Blog Archive

Wednesday, August 16, 2017

Igasugune vastutustunde puudus.


Koostöö on iga asja edasiviiv jõud, nagu ka üksteisemõistmine ja suure pildi nägemine.
Foto: Arvo Tarmula.

On ääretult kurb ja samas ka ääretult mõistmatu, miks eestlane ei õpi? SKAIS2 saaga kogub tuure ja hiljuti Postimehes Ilmunud Aivar Pau lugu näitab veel kord, et ametnikud ei õpi. segi kõige lihtsamaid tõdesid ei mõisteta:


Ma ei tunne arvuteid ega programmeerimist, kuid loos kirjeldatu meenutab igati tavapärast Eesti argipäeva. Ja see kõige lihtsam, mida ei mõisteta, on süsteemide ühtlustamine ja ühildamine. Ometi peaks nii elementaarne tõde olema kõigile juba selge. nagu sellest tulenevgi, et nii on kulud hoopis väiksemad. Nüüd, 15, miljoni, kas saate aru, 15 miljoni euro valguses selgub, et ka kogenud ametnik Marika Priske ei ole mitte midagi õppinud! Osalenud selles ja teisteski fopaades ja ikka ei midagi? Tõsi, tema lubadus, et tema vastutab, on austamisväärt! Aga kas ka sellest ei õpita?


Aga kuidas ei saa süüdistada poliitikuid? Poliitikud ju trügivad valitsusse, sh Rõivas, Kotka jt. Ilma vastutustundeta??? Või oskuseta valida asjatundlikku meeskonda? Või mõistmata, et (sotsiaal)ministrid on liiga tihti vahetunud? Kes neid siis vahetab? Valija või? On ammu muuhulgas sel teemal räägitud, nagu ka sellest, et eim ole olemas poliitikuid, kes sobib igale ministrikohale! Miks siis jätkuvalt nii käitutakse?
Ja edasi?


Nojah, kuidas sa paned praegu Rõiva, Kotka jt vastutama? Kuigi ehk peaks, nõudes neilt jt riigile tekitatud kahju hüvitamist?

Sotsiaalkindlustusameti IT-süsteemi aastatepikkusest arendusprojektist, sotsiaalkindlustusameti infosüsteemist (SKAIS2) on saanud häbiväärne näide kõrgeimal riiklikul tasemel rumalusest ja saamatust järelevalvest, mille muudab eriti õõvastavaks toonaste ministrite, asekantslerite ja teiste peatseteks valimisteks valmistujate tagantjärele rusikatega vehklemine.

«Ma ei ole kunagi näinud algusest peale nii p...kukkunud projekti kui see k... SKAIS2. Hange ise oli juba täielik absurd ja lubas võitu sellele, kes täiesti hoomamatu asja kõige lühema tähtajaga valmis teeb. P... küll, idiootsus! Seda kõik oli vaja vaid selleks, et ühe k... noorpoliitiku esimest reformi hoogtööna ellu viia. Ja nüüd tulevad vastutajad ja ajavad oma vanade kirjadega täielikku p... avalikkuse eest suust välja,» ei hoidnud üks toonastest kõrgel tasemel asjaosalistest oma emotsioone tagasi, nii et osa tema öeldust trükimusta ei kannata.

Peab sellega igati nõustuma. Nagu sellegagi, et käpardid sageli vehivad järgmiste valimiste ees kätega nagu veskitiibadega ja lubad jälle kindlalt edasi minna!

Aeg on hoopis kerida  ..... tagasi!?

Ja eriti kurvaks teeb asjaolu, et pidevalt räägitakse, kuidas meil ei jätku raha. Ning kuidas kümned ja sajad miljonid korstnasse lendavad või ka osalt tasku poetuvad. Kaua veel?

Kui ei mõista, saada metsa?



Mina küll saan aru!


Asjal on 3 põhjust.

Esiteks, saartele minek tuleneb paljuski populaarsusest ehk heast (suust suhu) reklaamist. "Mul ühel sõbral on saarel suvila, läheks teeks ühe kräu! Seal igasuguseid vägevaid värke ja puha!".
Ja eks omajagu põnev ole ka pikas parvejärjekorras seista, postita suhtlusmeediasse pilte teeveerel lamavatest pidulistest ja ähkida-ohkida....?

