Blog Archive

Tuesday, October 3, 2017

Oodata inimlikult ühistransporti - pole ju palju palutud?


Me võime ju kiruda nõuka aega, palju jaksame. Aga paljuski oldi siis inimlikumad. Kui vaatad ootekoda Taevaskojas, mis õnnestus alles hoida (tublid kohalikud!), siis võib paljustki aimu saada. Tõsi, need, kes projekteerivad tänapäevaseid ootekodasid, ei pruugi aru saada! Nagu Eesti Raudtee pressiesindaja, kes perroonidel olevaid libresse-tiivakesi iseloomustades laskus, olgem ausad, lausa idiootsuseni! Et "inimesed tulevad peatusesse 2-3 min enne rongi väljumist"! Tule taevas appi! Kas selline ametnik on terakestki oma palgast väärt???

Väga oluline on ka ees olev terassiosa, see annab ka aimu, kui olulised on muudki pisiasjad.



Muidugi, löödi nõuka ajal aknaid puruks, lüüakse ka nüüd. Kuid see pole vabandus. Inimesed jäävad ju ikka olema?
Taevaskoja ootekoda on lausa "luksusvilla" enamuse praeguste ootekodadega võrreldes! Oli ka lihtsamaid, aga siiski praktilisemaid (muidugi oli ka tollal parajalt mõttetuid), umbes samalaadsed, kus ees oli "poolele kõrgusele" ulatuv eessein ja/või siis küljeseinad. Selline ootekoda on hea ka selleks, et osades peatustes saaks tagada turismiinfo voldikute vm olemasolu.


Asja praktilisus seisnes eelkõige selles, et tuul ei pääsenud sees "ringi kondama" ja oodata oli suhteliselt normaalne. Kui aknad muidugi ees olid. Praegusel ajal on see aga äärmiselt oluline rattaturismile mõeldes. Teatud peatustes maakohtades võib korralik ootekoda, eriti laiemate pinkidega, tähendada matkajale puhkamisvõimalust halva ilma puhul või muu olukorra tõttu!


Loogiline et ootekodadega koos oleks ka sõiduplaanid ja muu info, tänapäeval raudteel aga arvatakse, et see peab olema ikka ja ainult perroonil! Vale arusaam! Sama mure muide suuresti nüüd ka reaalajatabloodega.

Eesti Raudtee "mittemidagit" ma ei hakka siin isegi lahkama. Paras oleks pressiesindaja koos pundiga panna sinna tuuletunnelitesse pikaks ajaks ootama...


Ilus? Rukkilillega ehk jah., aga absoluutselt mõttetu. Piltlikult öeldes - ilmastikukaitse 1%. Siinkohal ei saa isegi unustamisest rääkida, tegu on puhtal kujul mõtlematusega. Tuleb meelde üks "ootekoda", mis üpris sageli tähendab tuuletõmbust ja lausa ohtu haigestuda, sest alaservast on kõigi kolme seina alt õhuvahed (nagu neilgi siin). Lisaks ei mõeldud sellele, et esiosas peaks katus tugevalt ulatuma üle esiserva. Muide, pean tunnistama, et ma isegi unustasin sellele mõelda, kui maal abihooonet ehitasin. Aga vähemalt ma mõistsin oma viga!



Niitsikul midagi väga omapärast Ja kui sisustuse kallal natuke nokitseda...


Taas väga ebaõnnestunud variant.



Selline poolkinnine variant tundub juba asjalikum, kuigi siingi võiks tagumine sõidusuuna poolt vaadatuna) külgsein olla pikem. Seda juhul, kui ootekoda asetseb paraleelselt maanteega. Tagumine ehk "kaugeim" külgsein pikemana ehk siis tekkiva "taustana" võimaldab tänu heledusele vm märgata bussijuhil ootavaid reisijaid varem. Kui ootekoda asetseb teega nurga all, siis pole see tingimata vajalik.



Praegu suht paljukasutatav palkootekoda on juba enam-vähem, kuid ka sellele väga palju punkte anda ei saa. (Allpool mõteainet tänase päeva valgustusega seotult)

Kuid sagedamini esinevad puudused:

a) Koja tagumine külgsein peaks olema laiem (ja hele), et ka pimedal ajal seisev inimene oleks bussijuhile nähtav.
Teine võimalus oleks ootekoda paigutada 45-kraadise nurga alla? Võib küll rekadega jm tulev õhuvool olla häiriv?

b) istepingid peaks olema laiad, minim 80 cm ja võimalusel rohkem kui üks, igal kolmel küljel. Sest tahame või mitte, sageli juhtub matkajatel, et jäädakse vihma kätte või tegemist tehniliste probleemidega vm. Ja siis on ülihea, kui saad pikali visata ning selga puhata, veelgi olulisem - vajadusel ka ööbida!  

