Blog Archive

Saturday, September 2, 2017

Jõhvi - mul 100% õigus ametnikele lajatada!


Et minna, tasub vahel kaaluda ringiga minekut. Ja et just avati lennujaama trammiliin, siis miks mitte?


Jõhvi minek mõnes mõttes aga ei olnudki nii hea mõte, ütlen juba ette. Ja just seepärast, et pettumus ja kurbus olid seal ikka väga suured!
Küül aga on ääretult hea meel (kordan ikka ja jälle), et trammiliini postid pea täpsed koopiad. Ilmarise postid olid küll veidi teises mõõdus, aga kandekonstruktsioonid on võrratud ja need annavad pildile kõvasti juurde!








Kõvad vilistajad! Arvavad, et on võistkond? Kohtunikud on need, kes vilistavad, mängijad peaks tegutsema. Ja nii, et võidaks! Siinkohal siis nii, et riik ja inimesed võidaks. Paraku aga ollakse lihtsalt nõrgad! Jõhvi jaama omaaegne "mäng" selle tõestuseks. Nagu palju-palju muudki.



Kahjuks ei töötanud trammis infosüsteem ja kui esimest korda kuhugi sõidad, siis tajud, kui palju see tähendab.



See-eest aga väljas asjamehed, kes kontrollivad olukorda, uusi juhte jm. Vajadusel saab ka neilt küsida, mis vaja. Kui Elroni kontor oleks ka Balti jaamas ja nad oma tööd teeksid, oleks paljud asjad paremas korras.


Metroosse...
(Üks uitmõte siin oli. Kui tehakse nii suur ja kallis asi, siis miks mitte teha kohe nii, et ka ratturitele oleks läbipääs? Võib olla see antud kohas polegi nii vajalik, kuid huvitav oleks teada, kuidas läheduses võimalustega?)


Kiitma peab aga TLT-d selle eest, et on olemas korralik info ka inglise keeles. Oleks see ka peatustes sõiduplaanides, oleks veel parem! Ning sealsamas kõrval siis ka piletiinfo jm




Selgus, et lennukit Jõhvi ei lähe, seepärast võtsin suuna Ülemistele.


Tuleb tulla uuesti vaatama siis, kui tööd valmis.
Huvitav, kas peatuses saab olema ka ajanäitja, mis annab teada, kui palju on trammi väljumiseni algpeatusest?






Äge, et siin mingi vana tornijupp alles!




Kaks väga suurt puudust Ülemiste jaama peatuses. Ei mingit viita, kuhupoole minna raudteejaama jõudmiseks.



Ja teiseks: Trammipeatusesse on vaja katust ning selle jätkuna kuni raudteejaama tunnelini kinnist galeriid. Eriti lennukilt tulles, oled sa tavaliselt suure pagasiga, ning ei ole normaalne seda siin lumes siis järgi lohistada! Ning lisaks on väga oluline, et siin oleks mingi kiosk, Ülemist keskus küll lähedal, aga kas ikka peab lonkima nii kaugele kohv-piruka järele? Vähe sellest, Ülemiste  jaamas ei viitsinud tegijate punt ("tegijaid" näeb siin teemas ühel varasemal pildil) teha mingisugustki ooteruumi, selles "tunnelis" siin saaks aga vea parandada. Tagades muuhulgas ka sõiduplaanide, turismi- jm info.


Keskuse pool on muidugi linnaliini busside peatus mõnusalt lähedal.



Aga et mul siiski oli aega, läksin joogipoolist vaatama. Andis ikka vantsida!





Kas ma olen õigel teel?


Alles poole keskuse pealt ilmus suunaviit, kuidas minna rongijaama. Aga vähemalt on!








Aga Narva?
Ja kas SIIN taibatakse, kuhu on vaja paigaldada infoekraanid? No Eesti Raudtee puhul võib sellele vast loota aastate pärast?












