Saturday, July 15, 2017

Eelarvamuste pidu.


Läksin Eelarvamusfestivalile teatud eelarvamustega. Ja tegelikult ega tunne ei petnud, kuigi mõnevõrra ehk siiski eelarvamus vähenes. Eks muidugi olene sellise ürituse "kasutegur" ka teemast ja valdkonnast, kuid muidugi vajalik on festival siiski. Juba ainuüksi otsesuhtluse pärast.

Aga rongiga sõites saab ikka kinnitust, et rongisõit on lastele mõnus! Vahel lust lausa jälgida, kuidas lapsed sõitu "vabalt võtavad".


Eelarvamused sees ju ka Tartu vaksali ümbruse töödega seoses. Ei ole endiselt nähagi maakonnaliinide bussipeatust ja selle ütlesin ka festivalil välja, ühe näitena sellest, kuidas (head) sõnavõtud ei tähenda veel seda, et tegijad oleks tasemel.
Ning ei ole näha ka ülekäikude taastamist, hoolimata sellest, et kellegi saamatuse tõttu pidid ühel õhtul reisijad jälle rööbastel ukerdama.








Rattureid oli ka seekord üpris palju.



Plaan oli just selline, kasutada ümberistumist. Muidugi võinuks ju ka bussijaamast alustada, aga ära tuleb kasutada iga võimalus olukordi "katsetades".
Vana-Kuustes siis on maantee pea raudtee kõrval, bussipeatus aga veidi eemal rongipeatuse teeotsast.




Pargi ja Sõida?






Muidugi tahaks loota, et kord maantee remondi käigus võetakse ette ka bussipeatuse ületoomine siia. Miks mitte koos parklaga, sh rekajuhtidele ja karavanituristidele ning viisakate tualettide ja pesemisvõimalusega. Sest neid parklaid on vaja tihedamalt ja parema tasemega, kui meil seni. Siin on selleks ka päris head võimalused. Vaja on ka paremat ootekoda, kui senine. Ka matkajatele mõeldes, laiade pinkidega. Ning muidugi avada vaade raudteele. Praegu pole isegi viita, mis näitaks peatuse asukohta!

Igatahes on selge, et selliseid kohti tuleb võimalusel ära kasutada, mitte rekaparklaid suvalisse kohta ehitada. Ning igal võimalus mõelda nii joogivee tagamisele, tekitada võimalusi, kellelgi mingit ettevõtmist samal plastsil alustada (kiosk vm), kohaliku kauba müügist rääkimata. Neid teeäärseid kohti, kus keegi taburetilt või autost midagi müüb, on meil palju. Aga pole (peatusmistingimusi) ega ka mitte koostoimist. Viimane on ometi edu põhiline alus.




Et oli bussini aega vaatasin korra ka ringi. Ümberistumise aeg oli 40 minutit. Igatahes on Vana-Kuuste üpris sobiv koht mõningate bussiliinide sidumise jaoks, kuigi see ei tähenda, et Tartu vaksalis poleks vaja maakonnaliinidele peatust.






Huvitav, kas on loota bussiliikluse kõva tihenemist?





Teeveeres, ühes kohas, kohtas lühikese ajaga mitut liblikaliiki, peaks olema siis niiduvaksik, rohusilmik ja niidu-punnpea.




Lupiin on meil looduses juba väga laialt levinud.




Kuuseoksal pisiliblikas. Mida pole muidugi õieti nähagi, aga ega selle jaoks mu aparaat ei sobi ka. Naljaviluks siiski pildistasin.




Sõitjaid jagus. Kuid nagu varemgi kogenud, siis laupäeviti siiski ei saa minna muuseumi, lootuses samal päeval tagasi tulla. Ja see on üks asi, mis peab uues bussinduses kindlasti muutuma. 