c) Valgustus. Nüüd on olemas päikesepatareid ja erinevad võimalused. Vajalik on peatuses valgustus ja kui vähegi võimalik, siis ka telefoni laadimiseks vool. See küll natuke keerulisem, aga....

d) Haljastus. Kui on vähegi võimalik, siis tuleb tagada ümber ootekoja haljastus, ilma , et see muidugi vaatevälja varjaks. Ka puude varjus võib olla istepink. Huvitav oleks kasutada viljapuid, nagu nt õunapuud.

e) Kui peaks olema vähegi võimalik, eriti kui peatusel on rohkem funktsioone, (müügiletid, rekaparkla vm), siis tuleb mõelda pumpkaevu puurimisele vm. Joogivee kohad on äärmiselt olulised ja nüüdseks ammu sisuliselt olemas ka EL-i eeskirjades kirjas.

f) Ootekojal minimaalselt kolm, põranda või maapinnaga tihedalt liituvat külge. Võimalusel ka väikese kõrgusega esisein.

g) parkimiskohad peatustes, pikemad aeglustus- ja kiirendusrajad. Mis mh võimaldaks oluliselt aeglasematel liiklejatel probleeme tekitamata kiiremaid mööda lasta.


Siin on tegu juba uhkema ehitusega, kuid üldiselt võtsin siin luubi alla väikesed peatused. Selline sobiks juba ehk rongipeatusesse.


Parim oleks muidugi variant, kus ootekoda oleks kombineeritud müügikohtadega, sest seegi on maakohas üksjagu oluline asi. Muidugi peaks ka müügikoht olema mitte lahtine katusealune, vaid tuulekaitsega (kolme seinaga) ja seega ka piisavalt suur.

Tänapäeval on aga oluline, et saaks linnukese kirja ja raporteerida: TEHTUD! mis sest, et altservast puhul tuul sisse, putka on kitsam kui seasulg ning tulega saad vihma ikkagi kaela. Meil pidavat ju ometi olema hulganisti andekaid disainereid ja oleme maailma tipus? Kus nad on?

Miks meil on nii vähe ootekodasid, erilisi ja piirkonnale omapäraseid? Nagu Kablis? Muidugi on olulisi nüansse rohkemgi, nagu aeglustus-kiirendusrajad, parkimiskohad, tualetid jpm.


Hiiumaal. Mitu kapitaalset, mitu omapärast. Kuid enamasti ebapraktilised? Kuid siiski, mõtteainet pakkuvaid nüansse on.



Antud variant juba tunduvalt praktilisem.




Aga ehk on SEE iludus, KARDINATE JA AKENDEGA, OOTEKODA?


On aeg lõpetada vegeteerimine ning vaja tööle hakata. Eesti peab olema ilus kõiges!

**********************

Sattusin uuesti sellele videole. Eesti Vabariik 100 - kas te teete postitusi enda töökoha tõestamiseks? Või kavatsete siin ka suhelda? Viimast küll ei paista, aga see pole ka mingi ime, pigem tüüpiline suhtumine! Selle riigi poolt, kellele soovitate kingitusi teha. Tegelikult on kingitusi teha tore ja idee tagada bussipeatuses inimlikud tingimused veel toredam. Ning tõepoolest võiksid mõnedki ettevõtted või ka eraisikud (külaseltsid, kodanikuühendused jt) anda oma panuse. Muidugi, enne läbi mõeldes, KUIDAS teha. Videos näidatud ootekoda on oma ilust ja ehk sinnapandud inimlikust soojusest hoolimata külm ja kõle!
Aga ikkagi, miks riik ei panusta oma inimestesse? Ning neile kingituste tegemise asemel raiskavad nende raha? Huvitav oleks muidugi leida mõne KOV-i valimiste erakonnast või valimisliidust Helsingi või Tallinna tunnelite jm gigantsete ulmeideede asemel natuke inimlikumaid ja väiksemaid ideid-lubadusi. Kas keegi selliseid ka leidnud?


**************************
Tubli mees!

Tõsi, sellised sobivad tõesti ehk asulatesse, tavaliste teeäärsete puhul oleks aga vaja puidufirmasid, kes tahaks käituda nagu Peep Roosmann. Kahjuks ei saa ka piltide puudumise tõttu neist siin õiget aimu. Aga jällegi, miks aknad? Ehk oleks mõttekas ikkagi pöörata koda nurga alla?


**********

Kas uuringutest on ka reaalset kasu või tehakse neid linnukese pärast?

28. 11. 17.

https://www.mnt.ee/sites/default/files/survey/2015_uhistransport_uuring.pdf

MAANTEEAMETI UURING.aastast 2015.

Möödunud 2 aastat, aga IKKA VEEL  ei ole juhtunud nägema maanteedel (väljaspool linnu) ootekodasid, mis oleks igati sobivad reisijatele ja samas ka ohutuse ning muid aspekte arvestavad. Millal siis hakatakse pöörama tähelepanu reisijate jaoks olulistele probleemidele?

