Blog Archive

Wednesday, October 25, 2017

Uued piletiaparaadid rongides maksab kinni reisija.


Tundub, et ka uuel majandusministril pole häid nõunikke? Kuidas muidu jõuame sinnamaani?

Muidugi võiks ju püüda mõista seda, et Tartu kiirrongi piletihind oleks poole võrra kõrgem kui piimarongi oma. Aga kas see vahe on ikka normaalne? Üleüldse on piletihinna tõstmine libedale teele minek, seega see peaks olema väga hästi põhjendatud. Praegune põhjendus on sama vilets kui mõnedki valimiseelsed lubadused!


Selle asemel, et hoida kokku kümneid tuhandeid eurosid ning MITTE PAIGUTADA elektrirongidesse uusi piletiaparaate, seda siiski tehakse. Lisaks võetakse tööle aina uusi piletimüüjaid, kes siis tasapisi muutuvad hoopis sisuliselt .... piletikontrollideks! Ja selle tohutu armee ülalpidamise (palgad, maksud, puhkeruumid jpm) peabki siis reisija kinni maksma, kuigi põhjust (rumalust) tuleks otsida mujalt? On siis ikka normaalne, et piletimüügi tulud jäävad pea samaks, aga kulud kasvavad mitme nurga alt ja mitte vähe?

Lisaks on muidugi "okkaks kurgus" Elroni juht, hr Ossip, kelle palk peaks olema piisav asjalikuks ettevõtte juhtimiseks! Aga on vastupidi, kõiges suudetakse näha vaid mingeid kulusid ja kokkuhoiuvajadust, aga ise seda teha ei suudeta. Ei tea, kuidas koridorides (meediast pole midagi kuulda)  sahiseb, aga arvatavasti siiski Ossip ei seisnud raiskamise vastu siis, kui Pääsküla depoos paigaldati kontaktvõrku. Ja ammugi pole ta öelnud sõnagi teemal, kuidas Elron röögatult raha raiskab!? Seega on ta oma palgataseme juures hoopiski raiskamisele kaasa aitaja. Mu eelnevast kirjutisest raiskamise kohta möödas ca pool aastat (samaga seonduvast isegi aastaid!), selle aja jooksul saanuks välja töötada tulevikustsenaariumid, kus  veomahu "kasumlikkust" vaadatakse reisijate arvu jm kontekstis.


Heakene küll, Ossip ei olegi see tase, aga ministri nõunikud ju peaks olema? Kes koheselt, kui ....

 Määruse seletuskirjast selgub, et tulenevalt reisijanõudlusest suurenevad raudteeveo-ettevõtjate veomahud, mis omakorda tähendab kulude suurenemist ning vajadust tõsta piletihinda.

 ... selgub, et veomahud suurenevad mitte ainult "reisijanõudlusest", võtavad töölaua taga istet ja teevad vastavad arvutused ja informeerivad majandusministrit sellest, et asju on valesti selgitatud!? On siis Elron või ükskõik kes selle taga, et kulutused kasvavad rohkem kui reisijate arvu võimalik kasv! Igal juhul peaks KEEGI sellest aru saama, mitte tõstma külmalt piletihinda!

Veomahtude suurenemine (või ka vähenemine) on üks osa loomulikust protsessist. Aga kui veomaht sh kilometraazh suureneb ja veelgi rohkem ehk rongide arv liinil jõudsasti, reisijate arv aga mitte nii väga? Või kui endiselt veereb Tallinna ja Pääsküla vahel mitukümmend rongi päevas kümmekonna reisijaga?

Elroni juhi palga "normaaltasemele viimine", s.t. sellise töö eest poole vähem makstes, saaks juba selle 600 000 võrreldes pea kümnendiku säästa!? Seda enam, et selline tase ei võimaldagi kõrgemat palgataset!?

