Blog Archive

Thursday, September 28, 2017

Eesti Raudtee peaks investeeringud järjekorda panema.


Eesti raudtee üks suurimaid vigu on siiani olnud arusaama puudumine primaarsusest.
Kui ehitati uusi perroone, pidanuks esimeste hulgas valmis tehtama need seal, kus neid polnud. Ei tehtud aga Vorbuse, Kassinurme, Energia ega Sõmeru perroone ja pole tehtud tänase päevani. Kärkna küll tehti aga mitte just esimeses järjekorras.

Nüüd tehakse muuhulgas remonti läänesuunal ja mahukalt.


Ja kui osa töid vast pidigi tegema antud järjekorras, siis osade puhul on jälle prioriteedid paigast ära. Pääsküla - Urda (mitte Udra!) lõigu remont tuleks lükata tulevikku ja selle asemel keskenduda KOHE Pääsküla - Urda ja Valingu - Keila lõikudel puuduva osa "renoveerimiseks" - I peatee! II peatee kannatab oodata, kuid sõiduplaanide kohendamine, sh kaubarongid on just selle puudumise taga. Ka annab selle valmimine seda, et hiljem teise osa remondi puhul on häiringud reisijatele väiksemad.

Muidugi tuleb kiiresti keskenduda ka Balti jaamas teede ja perroonide lisamisele. Ja otse loomulikul Haapsalu ning Võru raudteedele. Kui juba pr Simson Pärnu raudtee kinni paneb, siis kuskil peab selle asemel inimestele midagi andma...

Tuesday, September 26, 2017

RE Tugev Eesti on MULL!


Paraku. Reformierakond, kes ei suutnudki teha ära otsust Haapsalu raudtee taastamise kohta, ei suutnud ajal, kui Merle Mäesalu (tollal IRL) Lääne MV eesotsas planeeringuga usinasti tegeles, ka nendega sammu pidada. Oleks (võib ju paha poiss olla, aga....) vaevutud tööd tegema, võiks ju uskuda loosungit TUGEV EESTI!?!?
Nii et pole midagi parata, kui üks erakond on otsustanud igas valdkonnas kohalikku elu surmata, siis ta seda ka teeb. Senised hämamised Haapsalu raudtee teemal, nagu vajadus uuringuteks jms, on vaid kattevari, mis mulli ikkagi ei varja.
Nüüd kui Keskerakond otsuse valitsuses teinud, püüab RE veel ikka näidata ennast meie huvide eest seisjana. Üle Eesti. Lootusetu!


LMVK:
Palusime Harju maavanem Ülle Rajasalul vastata mõnedele meie poolt esitatud küsimustele.

Kui kaugel on trassiplaneering Harjumaale jääva trassi lõigu osas?

Harju maakonnas Nissi vallas Riisipere alevikust edasi Haapsalu suunal on kavandatud raudtee taastamine Nissi valla üldplaneeringuga, mis on kehtestatud 2014. aastal. Üldplaneeringus on viidatud vajadusele kaitsevööndite ulatuste täpsustamiseks detailplaneerimisel ja/või projekteerimisel. Täiendavat asukohavalikut, nagu Läänemaal, ei ole Harju maakonnas vaja teha, kuna raudtee taastatakse endises asukohas. Ühtlasi on nimetatud raudtee kajastatud täna kehtivas Harju maakonnaplaneeringus (kehtestatud 1999) kui ka koostatavas Harju maakonnaplaneeringus 2030+ (orienteeruv kehtestamine 2017. aasta detsember), mis määrab samuti põhimõttelise trassikoridori Tallinn-Haapsalu-Rohuküla raudteele Nissi valla territooriumil ning mis on kooskõlas kehtiva Nissi valla üldplaneeringuga.


Kui Läänemaa on valmis ehitamisega alustama, siis miks pärast Harjumaal ei ole nende aastate jooksul suudetud vajalikke asju ära teha? Teelõik ju mitu korda lühem, kui Läänemaal?