Küll aga torkas siingi silma teatud määral kurvastav nähe. Andre-Farmi pood asub teelt kõrval? Nii on kindlasti poel kordades vähem ostjaid. Mõnisada meetrit edasi oli aga kohalik pood. Miks ei ole talupood sealsamas? Ühes kohas olemine tähendab ju oluliselt paremaid tulemusi ja samas ka paremaid võimalusi ostjatele!? Või miks ei ole juust jm kaubad hoopis tolles poes müügil? On siis tõepoolest Eestis mõttekam nii toimetada? Postiteel on ikkagi väga palju (välis)turiste liikumas ja pakkuda neile midagi ehedalt eestimaist, see peaks olema ju ülitähtis!? Seda enam, et teeäärne silt ei pruugi neile oma nimega mitte midagi öelda. Ning põhiteelt kõrvale pööramist ei võeta ette lihtsalt kaugelt silti nähes. Tõsi, vähemalt inglise keel seal kirjas ja see on tubli asi!




Postitee osalt remondis. Väga maaliline maantee, kuid vähemalt remonditava lõigu osas rattasõitjatele ääretult ohtlik! Nähtavus pea olematu, sest tee kurviline ja kõrgete "kallastega". Siin pidanuks ehk ikkagi mõtlema kergliiklustee ehitamisele? Muidugi see keeruline ja kallim kui tavaoludes, kuid ikkagi!  Ja polegi vast vaja tee täies ulatuses, pigem ikkagi sellisele eriliselt käänulisele ja erinevate kõrgustega lõigule.


Huvitav, kuidas meie soovid liigutavad? Kas meeleliigutuseni ja pisarateni? Või panevad hoopis rattad liikuma?




Tee ääres mitmeid kohti, mida külastada. Ja tore näha ka heas seisus maju.


Siin siis isegi mingi pitsasöögikoht, allpool aga silt, millest mööda sõites ei saanudki aru, kas juhatab sellesama kohani või hoopis siit 700 m kõrvale? Ülalpool näha talurahvamuuseumi silt, aga see koht mul veel nägemata.




Ja nagu näha, siis karavanituriste siin liigub.


Ja kohal ma olingi.















Ihamarus on olemas ka rattalaenutus. Tahaks väga loota, et sellised asjad hakkavad väga edukalt toimima.
Postitii Tsõõr.



































Eelarvamusfestivali korraldajad kujundasid ka ühe telgi esimese teema, haldusreformi, jaoks kujundliku näite. Kuidas keskel on uue, suurema omavalitsuse keskus ja ümberringi tühi (ääre)maa!? Igal juhul selline vahva kurgede kogunemine tekitas palju elevust.


Kuid haldusreformi teema oli tegelikkuses maruigav. Uni tikkus peale. Selles sain oma eelarvamusele ka kinnitust - selline festival ei anna erilist effekti. Räägitakse üldistest asjadest, mis tegelikult juba teada. Kuigi üht-teist saab keegi ikkagi uut teada. Poolteisetunnine arutelu, mille lõpuosas oli siis ka 10 minutit küsimusteks. Minu jaoks oli see igatahes "kuiv" teema! Eks muidugi osaliselt sõltu asi ka eestvedajast.






Vaated aga avanevad imelised ja ma ei suutnud jätta ikka ja jälle pildistamata! Taevas ja maa, "maakera kumeruse" tagant paistvad metsatukad - need kisuvad pilku!
Aga hein kasvab siin vist vilets. Nagu kohati uudismaal viljaga, nii saadi siin suure heinamaa kohta kaks rulli? Tegelikult see nali muidugi....





Vahepeal siis kehakosutus.






Priit Humal ja Ene-Margit Tiit valmistuvad järgmiseks teemaks.

