Blog Archive

Tuesday, October 3, 2017

Oodata inimlikult ühistransporti - pole ju palju palutud?


Me võime ju kiruda nõuka aega, palju jaksame. Aga paljuski oldi siis inimlikumad. Kui vaatad ootekoda Taevaskojas, mis õnnestus alles hoida (tublid kohalikud!), siis võib paljustki aimu saada. Tõsi, need, kes projekteerivad tänapäevaseid ootekodasid, ei pruugi aru saada! Nagu Eesti Raudtee pressiesindaja, kes perroonidel olevaid libresse-tiivakesi iseloomustades laskus, olgem ausad, lausa idiootsuseni! Et "inimesed tulevad peatusesse 2-3 min enne rongi väljumist"! Tule taevas appi! Kas selline ametnik on terakestki oma palgast väärt???

Väga oluline on ka ees olev terassiosa, see annab ka aimu, kui olulised on muudki pisiasjad.



Muidugi, löödi nõuka ajal aknaid puruks, lüüakse ka nüüd. Kuid see pole vabandus. Inimesed jäävad ju ikka olema?
Taevaskoja ootekoda on lausa "luksusvilla" enamuse praeguste ootekodadega võrreldes! Oli ka lihtsamaid, aga siiski praktilisemaid (muidugi oli ka tollal parajalt mõttetuid), umbes samalaadsed, kus ees oli "poolele kõrgusele" ulatuv eessein ja/või siis küljeseinad. 


Asja praktilisus seisnes eelkõige selles, et tuul ei pääsenud sees "ringi kondama" ja oodata oli suhteliselt normaalne. Kui aknad muidugi ees olid. Praegusel ajal on see aga äärmiselt oluline rattaturismile mõeldes.


Loogiline et ootekodadega koos oleks ka sõiduplaanid ja muu info, tänapäeval raudteel aga arvatakse, et see peab olema ikka ja ainult perroonil! Vale arusaam! Sama mure muide suuresti nüüd ka reaalajatabloodega.

Eesti Raudtee "mittemidagit" ma ei hakka siin isegi lahkama. Paras oleks pressiesindaja koos pundiga panna sinna tuuletunnelitesse pikaks ajaks ootama...


Ilus? Rukkilillega ehk jah., aga absoluutselt mõttetu. Piltlikult öeldes - ilmastikukaitse 1%. Siinkohal ei saa isegi unustamisest rääkida, tegu on puhtal kujul mõtlematusega. Tuleb meelde üks "ootekoda", mis üpris sageli tähendab tuuletõmbust ja lausa ohtu haigestuda, sest alaservast on kõigi kolme seina alt õhuvahed (nagu neilgi siin). Lisaks ei mõeldud sellele, et esiosas peaks katus tugevalt ulatuma üle esiserva. Muide, pean tunnistama, et ma isegi unustasin sellele mõelda, kui maal abihooonet ehitasin. Aga vähemalt ma mõistuin oma viga!



Niitsikul midagi väga omapärast Ja kui sisustuse kallal natuke nokitseda...


Taas väga ebaõnnestunud variant.



Selline poolkinnine variant tundub juba asjalikum, kuigi siingi võiks tagumine külgsein olla pikem.





Praegu suht paljukasutatav palkootekoda on juba enam-vähem, kuid ka sellele väga palju punkte anda ei saa. 

Kuid sageli on kolm puudust:
a) Koja tagumine külgsein peaks olema laiem (ja hele), et ka pimedal ajal seisev inimene oleks bussijuhile nähtav.
Teine võimalus oleks ootekoda paigutada 45-kraadise nurga alla? Võib küll rekadega jm tulev õhuvool olla häiriv?
b) istepingid peaks olema laiad, minim 80 cm. Sest tahame või mitte, sageli juhtub matkajatel, et jäädakse vihma kätte või tegemist tehniliste probleemidega vm. ja siis on ülihea, kui saad pikali visata ning selga puhata, veelgi olulisem - vajadusel ka ööbida!
c) Valgustus. Nüüd on olemas päikesepatareid ja erinevad võimalused. Vajalik on peatuses valgustus ja kui vähegi võimalik, siis ka telefoni laadimiseks vool. See küll natuke keerulisem, aga....


Siin on tegu juba uhkema ehitusega, kuid üldiselt võtsin siin luubi alla väikesed peatused. Selline sobiks juba ehk rongipeatusesse.


Parim oleks muidugi variant, kus ootekoda oleks kombineeritud müügikohtadega, sest seegi on maakohas üksjagu oluline asi. Muidugi peaks ka müügikoht olema mitte lahtine katusealune, vaid tuulekaitsega ja seega ka piisavalt suur.

Tänapäeval on aga oluline, et saaks linnukese kirja ja raporteerida: TEHTUD! mis sest, et altservast puhul tuul sisse, putka on kitsam kui seasulg ning tulega saad vihma ikkagi kaela. Meil pidavat ju ometi olema hulganisti andekaid disainereid ja oleme maailma tipus? Kus nad on?