Harju ja Lääne maavanemad tegid oma 29.03.2017 ühiskirjas majandus- ja taristuministrile teiste ettepanekute seas ka ettepaneku ühendada kavandatava Lääne-Harju raudtee rekonstrueerimise projektiga ka Riisipere-Turba raudteelõigu taastamine.
11.05.2017 otsustas Vabariigi Valitsus kinnitada täiendavate taristuinvesteeringute programmi kogumahuga 135 miljonit eurot. Programm näeb ette ka Haapsalu raudtee esimese etapina Riisipere-Turba vahelise lõigu ehitust, mida peab korraldama AS Eesti Raudtee. Ühtlasi palus Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium 23.05.2017 kirjaga Harju Maavalitsusel vormistada raudteetrassi alune maa riigi omandisse, misjärel teeb ministeerium ettepaneku moodustatud maaüksus riigivarana üle anda Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisele, et neil oleks võimalik seada hoonestusõigus ASi Eesti Raudtee kasuks.
Harju Maavalitsus jättis Haapsalu raudtee rajamiseks vajalikud maad Nissi valla territooriumil riigi omandisse ning võttis need riigi kinnisvararegistris arvele riigivarana. Nimetatud maaüksuste üleandmise protsess ministeeriumile on tänaseks algatatud.


Miks ei ole suudetud siiamaani Riisipere jaamas bussipeatust valmis ehitada? Kas plaanis on võtta ka keskkonnamõjude hindamine tõsiselt käsile?

Riisipere jaama bussipeatuse rajamine on kohaliku omavalitsuse pädevuses.
15.09.2017 käskkirjaga nr 1-10/17-327 algatas Tehnilise Järelevalve Amet AS Eesti Raudtee taotlusel Riisipere-Turba raudteeliini keskkonnamõju hindamise. KMH viiakse läbi ehitusprojekti koostamise käigus ning koos ehitusprojektiga koostatakse ka geodeetiliste ja geoloogiliste uuringute ning maaparandusprojekt.


Kas inimestel on lootust, et Riisipere-Turba lõiguga jõutakse valmis 2018. aastal või lükkub selle raudteelõigu valmimine tegemata jätmise tõttu määramatusse tulevikku?

On vähetõenäoline, et Riisipere-Turba Raudteelõik valmib 2018. aasta jooksul, kuna selle projekteerimisega on alles alustatud. Antud raudteelõigu valmimise aja osas oskab hinnangu anda projekti arendaja AS Eesti Raudtee. Harju Maavalitsus on enda poolt teostanud kõik eeltööd, mis on olnud vajalikud, et Eesti Raudtee AS saaks alustada ettenähtud tegevustega – projekteerimine ja KMH läbiviimine, mis on aluseks ehitusloa taotlemisel.



Sunday, September 24, 2017

Lõuna-Eesti ja ühistransport 2


Postitasin 1 jao gruppi Põlva Kodanik ja sain hirmsa koslepi. Süüdistustega vingumises ja virisemises. Eks siis jätkan.
Paraku ei saada aga aru, mis asi on ühistransport ja milliseid võimalusi peaks see 21. sajandil pakkuma. Ning mida tähendab hea ühistransport, eriti maal ja muidugi ka ääremaal. Või mida tähendab rahade otstarbekas kulutamine ning reisijate arvu kasv. Jne jne. Et aga olen üle 40 aasta näinudja jälginud ühistransporti, siis olen selle endale ka üpris hästi selgeks teinud.  Nagu ka selle, et ametnikud ja/või poliitikud, kes lubavad seda, mida nad ise eim oska, on kulukas meile kõigile. Maksumaksjatele. Sest tehakse asju, mis pole sugugi nii olulised kui mõned teised. Aga sellest valija aru ei saa üpris sageli. Või kui saab, siis alles kauges tulevikus, kui ENDAL vaja seda või teist!

Nii et siin pole minu puhul tegemist ei vingumise ega virisemisega. Vaid tähelepanu juhtimisega sellele, millest kümneid, sadu ja isegi tuhandeid kordi juba ametiasutustega suheldes kirjutanud. Ei ole mina süüdi kui aru ei suudeta saada...Aga virisemisega virisemise üle.... parem proovige kaasa mõelda ja reaalselt leida, mis oluline, mida muuta ja kuidas.

Aga kas on ka midagi ilusat ja toredat? Ikka on. Vaadake pilte, siis näete. Ja ilusa puhul ei peagi alati sõnades taevani kiitma, pildid peavad ise mõtlema ja tundma panema.


Kellel aga ideid ja mõtteid mingi konkreetse koha ühistranspordi suhtes, andke palun kommentaarides teada!




