

Aga tühja kah, ehk polegi põhjust muretsemiseks? Tuleb uus põlvkond? Eeei, ettevaatlik peab olema! Sest selle hulgas torkavad silma hoopis sellised, nagu pildil! Pääskülas oma rattakökatsiga mööda pinke hüpates (noh, need, mid Elron nimetab istepinkideks) . Ja märkuse peale, kuidas ei tohiks käituda, oldi hoopis kõvemad, kui "meie ajal" - valmis kohe kohtusse andma pildistamise eest! Ägedad! Kuigi tegelikult hoolimatud, eeskirju ega omandit mitteaustavad nagad! Kas on siis need meie tuleviku paremad peremehed?
(Muide, aja jooksul kümned kokkupuuted, et just sellised sülitavad kõige rohkem ümbritsevale - maale ja rahvale. Kogu oma suhtumisega.).

Ja muidugi ei huvita millegi lõhkumine või korrarikkumine ei paljusid ametnikke ega poliitkuid! Seda enam, et "küllap me sõidame tulevikus ikka kiiremini ja ikka suuremate kohtade vahel! Kiiremini, et vähem näha ja suuremate, sest väiksemad kohad veelgi tühjemaks jäänud!


Ei ole mu kirjutistes kurjust ega halvustamist. Vaid mure ja õigustatud kriitika!  


Aga samas ma tänan Elronit. Et vahel ka vastatakse. Tõsi, asjatundlikkust ja hoolimist sealt ei kuma. Kohtuda? Käin tööl ja kohtumised Elronis ning senised ettepanekud enamuses ei ole leidnud mõistmist. kas on mõtet niisama kohtuda? Ei ole, vaja on alustada muutumist iseendas, meis kõigis. Teha nii, et ema-isa lapsega saaks Elistverre keskkonnasäästlikult. Ja autode arv muuhulgas teedel väheneks, et ei peaks keskkonda ohustades meie maad liigselt üles kaevama ja hävitada.  Vaat sellised mõtted tekivad ja peakski tekkima selliseid asju analüüsides!

Jah, kohtumisi oleks vaja. Aga vaid siis kui on TATMINE õppida ja muuta asju paremaks. Ei hakka ma ju iga kord ja igal pool uuesti ja uuesti põhitõdede sisu selgitama. Olen seda juba aastaid teinud, õppides seejuures pressiesindajatelt ja teistelt. Emotsionaalsus ja teravus mu kirjatükkides on nende aastatega kasvanud, aga seda vaid tänu sellele, et vahel ei mõisteta ka aastatega kõige lihtsamaid asju. Kahjuks!

Tartu kiirrongides aga ei jäta ükski inimene sõitmata kui need peatuks ka Tabiveres ja ehk mõnigi Aegviidus ja Jänedal ja Lehtses......


