Blog Archive

Thursday, June 29, 2017

Rattalaenutus ja joogivesi.


Eesti vajab kõige muu kõrval kahte väga vajalikku asja - (elektri)ratta laenutusi ja joogivee head kättesaamisvõimalust! Mõlemad on väga olulised ja viimane eelkõige näitena, et meil hoolitakse oma külalistest - puhkajatest ja matkajatest!

Muide, Balti jaama lähedal on rattalaenutus, teisel pool Toompuiesteed, Shnelli tiigi ääres. kas nüüd ei võiks see olla (ka) Balti jaama uue turu ees? Joogivesi siin juba on?

Kas aga keegi oskab öelda, kus on tekkinud Eestis laenutused? Ja kus joogivee "automaadid"? Viimast ma tean nii palju, et Haapsalus on. Linnuse ees ja Vasikholmi rannas vähemalt!

Aga rongi- ja bussijaamades?

Loodus tasuliseks?


Tule taevas appi!!


Milline Keenjus küll sellise asja peale tuli? Muide, Varna on minu teada linn, aga tahaks lugeda küll Lõunaeestlasest asjast pikemalt!
Eestis tuleb viimasel ajal lolle ideid nagu seeni pärast vihma!? Mil moel võiks ette kujutada piletimüüki? Ja kas näiteks pildil oleva linnu nägemisel võiks ka raha küsida? Mitu meetrit peaks olema vaataja ja linnu vahe, et õigustada pileti müümist?

Aga mine sa tea, ehk on see majanduskasvuks hea. Küsida veel, riigis, kus puhkamine on niigi üpris kallis, kõige eest raha! Sest ainuüksi piletimüügi teenusepakkujad, IT-firmad jt saaks jälle magusa noosi! Selle asemel, et soodustada siin puhkamist ja teha maal ühistransport tasuta, kargab kuskilt välja mingi segane ja karjub halleluuja, RAHA.....


Hiiu - ohtlik raudtee.


Olen päris tihti oodanud Hiiul rongi. Ja kuigi vaatan sageli ülekäike jm, siis alles täna märkasin esmakordselt, et ülekäik on üpriski ohtliku lahendusega. Ma ei tea, kas see on standardlahendus, ühe tõkketoruga? Siinpool raudteed (pildistamise järgi), on teine lahendus, sealpool aga need, kes tulevad "vasakult", keeravad otse raudteele. Kuigi esimene rööpapaar on see, kus liiguvad Tallinna poolt tulevad rongid ja neid justkui näeb "otse", siis ometi oli lastegrupi järgi näha, kuidas ülekäigule tuldi. Lapsed oskavad muidugi vähem ohtusid tajuda, kuid nagu teada, pole sageli ka täiskasvanud paremal tasemel. Peaaegu mitte üks laps ei vaadanud ENNE raudteele sõitmist nende suhtes paremale, vaid tegid seda alles esimesel rööpapaaril olles. Ja sedagi ei teinud kõik, sest jälgiti eelkõige teed!



Siit on see nurk hästi näha. Mis oleks lahendus? Kas muuta "rannajoont" või paigaldada ülesõidu signalisatsioon ka ülekäigule? Peatuvate rongide puhul pole vast oht väga suur, kuid pea need kiirrongid siit sõitma ei hakka?


Ja muidugi sõidetakse ülesõidule autodega ka siis, kui eespool seistakse.



Või siis sõidetakse ülesõidule töötava signalisatsiooniga.






Siin võib paljutki näha. Tõsi, politseid ma siin kontrollimas näinud ei ole.....

COOP - Elu igas Eestimaa külas?


Selline lause oli viimase COOPi infokirja ristsõna lahendus. Väga silmatorkav paradoks, kui mõelda COOPi tegutsemisele. Ja see on seda väärt, et panna pealkirjaks. Muidugi pole COOP ainuke, kes ei saa aru, mida tähendab ja miks on vaja elu maal. Ehk siis ei saa aru, mida on vaja teha.


Wednesday, June 28, 2017

Hapu suhkrumaks.