Teiseks, millal siis veel mitte minna, kui pühade ajal, kui vaba aega rohkem? Eks minge saarele laupäeva hommikul, kui tagasi tulla vaja juba järgmisel hommikul? Hea Sirje Niitra, võtke kätte ja hakake promoma 36-tunnist töönädalat (siis teab iga ettevõte ise, kas teeb 4-päevase või lühema reedega töönädala). Esimese variandi puhul jääb aega IGAL nädalavahetusel minna saartele või muidu Eestimaa teise otsa. Ka metsa minekuks. Või aita, mille uksed avatakse Ja kohalikud turismiettevõtjad võidavad kordades rohkem! (rääkimata sellest, et töötajad, ka noored, puhkavad ja seega ka töötavad järgmisel nädalal paremini).Ning palk ei pea ju langema, vastupidi, kui ettevõtetes hakatakse (ehk tänu pikematele puhkepäevadele?) aru saama, et effektiivsus on midagi muud, kui seni aru saadud.... siis saab palka hoopis tõstagi?

Kolmandaks, metsaga ja ussidega ja muuga on ju noored ära hirmutatud ja võõrutatud. Ning kauaks seda metsagi enam!? Soovitate ka kännu otsas istuda, ehk siis tulevikus soovitamegi mitte metsa, vaid raiesmikule minna? Tõsi, meil ongi palju muudki, mida kaeda (linde, lilli ja liblikaid....), aga siingi tuleb pöörduda tagasi teise punkti juurde....

Tuesday, August 15, 2017

Pärnu - Lelle buss


Kui 2019 lõpeb Pärnu raudteel rongiliiklus.
Üks võimalus on rongbuss, millega saab Lelles või Raplas ümber istuda rongile. Pärnumaa ametkonnad (mõni) arvab, et 2 sellist bussi päevas oleks piisav. Mina ei arva, sest see on hullem kui absurd. Minimaalne variant saab olla näiteks selline:

Pärnu                        5. 55     7. 49      11. 01      12. 48     17. 05     19. 23****
Vändra         5. 57*    6. 52     7. 46      11. 58      13. 45     18. 02     20. 20
Eidapere       6 .17    7. 12      8. 06     12. 18      14. 05     18. 22     20. 35
Lelle jaam s  6. 32   7. 27     8. 21     12. 33      14. 20     18. 37     20. 50
Rong             6. 37     7. 32     8. 26     12. 38      14.24      18. 42     19. 21
Lelle jaam v. 6. 40    7. 35      8. 30                     14. 27     18. 45
Kehtna ***    6. 55     7. 50     8. 45                     14. 42     19. 00
Rapla jaam
Rapla            7. 15     8.10       9. 05**                 15. 02  

* E-R
** edasi valitud lõigul, nt Rapla-Järvakandi, tagasi Raplast 10. 35 (kui pole vaja puhkepausi)
*** Võib sõita Keavani, tagasi rong Keavas 19.46, sel juhul väljuks buss Keavast ca 19. 52, mitte 19. 35 Kehtnast, vaid juba sellevõrra hiljem.
**** V. a. L

Rapla               7. 25      8. 30     10. 35                           16. 20
Rong Raplas                                                                    16. 28
Rapla jaam                                                                       16. 32
Kehtna             7. 35                    10.50                            16. 40      19. 35
Lelle jaam s.    7. 55     8. 55      11. 10                           16. 55      19. 52
Rong Lelle         -         9. 00       11. 14                             -            19. 56    20. 56****
Lelle jaam v.    7. 56     9. 03      11. 17.      13. 15          16. 56      20. 00    21. 00
Eidapere          8. 11      9. 18      11. 32       13. 30          17. 11      20. 15    21. 15
Vändra             8. 31     9.38       11. 52       13. 50           17. 31     20. 35    21. 35
Pärnu               9. 28     10.35      12. 50       14. 47          18. 28     21. 32


Sõiduajad praeguse rongiplaani järgi ja umbkaudses. Andke palun vigadest teada!
Nagu ka sellest, kas ja mis ajal peaks Järvakandist vm saama bussiga Lelles rongile.

Osaliselt saab ehk sobitada olemasolevaid liine, nagu Vändra - Pärnu, Eidapere - Rapla jne. Kindlasti peaks olema tagatud ka peatus Raekülas, et Kilingi-Nõmme ja Ikla suunalt saaks ümber istuda. Mis sest, et mitu ümberistumist pole mugav, aga parem pool muna kui tühi koor.

