Blog Archive

Thursday, October 19, 2017

Eestlaste ühistuline tegevus ei toimi.


Foto autor teadmata.

"Maa Elus" ilmus lugu.


Võiks ju otsida "meldivaid" põhjuseid, miks ei toimi. Aga tegelikult on asi hoolimise puudumises. Hoolimine tähendaks ju mõne väikse näite varal seda, et üks (väike)ettevõtja toob oma kauba n kandist Tallinna talupoodi ja võtab kaasa ka naabri kauba. Kümneka eest! Aga ta küsib kordades rohkem. Sest "mul ju auto kulub ja  aeg ja ma teen naabri jaoks ära "suure osa tööst""!? Mis sest, et sõidu pikkus on põhimõtteliselt sama ja kaup on juba pakendis valmis ning laadimiseks kulub vaid viiv ja see on tegelikult nii pisike "töö", et pole märkimisväärtki!
Ja teine arvab (ühistu või muu puhul), et vaata, kus nüüd püüab ikka suure pataka oma väikese panuse eest tasku panna! Kui ABI on sisuliselt, mitte materiaalselt SUUR ASI! Kahtlustamine ehk usalduse puudumine viitab sellele, et küllap süüdistaja "pistaks ise kui saaks pataka taskusse"!

Umbes nagu lood, kus keegi kirub kõiki teisi. Näiteks öeldes, et "riigikogulased panevad riigi, s.t minu kui maksumaksja raha tonnidega tasku"!. Ainult et sellised süüdistajad on tavaelus ise üpris suured kellegi vara (riigi, ettevõtte) taskupistjad!

Järviste hinnangul võiks Eesti põllumajanduses ühistulist tegevust palju rohkem olla, aga takistab usalduse puudumine. «Kunagi üheksakümnendatel oli mul 500 lehma ja hakkasime looma üle-eestilist piimaühistut, aga õiget asja sellest ei saanud. Samal ajal on näiteks Rakvere lihakombinaadi omanik Soome ühistu. Soomes on ühistu üldse üks peamisi ettevõtlusvorme. Sama kehtib paljude Euroopa riikide kohta. Eestlane arvab, et omaette on parem.»

Ja kõigest sellest on kahju! Sest sellise arusaamaise, õigemini mittemõistmise, tulemused on palju mõjusamad. Kuni talupoe sulgemiseni välja. Sest kaubavalik on väike. ja iga eraldi kaupa toov talunik võib küsida liiga suurt hinda. Kui aga kaupa vähe, siis tuleb ka poeomanikul suurt juurdehindlust lisada. Lõppkokkuvõttes kannatab nii üks kui teine ettevõtja ja tema pere ja töötaja. Nagu ka tarbija ja tema pere. Riigi majandusest ning maksurahast rääkimata. Nii et, oma elu tasemes oleme me ikka paljuski ise süüdi.

Pilti vaadates aga tuleb meelde, me siiski oleme osanud olla hoolivad ja osanud üksteist toetada ning usaldada. Miks me enam ei oska?

Ja nagu artikli lõiku lugedes võib mõtiskleda, et teised pole paremad. Ehk halvemadki. Nii et Soome ühistuline eeskuju võib samas tähendada ka orjapalka ja halba mõju meile. Ja tähendabki. Hea Soome ühistu on surnud (pankrotis) ühistu?

Nii tulebki mõtiskleda, kas omaette parem või halvem. Või kuidas on ÜHISELT tehes asjad paremad? Siis kui usaldad ja austad oma partnerit. Ja töötajat!

Kas eestlane suudaks rakvere LK-d boikoteerida? Ei, sest .... meid ei huvita, mis toimub Ja poliitikuid ei huvita, et meie miinimumpalk on närune. Oleks vaja sunniviisilist, riigipoolset, miinimumpalga tõstmist 1000 euroni. Kohe. Tehes mõningase möönduse vaid alustavatele ettevõtetele..

Siis kaoks ära suurröövettevõtted. Ja tekiks majanduslik konkurents, mida praegu ei ole. Aga seda on raske loota. Sest seaduste tegijate palk ei ole miinimumpalk....

No comments:

Post a Comment