Ma eu ole muidugi piletihinna tõusu vastu, juba eelmisel korral võinuks seda veidi jõulisemalt teha. Nii ka ehk nüüd, tõstes piletihinda kuni 10%. Kuid samas vaadates kogu süsteemi kulud üle ja teha ka siin vastavad otsused. Miks tõsta? Kasvõi selleks, et võidetava raha eest ehitada depoo või Keilasse.  Kiiresti, viivitamata! Kopli oleks tõenäoliselt ikkagi parem variant, sest tähendaks väiksemaid ehituskulusid - kinnistu. teed ja ka depoo hoone on osaliselt olemas. On ka Keilal mõned plussid, kuid mitte nii suured. Pealegi saaks siis ka töötajaskonna jaoks luua paremad tingimused, tagades nende jaoks nii ajavõidu kui ka loomulikult kulude vähendamise. Jääks ju siis ära piletimüüjate, vabandust, piletikontrollide tühisõidud Tallinna ja Pääsküla vahel! Sedagi julgeks loota, sest rohkemaks ju nutti ei paista! See, et elektrirongide piletisüsteem kogu täiega nõuab hiigelkulusid, Elron ei mõista ja näib, et ka mitte majandusminister oma nõunikega....


 https://majandus24.postimees.ee/4288857/simson-rongipileti-hinnatousust-vaja-on-tosta-elroni-tootajate-palka?_ga=2.159782584.461642145.1508781239-1596813294.1493659238

Palgatõusu jaoks on aga samuti vaja asjadest natuke rohkem aru saada.Süsteemi toimimisest. Samamoodi võiks majandusminister rohkem teada töötajate soovidest ja vajadusest, mitte lähtudes siin Elroni juhkonna infost (mis võib olla sarnane Rakvere LK jpt firmade "teadmistele ja arusaamadele).
Depoo asukoht Pääskülas tähendab muuhulgas väga suurt ajakulu tööle- ja kojusõiduks, olgu siis teenindajate, vedurijuhtide vt töötajate jaoks. Vähe sellest, lisaks ajakulule on see rahaline kulu Elronile, sest töötajatele makstakse "tühisõitude" eest!

Omaette küsimus on siin see, et ikka veel ei saa töötajad alustada tööpäeva oma "kodus" (v.a. mõned Tartu vedurijuhid). Ometi oleks hoopis mõttekam, sh jällegi rahaliselt, Elroni ja töötajate jaoks lähtuda regionaalpoliitilisest aspektist - teenindajate puhul tähendaks seed nende kodudepood peale Tallinna Viljandis, Tartus ja mujal. Selle süsteemi korral väheneksid Elroni kulud majutusele, töötajad võidaksid ajas (ka öötöö koha pealt) jne.



Tartu maakonnaliinid läbi Tartu.



Mulle on ühe inimese poolt viimasel ajal ja juba pikka aega selgeks teha, et Tartus tohib olla vaid üks maakonnaliinide bussijaam, kuigi ma olen kogu aeg rääkinud mitmetest bussiPEATUSTEST linna sees. Nagu ka praegu on. Ainuke mure on asja juures see, et vastuseta on küsimus:
KAS BUSSIDE LÕPP- JA ALGPEATUS PEAB OLEMA KINDLASTI PRAEGUNE BUSSIJAAM?

See on täiesti sisuline küsimus ja kahjuks pole selle kohta mitte üheltki asjatundjalt mitte ühtegi arvamust. Kui kõrvale jätta vaid Valga maavanema "ülestunnistus" Eelarvamusfestivalil, kus ta ütles: "Tõepoolest, miks peaks maakonnaliin ilmtingimata lõpetama ja / või alustama just Tartu bussijaamas? 