Peatused liinil (üldjuhul):
Pärnu bussijaam, Raeküla, Paikuse, Sindi, Tori, Selja, Mannare, Aluste, Vändra, Ellamaa, Eidapere, Lokuta, Lelle jaam, Rõue, Kehtna, Kaerepere tee, (Rapla jaam), Mahlamäe, Rapla Bussijaam.
Tootsist läbipõige lisab sõiduajale 10 min.
Rongide sõiduplaani muutumisel peab ehk lisanduma mõni Lelleni (Rapla asemel) sõitev rong.

Selline tihedus tagaks PAREMAD sõiduvõimalused, kui võimaldas rong. Ratturid muidugi välja arvatud, küll aga on vaja tagada, et vähemalt 3-4 lapsevankrit saab bussi võtta.

Koogiste jääb kahjuks kõrvale, kuid ehk saaks loota paarile bussile päevas Järvakandist Kärusse? Muidugi on raskem neid sobitada mõlemalt poolt ümberistumistega seostada.

Muidugi peab arvestama veel mitmete aspektidega, nagu perearsti, apteegi jm külastused Kehtnas (Eidaperes), seetõttu võib olla vajadus pakutud varianti muuta




Thursday, August 10, 2017

MKM



Rail Balticu ja saja muu teema juures räägitakse, kuidas pidevalt kaasatakse avalikkust aruteludes kaasa lööma, avaldama arvamust, edendama kodanikuühiskonda. Mul on millegipärastu jäänud kahe silma niisuguses heas avalikkusega suhtlemise keskkonnas nagu FB ilmunud MKM-i üleskutsed aruteludele!?
Pakun siis omalt poolt ühe teema välja, millest ei taheta sugugi rääkida.
MILLAL JA KUHU HAKATAKSE EHITAMA UUT RONGIDE DEPOOD?
Depoo Pääskülas tähendab igapäevaselt ja korduvalt seda maksumaksja raha laristamist, ääretult suures ulatuses, mis on näha ka pildil. Praeguseks on raha kulutatud mõttetult juba üle 3 ja poole aasta. Kaua veel?

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium See küsimus tuleks esitada taristu omanikule ja haldajale, MKM ise depoosid ei ehita.
Manage
Neeme Sihv Tüüpiline komme lükata vastamine teistele, kuigi enda (kodu)töö tegemata? Aga tänud, vähemalt on selge, et riigiametit ei huvita riigiraha raiskamine!

VastaÄsja
Manage
Ülo Mälgand Depoo Pääskülas on lihtsalt hädalahendus, mida ei taheta tunnistada. Samavõrd oluline probleem on Tallinna vaksalihoone puudumine. Õigemini selle olemasolu, kuid valedes kätes. Rõhutan: kõigis Tallinna lähimates linnades on korralikud jaamahooned - Riia, Kaunas, Vilnius, Helsingi, Stokholm. Miks peab Tallinn olema vabandage väljendit nagu mingi tšurkade küla, kus mingit toidupoe eesruumi nimetatakse raudteejaamaks? Selline asi on täielik häbiplekk. Kui Barroso külastas Tallinna, siis viidi ta uue rongiga sõitma ... ja loomulikult tõsteti paar peatust enne Tallinnat maha, et mitte näidata seda kohutavat bardakki Balti jaamas. No muidugi, vaeses Eesti riigis pole ju raha, et kunagi linnalähirongide terminaliks ehitatud ning nüüd renoveeritud hoone tagasi osta. Meie prioriteediks on kaevandused USA-s, Kreeka võlgade kinnitagumine, ämatamine, kõrgkoolide ja ministeeriumite põrgatamine ühest kohast teise, superministeerimid j.n.e. Vaene riik ... jah, selline mulje tahetakse Balti jaamast rongile astuvale välismaalase jätta.

Tüüpiline!

Kas juba pidulik avamine?