Vägagi huvitav tulevikule mõeldes. Mis saab suhkrumaksu jõul meie mahladest? Kas suhkru (lisatud) kogus väheneb ja mahlaprotsent kasvab? Hind peaks ju igal juhul kasvama, küsimuseks jääb, kas maksu või mahla arvelt? 

***********************************

Kas ma olen prohvet? Täna nägin Põltsamaa uut 2 l jõhvikajooki. Milles oli 12% mahla asemel 6%, lisaks sorts aroonimahla ja ..... jõhvika lõhna- ja maitseined..... 
Ja ometi, nüüdseks on ka Lätist tootmine toodud Põltsamaale, seega ettevõte kohapeal kasvab. Mis saab edasi?

Või mida tehakse Põltsamaal nüüd teisiti, võrreldes varasemaga? Näiteks Gutta lakke puhul?


  Üks hullemaid näiteid, kuidas ärikas teenib roppu kasumit, on siin. Neid müüakse koos mahlade ja mahlajookidega (üldse, 100% mahlasid peaaegu ei liigu enam, peale tomati-, apelsini- ja õunamahla). Sest nii on kasulikum. On ju apelsinimahla ja -mahlajoogi hind tihti praktiliselt sama poes. Mahlajoogid võimaldavad kergesti kasumit mitmekordistada. Aga veelgi kasulikum on see, mida teeb GUTTA. Ning inimeste lollitamiseks disainiti uus pakend, FRESH ehk värskendav. Mõtlemisvõimetu tarbija tuleb ja näeb silmade kilades vaid üht: KUS SAAB ALLES SOODSALT MAHLA!
Lugege koostist! Kas ÜLDSE tohiks lubada müüa mahlajooke, millel mahla sisaldus on 0,1%!!!!!!!?????? Kui kallis on siis mahla LIITER?


Võib olla maksustada hoopis lake?



Raud(rööpali)sed kangekaelsed.


Pole enam viitsinud eriti RB teemal sõna võtta, sest kes saab aru selle projekti hukutavast mõjust, see saab. Ja kes ei saa, see ei hakkagi saama. VCaldavas enamuses vähemalt. Kõigest sellest on piisavalt kirjutatud, rohkem pole lihtsalt asjal mõtet. Kuigi peale mõnda artiklit tahaks küll kirjutada. FB-s postitasin nii.

Andke andeks, head inimesed, aga tehke mulle selgeks, kuidas saab elukogenud ja paljurännanud inimene kirjutada nii lollaka asja???? Ausalt öeldes eeldanuks temalt ikkagi tarkust (kuigi ta pidevalt kirjutab mingeid lühinägelikke kolumne), sest tahaks seda eeldada! Oleks ju loomulik?


 Samas pidin järjekordelt üllatuma. Sest on üllatav lugeda tarkade inimeste arvamusi, kus nad hoolimata kõikidest argumentidest tahavad ikka "proovida, mis juhtub ja vaadata pärast....". Ometi ammuteada reegel ütleb, et tark õpib teiste, loll oma vigadest. Mis on siis tarkus? Kas tarkus on see, kui isegi oma vigadest ei õpita? Pigem ongi see lausrumalus. No kaua võib ühe ja sama reha peale astuda?

Paar täiendavat kommi.