Seepärast ma tahaks väga reaalsusest lähtuvat selgitust. Kui Luunja, Lohkva vm "teise linna ääre" inimene soovib tööle sõita Ilmatsalu piirkonda või hoopis Lõunakeskusesse, Tõrvandisse vm sinnakanti, või vastupidi, siis kas ta valib ümberistumistega bussiliinid? Pole iseenesest vahet, kas tegu linna- ja maaliini omavaheliste vm ümberistumistega, oluline on pigem sõidu pikkus ehk ajakulu ja mugavus. Ma kardan, et valib 99,9% AUTO!
Kas selliseid inimesi oleks palju? Kas siia võivad kuuluda ka kooliõpilased? Näiteks Nõo puhul? Millist rolli mängivad siin muud sõidueesmärgid suvekodust üritusteni? Või kas mängivad rolli ka aina tihenevas rongiliikluses RONGIREISIJAD? Turistid?

Ütlen kohe ära, et ma ei eeldagi, nagu peaks "ära solkima" mõne olemasoleva, linnas asuva bussipeatuse kasutamise. Kõik liinid lähtuvad ikkagi konkreetsetest asjadest ja just neist tulebki lähtuda. Kas analüüsid, mida tehtud (kas üldse ja kuidas tehtud?) on sellega arvestanud? Ja kas ÜLDSE mingid uuringud annaks kasvõi NATUKENEGI tõelähedast pilti? sest uuringutega on see mure, et neid teeb:
* asja mitte üldse või halvasti tundev firma/tegelane
* "kallutatud" firma või tegelane
* Tartu piirkonda peensusteni mittetundev inimene või firma

Kuidas edasi?

Sunday, October 22, 2017

Pühajärvele, rongita.


Tahaks ju minna!
Võtaks või Imperaatori kuldse vaguni ja sõidaks kuldsel raudteel? Näiteks Paluperani ja seal istuks bussi? Aga ei, see võeti küll plaani 6 aastat tagasi, kuid kahjuks ei ole Valga Maavalitsus koos teistega suutnud selle ajaga midagi ära teha! Natuke nagu naljakas, et ka nii pika aja jooksul ei suudeta vajalikku asja ära teha!? Räägin bussiliinist Otepää - Palupera jaam - Rõngu - Tõrva. Mis võiks muidugi jätkuda Viljandisse ja Pärnusse. Muide, miks mitte läbi Soomaa? Otepää kandis siis aga läbida ka Kuutsemäed ehk ja parem, kui ka Pühajärve peatuseni. Edasi siis Pukka või ka tagasi, nii, kuidas on mõttekam. Võib olla kohati hoopiski Mägiste kaudu!? Kindlasti aga rongidega seotult ja kõigi kolmega siis, mis praegu sõidavad Tartu ja Valga vahel. Oleks veel ka Riia rongid....

Kuid on ikka tugevalt müstiline, et meil ei ole suudetud pea terves Eestis ronge bussidega siduda. Kuigi sellest poliitikud ja ametnikud vist juba sadu kordi rääkinud. Aga ju on siis lõhverdamine see, mis leiva lauale toob!?







Tartus oli aga õhtul rõõmustav hetk, näha, et buss 20 väljub ca 5 minutit peale reisijate jõudmist rongilt peatusesse. Ja kohe oli ka reisijaid, kes bussi läksid, tavaliselt läheb plats puhtaks, sest poolt tundi muidugi ei viitsi oodata.


Püüan tasapisi tabada ka Tartu linnaliikluse olemust. Hõre tundub igatahes see värk.Kahjuks ei oma ma Tartus nii head ettekujutust, et tabada, kui hea ja mõttekas see linnaliiklus üldiselt on. Silma torkab küll mõnegi liini puhul, et bussile minna tasub vaid sõiduplaani teades, muidu võid ka kuni pool tundi oodata! Tartus vist Indrek Särg on see, kelle puhul on ka meedias linnaliiklusest juttu olnud, teisi pole viimasel ajal silma ette jäänud. Aga tahaks ikka täpsemalt teada, mida täpselt vaja teha. Ja kui kaugele peaks nüüd ulatuma linn ehk siis ka linnaliiklus?





Kas nüüd jõutakse tasuta ühistranspordini Tartus? "Võõra" jaoks 1.50 üpris kallis ja nagu nüüdseks peaks selge olema, ka juba mõttetu on see kulu, mida "võõraste" jaoks piletisüsteemi peale kulutatakse.










