Blog Archive

Wednesday, August 23, 2017

Puhkus 3. Tartusse.


Tagasi Alatskivilt. Iga piirkond on muidugi erinev, siinset võib mingil määral pidada suvilapiirkonnaks. Igatahes reisijaid tilkus igast peatusest ja buss sai täis. Pühapäebv ju! Ning hilineski lausa, sest sõiduplaane ju püütakse võimalikult kiireks teha. Nii et tavapäeval oleks vast norm, nüüd läks veidi kibedaks.
Küll aga on see väikest viisi tõestuseks, et pühapäeval on busside olemasolu oluline, Eestis on viimaste aastatega antud aga sellele kõva pauk, keskendutud on eelkõige kooli- ja töölesõitudele. Tänaseks päevaks on aga lisaks (vanemate)kodu külastamisel jm vaja vaadata asjadele ka turismi, nii sise kui väliturismi vaatevinklist. Seal, kus sellel mõju.






Taamal paistab Lahepera järv, ees Naelõvere pkr.

















Taas näide teeäärsest kaubandusest. Kui juba kaubikuga tulla, siis ehk Kolkjasse? Seal ju peatutakse? Küll aga saab siin  tajuda, kui oluline on nii päikese- kui vihmvari.Elementaarselt ja inimlikult vajalik. KOV-ide rida? Oleks mina vallavanem, siis igal juhul mõtleksin sellistele asjadele.










2+1 maantee? Või naljanumber?


Kas kellegi terav silm leiab parkimiskohad?











Kaarsild lõpuks remondis.


Setud laevaliini avanud.



Atlantise viimased päevad....










Tartus võimalusi tavarattaid laenutada, kui nüüd kohati ka elektrirattaid. Tavaratas 10, elektriline 25 eurot ööpäev. Oleks muidugi väga meeldiv, kui see kehtiks täiskasvautele, lastele võiks olla soodustus? Näiteks kahe vanema olemasolul lastele tasuta? 100 eurot välja käia on vist ikka üpris kirves? Selge, et ega rataste muretsemine ja ülalpidamine pole ka odav aga....


Et siis esimene 5-tärni hostel?




Bussipeatus ja ka rongijaam lähedale. Mööda sõidavad aga ka maakonnabussid. Raudteejaama muidugi mitte.






Huvitav, kui palju siia rattahoidla kohti tuleb?




2, 8 miljonit euroraha on kõva number, kuid mõistust ja arusaama, et vajalikud on selle eest ka ülekäigud kahte otsa, ei tulnud! Täpset arveldust ka ei tea, kas selle hulka lähevad ka tänavate asfalteerimine? Igatahes Tartu sai rahast lõviosa, Kiviõli, Rakvere ja veel 12 peatust jäid sootuks ilma.

Muidugi poleks üldse paha kui kaubateede asemel ärilinnakusse tuleks LINNAVALITSUSE MAJA!






Peresõbralik transport?











Eesti Looduseuurijate Selts on raskes olukorras, sest riik vähendas kardinaalselt rahastamist. Pole muidugi ka ime, sest keskkonnahoid pole eriline prioriteet! Kindlasti oleks abiks liikmeksastumisest ja ka annetustest.










Väike tähelepanek - Pegasuse piletiga saab soodustusi. kui aga vaadata Pegasuse reklaami (kuskil allpool), siis seal küll ei anta mingit infot, et tasuks pilet alles hoida?


Muide, siin on siis võimalikud ka spordisoodustuste esimesi vilju maitsta. Näiteks kui su firma maksab igakuisel ilma erisoodustusmaksuta kuni 33 eurot SportUD-le, siis nende kaudu saad kehahooldusi jm soodsamalt ja "oma" raha välja käimata. Kindlasti tore, et see võimalus olemas. Kuid kas asi hakkab toimima ja teenusepakkujad liituvad sellega? Ning miks jälle keegi teenib vahelt? Öeldud küll, et sellesk, "et raamatupidaja ei peaks aega kulutama" jne.

Miks liituda SportIDga?

Mitmed uuringud ja teadustööd on välja selgitanud, et kõige efektiivsem viis töötajate motiveerimiseks on nad trenni saata. Selleks, et spordiklubide otsimine, tšekkide kompenseerimine ja töötajate inspireermine ei muutuks juhtidele omaette töökohustuseks, oleme loonud SportID, kes selle töö ettevõtte eest ära teeb.

https://sportid.ee/

Siin aga näha tervet Eestit täitvate ekraanide mõttetus! Sageli näidatakse loodusfilme või spordiülekandeid, ehk kuskil lausa kontserte!? Aga hääletult! Millal ikkagi jõuame nii kaugele, et neil ekraanidel jookseb "Puhka Eestis" reklaamkanal?


Paanikareform?

Linnavõim on kindlasti teinud üht-teist Tartu heaks, kuid väga paljule vajalikule ollakse hoopis vastu. Olgu selleks siis Riia kiirrong või bussiliiklus (terves Eestis), mis on just nädalavahetustel äärmiselt hädine ja millega pole üldse arvestatud turismiga. Ja see on juba selle valitsuse süü, kes üle 10 aasta riigis võimul olnud!





Realiseerimiskeskuses võib aimu saada, kui palju Eestisse tuuakse kõikvõimalikuu pudi-padi, mille puhul tekib küsimus: Kas me seda kõike ikka vajame ja kas peab nii palju kütust kulutama KÕIGE selle siia vedamiseks?


Tartus on aga vist aeg ehitada uusi kaubanduskeskuseid?