Et siis pool päeva kaotsi läinud (varasemat rongi ju ka pole, nagu pole üldse siin eriti ronge), väljusin Asunduse Kaupluse peatuses. Kauplust muidugi pole. Aga siinsamas on Vana-Vahtsõliina linnusevaremed. Ja muuseum. Kus mul jäi kunagi käimata, sest oli puhkepäev. Ilm endiselt ilus ja seetõttu otsustasingi siin ringi vaadata. Ja kui õnnestub, siis ka Vastelinnasse põigata.
Pole küll enam suvi, aga on vananaiste suvi. Veidi üllatav, et "suveniirihooaeg" juba läbi? Või tundus see mulle üllatav just ilma ja ringiliikuvate puhkajate tõttu? Huvitav, kas see aitaks, kui siinsamas oleks koos suveniiride müügiga ka teeäärne külapood? Talukaubaga? Ka siis oleks rohkem lootust, et ka väljaspool tipphooaega saaks "hõredamad turistidehordid" midagi osta ja ka niisama Möödasõitja midagi head? Lihtsalt on tunne, et kui on muuseum ja ka parkla, siis võiks olla ju veel midagi? Piltlikult öeldes "kompleks"!? Seda enam, et siin sõidab ka väga palju rekaid! Praegune parkla neile puhkamiseks ei sobi, asukoha ja ebamugava sissesõidu tõttu, aga nad ju vajavad neid. Ja vajatakse ju muudki?




Muuseum oli päris lahe. Eriti müstiline oli vaadata seinal pilti, kus sama maja eelmise sajandi lõpupoole, varemeis. Tohutu töö on ära tehtud! Ja kui kunagi teeniti linnuse ehitamiseks raha ilmutuste "toel", siis ehk suudetakse tänapäevasele palverännakutele rõhudes ka teenida, et koht muutuks aina paremaks. Ühe palverändurite hoone ehitus juba käibki.

Et aga siia satutakse sageli ka välismaalt, siis selliste piltide juurde lisan mõnegi teksti väljamaa keeles.




Once upon a time in the castle of Vastseliina there lived a warlike master. He fortified the castle very well so that the enemies who several times tried to besiege it, had to give up every time. They only heard a harsh laughing from the walls when leaving the castle. As the time went by, defending the castle seemed to the master a pointless waist of time: the walls were high, the trenches deep and the faithful servants always on guard. And he started to ride off to search battles near and far. During his absence, the master appointed his loyal servant to act as his substitute.
Once again the master gives orders to clean his armour, to whet his sword and to saddle the horse. He intends to gallop far away, to Rome, and from there to cross the sea and to go to punish the Moslems. The master believes that he will not be back before two years. He calls his servant and gives him orders and instructions.
Finally he holds out a little box and gives a warning: “Keep it safe! Keep it under your pillow during the night and in your pocket during the day! Keep the box as if it were your eyes and the most precious treasure. When I return, you’ll give me the box personally. Only do not open the box – you or anybody else! My revenge will be terrible!“
The servant promises to follow the orders and the master goes to the war.
The weeks passed, then months and finally years.
Every day the servant looks at the precious box, every day his curiosity increases. Finally the desire to open the box beats his fear. Secretly he takes the box out of this pocket in the corner of the yard and has a peep under the cover. He should have never done it …. Whirring! A bird flies out of the box, makes some circles around the castle and swishes away like an arrow.
What to do now? The promise is broken, the trust breached and the fear of revenge gnaws his heart. The same night the master arrives, his horse is tired, he jumps from the saddle, covered with blood and deathly pale. The servant, afraid, goes to see his master, offers cold beer, invites to take a warm bath and heal his wounds.
The master has no time for fiddle–faddle. Barks at the servant: “Why did you break your promise? How could you let that bird out? It was my enemy who flew across many seas to fight me – and he beat me! All beacause of you!“
Even before the servant can open his mouth for an apology, in a flash the sword cuts off his head. The master rides away without giving a second look to the castle, without appointing a new substitute, gives no orders to the guards of the castle.
Soon the rumours start to run: Vastseliina is without the master; the guards are feasting and become fat and idle. The enemies, who once tried to besiege the castle, hear the stories and they find that it is the time for vengeance.
Soon their army reaches the walls of the castle where once they had to leave, ashamed. The enemy charges the cannons and blows the horns. But no answer from the castle, no arrows flying… Astonished, they go to see the gates and find them wide open. They enter the castle, see some sleeping guards …. All the cellars are empty, as the guards have eaten everything. They set fire to the castle and for this times the battle is over.
The flames are already licking the roofs. Once the clouds of smoke clear away, the master arrives in a hurry. Some enemy soldiers have stayed to witness the fire and now they besiege the master, threaten him with lances and swords. The old master is awakening, he stretches himself, grabs the sword, flourishes it and the heads are flying. Then he escapes somehow and leaves the castle to its destiny. But he finds no peace – goes from one battle to another, seeks for oblivion but finally finds only death.
The winds and waters break the castle of Vastseliina, people carry loads and loads of stones for their buildings. But the old people tell that every seven year, in Midsummer night, the master of Vastseliina arrives on his black horse to see his ancient home and to weep for the former glory. He stands for the moment near the ruins and disappears then as if swallowed by earth ….