Aga et siis saada Tallinnast Pühajärvele, tuleb Tartus rongilt maha kobida (bussisõit on valiku küsimus, ka tullakse vahel rongi ikka seepärast, et Tallinna bussijaama ülipikk "sõit" jne), sõita linnaliiniga bussijaama KANTI ja siis vaadata, kas su buss hoopis ära pole läinud!  Miks seda vaja on?
Buss Otepääle aga väljub bussijaamast ning pöörab ammu enne raudteejaama ära. Tõenäoliselt siin peakski lähenema asjale sedapidi, et buss alustaks raudteejaamast ja siis läbi bussijaama sõidaks juba edasi. See variant aga kehtib pigem siis, kui soovitakse saada Pangodisse või mujale ja/või juhul, kui rong sõidabki vaid Tartuni, Otepääle minekuks on parim ikkagi vähemalt kolme olemasoleva rongi puhul minek Paluperast. Just nimelt Paluperast, sest tegelikult vajatakse kindlasti ka Rõngust sõiduvõimalust. Elva on siinkohal juba omaette teema...

Mingi võimalus võinuks olla ju ka hoopis teel rongist bussidesse istuda, aga Eesti raudtee tegi Ülenurme peatuse sellisesse kohta, kus ümberistumine võimatu. Nii et siinkohal tuleb ikkagi vaadata ka ristliine, ehk et just nimelt, kus on vaja raudteega ristuvaid liine vastavalt asulatele. Ja Palupera on siis



Bussile saaks ehk ka Aardla / Kirsi peatustest, kuid bussipeatus pole siingi perroonile lähedal.Siis tuleks juba ehitada teelõik, mis võimaldaks lõunasuunalistel bussidel selle peatustepaari juurest läbi sõita.
Buss oli aga muuseas väike, vaja olnuks suuremat bussi. Reisijad pidid püsti seisma ja see pidi olema laupäeviti sellise bussi puhul tavapärane. Õnneks läksid peagi esimesed maha ja teisedki said istuma

Ka kipuvad siin-seal ikkagi bussid hilinema. Selle vastu aitab ehk tasuta bussiliiklus mõnevõrra? Kuigi siis võib küll võita aega piletimüügi pealt, aga tuleb teha rohkem peatusi sest .... reisijaid saab olema rohkem?
Tartu maakonnaliinidel tegeleb logistikaga ülikõva tegija. Kuid tundub, et ta peaks rohkem bussidega kontrollsõite tegema!? Või on ikkagi kõva firmapoolne pressing, "nokkida" tööaega vähemaks? Igal juhul on aga oluline olla kursis "vaatega" bussiaknast!

Muidugi ei saa asju teadmata kõrvalt uskuda iga bussijuhi juttu. On ju arusaamad erinevad ning vahel võib olla hoopiski teisi põhjuseid, miks arvatakse, et "peaks nii ja peaks naa"! Tuleb meelde raudteeaeg, kui ka leidus neid, kes arvasid, et .... peaks sõitma ikka lühike rong, sest sõitjate jaoks oleks see piisav jne. Tegelikkuses oli põhjus hoopis muus ning õnneks sellised "logistikavõtted" läbi ei läinud ja reisijaid said õiges rongis ikka rohkem istuma.



Muidugi, heade mõtete linn kõlab hästi. Aga ehk oleks aega muuta nime ja tituleerida Tartu heade TEGUDE linnaks? Mõtetega elu ei edenda!



Siin on eriti hästi näha  raudtee kohe tee kõrval ja sellega seoses ei väsi ma kordamast, et nii peaks kulgema ka RB. Kõrvuti VB-ga Inimeste juurest. Ja normaalses mõõdus.


Ja kuigi siin tee ääres on veidi nii elamuid kui ettevõtteid, siis kas ehk tõesti on aega mõelda linnalähiliiklusele? Esialgu oleks hea, kui Põlva suunaski saaks rongi 5-6 korda päevas sõitma!