HALDUSREFORMI HAUDEJAAM
Monstrumvallad – allamäge kuristikku, kuhu edasi?
12.00 – 13.30
Modereerib: Garri Raagmaa
Millistesse valdkondadesse võiks KOV investeerida, et piirkond areneks ning elanikkond säiliks ja kasvaks? Mis saab siis, kui jätkata samas vaimus jne. Mis vajab muutmist? Milliseid ideid saaks rakendada, et tõsta piirkonna elujõulisust? KOV kui töökohtade looja? Kuidas haldusreformis lõhestatud kogukondi taas aktiivseteks ja innukateks koos edasi minejateks liita?Auditooriumile jagatakse pabereid/pliiatseid, et kaasata neid esitama oma häid ideid tuleviku omavalitsustele. Ideed korjatakse kokku ja jagatakse Kagu omavalitsusjuhtidele, sotsmeedias jm sõltuvalt ideede sisust.
Arutlevad:
Madis Kallas
Varje Ojala-Toos
Andres Vijar
Sulev Valner
Katõ tunniga Nuustakult Pariisi ja üte tunniga Lihtensteini
13.45 – 15.15
Modereerib: Sulev Valner
Olulised tranpordisõlmed jäävad Kagu-Eestist eemale. Vaatamata sellele, et ka siia on jõudnud viimastel aastatel mitmed kaasaegsed transpordilahendused, siiski autota maapere hakkama ei saa. Arutelu otsib vastuseid küsimustele: kuidas paremini ja mõistlikumalt ühenduda; mida pakub sõidujagamisteenus?; kas tasuta ühistransport peab laienema üle Eesti? jne.Arutlevad:
Kadri Simson
Madis Lepp
Margus Lepik
Priit Sauk
Kagu-Eesti ja raudteeühendused
15.30 – 17.00
Modereerib: Airi Hallik-Konnula
Milliseid raudteeühendusi Kagu-Eesti vajab? Kuidas mõjutab Rail Balticu praegu kavandatud Tallinn-Pärnu-Riia trassivalik Eesti regionaalset asustusmustrit? Kas raudteel, kui 19. sajandi suurel innovatsioonil, on üldse mõju asutusmustrile, kaubavoogudele ja inimeste igapäevasele liikumisele Kagu-Eestis? Kuidas kasutada ajaloolisi raudteejaamu ja nende ümber kujunenud spetsiifilist asustust ja ruumi?


Enne aga teine teema, ühistranspordist, oli ka hoopis huvitavam. Ka oli Sulev Valneri poolne "juhtimine" parem, ta andis küsimustevõimalused õige varakult, arutelude käigus. Ja seda ma ei jätnud kasutamata. Niivõrd kriitilised "eelarvamused" tuleb ju kohe letti põrutada. Ja Sulevi variant igati õigem, sest vaja on ikkagi mitte niisama jutuheietamist osalejate endi vahel, vaid ikkagi tegijad versus sõitjad. Igasugused sõitjad sh, mitte ainult busside ja rongidega.
Ja siin siiski sain ka oma eelarvamustele natuke leevendust, sest arutlejad erinevatest valdkondadest ning üksjagu teadmisi  ning erinevaid nägemusi siin ikkagi välja koorus. Mingisugune mõte sellisel üritusel seega on, kuigi pigem peaks just sellise teema puhul olema lausa eraldi kahepäevane festival. Tegelikult siis seminar/koolitus. Rohkemate osalejatega, sest siis saaks pikalt-laialt arutleda ning ka omavahel suhelda. Üksiti, kui arvestada, et haldusreformi, ÜTK- reorganiseerimise jm seoses on tööd palju, siis selline seminar koos lõõgastusega igati sobilik!? 
Siin jäi asi siiski üpris pinnapealseks, ei jõua ju 1,5 tunniga veel "nahka soojakski saada".... Tegelikkuses siis, olulisi asju on niivõrd palju lihtsalt. Teadmisi vajavad nii kuulajad, kui tegelikult vajavad sama ka Maanteeameti juht, minister, bussifirmade juhid jt. Ja vajavad VÄGA PALJU, et tõsiselt teistmoodi asju nägema ja mõistma hakata.