Kas uskuda legendi? Miks mitte, ikka võib ju?




Kõige muu kõrval rõõmustas just see, KUI võimsalt ja mõjusalt see muuseumimaja korda tehtud! Veel võimsam oleks muidugi see, kui hakataks väga tasapisi linnust taasatama. Mitte isegi eesmärgiga taastada kõik, aga vaikselt "nokitseda" ehk siis aastast aastasse näidata külastajatele ka linnuse ehitamise kunsti, paekivi ja palju muud seonduvat! Välismaalt on sarnaseid näiteid ja ehk ei tohiks hirmutada sellega kaasnev kulu? Tegu oleks ju tõepoolest pigem käsitööga ja nikerdamisega!?








































Siinkohal oli mul aga üpris kurb meel. Õnneks on ühes tormis vaateplatvorm ja need imelised vaated, mida allpool näete, ongi sõna otseses mõttes imelised. Igas detailis, iga nurga alt. Linnuse kõrval on aga erasmaa ja maja. Väga korras ja ilus. Allpool voolab jõgi, mis on linnuse mõistmiseks äärmiselt oluline detail. Kuid eraomanik, nagu näha, istutanud maja ja jõe vahele "metsa". Mina ei teeks seda iialgi! Sest sellises kohas justnagu ei tohiks nii teha? Mis eesmärk sel metsal? Kui aga isegi selline oluline vaatenurk kaob, kaob midagi paratamatult!? Ma ei tea, mina ei suudaks....






Päris siinsamas vist majutust pole? Aga oleks küll siin mõnus ka sumedal suveõhtul jalutada ja nautida.





Kaks "ringi" tornile peale!









Mida rohkem nüüd neid pilte vaatan, seda enam tunnen kui erilised on sellised vaated ja hetked ja võimalused.

































Et siin hea olla, aga kõht tühjaks kipub minema, tahtsin natuke näksida ning pakuti ka võimalust tassiks kohviks (tänutunne!).. Sellisele võimalusele ma vihjasin muuhulgas, kui algul sellest "kompleksist" kirjutasin. Siiski aga läksin viskasin pilgu sõiduplaanile peale. Jaa sain aru, et kui tahan õhtuks öömajale jõuda, siis pean liduma bussile. Vastseliina jt kohad jäävad seekord ära. Seda enam, et nagu kirjutasin, siis pole kindel ümberistumisvõimalus Võrus teisele bussile. Kui natuke hiljem uurisin, et miks see või teine firma ei pööra tähelepanu sellistele asjadele, siis sain teada, et ikkagi MV on see, kes asjad paika paneb. Aga nemad ju armastavad viidata kohe KOV-idele, kes peaks midagi justnagu "tellima". Noh, et kui neil omal pea ei jaga ja ei saada aru, et oluline ikka suuremat pilti vaadata....

Eestimaa üks suurimaid apsakaid  ehk arengupiiranguid siin peitubki. Sõnades justkui oleks vaja nii palju asju teha, aga teha ei taha keegi. Miks? Ma ei tea. Aga lugedes kümnete ja sadade kirjade vastuseid ja mitte lugedes tuhandeid vastuseid, mida ei vaevutud saatmagi, saabki see kurb paradoks selgeks!



Kohvi joodud, pilk tagasi ja peagi tuli ka buss.