Aga kas näete siin rongipeatust ja ümberistumisvõimalusi?



Otepääle olen sattunud, kunagi ka Sihvasse, aga Pühajärv praktiliselt nägemata. Seekord siis otsustasingi seal ära käia. Eriti hea see ju just nüüd, kollaste lehtede aegu...



Vaated muidugi lummavad!






Siin aga siis see kuulus Kambja peatus. Ühenimelisi mitu. Või on tänaseks nimed muudetud? Ometi on ja jääb müstiliseks, kuidas projekteeritakse teid, reaalsusega suuresti vastamisi minnes!?
Ja muidugi pole siin ka asjalikku ootekoda. Linnuke küll sai kirja....



Sattusin seda artiklit otsides ka teisele ja siin ma vallajuhtidega 100% nõus ei ole. Meil on raudselt peatusi, millede nimesid vaja muuta. Ja miks ei peaks tuntud looduskohad olema kajastatud? Nagu Tatra org?







Väga lahe ootekoda! Kui veel saaks siu hubasemaks, oleks ka matkajatele väga vahva koht!Kuigi arumaeisaa, miks peavad kuulutused nii üleval olema?












Suuremaid busse siiski on, nagu näha!














Neitsijärv. 
Pühajärve kõrval jättis sellise räämas mulje, aga see vist sõltub neist leppadest ja vesikupu juurikatest ja muust Ja ikkagi mulle meeldis.





Siia tasus tulla. Pildid räägivad enda eest.






Pühajärve pildid aga kõnelegu enda eest....




















Pühajärve sõjatamm.


Ja oi kuidas mulle meeldivad järvede pildid, kus ka paat peal...





Matkarada renoveerimisel. Praegu vesine.
















































Suund Pangodile!





Ja miks see oluline silt peab teest ikka nii kaugel olema? Oleks loogiline, et selliseid asju saab panna üles tasuta ja lausa Maanteeameti abiga!






Siin paistab mingi hooldekodu vms. Ilusa järve kaldal!









Kerge eine tahtsin siin kindlasti teha, kuigi üht-teist oli kaasas. Sest selline koht on super! Mis sest, et mõni toit välismaisest kalast. Või et pangassius kasvanud reostunud jõgedes? See selleks. Võtsin "kalasupp klassikaline põhjamaine". Tegelikult oli ikka tõsiselt hea! Ühe väikese, aga olulise puudusega - meie kandi kalasupis pole klassikaliselt olnud paprikat ja seda ei tohiks olla ka selles supis!
Aga praegugi mõtlen, kui väga tahaks ja tihti sellist suppi! Paprikata siis...




Jama on aga see, kui tihti on vaated varjatud! Peaks hakkama ehk tähelepanu pöörama sellele, et vaateid oleks vaja avada, kõik see on ju turisti / möödasõitja võlu!



Bussini oli aga tund. Päevas siit ikka busse natuke liigub, väga nuriseda ei saa.

 

















Tartus uus sild. Ja siin siis Ihaste luht, kuhu tuleval kevadel tahaks tulla linde vaatlema.



Osa ümbersõidust alles valmimas.
















Jalgratta pump ja remondikomplekt.  Tublid! Kas keegi selliseid näinud ka mõne jaama rattaparklas?




Mulle ei meeldi linnaelu, aga omamoodi "fotogeeniline" on isegi selline linnaosa.






Aga hea muidugi, et areneb tasapisi nii elektritransport kui ka rentimine.











Tiksoja peatus oleks üks tulevikus vajalik asi. Tegelikult juba lähitulevikus. Kas Maanteeamet planeerib liiklussõlme ka perrooni asukoha koos bussipeatusega ja parklaga? Koostöös Eesti Raudteega?



Pärnu - Rakvere maantee.


Aegviidus kohvik loodetavasti edeneb!


Omamoodi nostalgiline oli lugeda Erast Parmasto memuaare.






Tallinn.