Blog Archive

Wednesday, August 2, 2017

Sherlocki kuldsed sõnad!



Äärmiselt tabav!
Seriaalist "Sherlock Holmes New Yorgis".
Seriaal on ülihea, kuigi kartsin, et see ei vea välja peale seda, kui oled näinud parimat, Livanov-Holmesi. Aga veab! Ja mis kõige olulisem, seriaalis on hoolivus ja headus primaarne! Pidevalt, igas nüansis ja hetkes! Muidugi, unustada ei tohi ka Watsonit, olgu ta siis John või Joan!

Nett on kurjast, aga seda vaid rumalatele. Targad inimesed oskavad võtta sealt vajaliku ja parima, rumalad otsivad seal midagi, mida ei ole. Sest .... ei maksa püüda olla keegi, keda sa ei ole! Ja elukogemus ning elus endast parima andmine on ülim!
Sherlock, kommenteerides rulatajaid ja nende omavahelist filmimist:

"Vaata, eneseimetlusele kaotatud põlvkond, kes väärtustab ainult kogemusi, mis on netti üles laetud ja saanud piisava arvu vaatamisi ja ülimaks laeks sealjuures on, kui munandite purukslitsumise hetk võidab meemistaatuse."

Meem on idee, tava, kujund vms infokogum, mis inimkultuuri keskkonnas valdavalt imiteerimise teel levib, paljuneb ja muteerub. Meemideks võivad olla mõtted, ideed, teooriad, harjumused, laulud, tantsud jms. Meemi on piltlikult nimetatud ka mõistuse viiruseks, mis kultuuris end kordab ja paljundab ning mõjutab inimeste käitumist.
Meemi mõiste (inglise k meme) võttis kasutusele Richard Dawkins 1976. aastal ilmunud raamatus "Isekas geen", oletades, et meem on kultuuris samasugune põhielement nagu geen bioloogilises pärilikkuses. Dawkinsi järgi on inimestele omane teatav kohanemismehhanism, mis puudub teistel liikidel – lisaks pärilikkusainele on inimestel võimalik edasi anda oma ideid, mis võimaldab neil muudatustega märksa kiiremini kohaneda, kui see oleks võimalik üksnes bioloogilise pärilikkuse ja loodusliku valiku abil. Mõned meemid on kultuurilises valikus teistest edukamad ja püsivamad, teised hääbuvad suhteliselt kiiresti.

Meemi mõiste oma sisulises tähenduses pole uus. Asjaolu, et inimkonna arengus on looduslikust pärilikkusest olulisemaks muutunud kultuuri kaudu edasi antavad väärtused, oli nii või teisiti täheldatud juba 18. sajandi valgustusfilosoofias. 19. sajandil toimunud loodusteaduste areng kinnitas seda. Ehkki veel 20. sajandil võidi uskuda, et kasvatusest ja kultuurist eemale jäänud vastsündinul on kaasasündinud inimlikud omadused (Tarzan, Mowgli jt ilukirjanduslikud tegelased), näitasid paljud tõsiasjad, et inimeseks saab inimesena sündinud olend areneda üksnes inimkeskkonnas. Teisiti öeldes, ilma kasvatuseta ja kultuuriliste väärtuste edasiandmiseta (ehk meemideta) jääb inimolend looma tasemele (ei hakka kõnelema, kõndima jne).

https://et.wikipedia.org/wiki/Meem

(Eks sama saaks öelda ka trikiratturite kohta)

Kas aga meie keskel veel samasuguseid inimesi?

2 comments:

  1. Punase lause lópp eriti naljakalt kólab ��

    ReplyDelete
  2. Tänud!

    Aga ülitabavalt! Rulatajate ja trikiratturite enamuse kohta.

    ReplyDelete