1. Ootekodade üks ülesandeid on reisijate kaitse halbade ilmastikutingimuste ees, nagu vihm (tuulega "sissetungiv"), (tõmbe)tuul jms.
Kas ja kuidas on arvestatud nende tingimustega ja kas on mõni (pildiline) näide selliste kohta olemas?
2. Nähtavus.
a) Kas on arvestatud vajadust pöörata ootekoda mingi nurga alla, et nii reisijal kui bussijuhil oleks parem nähtavus?
b) Kas on ootekodasid, millel tagumine külgsein oleks pikem (heleda taustaga) tagades parem nähtavuse bussijuhi jaoks?
Mõni pildiline näide? Ning kumba varianti eelistatakse praeguste uute ootekodade paigaldamise jures?
3. Valgustus.
Kas kõikide täna ja tulevikus paigaldatavate ootekodade puhul rakendatakse ka (päikesepatareidel) valgustuse olemasolu?
4. Kui paljude bussipeatuste puhul rajatakse ka parkimiskohti P&S süsteemi jaoks?
(Palun protsentuaalselt rajatavatest peatuskohtadest).
5. Kas ja kus on püütud rajada ootekodasid, millel oleks muid funktsioone lisaks, näiteks majanduslikel, kohaliku kaubanduse vm baasil?
6. Kas uuring ja sellest tehtavad järeldused on edastatud ka KOV-idele, paludes neilgi arvestada erinevate vajdustega ja aspektidega?
7. Kas mõnes peatuses on rajatud pumpkaev?

Küsimused edastatud Maanteeametile.

**********************

5.01.2020

Eelnevalt teatan,. et Maanteametilt pole saanud ühtegi sisulist vastust! Eks seegi näitab suhtumise ära.

Lisan siia veidi täiendavat infot, et oleks mõtted ühes kohas koos. Hiljuti kirjutasin uue bussipeatuse märgi teemal, mis üksiti oleks kardinaalne muutus ohutuse suhtes.



**************************** 


Kaluri ja Pleesi Tee bussipeatused said valgustuse ja rõõmustatakse, et koolilaste ohutus kasvas. Kas ikka kasvas?







Mina ei ole veendunud, et kasu neist lampidest on piisav. Valgustus valesti paigaldatud ja pidanuks muuhulgas valgustama ka ootekoja (nurga all, nagu eespool kirjutasin, asetseva ootekoja) sisemust. Olema madalamal Muidugi kuuluks ka nende juhtumite puhul asja juurde pakutud uus bussipeatuse tüüpsilt.

*******************************

24. 04. 2020

AS Cleveron plaanib pakiautomaate peatustesse. Hea tegu, aga seegi on üks osa, mille eesmärk peab olema nagu kõigel peatustes - praktilisus!

Cleveroni postituse juures palju kommentaare ja ka häid mõtteid. Kohe meenus seegi, et kindlasti peab kaasnema parkimiskohad. Mille vajadusest muidugi aastaid räägitakse, aga mida 99,999% juhtudel keegi ei tee.

https://www.facebook.com/cleveronas/photos/a.1919236361633851/3261718520718955/?type=3&theater

****************


5.12.20

 

Mure on ka linnades, sest endiselt ja kohati suure hooga (tublid, et tehakse, aga...) paigaldatakse uusi katusealuseid ja mõni neist lausa eriliselt jama.

 

 
Muuhulgas on arusaamatu ka see, et kuidagi ei suudeta sõiduplaanide ja info jaoks aluseid ootekodadesse panna? Miks need peavad kuskil postide küljes olema?


 
Pingid märjad nii tuulise vihmaga kui ka ....

 
...sellest, et katuste all metalltalad, kuhu kondetsvesi koguneb.

 
Ja muidugi ulub neis kõikides ka tõmbetuul. Sellest, et need ka väikesed, ei hakka rääkimagi. Istuma, kui pink ikka on, mahub ka vaid paar inimest. Linnukesed, linnukesed, miks teid nii väga kirja tahetakse saada? 

 
Foto Saue FB grupist. Täiesti mõttetu!

 
Näide Norrast. Foto: U. V.



 


2 comments:

  1. Huvitav teema, reisijad loomulikult vajavad ootekodasid.
    Vahet pole-kas siis maal vòi linnas, inimlik koht peab olema olema isegi Balti jaama ootesaalis.
    Peaks olema ruumi ja avarust ka suurema hulga reisijate jaoks.
    Keegi ju ometi mõtleb inimeste peale-Teie, meie, paljud kodumaa inimesed tegelikult.
    Pãikest Teile!

    ReplyDelete
  2. Tänud!

    Ja vajavad ikka inimlikke, mille peale pole vaid raha kulutatud, vaid hoopis mõeldudki neile, kellele tehakse.

    Päikest! Kui kuum, siis ootekotta vilusse...

    ReplyDelete