Neeme Sihv Aga tundub, et ka uue ministri all ei huvita MKM-i see, et Balti jaama jaamahoonest saaks väiksemas mõõdus sama hubane koht, nagu on lennujaam?
Manage
Triin Lukk On sul andmeid, et ei huvita?
Manage
Triin Lukk On sul andmeid, et ei huvita?
Manage
Neeme Sihv Ikka on. Ettepanekuid, et Balti jaama väike hoone oleks täies ulatuses pealinna vaksalis vajalike funktsioonide jaoks, on tehtud juba aastaid. Kõik ettepanekud on jäänud kas vastuseta või vastus on täiesti sisutühi. Tegelikkuses ei peaks ettepanekuid tegemagi, MKM peaks oma kompetentsiga ise mõistma neid asju, mis on vaja pealinna visiitkaardil n.ö. ära teha. Puudub hubane ooteruum, turismiinfopunkt, busside ja rongide sõiduplaanid ühes kohas jne. Loomulikult peaks siin olema ka politseipunkt ja mitu muud asja.
Manage
Ülo Mälgand Ilmselt on lootusetu midagi loota enne kui mõni pisutki raudtee asju jagav inimene ime läbi ministeeriumisse tööle satub.
Manage
Neeme Sihv Triin, kas Sina näed siin vastust ja arutelu? Et nagu huvitab?

VastaÄsja
Manage
Kaido Kärner ühe firma kliendiüritus ..
Manage
Neeme Sihv Jah, neid seal olnud mitu, Iseenesest väga tore, et hoone omanik praegu saab tulu tehtud töö eest! Kas see aga jääbki nii? Kliendiüritusi saab ju läbi viia ka suures hoones, pealinn vajab ikkagi soliidset jaamahoonet ja reisijad teenuseid!?

Ei mingeid vastuseid? Tüüpiline!

Kas Eesti riik võiks leida 1 miljon eurot, abistada ettevõtjaid ja pakkuda neile autode tendiks/haagise kujunduseks midagi sellist, mis tõmbaks Eestile tähelepanu kui turismiriigile, palkmajade jm hea tootjatele?
1 miljon eurot = 300 haagist vuramas Euroopa teedel ja kaugemalgi!
Küllap sobikski siia ka tekst This is bESTonia?



Neeme J. Sihv Leidub mõni erakond/poliitik, kes ükskord ometi ütleb: TEEME ÄRA!? http://eestimaablogi2.blogspot.com.ee/.../eesti-ratastel...

Kunagi oli üks laul "Sein on ees"! Eestis oleks…
EESTIMAABLOGI2.BLOGSPOT.COM
Manage
Kadi Kadak Ei huvita vist reaalselt kedagi, kes me oleme ja kuhu võiksime jõuda. Näevad vaid omaenese elu ja raha.
Manage
Neeme J. Sihv Müstiline ikkagi! Eeldasin, et mingi imeline võimalus Eestit tutvustada nii väikese raha eest, peaks panema hammasrattad liikuma nii, et hambad läinud! Aga mitte kedagi ei huvitagi Eesti tulevik? Küllap siis on "tulusam" otsustajate jaoks raha mujale liigutada, näiteks sama summa eest üks märk valmis treida.... Häbi on, südamest häbi sellise suhtumise pärast!

Ükskõiksus?

Hoips, paluks MKM seisukohavõttu!
Liiklus.Ohutus.Audit

https://liiklusohutusaudit.ee/blog/liiklusohutuse-auditeerimise-tingimuste-maarus-vajab-muutmist-tuhistamist/