Miks meil on nii vähe ootekodasid, erilisi ja piirkonnale omapäraseid? Nagu Kablis? Muidugi on olulisi nüansse rohkemgi, nagu aeglustus-kiirendusrajad, parkimiskohad, tualetid jpm.


Hiiumaal. Mitu kapitaalset, mitu omapärast. Kuid enamasti ebapraktilised?






Aga ehk on SEE iludus, KARDINATE JA AKENDEGA, OOTEKODA?


On aeg lõpetada vegeteerimine ning vaja tööle hakata. Eesti peab olema ilus kõiges!

**********************

Sattusin uuesti sellele videole. Eesti Vabariik 100 - kas te teete postitusi enda töökoha tõestamiseks? Või kavatsete siin ka suhelda? Viimast küll ei paista, aga see pole ka mingi ime, pigem tüüpiline suhtumine! Selle riigi poolt, kellele soovitate kingitusi teha. Tegelikult on kingitusi teha tore ja idee tagada bussipeatuses inimlikud tingimused veel toredam. Ning tõepoolest võiksid mõnedki ettevõtted või ka eraisikud (külaseltsid, kodanikuühendused jt) anda oma panuse. Muidugi, enne läbi mõeldes, KUIDAS teha. Videos näidatud ootekoda on oma ilust ja ehk sinnapandud inimlikust soojusest hoolimata külm ja kõle!
Aga ikkagi, miks riik ei panusta oma inimestesse? Ning neile kingituste tegemise asemel raiskavad nende raha?Huvitav oleks muidugi leida mõne KOV-i valimiste erakonnast või valimisliidust Helsingi või Tallinna tunnelite jm gigantsete ulmeideede asemel natuke inimlikumaid ja väiksemaid ideid-lubadusi. Kas keegi selliseid ka leidnud?


**************************
Tubli mees!

Tõsi, sellised sobivad tõesti ehk asulatesse, tavaliste teeäärsete puhul oleks aga vaja puidufirmasid, kes tahaks käituda nagu Peep Roosmann. Kahjuks ei saa ka piltide puudumise tõttu neist siin õiget aimu. Aga jällegi, miks aknad? Ehk oleks mõttekas ikkagi pöörata koda nurga alla?


**********

Kas uuringutest on ka reaalset kasu või tehakse neid linnukese pärast?

28. 11. 17.

https://www.mnt.ee/sites/default/files/survey/2015_uhistransport_uuring.pdf

MAANTEEAMETI UURING.aastast 2015.

Möödunud 2 aastat, aga veel ei ole juhtunud nägema maanteedel (väljaspool linnu) ootekodasid, mis oleks igati sobivad reisijatele ja samas ka ohutuse ning muid aspekte arvestavad. Millal siis hakatakse pöörama tähelepanu reisijate jaoks olulistele probleemidele?

1. Ootekodade üks ülesandeid on reisijate kaitse halbade ilmastikutingimuste ees, nagu vihm (tuulega "sissetungiv"), (tõmbe)tuul jms.
Kas ja kuidas on arvestatud nende tingimustega ja kas on mõni (pildiline) näide selliste kohta olemas?
2. Nähtavus.
a) Kas on arvestatud vajadust pöörata ootekoda mingi nurga alla, et nii reisijal kui bussijuhil oleks parem nähtavus?
b) Kas on ootekodasid, millel tagumine külgsein oleks pikem (heleda taustaga) tagades parem nähtavuse bussijuhi jaoks?
Mõni pildiline näide? Ning kumba varianti eelistatakse praeguste uute ootekodade paigaldamise jures?
3. Valgustus.
Kas kõikide täna ja tulevikus paigaldatavate ootekodade puhul rakendatakse ka (päikesepatareidel) valgustuse olemasolu?
4. Kui paljude bussipeatuste puhul rajatakse ka parkimiskohti P&S süsteemi jaoks?
(Palun protsentuaalselt rajatavatest peatuskohtadest).
5. Kas ja kus on püütud rajada ootekodasid, millel oleks muid funktsioone lisaks, näiteks majanduslikel, kohaliku kaubanduse vm baasil?
6. Kas uuring ja sellest tehtavad järeldused on edastatud ka KOV-idele, paludes neilgi arvestada erinevate vajdustega ja aspektidega?

Küsimused edastatud Maanteeametile.

**********************


2 comments:

  1. Huvitav teema, reisijad loomulikult vajavad ootekodasid.
    Vahet pole-kas siis maal vòi linnas, inimlik koht peab olema olema isegi Balti jaama ootesaalis.
    Peaks olema ruumi ja avarust ka suurema hulga reisijate jaoks.
    Keegi ju ometi mõtleb inimeste peale-Teie, meie, paljud kodumaa inimesed tegelikult.
    Pãikest Teile!

    ReplyDelete
  2. Tänud!

    Ja vajavad ikka inimlikke, mille peale pole vaid raha kulutatud, vaid hoopis mõeldudki neile, kellele tehakse.

    Päikest! Kui kuum, siis ootekotta vilusse...

    ReplyDelete