Blog Archive

Sunday, August 6, 2017

Põlva Talurahvamuuseum.


Nagu ikka, saavad minu sõidud enamsti alguse Balti jaamas. Talurahvamuuseumisse, nagu ka Maanteemuuseumisse saaks siis paari ümberistumisega, hommikul Tartus Koidula (Piusa) rongile ja nt Vana-Kuustes  hommikusele bussile. Tagasi aga enam ei saa....
(Kuuste bussipeatus tuleb aga uude kohta tuua ja ümber nimetada peatuseks Kuuste Jaam. Miks? Kõik bussipeatused, mis eksisteerivad koos või väga lähedal raudteejaamaga, peaks ümber nimetatama,  info edastamise huvides. Selles mõttes, et siis peatus.ee vm infokanali puhul oleks vaatajal koheselt selge, et tegu on ÜHISPEATUSEGA. Muide, Tartus on Aardla rongipeatus, aga Aardla bussipeatus pole sellele sugugi lähim. Ja miks üldse pole Tartus veel bussipeatusi Aardla/Kirsi rongipeatuse juures? Ahjaa, Tartus pole vaksali juures isegi maakonnaliinide peatust, hoolimata ühistranspordi ühildamise rahadest, 2,7 milj eurot....



Polli mahl, reisi jaoks väga sobilik. Singi-muna ränduri sai aga Vana-Pääsküla söögikohast.


Eesti Raudtee maja. Magavad? Küllap vist. Muide, siin on uhke maja, Elroni juhtkond jt peituvad aga ikka reisijatest kaugemal, Pääskülas. Seal, kus enam depoodki olla ei tohiks. Aga ebamajanduslik mõtlemine kahjuks ruulib. Nagu selleski, et varsti saavad reisijad (ka püstisõitjad) osta pileteid masinatest, mis sest, et see hiigelkulutus elektrirongides on väga kaheldava väärtusega....


Jõgeva.





kes ütles, et rongis pole midagi teha? Aga aknast välja vaadata? Kvaliteetaeg...






Hommikul kolasin Tartus. Oli naljakas, et üht vanemat prouat nähes meenusid LUS-i suvepäevad ja sarnasuse tõttu ka seal ikka ja alati kohal olnud prouast. Ja näe, ta tuligi sillal vastu! Sellised kohtumised on alati toredad!



Emajõe taimestik sillalt nähtuna ja sinikael ka.







Pihkva bussile ma siiski ei läinud. Vaid ikka Võru bussile, mis siis mind muuseumisse viis.


Tartu linnas on maakonnaliinidel mitmeid peatusi, ükski neist aga ei peatu ikka veel raudteejaamas. Millal ikkagi jõutakse 21. sajandi tasemele? Pole ju vaja suurt muud, kui ajusid!?




Maanteerajatisi on tartu piiril uhkesti!






"Pargi ja Sõida"?




Aga siin siis hea näide eestlase oskamatusest koostööd teha ja üksteist aidata. Mõnesaja meetri kaugusel tee kõrval on hea juustu pood, aga kui paljud viitsivad kõrvale põigata? Samas lähedal siis külapood, kus võiks hea asukoha tõttu olla Andre Farmi pood. Või toodang võiks olla müügil hoopis selles külapoes? Kasu oleks ju mõlemapoolne? Kliendist rääkimata!?
Miks on nii? Kõikjal Eestis?
Muide, nii pole midagi imestada, et jaamades ja peatustes paigaldab igaüks oma infostendidki "oma" kohta! Miks? Et inimesed neid üles ei leiaks?









Talurahvamuuseumi peatus (õige nimi). Buss lahkub. Millal tagasi? Pühapäeval! Kas ühistranspordiga muuseumitesse tulijad peavad edendama Eesti elu ja majutuse eest maksma? Kurb. ääretult kurb on see ametnike arusaam! Ka sellesama koostöö ja aitamise suhtes. Riigiametnikud peaks ju mõtlema riigiettevõtetele ja nende effektiivsusele. Mõtlevad? Ei paista, isegi mitte künka tagant mingit mõtlemist....



Aga muuseum on igati vahva. Ja igati vahva Postitee ääres. Tee, mis küll rattamatkajatele üksjagu ohtlik. Kuid igati hea tee turismi jaoks. Kuidas aga tulevad siia Tartusse sattunud (autota) välismaalased?




Muidugi, kui välismaalane saab teada, et siin rattarent, siis võib tulla ka bussiga, ainult et ratta pead siis peale ringsõitu kuhugi kaugemale maha jätma? Sinna, kuskohast taas bussi peale saaks!? Loodetavasti rattarendi pakkujad sellega ka arvestavad? Sest rattarent ju igati vajalik, aga eks sellegi puhul pea arvestama bussiaegadega (rongi). On ju hea, kui turist jõuab ühe päevaga kaks kohta läbi käia ja rattaga sõitu nautida + lõuna!? Tõsi- Tartu - Koidula rongide sõiduplaan sellega küll ei arvesta, õigemini Elron ja sõitude tellija siis. Aga see on tavapärane, sest nagu viimased aastad on näidanud, piisab turismi arendamiseks ka niisama jutumulli puhumisest....


Muuseumi kassa ei ole lihtsalt kassa. Saab ka natuke jäätist ja juua osta (ametlikku joogiveekaevu siiski ei ole), natuke müügil ka käsitööd ja suveniire. Muidugi on hea, et seegi võimalus on, sest ega ratastega pea ka kõike kaasa vedama! Astud sisse ja ampsad-lonksad midagi ning ongi meel hea!









Mulle meeldis ka see lihtne Põlvamaa makett, 1km=1m. Meeldis muidugi ka veski. Mõtlesin, et oleks ju vahva, kui veskeid (vähemalt selle kujuga hooneid)  oleks tee ääres rohkem. Ka selliste mõnusate, lihtsate ja soodsate majutuskohtadena suisel ajal!?






















Muuseumi juurest voolab läbi Piigaste oja.





Suitsusaun.













Viimasel ajal oli siin vaestemaja. Kas tänapäeva sotsiaalmajad pole ka juba mitte vaestemajad?



Peaks olema tavavahelik, mittesöödav seen. kuigi paljud seda söönud.


Vana veskitammi juurde ehitatud kalapääs.





Keegi vaksikutest



















Tiigid on vahvad ja looduse mitmekesisuse koha pealt väga olulised.







Lendlemas oli ka tondihobusid. Muidugi, selle aparaadiga head pilti ei saa, kahjuks.












































Igas tiigis muidugi ei pea ilmtingimata kalad elama, sest siis ei sobi need näiteks vesilikele.














Keegi shampinjonidest.



Kuiv riisikas.
































Palju oli näha sinepiliblikaid, kui ma ei eksi, aga ka nõgeseliblikaid.






Igati hea koht puhkamiseks ja miks mitte ka (võileiva)pikniku pidamiseks. Kohvi saab ka kassast.



























Kas Eestimaal kuhugi jõudmiseks on vaja ilmtingimata autot? Mina sain edasi, lõunasöögile, vaid tänu abivalmis inimestele.








No comments:

Post a Comment