Aga enne leidsin vana sõiduplaani. Ostrova Festivali ajast. Ja see oli hea näide, kuidas püüti oma külalistele-klientidele pakkuda parimaid võimalusi. Erinevatel kellaaegadel. Kahjuks ei pakutud seda võimalust Koidula jaama suunal. Muidugi, siin ongi üks suur aga ka, mis ehk ei lase sel suunal ja eribussidel olla just kõige mõttekam. Sest õhtul hilja ju enam Tartu/Tallinna suunal tagasi ei saa! Seega, miks pakkuda tulijatele võimalusi, kui see vaid "ühe otsa pilet"? Siinkohal aga tasuks mõelda sellele, et riigi toel peaks olema meil ikkagi nostalgiarongid, mida siis (sümboolse) tasu eest saaks suuremate ürituste puhul tellida. Mitte rööviva, vaid ikka mõistliku hinna eest! Ja osa sellest maksabki muidugi reisija, perepileti puhul aga 50% soodustusega. Loomulikult, mida lähemal mingi üritus (Ostraova) festival,, (Lindora, Hauka jm) laat vm, seda lihtsam ja mõttekam see on. 

Kahjuks on ka vastpidiseid näiteid. Palamuse Väljanäitus, Lottemaa jpt, kes ei oska ega tahagi mõelda oma külastajate paremale ligipääsule. Ometi, see pole nii keeruline, on vaid vaja mõelda. ja mõista, mida selleks tuleb teha. Igal juhul annaks see tohutul hulgal inimestele võimaluse käia ka kaugemates kohtades ja üritustel, kuhu muidu vast ei satu!
Märkusena: Valga suunal on sellisteks asjadeks muidugi paremad võimalused. Kui riik paneks sealkaudu käima Riia rongi, 4 x ööpäevas, võimaldaks see AASTARINGSELT seda ära kasutada kohaliku elu edendamiseks!





Teedel pole siinkandis vigagi, kui just kruusateedele ei satu, nende olukord Iveco busse just "ei säästa".














Taas Obinitsas. ja kuigi siit bussiga rongile ei saa, tegin siin ikkagi peatuse. Aega oli piisavalt. Lõunatamiseks küll vaid, mitte muuseumi (pileti vm ostmiseks) külastamiseks. Aga miks peakski maakohta raha jätma, onju?


Ootekoda siis uus, väga ja väga ilus, kuid nagu ütlesin, mitte eriti otstarbekas. Tavaolukorras natuke ilma eest kaitseb, aga mitte piisavalt.


Mõtlesin, kas minna uude söögikohta, aga valisin ikkagi kunagise "tuttava". Kui olnuks aega, läinuks ka sinna vaatama. Muide, kahju oli, et siin ei paistnud ühtegi seene- ega marjamüüjat! Miks küll ikka veel selline "kaubandus" ei arene?








Et bussijuhid pannakse "magama" Obinitsas (tegelikult siis mitmeil neist siin kodu), siis jääbki mõnekilomeetrine vahemaa Piusani/Koidulani unistuseks?



On ju imeline?












Nii arhailine, nii müstiline, nii imeline....







Otsustasin seekord tindi-singi supi kasuks. Ja kuigi natuke isegi kartsin, et "ei tea mis". Aga ütlen, et sellele supile mõtlen siiani! Nii et ise vast saate aru, kui väga see maitses!?












Ehk peaks hakkama liiklejatele kiiruskaamerate asemel selliseid pilte suurelt tee äärde panema?









Kas ma olen mingi pruudimagnet või? Ehk ikkagi rohkem hakatud Eestis abielluma? Juba teine reis, kus kohtun teel signaaliatvate pulmarongi autodega. Tore tunne tegelikult.




Mets? Või selline ongi eesti tulevik, valdavalt?










Kiksova kõlab nii vahvasti!



Muidugi saab keegi kasutada transpordivahendina ka jalgratast. Aga kas see on piisav?












Ja kuidas ikkagi saab ühe riigi sees olla mingi sümboolne piir, maakonnapiir, olla nii suureks takistuseks ühistranspordi paremal korraldamisel? Sest nii palju on ju meil selliseid kante, kus suurem/olulisem asula lähedal vm, aga... Või ikkagi on asi ametnike hoolimatuses?
See 4 km jala polnud muidugi mingi probleem. Eriti nii ilusa ilmaga. Aga elu on ju palju keerulisem?


Viimase aja vihmad pole mitte ainult Soomaal jõgesid üle kallaste ajanud!




Aga ka ilusasse kanti satub vahel idioote!



Ja juba paistabki "tsivilisatsioon"!




Seente otsa "koperdades" rühkisin porgandi poole!







Üllataval kombel aga ka siin kioskid ja poed kinni!?
(Poel pidavat olema uus omanik).