Viisime asjad siis hostelisse. Soodne hind, Tartu kohta, tähendab askeetlikke tingimusi. Aga kui eesmärk on ööbida, siis sellest ju piisab? Etteruttavalt võib öelda, et piisabki. Tuba sama suur kui Pariisi 4-tärni hotellis! Igatahes tasub edaspidigi mõelda, kas ööbida siin. Ühetoaliste hinnad algavad vist lausa 15 eurost.





Demagoogidest tartlased on tagajalgadel, kui mõtlevad, et Pärnu võib saada endale raudteeühendused. Aga samas küsiks, mis on Tartus sellist, et turist peaks siia tulema? On ilus vanlinn (mida tahetakse natuke juba ärimajadega rikkuda?), on Emajõgi, mille kaldapajude asemele tahetakse  luua hoonestust. Sealhulgas konverentsikeskusi jm, mille koht oleks pigem ERM-i juures? Seda enam, et selliste ettevõtmiste puhul on sageli ERM-i külastus n.ö. kohustuslik osa?

Mida aga võiks arvata mittedemagoogidest tartlased?

Maailmas on paljude linnade puhul mureks kesklinna ülekoormatus, liiklusummikud jm. Äsja olevat Helsinkis lekkinud ehitusfirmade plaanid lautod linna alla viia, et jõuda takistamatult keskusesse. Kas see ikka on õige lähenemine? Ehk keskenduks n.ö. keskuste loomisel teistele paikadele? Ja väldiks seda, et hiljem peab üüratuid summasid kulutama kesklinna läbilaskevõime suurendamiseks?
Ehk võiks hotellid, keskused jm suunata äärelinna, näiteks Lõunakeskuse taha? Kuigi sealgi on kulutatud suuri rahasid liikluse linnast eemale juhtimiseks. Tundub, et peagi vajame juba Bolshoi Koltshevoid?

Muidugi vajab turist spaasid jm. Kesklinnas on juba Vspa ja Aura Keskus. Lõunakeskuses aga jäähall! Kuigi mine sa tea, ehk ongi õigus neil, kes on klammerdunud keskustekesksusesse?

Omaette huvitav on muidugi mõte tuua Tartusse trammiliiklus. Ja ehk ongi see väga hea mõte!? Iseasi on juba see, kuidas trammiliine kavandatakse. Näiteks ei kavandata seda praegu raudteejaama juurde, kuigi nii on kirjas. Nimelt, mitmesaja meetri kaugusel ei tähenda ju, et see oleks "juures". 260 m pole palju, aga pole ka vähe? Aga kui kaubateede asemel tekiks ka bussijaam? Või siis ehk mõelda kulukamale variandile, nagu trammitee viimine ÜLE raudtee, seda kuidagi jaamale lähemale nihutades? Või raudtee alt, tagades uue tunneli praeguse asemel? Sest nagunii tuleb see kuskilt üle raudtee viia?

Huvitav oleks teada, kui palju praeguse ümberehituse raames arvestati potentsiaalse võimalusega, et trammitee tuleb?

Joonisel punasega näidatud Hiobi eelistatava põhitrassi pikkus on 8,97 kilomeetrit ja selle kontaktalasse jääb tõesti väga suur hulk Tartu tähtsaid asutusi ja ettevõtteid. Liini ühes otsas on arvuka elanikkonnaga Annelinn, teises otsas tema ettepaneku järgi Ränilinn.
Liini äärde jäävad bussijaam ja raudteejaam, palju haridus-, kultuuri- ja kaubandusasutusi, kõik tähtsamad haiglad ning ka näiteks Anne saun ja Anne kanali supelrand.
Hiobi sõnul oli eesmärk haarata võimalikult palju kasutajarühmi ja teenusepakkujaid, samas leida trammiteele koht, kus trammiliiklus võimalikult vähe puutuks kokku autoliiklusega, mis tipptundidel võib hakata trammide liikumiskiirust vähendama.
Hiob pakkus ka alternatiivi, mis erineb pigem variatsioonides, ideestik jääb samaks.
Trammi ideed toetav maastikuarhitekt ja planeerija Heiki Kalberg ütles, et tema meelest ühendaksid Hiobi pakutud liinivariandid linna väga hästi.
Hiobi põhiliini üks ots oleks Annelinna Prisma juures, liin kulgeks mööda Anne jalakäijate kaart Sõpruse puiesteeni, sealt Pikka tänavat pidi südalinna, Vanemuise tänavat pidi üles ja Nooruse tänavast linnaserva poole. Täpsemini saab järge ajada kaardilt.
Väike probleem on selles, et päris raudteejaama ette tramm liiniharu ehitamata ei jõuaks, kuid põhitrassi peatus jääks kõigest 260 meetri kaugusele.
Kui tramm ületaks Emajõge mitte Turusilla juurest, aga tulevase Holmi silla kaudu, jääks bussijaam liinist paarsada meetrit kõrvale.

Väikesed kahjud

Hiob on liini sobitanud normatiivseid pöörderaadiusi arvesse võttes ja jõudnud järeldusele, et trammitee mahuks ära võrdlemisi väikeste kahjudega. Et see mahuks Anne tänaval sõidutee kõrvale, autoliiklusest lahus olema, tuleb seal lammutada üks eramu ja veel tuleks maha võtta teises linna otsas Lembitu tänavas üks garaaž.
Kui trammisild teha Turusilla kõrvale allavoolu, tuleks ilmselt lammutada ka üks sealne turuhall.
Et Anne kanali kõrval või näiteks Fortuuna kaldapealsel sõitev tramm väga kedagi häiriks, seda Hiob ja Kalberg ei usu: tänapäeva tramm on vaikne, miks peaks see häirima bussist enam?
Et tramm võtaks enda alla mõned palju kasutatavad jalakäijate ja ratturite alad, ei ole nende meelest samuti ületamatu küsimus, sest muudest linnadest on näiteid, kus tramm läbib ka rahvarohkeid väljakuid.
Küll möönavad nad, et Vanemuise, Nooruse ja näiteks Raja tänaval tuleb autoliiklust koomale tõmmata, ka parkimist. Teisalt aga ongi trammi mõte pakkuda autoliiklusele alternatiivi – see aitaks kiirelt ja mugavasti kohale.