Neeme J. Sihv ..... ma olen erineval poolel mõlema poolega, nii toetajate kui vastastega. Sest ma toetan, aga mitte RB-d, vaid NRB-d. Mõistlikus suuruses, logistikareeglitele vastaval trassil ja Pärnu kaudu. Kas koos VB-ga või hoopiski põikega Virtsu! Nii et samas, küllap ei saa ka mind olemas olla.
Neeme J. Sihv
Neeme J. Sihv .... igati nõus! Raha kulutama peab, hea asja nimel, aga mitte laristama! Ja see ongi mõistusliku lähenemise erinevus laustoetajate mõistusetust lähenemisest. ..... on selles mõttes loomulikult õigus, et meil on laenukoormus väike, aga sellesama summa eest saaks teha lihtsalt NRB ja lausa kümneid väiksemaid, kuid äärmiselt olulisi asju pealekauba. Ja kui veel selle hulgas ära teha VB 2+1, siis me hoiaksime ka selles kokku üüratu summa, aga saame väga edulise asja.
Neeme J. Sihv
Neeme J. Sihv Olla prohvet? Maailmas on miljoneid inimesi, kes elavad üle jõu. Välismaal keegi 300 toaga majas, meil 300- ruutmeetrises. Ja tyulevik toob ikka kaasa selle, et see käib üle jõu! Nii on ka Liiga suure plaaniga RB näol. ...., mina pole majandusinimene, aga see-eest jagan väga hästi raudteed ja sellega seonduvat. Ning ääremaa jaoks on see plaan tapjalik! Meil piisab täiesti 160 km/h kiirusest. Ja sellest, et mõistusega jätta ehitamata Baltikumi ulatuses ligi 100 viadukti ja ökodukti, piirdudes muude heade lahendustega. Nii on. Väikseim mudel on näiteks Haapsalu raudtee ja sellel olevad ristumised.

Pärast mõtlesingi, et samas on justkui paljudel õigus, sest mis mõtet on nüüd enam vaeva näha ja püüda selgitada? Seepärast ka ei kirjuta pikalt ja ehk poleks üldse kirjutanud, aga üks asi jäi kripeldama.

Kuigi põhiaspektid ammu välja öeldud, siis enamus on neist tõepoolest sellised, et "ei saa olla 100% kindel". No näiteks, kas on vaja kahte või ühte rööpapaari? Tean, et piisab suures osas ühest, aga EHK tõesti võib olla palju vedusid ja sellest ei piisa!? Tegelikult piisab, aga me lihtsalt keegi EI TEA 100%ETTE! Sama lugu elektrifitseerimisega. Ka siin me ei tea ju ette rongipaaride arvu ööpäevas, seega, ehk on tõesti vaja elektrifitseerida? Kuigi taas tean tegelikkuses, et ei ole vaja, sest see ehituse- ja hoolduskulu on röögatu! Aga tühja kah. Jätan siin kõrvale ka trassi asukoha eemal inimestest, sest pean tunnistama, et sellisel trassil pole KOHALIKUL liiklusel kindlasti mitte mingit mõtet.

Aga KIIRUS!??? Kas 240 või 160? Kui praegu saaks rongiga Tartu kaudu Riiga 5,5-6 tunniga ja bussiga Pärnu kaudu 5 tunniga, siis kas 3 tunniga oleks liiga pikk sõit? Et peab saama 2 tunniga? Tore muidugi kui kiiremini saab. Aga nüüd palun loetlege ette need sihtrühmad, kes 3 tunniga sõitma ei tule, aga kahe tunniga tuleks!? Tunduvalt kallima piletiga muuseas. Ning kui palju selliseid sõitjaid oleks, kasvõi teoreetiliselt? (Tunniga sõites võiks ehk vahel lõunat sööma minna, aga häid söögikohti on ka Tallinnas, Haapsalus, Pärnus, Tartus jm....)

Tunnistan, et pikema vahemaa puhul on erinevate kiiruste puhul sõiduaja vahe juba märgatavam. Kuid siit teine küsimus. Kas enamus reisijaid ei oleks mitte lühikeste otste sõitjad, nagu Tallinnast Pärnusse ja Riiga, Riiast samuti Tallinna ja Pärnusse? Ja Riiast Kaunasesse ja Kaunasest ka Vilniusesse? Või tuleks tänu 240 km/h tunnisele kiirusele tohutul arvul sõitjaid Kaunasest Tallinna?

Sama küsimus kehtib ka Poola kohta, kellest kindlasti enamus sõitjaid jõuaks pigem Leetu, mitte oluliselt kaugemale.