Küll meeldis mulle see, kui Valga maavanem mainis, et ehk ollakse tõesti vanades mõttemallides kinni. Sest tõepoolest, miks peaks maakonnaliin lõppema just Tartu (või ükskõik millise linna) bussijaamas? 
Ka Kadri Simsoni kindel sõna, et tuleva aasta 1. juulist peaks maakondlik ühistransport olema tasuta, oli muidugi rõõmustav (elektrirongides seda vist siiski niipea ei juhtu, kahjuks).

Välja ütlesin ka alles tekkinud mõtte bussiliikluse kohta. Erinevates kohtades on olukorrad muidugi erinevad, aga suures osas tuleks teha kannapööre ja muuta maakonnaliikluse põhimõtet. Nimelt, kuna tööle sõitmiseks paljudes kohtades bussid ei sobi (erinevad tööaja algused jm põhjused), siis KOHATI tuleks keskenduda hoopis variandile, kus buss eelkõige ongi mõeldud poes jm käimiseks, mõnetunnise ajavaruga sõitja jaoks. On ju küllalt olukordi, kus tahetakse minna asju ajama ja selle jaoks ei sobi kuidagi variant, kus tagasi saad alles 7-8 tunni pärast. Ning lähtuda planeerimisel mitte ainult punkti A inimeste vajadusest, vaid ka punkti B. Ehk siis kui ongi n.ö. kooliliinid, hommikul ja õhtu poole, mis siis ka töölesõiduks, las nad olla, kui vähegi vajadust. Aga üldiselt on vaja seal, kus sõitjaid napib, keskenduda hoopis inimeste sõidutamisele maalt linna (keskusesse) ja tagasi päeva sees. Ja kui on vähegi põhjust, tagada ka võimalus keskusest maale ja tagasi, siis, kui kohal on ka vähegi vaatamiväärset, muuseumid vm kliente vajavad asutised ja ettevõtmised.
Ning otse loomulikult peab see tooma kaasa muutuse ka L ja P sõiduplaanide suhtes. Neil päevil on ühendusi ülivähe. Kuid ometi minnakse nii linna kui tegelikult ka maale ja maalt tagasi linna. Tuleb leida parimad sobimised mõlema suuna sõitjate jaoks. Ning kindlasti ei tohiks siin hakata jälle viitama, et "nende kommertsettevõtmiste" jaoks pole vaja riigil midagi teha. Sest vaja on teha inimeste jaoks ja selleks, et rahal ehk dotatsioonil oleks mõttekust.

Üks kohalolijatest oli Margus Lepik, Hansaliinidest. Kas toob see ehk esimese pääsukese, Viljandi-Valmiera bussi Viljandi raudteejaama? Ja lausa ka Valmiera rongijaama?
Sveiki, Valmiera! 🇪🇪🚌🇱🇻
Esimene postitus Valmiera liini kohta oli 15. märtsil ja täna on 14. juuli, seega neli kuud on olnud vaikust.
Nüüd võime öelda, et esimene rahvusvaheline kaugbussiliin marsruudil Viljandi - Valmiera väljub Viljandi bussijaamast 22. juulil kell 10:00.
Buss väljub laupäeviti! .
Vahepeatused sisenemiseks on Huntaugus, Sultsis, Karksis, Karksi-Nuias ja Lillis.
Lätis on peatused Ruhja bussijaamas (Brīvības iela 12, Rūjiena), Valmiera kaubanduskeskuse Valleta juures asuvas linnaliinibussipeatuses Galerija Valleta (Rīgas iela 4, Valmiera) ning lõpp-peatus Valmiera bussijaam (Stacijas iela 1, Valmiera).
Valmierast algab tagasisõit 15:15 ning reisijate mugavuse huvides on võimalik siseneda ka Galerija Valleta peatusest (suunaga Ruhja poole).
Pileteid saab osta bussijuhilt või Viljandi bussijaama kassast alates uuest nädalast.