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Tere! Täname ettepanekute eest! Vaatasime Teie ettepanekud läbi ning leiame, et kuigi direktiiv võimaldab erinevaid tõlgendusi arvestamaks liikmesriikide eripäradega, siis määrus ei ole direktiiviga vastuolus. Määruse koostamisel on seda hinnanud ka õigusteenistus ning jõudnud samale järeldusele. Järgmisel korral liiklusohutuse auditeerimise määruses muudatuste tegemisel kaalume ka Teie ettepanekuid.
Manage
Ain Kendra Direktiivis: covering all stages from planning to early operation - kuidas meil siis planeering välja on jäänud? Ja kuhu jääb projekteerimis-ehitushanke reglemendis projekti auditeerimine?
Manage
Raul Vibo Tänan vastuse eest.
Kui direktiiv ütleb, et kõiki TEN-T projekte tuleb auditeerida (Artikkel 1 lg 2, Artikkel 4, lõige 1), aga määrus piirab tingimuslikult projektide ringi, mida tuleb auditeerida, siis MKM õigusteenistuse hinnangul puudub vastuolu!? M
illine direktiivi säte on teile arusaamatu, et jätab "tõlgendusvõimalusi" lähtudes liikmesriigi eripärast? Juhin teie tähelepanu asjaolule, et direktiivi tekstis puudub sõnaühend "liikmesriigi eripära", seega on teie õigusteenistus pigem kasulik proosateenistusena. Ilmselt on MKMile jäänud täielikult arusaamatuks direktiivi eesmärk.
Kas MKM omab ülevaadet, kui palju Eestis on läbi viidud projektide auditeerimisi, kui palju audiitorite ettepanekutest on arvestatud või arvestamata jäetud, ning kui palju kahju on tekkinud ettepanekute arvestamata jätmisest? Kes teostab järelevalvet auditite üle, et "pädev" asutus ei ületaks oma volitusi liiklusriskide põhjendamata ignoreerimisega?
Kui suured on liiklusavariide majanduslikud kahjud (sealhulgas isikukahjudest tulenevad) aastas ning kuidas ja millises ulatuses kavatsete neid kahjusid vähendada? 
Kas Maanteeameti uus liiklusohutusstrateegia, mis baseerub nullvisioonil, on ühe ametniku soolo või on see ka MKM strateegia? Kas liiklusohutuse olukord Eestis on nii hea, et me võime vigaste ja liiklusohutusele vastu töötavate määruste remontimisega oodata? Kui kaua, ehk millal on teie proosateenistuse kavas liiklusohutust puudutavate määruste parandamine?
Ma soovin nimelisi vastuseid, mitte umbisikulisi PR osakonna viisakusavaldusi. Tänud ette!
Manage
Ain Kendra MKM ei käi siin lugemas...
Manage
Neeme Sihv Neil mingi rsaamatukogu vä?

Aga Balti jaamast ei saa ka ju raamatut võtta rongis lugemiseks! Ja kui palutakse seisukohta, siis MKM soovitab porgandisse minna?....


Kaugel me omadega oleme? kas sealmaal, et asjaomased on aru saanud, kui ohtliku asjaga nad valmis said või juba lausa sealmail, kus planeeritakse rattahoidla teise, õigesse kohta viimist? Ning kes selle eest maksab ja kas tekib kunagi ka mõni vastutaja?



Ei kommentaari....



Miks ei saa 4-vagunilisi pikemaks teha? Kas selle alla kuulub ka variant, et ei ole võimaliki tellida uusi ronge vagunipikkuse diislisektsiooniga? Kus oleks siis see kohvik ja lisaks ka lisarattakohad?
Ning veel, pigem peaks ostma kohe kaugrongi variandi, panna need sõitma Riiani või lausa Vilniuseni (Kaunases ümberistumine tulevikus Euroopa suunale). Osaliselt asendaks need Tartu kiirronge ja seega saaks vabanevad koosseisud suunata teistele liinidele, sh Valga - Koidula! Millal hakatakse nägema terviklikku pilti? Oleks juba aeg lõpetada see häma, mida MKM-i esindajad räägivad tolle suuna kohta!
Ja veel, elektrironge telliti rohkem kui vaja, et need ennast ära tasuksid, on vaja taastada Rohuküla raudtee, aga mitte viivitada ja suretada majandust!

http://tarbija24.postimees.ee/3156023/elron-tahab-tallinna-tartu-liinile-osta-senisest-mugavamad-ekspressrongid

Neeme Sihv Kuu aja jooksul pole veel midagi selgunud?

Ka mitte paari aasta jooksul?


es kloaak, mis määrib Eesti riigi ja tema pealinna mainet. Kiiremas korras tuleks algatada projekt 1963. aastal valminud betoonist kaarkatusega linnalähirongide terminalihoone riigile tagasisaamiseks ning sinna kõigi vajalike teenustega (k.a. Elroni piletiautomaadid) ootesaali rajamine. Isegi Tartu suutis oma raudteejaama korda teha, kaua see jant siin Tallinnas veel kestab? Pealegi veel vaid mõnesaja meetri kaugusel Stenbock-i majast!

http://tarbija24.postimees.ee/2795078/reisijat-sokeeris-kohutav-olukord-balti-jaamas

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Koostöös Tallinna Balti jaamahoone omanikuga läheb see 18. jaanuarist remonti. Ootesaal ehitatakse kaks korda suuremaks ning perroonidele paigaldatakse uus elektrooniline infosüsteem.