Neeme Sihv Ja jälle ei ole käigus Koidula-Piusa rongi? Ometi ootab Piusa Külastuskeskus kooliekskursioone, ka tööpäeviti.
Samuti on endiselt Arukülast ja Raasikult võimatu sõita LP enne lõunat Tartu suunas.
Elron Piusa rongid hakkavd sõitma alates 29.04
Neeme Sihv Ja millise uurimuse põhjal võib eeldada, et kooliekskursioonid ei vaja varasemat? Või et Külastuskeskus ei vaja külastajaid? Teema oli üleval mullu ja tunamullu, kuid ikka ei põhjenda Elron, miks ei saa rongi varem käiku panna? Mingi kuu aega, mis ometi annaks võimaluse ka aprillis, ilusal kevadel, sinna sõita?
Peep Tobreluts Siin on kas riigmehelik või riigimehelik suhtumine. Üks on see, et loetakse igat senti ning kooliõpilased ei ole piisav argument. Vaatamata sellele et teema on kaua üleval ja ei suvatseta selgitada. Teine riigimehelikkus on see, et olles raudtee reisijateveos monopol on suurepärane võimalus dikteerida regionaalpoliitikat - peab ju saama selgeks tõsiasi, et pole vaja loota (mida iganes keegi loodab raudteest saada).
Elron Elron osutab teenust Avaliku teenindamise lepingu alusel. Sellega on ära määratud konkreetne maht, 
kui palju sõidetud kilomeetreid riik Elronilt tellib ja millised vahendid selleks eraldatakse. 
Nagu ka varem mainitud, püüab Elron pakkuda etteantud võ
imaluste piires võimalikult optimaalset 
teenust kõikidele reisijatele, kasutades riigi poole meie käsutusse antud ressursse mõistlikult. 
Kui Teil on ettepanekuid võimaluste suurendamise osas, on Teil alati võimalus pöörduda ka isiklikult MKM poole.
Neeme Sihv Mõistlikust kasutamisest ongi asi kaugel! Depoo Pääskülas tekitab sadu kilomeetreid tühisõite päevas, jättes sellega rongide vahed tipptunnil kaugemal läänesuunal pooletunnisteks. Samamoodi on elementaarne, et Koidulasse sõidaks vähemalt 3 rongi päevas...Kuva rohkem
Ülo Mälgand Neeme, ma usun, et sa said adekvaatse ettekujutuse sellest, kuidas töötab riiklik ringkaitse. MKM ütleb, et kõik reiside organiseerimisega seonduv on veoettevõtte asi. Ettevõte samal ajal väidab, et MKM tellib konkreetses mahus teenust, nõudes konkreetsete suundade katmist kindlas mahus. Kes siis vassib? Minu senine kogemus ütleb, et kala mädaneb peast.
Neeme Sihv Täpselt nii on ammugi selge. Alles ütles üks inimene, et tahaks Elroni bossidelt küsida, kas neil pole häbi täispalka vastu võtta, eriti kui piletiaparaadidki jukerdavad ning osa piletitulust jääb saamata. Aga eks mina mõistan neid, sest see mõjutab ka nende palka. reisijate arv bosside palka ei mõjuta, nii et paraku on see ükskõiksuse etalonnäide! Peast aga algab mädanemine, saba liigutab aga nii kuis jaksab, ajades vett sogasemaks. Uue depoo ehitamine olevat MKM-i sõnul ka Elroni asi, aga Elron arvab, et tühjad rongid sadu kilomeetreid päevas pole mingi probleem. Maht on ka ilma Keila-Pääsküla sõitudeta (lisa) täis? Majanduslikult otstarbekalt? Minu arust oleks kõva sõna, kui ühel päeval hakatakse viguy tunnistama ja ausalt suhtlema-arutlema.
Neeme Sihv Ülo, aga kuidas ma sest küll aru peaks saama? Elron ja MKM ju paraku ei saa ehk siis peavad peenikest naeru, kui osavalt kõik lükatakse enda kaelast ära? Hakakem tööle, seltsimehed!
Neeme Sihv http://eestimaablogi2.blogspot.com.ee/.../elron-raiskab...
Sellised on rongid liinil Tallinn-Pääsküla ja Pääsküla-Tallinn. Väga sageli. Selliseid ronge…
EESTIMAABLOGI2.BLOGSPOT.COM
Ülo Mälgand Aru võib saada nii ja naa, reaalne lahendus peitud ametnike istmikualuse tuliseks tegemises. Mil moel seda teha ja kes saab seda teha?
Neeme Sihv MKM, aga nende alune on jahe. Simson ei kommenteeri ei Haapsalu raudtee ega muid teemasid, ainult mingil määral tasuta transpordi teemat. Kes teeb Simsoni istumisealuse tuliseks või paneb ta MÄRKAMA asju?
Peep Tobreluts Oh kodanikud! Mis te jaurata! Elroni vennikesed istuvad kui "kult rukkis", loevad kommentaarid üle ja on targu vait. Esimene samm normaalse suhtluse poole on see kui Elroni postitaja lisab oma nime. Siiani on suhtlus nagu rauatükiga.
Neeme Sihv Nii see on, Peep, kuigi pigem võidakse teema hoopis kustutada. Nii ennegi olnud ja vana Elektriraudtee leht kustutati hoopistükkis koos väärtuslike arvamustega.
Ülo Mälgand Ei ole raske arvata, kes neile kommentaaridele siin vastab. Vaadake Elroni töötajate nimekirja, leiate sealt ametikoha nimega kommunikatsioonijuht. Aegajalt vaatab seda listi ilmselt ka ettevõtte juht ise, aga kommentaarid tulevad vastava ala töötajalt. Seega, isik tuvastatud ning nimi teada. Aga tema ei saagi siin muud teha kui rääkida seda juttu, mida juhatus talle ette laulab. Sallest ka viivitused äkilisematele küsimustele vastamisel. Teada värk.
Neeme Sihv Aga kas on määratud ka ära, kui palju neist kilomeetritest võib sõita mõttetult tühjade rongidega? Ning selleks veel kulutada nüüd raha, uute validaatorite ostmiseks tühjadesse rongidesse? Miks ei räägita sõnagi tasuta elektrirongidest? 
--------------
-----------
Elron vastas - Elron osutab teenust Avaliku teenindamise lepingu alusel. Sellega on ära määratud konkreetne maht, 
kui palju sõidetud kilomeetreid riik Elronilt tellib ja millised vahendid selleks eraldatakse. 
Nagu ka varem mainitud, püüab Elron pakkuda etteantud võimaluste piires võimalikult optimaalset 
teenust kõikidele reisijatele, kasutades riigi poole meie käsutusse antud ressursse mõistlikult.
Elron Lp Neeme Sihv, oleme Teiega kohtunud ja kutsume taas Elronisse külla, et vastata teie poolt tekkinud küsimustele.
Palun andke meile teada, millal on teile sobiv kohtumise aeg.
info@elron.ee ja või telefonil: 673.......
Neeme Sihv Küsimused vajavad vastustest rohkem lahendusi. Töötegemist, aga kahjuks ka mina tööl.

Vaat nii!