Mõelgem ja siis mõelgem siit edasi, kas on mõtet maksta millegi eest, millest OLULIST kasu ei tõuse, 2-3 korda rohkem? Jutt ei ole 5 ja 10-15 eurost Eesti riigi (maksumaksja) jaoks, vaid summad on miljardites tuleviku perspektiivis.

Või äkki ikkagi õpiks? Miks eestlased on nii viletsad õppijad ja arusaajad? Kinni oma kangekaelsuses?
(Remsust ma saan aru, sest tema ei saa niikuinii millestki aru).



 Nii et ei, me ei saa ega tohi leppida sellega, et vastuse annab tulevik. Näitame ennast remsudena, ka Euroopa targemate inimeste jaoks.  Ja seda üks endast lugupidav inimene lubada ei tohiks! 

*******************************

Samal ajal ulmekirjanduse fännilehel, Kristen Michal 


************************

Monday, June 26, 2017

Upume pakenditesse? Räägime, aga ei püüa muuta?


Kes on meil suurim pakendi "raiskaja"? Neid on palju, alates suuremate saadetiste pakendamine pakkekilesse, mida kulub Eestiski meeletu kogus, kuni kõikvõimalike papp-pakenditeni. Plastpudelitest rääkimata! Ma ei väida, et seda või ükskõik millist osa muuta oleks kerge. Sest kogu kapitalistlik süsteem tänapäeval suunabki inimesi aina rohkem tarbima. Isegi uut nutikat vm ostes (mida Ameerikas vist juba iga poole aasta tagant sageli vahetama kiputakse). Seda enam, et mõnigi seade (või aku) ei kestagi suurt rohkem. Aga sinnapoole ma täna siiski suunda ei võta.
Ja ka mitte taaskasutamise teemale, olgu selleks siis prügipõletamine või taaskasutamine.


Üks suuremaid reostajaid on meil toiduainetööstus. Ja siin saaks tegelikult päris tugevalt saastamist vähendada. Nii vorstide, juustude kui palju muu puhul on liiga suur surve pakendite mahu vähendamisele. Seda soovivad eelkõige tootjad ja ka marketid. Põhjus on lihtne - sageli pannakse väikepakenditesse (enamasti viilutatuna, kuid vahel siiski ka terve tootena) võimalikult väike kogus toodetut. Miks? Sest hinnasurve on niivõrd tugev, just "konkurentsi" silmas pidades. Vägisi püütakse hoida toote hinda 1.99 võ 2.49-sarnastes piirides. Mida suurem kogus pakendis, seda kallim hind ja seda rohkem hakatakse vaatama kilohinda, see aga tähendab, et võidakse toodet üldse mitte osta. Muide, mäletate, kui vastu oldi hinnasildile kilohinna lisamisele?

Vahel on muidugi põhjuseks ka visuaalne pettus. Tundub olema sama või pakend, aga tegelikult on selles 200 gr asemel 170 või 150 gr. Või lihtsalt püüdes pakendi suurust suurendada, jättes mulje, et selles on "oikuipalju" head toodet....

Kas aga on see kõik ikka sellist vaeva väärt, et tekitada aina rohkem prügi? Raisata selle tootmisele loodusvarasid? Ehk annaks märgatavat kokkuhoidu juba see, kui iga toiduainetootja Eestis suurendaks oma toodete mahtu pakendis kasvõi 10%? Suurendades seda 100%, (kasvõi väiksemate mahtude juures), suudaks me sisuliselt likvideerida neist pakenditest lausa poole!? See oleks ju määratu kogus!? Ühtlasi ka tarbijale sellest reklaami sees teada anda. Tarbija peaks ju teoreetiliselt olema õnnelik, kui tunneb, et tootja hoolib keskkonnast ja ka tarbija rahakotist? (Jätame kõrvale need tarbijad, kes plastprügi põletavad jms. Nemad ei hooli ega mõista ka seda, kui teised hoolivad).