Mis puudutab Balti jaama piirkonda laiemalt, siis oleks kahtlemata 
nii reisijate teenindamise kui linna maine seisukohalt parim variant endise linnalähirongide ootesaali välja ehitamine jaamahooneks. Seda on korduvalt arutatud, sealjuures koos ettevõtjatega, et leida võimalusi avaliku ja erasektori koostööks. Probleem on selles, et kuna antud hoone ei ole riigi oma, siis läheks selle soetamise ja renoveerimise maksumus ebamõistlikult suureks. Lisaks jaamahoone funktsioonile peaks seal seega olema ka teisi funktsioone, mis aitaksid investeeringu ja hoolduskulusid katta. Paraku ei ole seni sobilikku lahendust leitud. Kuigi praegu kavandatud renoveerimine teatud määral probleemi vähendab, siis kindlasti otsitakse edasi ka võimalusi parema lahenduse elluviimiseks. Seda näeb muuhulgas ette ka Transpordi Arengukava 2014-2020.
Manage
Neeme Sihv Selle hoone peab leidma võimaluse tagasi saada. On ju vaja turismiinfot, politseipunkti jpm. Rendiga saab ju raha tagasi teenida. Infosüsteem? Kas selle funktionaalsus on põhjalikult läbi mõeldud? Kas see tuleb olemasolevate uute tabloode raames? Kas tablood on igal teel näha mõlemalt poolt? Kas uus süsteem paigaldatakse õigetele asukohtadele, mitte nagu olemasolev? Kas tabloo näitab korraga kahte infot - nii saabuvat kui väljuvat rongi? Kas tablood võimaldavad edastada ka jooksvat infot hilinemiste, muudatuste jm kohta? kas on kaasatud väljatöötamisse inimesi, kes kursis vajadustega?
Manage
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Esimeses järjekorras paigaldatakse elektroonilised tablood perroonide otstesse, kus selleks vajalikud „kastid“ juba olemas on. See võimaldab näidata nii saabuvat, väljuvat rongi, erakorralisi teateid kui ka muud infot.

Kogu jaama info lahendus on aga 
asi, mis vajab pikemalt läbimõtlemist ja ka seda mõjutab asjaolu, et ümbritsevad hooned pole avaliku sektori omad ning järelikult on vajalik kokkulepe hoone omanikuga, et vajadusel nt nende külge midagi paigutada.
Manage
Neeme Sihv Olemasolevad "kastid" ei asetse kõik õigetes kohtades. Ja just elktrooniliste tabloode kohta mu küsimused olidki. Ühelt rongilt tulev reisija peab nägema tabloosid ka rongi poolt jne. Kõik need pisiasjad on olulised, siiani on aga alati asjad enne ära tehtud, kui nõu küsitakse. Pärast puuduste juhtimisele enam ei reageerita.
Manage
Ülo Mälgand Kuidas on tekkinud olukord, kus tegelikult jaamahooneks projekteeritud (s.t. avalikuks kasutuseks mõeldud) ning ehitatud jaamahooned ei kuulu enam avalikule sektorile? Kuidas sai selline olukord tekkida ja kes oli nende otsuste taga? Iseenesestmõistetavalt oleks vähemalt üks jaamahoonetest pidanud jääma avaliku sektori omandisse.
Manage
Neeme Sihv Miks asetseb 5. teel kaks tablood? Miks ei vasta Elron oma lehel küsimustele? Ka selle kohta, kas olemasolevatel tabloodel (Keilas,Paldiskis) kuvatakse ka infot sõiduplaani muudatuste, hilinemiste jm kohta? Mille eest saadakse palka, kui ei suudeta oma tööd elementaarsel tasandil ära teha?
Manage
Ülo Mälgand Eestis on elu näidanud, et vastama hakatakse isegi väga kiiresti kui mingi artikkel meediasse imbub. Siis joostakse jalad rakku. See on aamen kirikus. Kõik muu on täiesti juhuse asi.
Manage
Neeme Sihv Ja millal perroone juurde ehitatakse?
Manage
Ülo Mälgand Kummaline on see, et MKMinisteerium ja paljud teised riigiasutused pole siiani aru saanud, misasi on sotsiaalmeedia. No kui te juba olete ennast Facebook-i üles riputanud, siis arvestage, et see eeldab kodanikkonnaga järjepidevat suhtlemist, vastasel juhul tekib küsimus - mida te siin üldse teete. Kui suhelda ei soovi, siis jääge kodulehe tasandile, mis on meeldivalt ühepidine ja ei kohusta suhtlema. Aga toppida oma "uudiseid" sotsiaalmeediasse lihtsalt uudise levitamise pärast ... lõpeb sellega, et teid hakatakse blokeerima. Viimasel ajal, eriti seoses valimiste lähenemisega kõlavad pidevad üleskutsed blokeerida nende poliitikute ning igasuguste riigiametite Facebook-i kanaleid, kes on suhtlemisel kodanikega ülbed ja ühepoolsed. Minu arust on sellised üleskutsed ülimalt õigustatud. Riigiametnik ja poliitik ei tohi hetkekski unustada, et on oma tegelikult riigikodaniku teenrid. Me peaksime olema juba mitu aastakümmet sellest ajastust väljas, kus üks partei läbi oma nomenklatuursete ametite käskis, keelas ja lubas kui tahtis. Ligi 100 tuhat Eestist lahkunut on paljuski ka mitte vaid majanduslike probleemide tulemus. Eestis on juba liiga palju riigipoolset ignorantsi. Muide, MKM-i Facebook-i lehekülg on samuti muutunud üheks ignorantsi väljendamise kohaks, kus kodanik saadetakse tema arvamusega lihtsalt pikalt ja pidevalt. Kui ma vaatan siinseid postitusi, siis neid on kodanike poolt sedavõrd napilt, et vastamine või diskuteerimine ei saaks kuidagi olla väga koormav.
Manage
Neeme Sihv Olen täiesti nõus, et tegemist on äärmiselt mittesobiva suhtumisega MKM-i poolt!
Manage
Ülo Mälgand Seda ei saagi nimetada suhtumiseks. Tegu on puhtakujulise ignorantsiilminguga. Tavaline riigikodanik ja tema arvamus ametnikku ei näi kottivat (vabandage väljendi pärast).
Manage
Neeme Sihv Ei kotigi, nagu näha.