Kus on peatused?

Hiob ei oska veel vastata küsimusele, kui kiiresti võiks trammiga ühest linna punktist teise jõuda, sest peatuste asukohtade ja hulgaga ei ole tegeldud, ka mõjutab vastust see, milliseks kavandatakse trammi kiirus.
Küll ütles ta, et tramm võiks enda kanda võtta suure osa Annelinna-kesklinna-Maarjamõisa sõitjate voost, bussiliiklust saaks sellel suunal koomale tõmmata ja bussi roll võiks olla ettevedu trammile.
Et bussid ja trammid ei sõida sama tänavat pidi, pole tema sõnul probleem, sest oluline pole mitte see, kus buss sõidab, vaid kas peatused on ümberistumiseks sobivas kohas.

Maine ja elukeskkond

Kalbergi seisukoht on, et nagu rattaliikluse arendamist, tuleks ka trammiprojekti võtta kui abinõu, mis parandab elukeskkonda ja aitab seista selle eest, et noored, kes on tulnud Tartu kõrgkoolidesse õppima, siia ka elama jääksid. «Tartu on piisavalt kompaktne, et autota hakkama saada,» sõnas ta.
«Oluline on kuvand,» lisas Hiob. «Ei saa salata, et tramm kuulub nüüdisaegse ülikoolilinna kuvandi juurde. Oleme arutanud ainult funktsionaalset ja majanduslikku osa, aga sellel on ka suur emotsionaalne kaal.»
Hiob usub ka, et tramm peaks olema kiirem ja usaldusväärsem kui buss, sest graafikus püsimisele on sel vähem takistusi. Kalberg lisas, et mujal maailmas on paljudes paikades hoolitsetud selle eest, et ühissõidukitel, eriti aga trammidel, oleks liikluses eelisseisund.
Hiob saatis oma ettepaneku trammiliini ning hiljem ka Ropka ja Raadi haruliini rajamise kohta linnavalitsusse aasta lõpul ning linnavalitsus kavatseb trammikoridori kajastada Tartu uues üldplaneeringus, mis peaks selle aasta esimeses pooles jõudma avalikule väljapanekule.
Ahjaa, kas see siis on jõudnud aasta esimeses pooles avalikule väljapanekule? 

http://www.linnaleht.ee/782839/kas-tartu-saab-endale-trammiliini-linnaplaneerija-see-on-vaga-perspektiivikas-idee

Jõudis!


Tänasel volikogu istungil võeti vastu Tartu linna üldplaneering ning suunati koos keskkonnamõju strateegilise hindamisega avalikule väljapanekule, mis kestab 27. märtsist kuni 28. aprillini 2017. a. Väljapaneku kohaks on Tartu infokeskus raekojas ning Küüni ja Poe tänava nurgal olevad infostendid.

Tartu linna üldplaneeringus on kajastatud ka Artes Terrae linnaplaneerija Mart Hiobi esitatud ettepanek Tartu trammi rajamiseks. Mart tegi trammitee kohta kaks ettepanekut: 2016. a lõpus ettepanek Annelinna-kesklinna-Lõunakeskuse liini kohta ning veebruaris 2017 täiendavalt ettepanek ka teise (ERM-kesklinna-veevärk) ja kolmanda (veevärk-Ülenurme-lennujaam) etapi kohta. 
Suur eelis trammi juures on asjaolu, et sellega meeldib inimestel palju rohkem sõita kui bussiga. Uuringud näitavad, et juba bussiliini asendamine trammiga suurendab ühistranspordi populaarsust märgatavalt. Ja vastupidi – kui trammiliin kaotatakse, kogub sama liini sõitev buss vaid väikese osa endistest trammireisijatest. Põhjuseks on ilmselt mitu asjaolu, kuid tramm oma kindla marsruudi ja ajagraafikuga annab usaldusväärsuse, et jõutakse õigeaegselt plaanitud sihtpunkti. Trammi kiirust suurendab asjaolu, et trammipeatuste arv on väiksem ja eriti silmatorkav on lühike inimeste sisenemise-väljumise aeg peatustes võrreldes bussiga.
See peaks leevendama ka suurimat riski trammi puhul – et see ei kogu piisaval hulgal reisijaid, et end ära tasuks. Nimelt on trammiliini bussist tasuvamaks muutumiseks vaja kriitiline piirarv reisijaid. Seetõttu ei ole mõistlik trammi käivitada väikese külastajate arvuga piirkondade vahel. Tartu eelis on suur elanike kontsentratsioon Annelinnas, suur teenuste kontsentratsioon kesklinnas, suur meditsiiniteenuste ja ülikooli asutuste kontsentratsioon Maarjamõisas ja suur kaubanduse kontsentratsioon Lõunakeskuses. Eelkõige nende sihtpunktide ühendamine võikski tagada tasuva trammiühenduse.

Viimane linnavalitsusse esitatud ettepanek Tartu trammiteede paiknemise kohta asub siin JPG failina (2,4 Mb) ja PDF failin (4,4 Mb).