Soovisite teavet Tapa-Narva liini rongipeatuste ooteplatvormide

asukohtade ja ehituskava kohta.


Kadrina, Oru ja Kiviõli uued platvormid on planeeritud ehitada nende
jaamade aladele. Oru jaamas tehtud jaamateede rekonstrueerimise käigus
jäeti jaamahoone juurde ruumi uue teedevahelise platvormi tegemiseks.
Kadrinas jääb ooteplatvormile endine asukoht ehk peatee ääres. Kiviõli
platvorm jääb samuti praegusesse asukohta.

Jõhvi platvormi osas on hetkel Tehnilise Järelevalve Ameti ja ASi EVR
Infra poolt läbi räägitud variant, mille kohaselt rajatakse üks
teedeäärne ja üks teedevaheline platvorm raudteejaama ja viadukti
vahel olevale alale.

Kabala ooteplatvormi asukoht on planeeritud III peatee äärde. Vaivara
osas ei ole ooteplatvormi kavand veel valminud. Auvere platvormi
vajalikkuse osas on toimunud kirjavahetus Ida-Viru Maavalitsusega, kes
küsis arvamust ka kohalikelt omavalitsustelt ja selle tulemusena
leiti, et antud piirkonna inimeste transport on mõistlik korraldada
muude transpordivahenditega. Seega Auvere platvormi ei ole esialgu
plaanis rekonstrueerida.

Energia peatuse taastamise vajalikkuse kohta on ministeerium juba ammu
ASile EVR Infra kirja saatnud, kuid kahjuks ei mahtunud see platvorm
praegusesse projekti, mistõttu selle platvormi ehitus toimub tulevikus
uute projektide raames. Ooteplatvormi ei ole planeeritud ei Vaekülasse
ega Sõmerule.
Lugupidamisega
Ain Tatter
osakonna juhataja


 Nagu kirjast aru saada, siis enne sekkumist oldi ikka ääretult "vanamoodsad". Tuhandetesse ulatuva kirjavahetuse ja kohalesõitude abil sai siiski kohtadest, kus vaja muutusi, u 50% ka muudetud. Ülejäänu jääb aga ikkagi ametnike südametunnistusele....


Siin juhtus hea lugu, mis iseloomulikuks näiteks ametnike arusaamadest. Projekteerija vaatas tol käigul kahele poole ja küsis: "Ja te arvate, et teie (Sõmeru) inimesed hakkavad siit Rakverre sõitma"?
Vallavanem (Väga naljakas oli sel hetkel tema pilk): "Ei, meie inimesed sõidaks ikka Tallinna ja mujale kah"!





Kabala jaama perrooni muide taheti ehitada kõrvaltee äärde. Umbes samal ajal tollal liikus ka kõlakas, et Kabala jaam võidakse likvideerida ja ... seega kaoks ka kõrvaltee....

Muidu armastatakse nii väga rääkida kiirusest ja ajast, aga EVR plaanis väga paljudes peatustes ehitada vaid kõrvaltee äärde perroone. Õnneks sellest lollustest sai peaaegu täies ulatuses jagu, vastupidised näited eelkõige Keenis ja Koidula suunal.



Siin siis ala, kuhu tulnuks Kiviõli parkla ja bussipeatus koos väga paljude vajalike asjadega! Kahjuks jagati kellelegi väga suuri summasid, teised jäid hoopis ilma....




Jõhvi. Jaamahoone pidavat olema äärmiselt halvas seisus ja taastamisele ei kuulu. Poleks ka (jaamana) vast mõtet, sest Jõhvis tehti juba varem bussijaam teise kohta. Teatud mõttes ka õige, sest nüüd on see koos kaubanduskeskustega linna südames. Siit lähtuvalt sai aga perrooni jaoks olla ainuvõimalik koht neile nii lähedale kui võimalik. Paraku ei saadud sest aru ei EVR-is ega mitte ka KOV-des. Ministeeriumis justnagu saadi aru, kuid tulemuseks.....