Ei tee ja kõik?


Olen sunnitud Teile meelde tuletama, et korduvalt on räägitud vajadusest ehitada Tartus (vähemalt parkla poolsesse otsa) perroone ühendav ülekäik! Kahjuks näete Teie endiselt asja teisest vaatenurgast ning ei soovi vigu tunnistada, nagu ei tunnista ka Eesti Raudtee! See muidugi ei tähenda, et Eesti Raudtee ei peaks tavaolukorras kõige lihtsamate asjadega toime tulema!
Eriti oluline on see vankritega, ratastega ja ratastooliga liikujatele. Või peab jälle kohale kutsuma ELIL koos prominentidega, et hakataks märkama puudusi? Puudusi, mida on ometi nii lihtne kõrvaldada ja mis näitaks, et siin tõepoolest hoolitakse inimestest! Sest tunnel võib olla kasutamiskõlbmatu ka muudel juhtudel (uputus jm).

http://tartu.postimees.ee/2950905/miks-oli-tallinna-rongi-saabumise-ajaks-suletud-perroonide-vaheline-tunnel

Sama olukord ka täna!

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Tartu raudteejaama perroone ühendava tunneli osa kohta on Tehnilise Järelevalve Amet teostanud täiendava kontrolli ning selle käigus tuvastati, et mingisugust füüsilist viga sellel tunnelil ja läbipääsul ei ole (st varisemisoht, üleujutus vms). 

Juurd
epääsu puudumine seisnes tõenäoliselt selles, et vastavad pääslad töötavad nö automaatrežiimis – avatakse ja suletakse konkreetsel kellajal, mis sõltub rongiliikluse alguse- ja lõppajast. Kui peaks toimuma viimase rongi hilinemine, siis puudub võimalus läbipääsu kasutada. ASi Eesti Raudtee sõnul on neil valmisolek olemas, et manuaalselt pääsla avada, kuid antud juhtumi puhul ei jõudnud vastav info kohale. 

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium loodab, et selliseid juhtumeid enam tulevikus ei esine ja reisijate ohutus on rongile pääsul ja mahaminekul tagatud.