Ettepanekus esitatud põhitrass on joonisel 8,97 km, millest tagasipöördekohad (kus on üherajaline tee) on 1,44 km. Seega topeltteed 7,53 km + 0,72 km (tagasipöördekohad) = 8,25 km. Alternatiivtrass, mis lõpeks lõunakeskuses, on u 0,7 km lühem (topelttee). Põige raudteejaama juurde on 0,25 km (kaherajaline) ja tagasipöördekoht samuti 0,25 km. II etapi pikkus on jooniselt mõõtes 7,96 km koos tagasipöördekohtadega. III etapp kuni lennujaamani on 5,45 km koos tagasipöördekohaga.

Koridoride ettepaneku tegemisel on arvestatud:
1. Tramm peab ühendama kõige olulisemaid sihtkohti linnas – kesklinn tuleb siduda mugava, tiheda ja kiire ühistranspordiga ühelt poolt peamise elurajooni, Annelinnaga ja teiselt poolt olulise kompleksiga Maarjamõisa suunal, kuhu jääb ka Tartu suurim kaubanduskeskus, Lõunakeskus. Kesklinnas asuvad bussijaam, linnavalitsus ja enamik teenindusest. Trammiliini teeninduspiirkonna lähemasse (kuni 300 m kaugusel, vt EVS 843:2016 tabel 6.32) ulatusse jäävad mh raudteejaam, TÜ kliinikumi hooned, TÜ Maarjamõisa linnak, teatrihooned Vanemuine ja Väike-Vanemuine, kaubanduskeskused Eeden, Lõunakeskus ja Annelinna Prisma. Trammitee laiendatud (kuni 500 m kaugusel) ulatusse jäävad mh TÜ peahoone, A. Le Coqi spordihoone ja peaaegu kogu Annelinna elamurajoon.
2. Teises etapis lisanduks oluliste sihtpunktidena Eesti rahva muuseum Raadil ja Ropka tööstusrajoon oma rohke arvu töökohtadega. Kolmandas etapis lisanduks Ülenurme elamualad, kool ja tänane vallakeskus ning Tartu lennujaam.
3. Raudteejaama paremaks ühendamiseks on reserveeritud kõrvalepõige raudteejaama juurde, kuid selle trammitee rajamine ei ole esmatähtis, sest raudteejaam jääb põhiliinist vähem kui 300 m kaugusele.
4. Trammitee ühe rööpmepaari laiuseks on vastavalt standardile EVS 843:2016 (joonis 6.11) arvestatud vähemalt 3 m, kahe rööpmepaari laiuseks 6 m (kõverikel on ruumivajadus mõnevõrra suurem). Ettepanekus on arvestatud kahe rööpmepaariga trammitee rajamisega, mille tagasipöörderingid on ühe rööpmepaariga.
5. Kõik trammitee plaaniraadiused vastavad normile hea, pöörderaadius vähemalt 100 m (vt EVS 843:2016 tabel 6.24). Soola-Turu ja Vabaduse-Uueturu ristmikul ja alternatiivse trassi puhul Mõisavahe-Kalda ristmikul ning tagasipöörderingil on pöörderaadius vähemalt 30 m. Samuti raudteejaama tee ühinemisel peateega on pöörderaadius vähemalt 30 m.
6. Vanemuise mäe pikiprofiili oleks normatiivse pikikalde tagamiseks (6% kuni 250 m pikkusel lõigul, vt EVS 843:2016 tabel 6.28) vaja kohendada, sest praeguse mäe tõus on 7,4% (u 190 m ulatuses).Trammiteel ei tohi üldjuhul toimuda tavapärast autoliiklust, mis kaotab trammi kui kiire transpordi eelise. Lubatud oleks endiselt autode juurdepääs kruntidele. Samuti oleks lubatud kergliiklus. Kergliikluse ja trammiliiklusega ühiskasutusega alad on maailmas laialt levinud (nt Amsterdam, Casablanca, Jeruusalemm).
7. Eelnevast punktist tulenevalt tuleks tavapärane autoliiklus sulgeda Vanemuise, Lembitu ja Nooruse tänaval ning mõnel lühemal ühendusteel Annelinnas. Alternatiivse trassi korral Vanemuise, Vambola ja Ostwaldi tänaval ning mõnel lühemal ühendusteel Raja tn kandis ja Annelinnas. Ülejäänud lõikudes saab trammitee mahutada kas sõidutee kõrvale (mõnes kohas vähendades sõiduradade arvu, nt Turu-Soola, Riia-Turu ja Vabaduse-Uueturu ristmikul, või parkimiskohtade arvu, nt kaubamaja parklas) või eraldi teele väljaspool sõidu- ja kõnniteid.
8. Trammitee ületoomiseks Emajõest on vajalik uue silla ehitus praeguse Turu jalakäijate silla kõrvale, alternatiivse lahenduse puhul kunagise Holmi silla asukohas.
9. Trammitee ristumine raudteega tuleb korraldada tunneli abil.
10. Tunnelist Lembitu tänavale jõudmiseks tuleb lammutada olemasolev kõrvalhoone aadressil Lembitu tn 1b. Alternatiivse lahenduse puhul mitu kõrvalhoonet samas piirkonnas.
11. Üle Emajõe uue silla ehitamiseks on vaja lammutada osaliselt üks turuhoonetest, mis asub tänavamaal Soola tn T3 (nn kalahoone, mida tuli ehitada väiksemaks juba jalakäijate silla ehituse eelselt).
12. Trammitee paigutamiseks sõidutee kõrvale tuleb lammutada Anne tn 63b üksikelamu Annelinnas.
13. Mitmel pool tuleb saavutada kokkulepe era- ja avalikõiguslike asutuste (nt TÜ kliinikum) valduses olevate kruntide kasutamiseks.