Ja kas me ikka jätaks ostmata toote, kui pakendis on 80-150 gr asemel 150-300 gr? Eriti kui teaksime, et me saame toote tegelikult odavamalt kätte? Ärgem unustagem, et pakendamine on iseenesest väga kallis ja investeeringumahukas lõbu, mis lisaks seadmetele ja materjalidele tähendab ka lisatööjõu vajadust. Ja iagsugune kulu on suurem ikka pakendite arvu, mitte suurema mahu puhul! Seepärast pole ka imestada, et viiluitatud tooted on vahel vist ligilähedaselt isegi 50-70 % kallimad viilutamata tootest! Ja, mugav on selline toode muidugi, eriti olles kuskil, kus pole võimalust toitu tükeldada või muud. Ning õhukeste viiludega on ju parem ka võileival "mängida", pannes sinna just meele järgi oleva kogusse. Aga kas ikka saad oma kõhu täis vähem kui 100 gr tootest? Ometi see, viilutatud jm muul moel tarbimiseks mugavad tooted, on mõistetav trend ning seepärast täpsustangi, et ma pole mingilgi moel viilutatud toodete vastu! Küll aga selle vastu, et tootjate püüe võtta võimalikult väiksemalt tootemahult võimalikult suurem "noos", sest käib siiski kliendi tasku pihta! Nii ostmisel kui tegelikult ka taaskasutamisel ja prügistamisel.

Muide, pakendades pakendisse 100% rohkem, väheneb praktikas ka toote (kilo)hind, seega me hoopis võidaks sellest. Võidaks kõiges. Nii materjalide vähemas kasutuses, taaskasutamise kuludes, hinnas.


Aga kuidas selleni jõuda? Tunnistan ausalt, ma ei tea. Iga tootja, vahendaja, müüja mõtleb eelkõige ainult rahale. Paraku, selline on röövkapitalismi olemus. Missioonitunne, loodusehoid jm sellised ilusad ja hoolivad tunded siia ei kuulu.
Kui viia pakendeid pakendikonteinerisse, siis tajud, kui palju seda koguneb. Ehk peaks ka tootja minema vaatama, kui palju pakendeid kokku kogutakse? Ehk paneks mõtlema, et ka sinust sõltub midagi? Tegelikult kahtlen....

Aga võib olla aitaks kaasa see, kui igat toodet pakendatakse nii 100 kui 200 gr- pakenditesse? Ning väiksema toote hind oleks parasjagu "krõbedam"? Ehk siis ka tootja mõtleks sellele, kuidas vähem raisata?





Heeringas on odavam toode ja seda juba 80 gr kaupa ei müüda....
Aga jah, isegi väärt kala, nagu siig, ahven, koha jt, müüakse vähemalt 150 gr pakendis. Edusamm seegi, kuigi hinnaks tuleb 3-4 eurot. Aga kui ikka tahad, siis ka ostad. Ja saad ka priskema naudingu. Heast tootest.


Aga on pikema jututagi selge, et rääkimisest on vähe. Tegusid on vaja, nagu ikka! Eks omalt poolt annan panuse sellega, et ostan võimalikult vähe väiksemaid pakendeid. (Seda enam, et üpris sageli paljud tooted on üksjagu maitsetud ning seega valin parema tootja parema toodangu).  Põhimõtteliselt. Olgu siis tegu vorsti, limonaadi või millega iganes.

Saturday, June 24, 2017

Jaanitulel.


Järlepas on hea. Ja nähtud ka palju vanu tuttavaid, keda aastaid pole näinud. Pidu alustasid tantsijad ja lauljad. Peale seda juba noort punt ja siis Kuldne Trio. Hea!
(Kaua ma ei olnud, sest noorte pundi muusika oli liiga kõva tümpsuga, aga seda süda ei kannata).
Omamoodi vahva tunne oli, et oleks nagu klassi kokkutulekul, pea kümmekond head klassikaaslast koos.









































Sõtkad.


Järvemäel.




Ujuv penikeel.


Vesiroose oli vähe näha.



Punasilm-liidrik.


 Tiigervaksik. Minu jaoks esimene kohtumine.





Ja Tallinnas tagasi. Ning mis viga maal käia, kui rongid-bussid Kohilas seotud nagu kellavärk.