2011.
Tere

Ütlen kohe ära, et ma ei pea nende probleemide tõstatamist virisemiseks, pigem hoolimiseks. Suurema osaga kriitikast tuleb kahjuks ka nõustuda – eriti, mis puudutab tervet platvormide uuendamise protsessi. On palju ettevalmistavaid asju, mida tulnuks teha aastatel 2007-2008, ent millele toona tähelepanu pöörata ei osatud. Õhuke riik, mis teha.

Kui nüüd konkreetselt rääkida, siis Rakke puhul olid meil laual üksnes halvad variandid. Esialgne plaan oli ääreplatvorm jaamahoone ees. Kuna enam poleks olnud võimalik rongide vahetus, nõudsime teedevahelist platvormi. See aga jaamahoone ette enam ei mahtunuks. Võimalik oli platvorm viia kas teisele poole ülesõitu (millele oli vastu KOV) või siis jaamahoonest eemale Tallinna poole. Valisime viimase (kuna KOV oli teisele lahendusele vastu). Kas sai parim variant, ei tea.

Tartus ei ole ma ise käinud, aga olen aru saanud, et tunnel on olemas ja pääs perroonile sellega tagatud. Täiendavaid ülekäike ei soovi sinna EVR Infra ega TJA. Pean nendega ses osas ka nõustuma. Kui inimesed soovivad (täiesti arvestatava alternatiivi olemasolul) oma eluga riskida, siis ei saa neid ka kuidagi takistada. Töö kvaliteet on iseküsimus, tahaks siiski loota, et EVR Infra mittekvaliteetset tööd niisama vastu ei võta.

Orava puhul ülesõidule lähemale nihutamine jällegi seotud täiendavate kuludega – pinnas pidada soine olema.

Jõhvi osas tegutseme, et asukohta nihutada. TJA esialgsel hinnangul ei tohiks see võimatu olla. EVR Infraga ses osas kokkulepet veel ei ole.
Tegutseme ka teiste platvormide osas – näiteks on plaan Kohtla asemel peatuda Kohtla-Nõmmel, kuna potentsiaalseid kasutajaid peaks seal rohkem olema. Samas nõuab see veel täiendavat analüüsi, kuna seondub ka võimalusega Kohtla-Järvelt ettevedu korraldada. Oru ja Kiviõli osas nõus, et tuleb kaaluda nihutamist, kuigi vaevalt, et see EVR Infrale meeldib. Soldina osas aga ei oleks ilmselt ka sellest kasu – reisijaid seal lihtsalt ei ole.


Vähe sellest, EVR suisa püüdis valede abil  põhjendada selle mittevõimalikkust.

Kahjuks ei leia kõiki kirju, kuid meelde jäänud mitmed asjad. Neist allpool piltide juures.

Esitasite omapoolsed märkused seoses uute ooteplatvormide ehitamisega ASi EVR Infra raudteeinfrastruktuuril ning eelkõige praegu projekteerimisjärgus olevate Tapa-Narva liini ooteplatvormide osas.

Täname Teiepoolsete tähelepanekute eest seoses Jõhvi reisiplatvormi võimaliku nihutamisega. Oleme varasemalt ASile EVR Infra esitanud ka omapoolse soovi, et Jõhvis peaks uus ooteplatvorm tulema bussijaama lähedusse, kuid vastuseks oleme saanud, et asukoha muutmine ei ole võimalik Teile juba esitatud põhjendustel. Teie poolt esitatud väidete alusel palusime ASilt EVR Infra täiendavaid selgitusi ning nende kättesaamisel vaatame need koostöös Tehnilise Järelevalve Ametiga läbi.