Vikipeedias on huvitavad faktid, mis näitavad trammi populaarsuse tõusu viimastel kümnenditel. Täna on maailmas käigus 388 trammisüsteemi, millest 206 on Euroopas. Seejuures on viimase u 30 a jooksul (pärast aastat 1985) avatud 120 uut trammisüsteemi ning sel sajandil (pärast aastat 2000) on avatud 78 uut süsteemi, kuid 13 on suletud.



Iseenesest oleks trammiliiklus Tartus vast vägagi mõttekas? (Mainitud on ka põiget raudteejaama). Igatahes, kui spetsid nii arvavad, siis peaks ellega tegelema paremini kui Lasnamäe trammiga. Või liinide pikendamisega Viimsisse ja mujale, mille populistid ikka enne valimis välja toovad!

Aga siit tulenevalt ikkagi teema - kas Tartu kesklinna vajab juurde linna ummistavaid ehitusi? Ja kuidas jääb ikkagi bussijaamaga?

Aga nagu näha, siis maakonnaliinide ja ka kaugliinide rolli ühisterminalis ei nähta? Kuigi ehk ikkagi võiks mõelda sellele, et busside terminal ja samas peatused ka kesklinnas või selle lähedal leevendaks ühendusmuresid. Ning tramm leevendaks seda ka rongiliiklusega seoses.
















Tartu on kindlasti ülikoolilinn. Kas aga siis on ka turismilinn? Vaatasin infopunktist saadud linna kaarti. Selle kirjas 19 kohta, sh Isa ja Poja skulptuur jm. Kas aga Tartu on nii vaene? Või on info vilets?
Muidugi, vanemate inimeste jaoks ja osalt ka lastele on muuseumid huvitavad, kuid paljude jaoks on olulisemad ööklubid? On siis tartu turismilinn? Ma ei tunne kahjuks seda linna veel piisavalt!


Ehk lõunataks? Valisime seekord midagi vürtsikamat. Võib olla ongi mõned märkused söögi kohta, aga ma pole eriline gurmaan, et oskaks peensusi hinnata. Igatahes sai kõhu täis suhteliselt normaalse hinnaga ja ka toidud olid üpris maitsvad. Vaheldus ka muidugi. Üldiselt tundub küll vanalinna hinnatase olema üpris kõrge, aga eks see ka tavapärane.


Küll aga polnud otseselt menüüs seda kreemiga saiakest, see toodi n.ö. omast tagavarast kingituseks. Oli hea küll!
Taustaks aga rahvuslik muusika.



Hartshoo ja lamba- ning sealiha praed.









 Hiljemalt 2030. aastaks võib Tartu tänavatel sõita tramm, Maarjamõisa linnaosas laiuda suur ärilinnak ning Vaksalis linna reisiterminal - sellised mõtted käib välja esmaspäeval avalikule väljapanekule tulnud Tartu uus üldplaneering, mille üle saavad tartlased arvamust avaldada aprilli lõpuni.
Tartu uus üldplaneering seab eesmärgiks autoliikluse vähendamise ja jalakäijate ning ratturite tingimuste parandamise. Eesmärk on, et kergliiklusteede võrk oleks katkematu ja et tänavatel oleks rattaga võimalik sõita ka talvel, vahendas "Aktuaalne kaamera".
"Kui me tahame olulist muutust meie liikumisviisides, siis peab see olema nii-öelda eeltingimuseks. Jah, ma arvan, et väga oluliseks murdepunktiks saab rattalaenutuse võrgu rajamine linna. See sisuliselt tähendab seda, et ratas muutub osaks ühistranspordist," selgitas Tartu abilinnapea Jarno Laur.
Linnavalitsus tunnistab, et seni ei ole linn kergliikluse korraldamisega hakkama saanud. Üldplaneeringu juhataja Indrek Ranniku sõnul tuleb nüüd selgeks vaielda, kas planeering ka päriselt jätab ratturitele ruumi või jäävad ratturid ebamäärasele, kord autode, kord jalakäijate alale.
"Küsimus on tõesti selles, kuidas muuta need katkematuks ja kuidas need reaalselt üldse saavad tekkida kesklinna kitsastes oludes. Üldplaneering kindlasti ei anna lahendust iga lõigu kohta, see on täiesti selge," ütles Ranniku.
Vaksali piirkonnas Riia ja Näituse tänava vahelisel alal võib tulevikus asuda äri- ja büroolinnak ning linna reisiterminal, mis ühendaks rongiliikluse ja linnaliinibussid.
"See tähendab seda, et me seome paremini bussi- ja rongiliikluse. Probleem on selles, kuidas rongiliiklust kesklinnaga ühendada. Täna on kättesaadavus halb," ütles Laur.
Tartu viimase kümnendi suurima hõivekasvuga piirkonnas Maarjamõisas võiks lisaks olemasolevatele meditsiini- ja tehnoloogialinnakutele asuda uus teaduspark, mis koondaks näiteks raviturismi ja e-tervise ettevõtteid.
Arutelu all on ka nii Annelinna kui ka Maarjamõisa jõudva trammitee ehitus. Kas ja millal võiks Tartu trammi saada, ütlevad tasuvusuuringud.
"Nüüd juba teisel kümnendil sellel sajandil on Põhjamaades tekkinud trammisüsteemide renessanss. Miks mitte ka Tartus selle üle tõsiselt arutleda," märkis Laur.