Oli ka mitmeid teisi esinemistelke ja teemasid, aga paraku mitmes kohas korraga olla ei saa. Ehk pidanuks olema iga teema osalejate grupil kohustus veel 1,5 tundi, enne või pärast paneeli, kuskil kohtumine huvilistega? Et natuke täpsemalt küsida ja arutleda?



Küsimusi ja küsijaid jätkus.



Ene-Margit Tiit viitas ikka kiirete rongide vajadusele. Tegelikult on see suhteliselt teisejärguline küsimus, sest 120-135 km/h on täiesti piisav kiirus ja sellega on ka investeeringud põhjendatud. Pürgida sadade miljonite kulutamisega veel mõne minuti võitmisele, on juba ebamõistlik.


Tore oli muidugi kohtuda erinevate inimestega. Nendega, kellega muidu vaid FB-s suheldakse või hoopiski inimesega, kes oli minu "oponendiks" Päevalehe küsitlusel tasuta liikluse kohta! Ja nagu blogis õigesti aimasin, siis pole Koreinik tasuta ühistranspordi vastane, vaid vastuseid ootav skeptik, kui nii võib öelda.



Muidugi oli ka järgmine teema ääretult huvitav - RB. Ja väga-väga oleks tahtnud jääda sellest osa võtma. Teades juba ettegi ju, et seal tuleb üksjagu demagoogiat ning vildakat "propagandat". On ju tegelikult ääretult kahju, et ARB-st kujunes "demagoogiline organisatsioon", kellel pole arusaama suuremast pildist. Või ehk siiski mingid omad huvid mängus? Kagu-Eesti ja rongiliiklus (koos muu juurdekuuluvaga, sh jaamad) igatahes äärmiselt huvitav teema. Ja selle asemel, et püüda kasvatada sadade miljonite eest kiirusi, natukene, tuleks käsile võtta Koidula-Valga raudtee remont, kindlaks teha peatused, milliseid vaja (11-12 kindlasti) ning tagada korralik rongiliiklus seotuna bussidega.

Aga kasutasin hoopis võimalust sõita Tartusse tagasi koos majandusministriga. Sellest saadav "kasu" on siiski oluliselt olulisem ja suurem, olgugi, et jutuajamiseks oli vaid pool tundi. Ja et autosõidul on ohutus oluline, siis läks temaga kaasa ka HRT kirjaga helkurvest! Peame ju hoidma inimesi, eriti neid, kes loodetavasti teistele mõtlevadki!






Kohapeal oli ka lastehoid ja igasuguseid ettevõtmisi neile, mis igati tore asi. Kahjuks polnud küll aega neist pilte teha.















Ja vahel liblikaid lihtne ju määrata. Tead, et ehk on vaksik ja pakudki, et valgevaksik!?


Aitäh sõidujagamise teenuse eest, Kadri Simson!









Parklast pääseb ka perroonile, aga teisele perroonile suure ringiga. Inimelik? Eesti Raudtee ja Elroni arvates jah.




Tiksoja peatuse kandis.


Kärkna.


Mida kokkuvõtteks öelda? Kasu sellisest festivalist ei ole suur. Kuid mingi kasu siiski on. Oleks vaid osalejaid rohkem. Transpordiettevõtetest, ministeeriumitest, omavalitsustest, maavalitsustest jm. Nojah, maavalitsused ju küll kaovad.
Ahjaa, millegipärast enamus maakondi tahavad ikkagi omada "oma" ühistranspordikeskust, mitte ei tehta seda mitme maakonna peale. Kuigi kasu oleks pigem teisest variandist. Põlva ja Võrumaa küll teevad ühise. Ning tahaks väga loota, et ükskord hakatakse ka reaalset elu paremini märkama.

No comments:

Post a Comment