Samas me ei nõustu Teie väitega, et Jõhvi raudteejaam asub praktiliselt väljasurnud paigas. Jaama tänaval, kus raudteejaam paikneb, asuvad Ida-Virumaa nõustamiskeskus ja hooldushaigla, päästekeskuse Jõhvi komando, Kaitseliidu Alutaguse malev, mitmed huviklubid (nt võrkpalliklubi Viro) ja ettevõtted (nagu Eesti Energia Kaevandused AS, Metrosert AS esindus), Jõhvi halduskohus ning politseijaoskond. Lisaks paikneb selles piirkonnas ka Maksu- ja Tolliameti teeninduskeskus, Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus, Jõhvi Noortekeskus, Jõhvi tulevane kohtumaja (Kooli tänav) ning tulevane politsei- ja päästekeskuse hoone (Rahu tänav) jne. Jaama tänava olulisust on märkinud ka Jõhvi vallavalitsus, mistõttu alustati 2010. aastal tänava taastamistöödega (torustike vahetus, asfalteerimine ja kõnniteede korrastamine), mida rahastatakse valla 2010.a ja 2011.a eelarvest ning EL struktuurifondi rahadega. 

Sellise kirjavastuse sai üks inimene MKM-st. Muide, EVR vastas pea alati ka KOV-dele, et "asukoha muutmine pole võimalik". See näitab, kui vähe üldse sooviti koostööd teha ja sellised vastused on kõige otsesem vale. Sest 99% asjadest on võimalikud! Seega oli ka see kooskõlastuste nõue pea kõigi osapooltega mõttetu. Mude, kui Edelaraudteed vähemalt asi huvitas, siis Elektriraudteed mitte. Nagu täna ka Elronit. See ei sega mõnel seltsimehel kasseerida tuhandetesse ulatuvat palka....

Kahjuks ei suutnud ka Jõhvi linna- ja vallavalitsuse inimesed aru saada, kui oluline on peatuse asukoht. Kas tänaseks päevaks on saanud? Kahtlane. Ja kasu sest nagunii pole, sest ega seda perrooni lohistada anna. Ainuke võimalus oleks laristajate taskutest rahad kokku koguda ja uus peatus teha ning mitte oodata veel 25-30 aastat.
Ning arvata võib, et samad mittearusaajad kandideerivad paljuski ka täna valimistel!? Ehk võtaks kätte ja tunnistaks, et need mõnikümmend tuhat eurot läksid vette vedama ja hakkaks uue ehitamisega tegelema? Ning ehk saab ka vanast midagi ära kasutada? Kasvõi Sõmerul lühikese perrooni jaoks? Ning hoidnuks kokku ka KIK-i raha ehk siis kasutanuks seda otstarbekamalt? Saanuks ju ühe rahaga teha asju nii rongiipeatuse kui bussijaama jaoks?






Pildilt näha, kui kaugele jääb siis viadukt ja sellest veel veidi edasi ka bussijaam. Need kohad, mille MKM-u tegelane välja tõi, on kaubanduskeskuste, Jõhvi Kontserdimaja, staadioni ja muidugi bussijaama ning teiste kõrval nagu Meie Matsi naljalugu!



Kas jaamas olema ka arvutilaadimiseks pistik?




Muidugi ei teinud EVR ka ülekäiku teisele poole raudteed! Küllap "ei ole võimalik"! Tõsi, vahel võib see olla hõivatud kaubarongide poolt. Kuid see ei tohiks siiski seda välistada. Rodu ametiasutusi ja paljude kodud jäävad tõesti teisele poole, sinna pääsuks tuleb minna aga läbi võsa ülekäiguni.








On üldse üllatus, et seegi ülekäik alles jäeti, üks ohtlikumaid Eesti Raudteel. Lisaks, ka kõvera peal. Ja muidugi, ohtlike torutõketega


Perroon jääb sinna kaugele, põõsaste taha.....