Kuidas selliseid asju kooskõlla viia, kui planeering näeb ette ärilinnakut raudteejaama kanti, kuid ehitatakse juba praegu vanalinna? Ja surve Emajõe kallaste "solkimiseks" on samuti tugev?

2011.








Üks mõistlik ja värske arvamuslugu on siin.


Muidugi võib turismi jaoks olla kasulik konverentsiturismikeskus kesklinnas ja muudki hooned. Aga KUI kasulik? Tuues siia konverentsituristid ja hävitades kaldapajud/pargid, peletame ehk teised turistid eemale? Või ei ole seda ohtu?

Aga mis see on???


Arena-projekti eestvedajad
Eesti Rahva Muuseum (ERM) hakkab valmis saama. Lähem ümbrus muuseumi ümber võtab ilmet. Üks koht Tartu linnas ja selle ääres saab jälle korda, lausa ilusaks. Kihvtiks, võib ka öelda. Linnavalitsus teeb omalt poolt ka ponnistusi, et Roosi tänav – tee südalinnast Raadile – oleks korras ja kena ning ka tänava lõpus oleva ERMi vääriline.
Kes aga täna mööda Roosi tänavat Raadi poole jalutab, näeb seal ka tühja maad, lagunevaid hooneid, võsa ja räga, vanu aiaposte, mullahunnikuid – kõike seda, mis tuletab meelde, et sellel maal pole justkui peremeest. Peremeest, kes hoolitseks, et paari kilomeetri kaugusel linna keskväljakust käiks elu, mitte ei valitseks võsa ja räga.
Tegelikult muidugi peremees on. Peremees on Tartu linnavalitsus.
Peremehel peaks olema ka selge idee, mida ta selle osaga linnast teha tahab. Seda enam, et ERM tekitab nüüd selle osa lõppu väga tugeva tõmbekeskuse, mille ümber – millest kesklinna poole – võiks lähitulevikus tekkida üks kõige enam arenev Tartu linnaosa. Võsa ja räga on justkui hoidnud seda linnaosa tänaseni vaba, et meie, linnakodanikud, paneksime nüüd pead kokku ja otsustaksime, mida me seal näha tahame. Otsustaksime kõik koos, mitte mõni üksik (või kaksik) kusagil kabinetis, kuhu valgus ei paista.
Muidugi ei saa öelda, et linnal ehk Tartu linnavalitsusel seda ideed üldse ei oleks. Selle piirkonna kohta kehtib Puiestee, Kasarmu, Roosi ja Vahi tänavaga piirneva ala detailplaneering, mille Tartu volikogu kehtestas juba 2010. aastal.
Paraku on aeg edasi läinud ning mitmest ideest, mis sellel detailplaneeringul veel kirjas, on tänaseks loobutud või ei ole need kuigivõrd reaalsed. Nüüd aga on linnavalitsus võtnud nõuks seda konkreetset piirkonda ning ka sellega külgnevat piirkonda (meie mõistes Raadit) tükkhaaval pakkuma ja laiali jagama hakata. Juba on räägitud jalgpallistaadonist, juba turismi- ja meelelahutustegevusi arendavast projektist (kinnistud Roosi 83 pindalaga 30 447 m2 ja Roosi 84 pindalaga 14 612 m2).
Linnavalitsus on kohalikus ajalehes jõudnud ka väita, et kindlasti on maailmas palju ideerikkaid inimesi, uute ideedega soovib linn panna Raadi elama. Niimoodi aga, kui ükshaaval pakutakse maatükke, võib korda saada ja mingil määral ka elama hakata see konkreetne maatükk, kuid tervik – terve Raadi – teps mitte.
Arvame, et perspektiivika Raadi selline tükkhaaval laiali jagamine on lühinägelik ja ei ole õige.  Kusjuures kõnealusele meelelahutus- ja turismitegevusi arendavale projektile pakutakse lausa kuni 30 aastast hoonestusõiguse tähtaega hoonestaja jaoks ülisoodsatel tingimustel. Seda piirkonda tuleks uues olukorras vaadata kui tervikut, töötada see piirkond uute ideede valguses tervikuna läbi, kaasata selleks linnaelanikke ja linnas tekkinud organisatsioone – teha sellele piirkonnale justkui restart.
Restardi all mõtleme terve kõne all oleva maa-ala uuesti planeerimist, läbimõtlemist ning terviklikku lahendust. Peale uue planeeringu kehtestamist tuleks korraldada võimalikult kõrgel tasemel tasustatud arhitektuurikonkurss alale kui tervikule, mis oma visuaalse jõu ja lennukusega annaks tulevikus potentsiaalsetele huvilistele täpse pildi ning ettekujutuse, milline Tartu uusim ja innovatiivseim linnaosa välja nägema hakkab.
Muidugi, linnavalitsuse tegutsemist võib ka mingil määral mõista. Lisaks sellele, et ERMist saab vägev tõmbekeskus, tekitab ERM ka jõulise surve see piirkond ometigi korda teha. Piinlik on ju vaadata, kui suur vastuolu on stiilse ja korras ERMi ja selle ümbruse ning sealt südalinna poole jääva korratuse vahel. See vastuolu näibki linnavalitsusele peamiselt muret tegevat ning see mure paneb raekoja justkui ummisjalu tormama. Enne tormamist aga oleks vaja mõelda, mitte saagu mis saab maatükke laiali jagada.
Nüüd juba rohkem kui aasta tagasi sündis ka idee Tartu Arenast – multifunktsionaalsest linnahallist, milleks sobib just see kõnesolev Raadi piirkond. Ja mitte niivõrd see detailplaneeringu järgi tagumine maatükk kohe vastu uut ERMi , vaid pigem selle piirkonna südalinna poolseim krunt, millele praegu on detailplaneeringusse kirjutatud „riigi või kohaliku omavalitsuse asutus“.