AS Eesti Raudtee on omalt poolt lubanud täiendavalt uurida alternatiivseid lahendusi, et tagada alaline läbipääs.
Manage
Neeme Sihv Tänan! Seni on selle tunneli põhjas tõesti vahel vett olnud vaid veidi. Kas see nii jääb, pole kindel. Lisaks võivad probleeme tekitada elektrikatkestused jms. Kindlasti aga soovitaks proovida treppidest liikuda matkaratastega ja lapsevankritega. 21. saj Eestile see küll ei sobi, rääkimata välisturistidest. Ülekäigud oleks aga täiesti elementaarne vajadus, eriti kui vaadata parkla asukohta. Loodan, et nüüdseks on Eesti Raudtee jõudnud sellise tasemeni, et mõistab reisijate liikumisi ja erinevaid seoseid ühistranspordis. Oma vigade tunnistamine pole häbiasi. Jään Eesti Raudtee täiendavate uuringute tulemusi.

Jällegi, las koerad hauguvad?


Millal ehitus algab?



Tarmo Pill Mis valemiga on saanud 4 punast sabasse?
Manage
Neeme Sihv Samaga, millega pidid katusealused olema?
Manage
Jorven Rang Ei tule neid katusealuseid...
Manage
Neeme Sihv Nagu ütles Eesti Raudtee Pressiesindaja...
Manage
Rene Henri Rand Minu meelest pole sellest leheküljest siin väga kasu, sest siin ei suhelda inimestega (ministeeriumi poolt).
Manage
Neeme Sihv Ei olegi. Ja inimesed ikka lageda taeva all.

Katust ei pakutagi pööblile?


Kuidas invaliidid Haapsallu saavad?? Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsiooni Keskus tahaks rahvast aidata!
Pole mugavat rongi, vaid on ainult liikumatult kitsas buss kus inimesed külg külje kõrval?
Pole õhku, pole ruumi sirutada, pole midagi. Liikuda ka ei saa, samal ajal kui rongis on leida ka abistaja, kes hea meelega vajadusel aitaks. Vahel leidub häid inimesi, aga tundub, et häid inimesi ei leidu, kes mõtleks Eesti rahvale...Olen sügavalt pettunud härra majandusminister!

Kadi Kadak Tegelikult on suurem asi siiski põhimõttes, et saaks liikuda liinil Tallinn-Haapsalu-Tallinn. Madalapõhjalisus on küll perroonidel oluline kuid transpordivahendis peab liikuda ka saama mida bussis kuidagi ei saa, seal istutakse kahekaupa reas kuni lõpuni. Kui end silmas pidada, siis see on kohutavalt raske. Rong igal juhul mugavam ja ''tervislikum''. Haapsallu peab saama rongiga!
Manage
Neeme J. Sihv Rongiga jällegi see häda, et ratastooliga ei pääse tihti perrooninigi. Tõkked on ees. Kuid seda probleemi ei mõisteta, nagu olen juba veendunud. Seepärast ei usu ka siin mingisse lahendisse.
Manage
Kadi Kadak Perroon ongi esmane see ''kõige kõige'' praegu. Aga räägi täitsa tühjale...
Manage
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Liikumispuudega inimeste transpordiprobleemid on pikalt kõne all olnud ning erinevate ühistranspordi liikide arendamisel on nendega ka väga tõsiselt arvestatud. Kahtlemata on rongi kasutamisel omad (sh Teie poolt välja toodud) eelised ning see on ka põhjus, miks viimastel aastatel on rongiliikluse parandamiseks investeeringuid tehtud. Uute raudteeliinide ehitusest saame rääkida siis kui on selge, millist mõju on avaldanud seni tehtud investeeringud reisirongiliiklusesse, sh reisijate arvu kasvule.
Manage
Neeme J. Sihv Tallinn-Riisipere lõigu reisijate arv kasvaks rohkem kui kahekordseks Riisipere-Haapsalu-Rohuküla lõigu taastamisega. Ei näe põhjust sellega viivitada, sest selle puudumisel jääb kapiltitulu ja rongi kasumlikkus eelneval lõigul tunduvalt väiksemaks.
Manage
Kadi Kadak Mul on ratastooliga saatusekaaslane, kes juba 27aastat on kahjuks istuvas asendis ja käib Haapsalus sellest ajast peale kui see kuri asi temast võimust sai. Peab pidevalt ootama invabussi, milles reisimine on ebamugav. Ootab ka tema pikisilmi, et saaks rongiga...
Manage
Neeme J. Sihv Vaatasin siinset lehekülge. Enamuse küsimuste või teemade puhul pole vastust ega teki ka konstruktiivset arutelu. Rääkimata vigade tunnistamisest.

Mida arvab Siim Kallas?


Quo vadis, Eestimaa (MKM)?



Longates ei tea kuhu?