Ja miks peaks torud olema veel kahe raudtee vahel???? Nende eesmärk pidavat ju olema vältida kergliikleja KIIRET sattumist raudsetele teedele? Tule taevas appi! Isegi rööbaste vahel peab liikleja keskenduma slaalomi tegemisele, mitte ohutusele!!!



Põlevkiviraudtee.


Sigur.


Vasakul Narva suunduv raudtee peale Jõhvi jaama, paremal kellegi harutee. Kuna perroonide projekteerimise ja ehitamise ajal keeldus EVR igasugusest kirjavahetusest (kuna edastasin selle ka MKM-le):


... siis vastasid nad ükskord MKM-i kaudu, et siia ei saa peatust ehitada, kuna see asub kõvera peal! Kurrat, ise nad on kõverad! See siin olnuks ainuvõimalik ja ainuõige koht, kuna bussijaam jääb siin kõige lähemale. Ja kui isegi ülekäiku ei saanuks teha, siis siinsamas kõrval olemas promenaadi tunnel, millesse pääsu saanuks samuti tagada kahe raudtee vahelt. Ka polnuks mingi probleem vajadusel natuke haruteed nihutada.

Aga eks seegi, et kirjavahetusest keelduti, näitas kui vähe Eesti raudteed, riigiettevõtet, huvitas raudtee toimimine ja kasumlikkus. Ma ei olekski nii kuri ja kurb, kui kõikidele osapooltele poleks korduvalt selgitatud, mida ja kuidas tuleb teha (mitte ainult mina). Kuid kui ma selle nimel ka hiigla palju vaeva nägin, siis nüüd tagantjärgi võin iga päev teha etteheiteid, sest valesti tehtu tähendab ka halvemaid sõiduvõimalusi ning riigi rahade raiskamist ja vähemaid tulusid. Ja need summad ei ole väikesed!





Promenaadi valgustus on aga väga lahe!






Vasakul paistab Maxima ja siit mõne sammu kaugusel ongi bussijaam!















Ja kui olemas selline Kontserdimaja, siis tahaks ju ka rongilt sinna ikka võimalikult lühimat teed mööda saada?







Ilus ja puhas!


Ehk olekski õige pöörata selg sellistele "tegijatele"?


Kurba tunnet leevendas muidugi selline hea talupood!
























Millele ma aga siiani pole tähelepanu pööranud, on ootetingimuste üks tahk - pistikud. Alles praegu tuli see pähe. Heakene küll, reisiraamatukogud ehk natuke "suurem" asi, kuid kui väga on ikkagi kuskil mõeldud sellele, et on mingid istekohad, lauakestega ja pistikutega?



Meie teeme? Kas ikka teete?



Vaade bussijaama poolt. Noh, kus on õige peatuse koht?



Jõhvi turg vajab muidugi uut hingamist!








Aga kurb tunne jäi peale seda kõike sisse....

******************************

Juba 2008.


Muidugi saanuks vajadusel ehk selle büroohoone siduda bussi- ja raudteejaama rakendusega?

Aga miks lepiti sellise totaka lahendusega ja kus olid MKM-i, TJA jt silmad? Miks ei mõeldud sellele, et selline räpakus mõjutab ümberistumisi ja mis veel hullem teatud mõttes, raha laristamist mitukümmend aastat?

Ehk nüüd peakski müüma selle kinnistu, hinna sisse lisama tehtud kulutused (perroon, parklad jm) ning saadud rahade eest ehitada uus perroon õigesse kohta??

Jõhvi esimene valik oleks olnud peatuskoha toomine praeguse mööblimaja taha. See oleks tähendanud, et nii buss- kui rongijaam oleksid kompaktselt kesklinnas koos, saaksid üksteist toetada ning inimestel oleks mugav reisida. AS EVR Infra peab peatuse toomist kesklinna aga liiga investeeringumahukaks.

http://pr.pohjarannik.ee/?p=7048

Nagu ikka, keegi ei vastuta!

Kuidas läheb Narvas?


*********************************

No comments:

Post a Comment