Nii oleks Tartu Arena justkui vahepunkt südalinna ja uue ERMi vahel, mis looks loogilise telje nende kolme tõmbekoha vahel.
Plusse, mis see koht uuele linnahallile annaks, on veel mitmeid. Näiteks looks koht südalinnale lähemal paljudele inimestele võimaluse ja soovi tulla hallis korraldatavatele üritustele jalgsi või jalgrattaga – vähendades sellega autode hulka ning, mis pole samuti vähetähtis, arendada jalgsi käimise ja rattaga sõitmise kultuuri meie linnas. Raekojast vaid ühe kilomeetri kaugusel asuv linnahall, mille üheks sisuks peaks kindlasti saama konverentside korraldamine, looks võimaluse seda teha koostöös südalinnas asuvate söögi- ja puhkekohtadega, ka hotellidega, sest siis ei asuks konverentsipaik mitte üksi ja eraldi kusagil linna ääres, vaid linna sees.
Aga tulgu see uus linnahall, Tartu Arena, selle piirkonna algusesse või lõppu, oluline on näha seda linnaosa – telge südalinnast ERMini – tervikuna.
See piirkond võiks olla perspektiivikas veel ühes mõttes. Kuigi olemasolevas detailplaneeringus on sinna kavandatud küll ka kortermajade krunt (14 122 m2) , võiks elamiseks mõeldud ala olla tunduvalt suurem. Sellel oleks mitu mõtet. Esiteks see, et nii tekiks vägagi atraktiivsesse linnaossa ka elanikke, seega ei ole linnaosa tühi ka õhtuti. Nii saaks linn endale juurde kodanikke, kes praegu peavad oma kodu ehitamiseks liigagi tihti vaatama ümber linna asuvate valdade poole. Raadi võiks saada just elamiseks ideaalseks piirkonnaks – mõnes mõtte justkui omaette olev, kuid teises mõttes vaid kukesammu kaugusel südalinnast.
Teiseks annaksid sinna piirkonda tekkivad elurajoonid piisavalt toetust ka linnakassasse, nii kruntide müügist kui ka linnaelanike maksudest. Sellest rahast saaks aga finantseerida juba sinna piirkonda planeeritavaid ühiskondlikke objekte, nende hulgas ka Tartu Arenat. Juba ainuüksi uus visuaalne arusaam sellest linnaosast kui tervikust – rõhutame veelkord, südalinna ja ERMi vahel! – tõstaks maa hinda vähemalt kahekordseks kui mitte rohkem.
Linn peab olema suunanäitaja ja kaasaja tänapäeva ühiskonnas. Ei saa öelda, et linn seda seni üldse ei ole – on ju linn kaasava eelarve kaudu saanud elanikelt tagasiside, et Raadile on vaja uut linnahalli.  Selle teostamiseks võiks linna poolt kastist välja mõtlemine olla Tartu uus siht.
Selline tervikidee nõuabki mõtlemise muutust. Muutust selles mõttes, et linnavõim ei ole pelgalt vaid detailplaneerigu kehtestaja ning hiljem kruntide jagaja, vaid sekkuks palju otsesemalt ühe piirkonna arengusse, seda planeerides, seda kujundades, seda ise ka arendades. Olles eestvedaja algusest lõpuni, ja veel kauemgi. Olles peremees.
Raadi arendamise potensiaali arvestades ei tohi Tartu linna eesmärk piirduda sellega, kuidas võimalikult mugavalt korraldada vahetult Roosi tänava, see tähendab ERMi tee äärde jäävate kinnistute korrastamine. Andes üksikud kinnistud üle praegu välja kuulutatud ideekonkursi tingimustel vabaneb linn küll tüütust peremehe kohustusest, kuid kindlasti ei ole see mõistlik Raadi kui terviku arengu seisukohalt. Ega ka majanduslikus mõttes.
Raadi piirkond on perspektiivikas vaid tervikuna. Selle ühe osa avalikuks kasutuseks arendamist saab finantseerida teise osa turuväärtusega võõrandamise abil. Tükeldamine on vaid lühinägelik lahendus, mis ei teeni linnaelanike huve ega ka kaasava eelarve hääletusel linnale otse väljendatud linnahalli ehitamise soovi.
Raadi ideekonkurss kuulutati välja 23. mail ning ideede esitamise tähtajaks on 20. juuni – needki kuupäevad näitavad, et linnavalitsus tormab. Tormab lausa ummisjalu.
Vähemaga kui kuu ajaga ei ole võimalik jõuda hea idee leidmisest selle vormistamise ja esitamiseni. Seetõttu jäävad isegi ideekonkursi kruntide puhul paljud head algatused kaalumata. Arvestades seda ning lisaks kogu protsessi ümber üles kerkinud kahtlustusi, on ainuõige tee ideekonkursi peatamine vähemalt selle aasta sügiseni.
Et Raadi piirkond Tartule (ehk meile kõigile!) kõige sobivamalt ja otstarbekamalt välja arendada , peab selle piirkonna üle arutlemise uuesti tõstma sahtlist – või peaks nüüd juba ütlema, et pimedast kabinetist pimeda laua alt – välja lauale ja raekojast hoopis välja ning algatama uue arutelu, mida linnakodanikud sooviksid selles piirkonnas näha. Küsida uuesti: missugune oleks meie kõigi meelest Raadi ehk piirkond südalinnast uue Eesti Rahva Muuseumini.