Muidugi on siin juba midagi "kompleksi" moodi. Ometi vajab Piusa ja riigi hallata olev külastuskeskus rongiliiklust, sel sügis-kevad perioodil vähemalt R, L, P. Aga sellelt valitsuselt seda raske oodata. Eelmiselt oli muidugi veelgi raskem...




Ja miks mitte mõelda siis sellele, at Tartu suunalt:

Esialgu siis kasvõi R, L ja P (E, T nagunii muuseum suletud) käivitada buss Koidulast peale rongi saabumist Võmmorski ja Vana-Vahtsõliina kaudu Vastseliina (Võrru), seejärel kl 14 paiku tagasi Obinitsa ja ca poolteise tunni pärast Piusale? Kuhumaani siis neil päevil sõidaks Koidula rong aasta ringi, mitte ei seisaks KURVALT tundide viis Koidulas?

Muidugi, kui sel liinil sõidaks rong 5 x päevas, saaks variante veelgi paremaks teha.
Nii saaks teha nii klassiekskursioone kui tulla perega või ka omaette ja näha ning käia kolmes kohas? Rääkimata sellest, et kohalikelgi, Võrust Obinitsani, tekivad võimalused?



Loomulikult vajab külastajaid ka keraamikakoda.


Piusa Pottery is a ceramics studio open to the public. Visitors can watch traditional, as well as unique works of art and handicraft items being created before their very eyes. There is an exhibition of ceramics created by Signe and Meelis Krigul. You can also buy items that take your fancy.

In addition, you can order custom-made ceramic items according to your requirements and wishes. If you register in advance, we can organize ceramic courses and workshops, +372 5322 9442.
Piusa Pottery is located in a former railway station building not far from the Piusa caves and sandstone bluff.

 https://www.visitestonia.com/en/piusa-pottery-ceramics-studio











Aga sõit läks lahti!











Maamehed-vägilased rongipeatuses maailmaasju arutamas! Häälte järgi oli selgelt aru saada, et see just eluedendajate seltskod pole....




Alles hiljuti oli taas jutuks Tartu, sealsed probleemid infoga jm. Elroni tase on hakanud kohati veelgi langema. Infotabloode paigaldamine teisele perroonile olevat raskendatud, sest see perroon kuuluvat teisele omanikule!? Kas teistes peatustes kuulub "esimesele"?
Ja millegi muutmine olevat aeganõudev ja keerukas. Nojah, sellise näruse palgaga ettevõtte juhil kindlasti!
Samas, kui kulukas oleks see, kui vedurijuht enne Tartusse saabumist võtaks mikrofoni ja ütleks, milline rong ning milliselt teelt sõidab edasi Tallinna?






Tartu perroonid aga jälle kottpimedad!


Kindlasti on aga kulukam, keerukam ja aeganõudvam tagada inglise keel infokeelena!? Uus ekraan nüüdseks siiski olemas.





Bussipeatuses aga oli üpris keeruline aru saada, milline on see buss nr 20, mis sõidab kesklinna poole? Sest kirjad näitasid mõlemad sinna!?
Samas, see Tartu poliitikute sõnutsi, väga hea linnaliiklus tähendas seda, et kostus muuhulgas "ah, mingu p... oma bussiga" ja mindi. Kes vastutulnud autosse, kes taksosse. Effektiivne ühistransport ja bussi täituvus?


 Tuleb pilet osta? Hea, et on siiski juba roheline kaart olemas!
Muide, Tartus, erinevalt Tallinnast, on transpordis ingliskeelne info olematu. Uued tegijad, nagu Tartu Eest jt lubavad aga väga keskenduda välisturistide toomisele ja ühendusteedele maailmaga! Ehk saavad nad hakkama sellega, millega RE+KE tartu ei ole saanud, ehk siis , lihtsama ingliskeelse infoga?



Hommikul käisin läbi lõigu uuest, 1,8 miljonit maksnud kergliiklusteest. Tundus teine päris vahva. Peensusteni ma ei tunginud, vaatasin veidi niisama ringi.


Üllatav oli siiski trikitajatele mõeldud betoonkamakal näha ka istepinki! See ju sõidetakse varsti ribadeks? Kas ikkagi pingid ei peaks eraldi olema??
Tore on muidugi selline pinksilaud.





Omaette suur edasiminek on rattavõtmed jm vajalik.




Ja üllatav näha kandilisi luuke. On vast tehniliselt veidi paremad?