See tundub küll mõistlik? Aga kes ja kas keegi on selle taga?

Tsahkna arvamus nende FB lehel välja toodud. See küll kindlustunnet ei tekita? Lisaks.....


Kummaline, ja mitte üksnes eemalt vaadates, on see, et sügisesteks valimisteks valmistudes on Reformierakond Kruuse järglase Urmas Klaasi dirigeerimisel põhilubadusena (Reformierakonna enda määratlus) välja käinud mõtte, et linna keskpargist poole asemele tuleks ehitada suur kultuurikeskus, kus on näituseruume ja lugemistube.
Vaatenurga küsimus, kas see näitab piiritut enesekindlust – Tartul läheb nii hästi! – või tõsiste ideede lõppemist – Reformierakond on Tartus võimuerakond olnud ikkagi kaks kümnendit jutti.
Meenutagem, et kohalikel valimistel on Reformierakond varasematel kordadel lubanud Raadi kultuurilinnakut filmipaviljonide ja vanatehnika muuseumiga, mida ei ole rajama asutud, aga ka linnaraamatukogu ja kunstimuuseumi uut ühishoonet, millest enam isegi ei kõnelda.

Kas ka nemad? Nagu riigiski, oldud ka Tartus võimul pikka aega, aga eriti torkavad silma täitmata lubadused ja populistlikud ideed? Tervikliku arengu asemel ikka pargid ja puud maha ning kolossid asemele?

Aga kes ja kas ikkagi selle taga?


Näis-näis! Kindel on, et Tartu linn peab arenema ja ikka terviklikult, mitte taas RE-stiilis tükkidena maha müües ja üksteisest üle sõites....



Päris heade hindadega söögikoht? Kui järgmine kord satun, proovin. Üldiselt aga näha palju rahvuskööke, Eesti restorani vanalinnas polegi?











Paljudes kohtades võiks aga meil olla infotulp, inspireerituna sellisest lahendusest? Võtab vähe ruumi ja saab kasutada patakat a4 alustega, lausa mitut? Oleks säästlikum kui stendid. Muidugi, materjal korralikuma jms.



















Suvekohvikud/jõeäärne ootab eelkõige alkoholiga lõõgastujaid?



Siiski on ka burkse. Õigemini oli! Suvi läbi?


Huvitaval kombel aga kohtab Tallinnas mõnikord rattureid, kes oskavad rattakella käsitseda. Tartus aga mitte. Miks? Nii palju häid mõtteid? Või hoopiski peas tühjus?


Turuhoone remondis. Loodame, et sellest tuleb mõnus turg! Kuigi.... kus oleks Tartus ehk paremad turukohad? Või on ainuvõimalik ikkagi kesklinn? Ega Annalinn tegelikult eriti kaugele ju jäägi ja kui sinna teekski turu, siis ikkagi on "otstest" keskele kauge kokku tulla?




Kas selline liiklustihedus näitab, et Tartus on palju turiste? Või ei näita midagi?
Tõsi, minul jäi E tõttu sõit tegemata. Vaikse ilmaga ju prooviks ära?
Laevasõit ise on muidugi Tartule hea trump. Tõsi, enam Raketaga Pihkvasse ei sõidutata!








See vist ka sel päeval ei sõitnud....




Tasku ja pläsku.



Iga vaatepilt ja heli aga linna meeldivamaks ei muuda....


Kuhu tuleb aga ikkagi bussijaam?

Ja kas tulevikus võib loota ametnike taseme kasvu?


Küsimus
Valdkond: transport
Teema: Transport

Tere!

Kui on teetööd, kas siis on väga keeruline panna bussipeatustesse sildid või lisada internetis bussigraafikute juurde ajutine marsruut, kuidas buss teedtööde ajal sõidab? Eile läksin eas usus buss 19 peale ja arvasin, et Soinaste peatuses saan väljuda. Lõpuks sain maha Maarjamõisa kliiniku juures. Kusagil mingit infot ei ole, et buss ei sõida oma tavapärast marsruuti. Kas tõesti peab minema bussijuhi juurde ja küsima, vabandage, milline on tänane marsruut?
Esitaja: A. E.
Esitatud: 28.07.2017

Vastus

Tere!

Täname Teid pöördumise eest.

Üks Soinaste peatus oli tõesti puudu. Vabandame. Liikluskorraldaja on saadetud ajutist peatust välja panema.

Informatsiooni kõikidesse Tartus asuvatesse bussipeatustesse ajutiste marsruutide kohta kahjuks üles panna pole võimalik (info muutub kiiresti; infot on liiga palju; kõikides bussipeatustes pole ka bussiootepaviljoni, kuhu seda infot reaalselt üles panna).

Küll on aga võimalik informatsioon kätte saada Tartu linna kodulehekülje avalehelt "LEIA KIIRELT" alt, valides "Muudatused liikluses": http://www.tartu.ee/et/sildid/muudatused-liikluskorralduses.

Suvel tuleb kahjuks alati arvestada, et teetööde ajal on ka linnaliinide marsruutides ajutiselt muudatusi ja seega on paratamatu, et reisijatel tuleb ise aktiivselt infot jälgida internetist või meedia vahendusel.

Palume vabandust tekkinud ebameeldivuste pärast ja soovime kannatlikku meelt.

Lugupidamisega

Vastaja: Veronika Kallaste
linnamajanduse osakond
liikluskorraldusteenistus
ühistranspordi kvaliteedijuht
veronika.kallaste@raad.tartu.ee
Vastatud: 28.07.2017






No comments:

Post a Comment