Kuid kas istepingid jm peavad olema ikka heitgaaside sees? Ehk peaks selliseid asju eraldama tänavast vähemalt hekk!?





Mingi koolimaja vist, kenasti roheluses.



On paljutki, aga vesi jääb meile ikka justkui mittevajalikuks? Võiks ikka olla küll kohti, kus saadki joogivett võtta. Ei ole vaja kesskkonda koormata ja "anda" vett vaid uues ja uues plastpudelis!



Kohati saaks vist märke kokku hoida ja paigaldada neid olemasolevate, tee kohale ulatuvatele konstruktsioonidele? Või on postide "meri" kõrgtaseme tundemärk?
Muidugi, see pilt on nii üpris lahe!





Ka Tartus oli näha kiile ja liblikaid.







Anne kanali ääres päris mõnusaks asjad tehtud ja suvel inimestel siin vist juba vägagi mõnus olla




Keskerakond lubaski Tartus tasuta ühistransporti. Noh, vähemalt see oleks hea asi, RE-lt jt seda ju loota ei saa. Need "arendavad majandust" läbi ülikulukate piletisüsteemide ja IT-firmade nuumamise.




Rahvusvahelised ühendused või lennuk Viljandisse?



Aru ma ei saa! Linnas on MITMED maakonnaliinide peatused, aga vatt raudteejaamast tuleb kauge kaarega mööda minna!? Need on reisijatele kasuks (ongi!) , aga raudteejaama põikamine ei ole? Muudab bussid mingitele "teistele" mitteatraktiivseks? No selle peale saab tulla vaid tühma ametnikuhing või mõni teine, kes elust midagi ei jaga!




Siia kuluvad miljonid ja on väga tore, et miski saab paremaks. Saavad siin muuhulgas sõita ka maakonnabussid, kui KOV-i juhtideks normaalsed ja targad inimesed saavad.





Haljastust, nagu näha, on juurdegi istutatud. Ja nagu näha, on varjulisus vägagi oluline


Lina-tähtöölane.


Pole ülekäike. Pole perroonil istepinke. Peaaegu pole ka prügikaste. Infotabloodest rääkimata. Aeganõudvad ja hirmsuured asjad? Ja selline loodritekamp tahab veel RB-d teha? HÄH, unustasin, see on ju "taskurahaprojekt"!






Aga mul on hea meel, et Kärknas sai rongipeatus õigesse kohta! Mis sest, et reisijaid pole hirmpalju, aga see ei muuda ka piimarongi selleks, millega sõita ei taheta. Ometi on üllatavalt palju neid, kes ainult kiirusest kui imelisest võluvitsast räägivad! Nad ei saa aru, et reisijad saavadki vaid peatustes rongi ja et rong on väikekantide arengule oluline....


(Aga homme jätkan, täna ei jaksa enam....)






Huvitav, et Tabivere saaga pole ikka veel uuesti päevavalgusesse tõusnud? Valimised ometi ju ees?


Küll tahaks, et ka need jaamahooned siiski ellu ärkaks, mitte mullaks ei saaks....




Kaarepere! Kas bussipeatust siin üldse on?
Tegelikult on, ainult et teiselpool raudteed



Siin asus Pedja jaamahoone, mis oli ka üpris ilus.


Vägeval teetööd tasapisi edenevad. Kas tuleb ka rattatee?









Kiltsi jaamast saab asja?



Plats asfalteeritud ja tundub suuremgi. Tore! Saaks nüüd veel bussid siia rohkem ja õigel ajal kohale




Tapa.





Aegviidu on koht, kus peaks nii mõnigi Tartu kiirrong peatuma. Nii saaksime selliseid kante veel paremini arendada.





Ja paistab, et kohvik toimib jätkuvalt, mis igati hea ja rõõmustav uudis!








Bussijaam? Magus kant läheb kõigile teistele, aga mitte busside ja rongide ühildamiseks. Pläratakse vajadusest juba astaid! Kuigi on selge, et bussijaam peaks olema Balti jaamas, siia võiks jääda vaid peatus....









Aga hea ei paista tulevik haljastuses. Ka kastanit vallutab kahjur.



Turul saame kioski aknalt teada, et "meie teeme"?



Ja saigi see sõit otsa. Nagu näha, siis iga sõiduga saab aina rohkem aru sellest, et meil on ühistranspordis asju, mida paremaks muuta. kes muudab? ika need, keda me valime. ja kui valime neid, kes seni ei mõistnud ega teinud....