Blog Archive

Sunday, November 5, 2017

Luunjast Ülenurme ja .... tasuta ühistransport!


Miks me siis kardame rahvuslikku?


Muidugi, neil peaks olema ka rahvuslik (siseliinide) bussifirma. See, mille bussidel sõit peagi muutub piletita sõiduks. Hea mõte! Kuid riigifirmana oleks see veelgi mõttekam!
Tartus aga näha üksjagu ka "väljamaiseid" busse! Küll aga mitte Latvijas vilciens dizelis....



Kassanäe, saab veksligagi maksta Täna (6. nov.) lugesin aga uudist planeerimiskonverentsist Tartus. Süüakse rahvuslikku kilu ja muud head-paremat, kaks päeva arutatakse, osalt vast asjast, osalt tühja, raha aga kulub. Kas sellest ka kasu?

Kõva papp pannakse ka kõikvõimalike planeeringute alla. Mis annavad tööd paljudele, aga mis ka peale mitut AASTAT toimetamist ei kohusta mitte kedagi mitte millekski. Muidugi, linnukesed saab kirja ja on ka head võimalused viidata, "kui palju me tahaks ära teha...." (poliitiklutel-ametnikel), tulemused aga on sageli nagu on. Selle teema leidsin aga ajalehest Vooremaa. See siis Jõgeva leht, seega kandist, kus ammu räägitud vajadusest muuta REAALSELT midagi effektiivsemaks, kuid peale valimisi mingid kõlakad hoopis liinide vähendamisest!? Nojah, planeerime ja "konverentseerime" ning seejärel võtame jälle midagi kuskilt ära!?


Muide, Sven Sester postitas äsja uudise, et majanduskomisjon "läheb edasi" teemaga - lubada saartel vedada inimesi turismi huvides autokastis. küsiti aga põhjusega, et miks ainult saartel?

 Sven Sester - ikka peab ka seda arutama!
Aga samas on asju, mida majanduskomisjon ammu arutab, kuid millegagi hakkama ei saa!? Ma ei tea, kuidas lõppes küsitlus Tabiveres, aga tegelikult on teada need 2 kiirrongi, millel tasuks lisada seal peatused. Vähe sellest, selle asemel, et kohalikke busse effektiivsemaks teha, võetakse neid (Palamusel?) hoopis vähemaks!? Ometi tegin sinnakanti sõiduplaani, mis tõstaks busside täituvust, parandaks ühendusi ja annaks võimaluse hoopis rohkematel inimestel külastada riigi poolt rahastatavaid muuseume jm!? Miks see pole osa majandusest või miks majanduskomisjon nii lihtsatest seostest aru ei saa?
Elron lisab jälle ühe kiirrongi, aga endiselt jääb Aegviidu ja Tapa vahel 6-7 tunnine paus? Miks? Kas need 4 peatust jätaks mõne reisija rongi toomata? Ei jätaks!

Ja kus on Elroni rongide perepilet 50% soodustusega, et inimesed saaks rohkem osaleda siseturismi edendamises? Kas esitan veel 100 küsimust-näidet?

Kuigi seegi punkt, mis siin üleval on tubli tegu!

Minau küsimused talle aga sellised.


Nagu ma korduvalt öelnud, ei ole minust linnainimest. Aga ikkagi huvitav ka linnades pildistada (pealegi, mine tea, kes välismaalastest näeb ja mis talle meeldida võib, nii et huvi tekib) ning samas ka mõtiskleda. 

Tartu bussijaam on heas asukohas ses mõttes, et asub kesklinnas, aga busside sinna "keerutamine" küll midagi eriliselt head ei ole. Pigem vastupidi. Siin PEAKS mõtlema sellele, et kõikide busside peatused võiks olla Kaubamaja ristmiku ÜMBRUSES. Jah, bussiliiklus on üpris tihe ja see pole kerge ülesanne. Samas, ega bussid ei peaks ka niikaua siin seisma, reisijate pealevõtuks, nii et siingi on oma mõttemoment olemas. Mis võtab selle aja? Reisijate sisenemine ja piletimüük! Piletimüük maakonnaliinidel kaob ära!
Ning praegu istuvad bussidesse ka need inimesed, kes võiks juba varem, "teises bussijaamas" bussi istuda, seega lüheneks pealeistumisaeg veelgi!

Ja veel, väga oluline on seegi, et tartlaste jaoks lüheneb linnaliinilt ümberistumise aeg, osaliselt, kui neile sobiv buss on samas kohas, kus linnaliini buss peatub! Või ka ümberistumiseks lennujaama bussi? Muidugi tekib aega-ajalt ka vastupidine effekt - tuleb liikuda ümberistumiseks ses nelinurgas teid ületades teise peatusesse! Aga mõelda selle üle saaks ja tasuks!


Kas Tartu on lennujaama omamiseks piisavalt suur?
Võim kui rääkida kiiremast raudteest, siis kas mõttekam poleks sõita kiirrongiga Riiga või Tallinna?
Ning küsimuseks jääb ka see, kas 2h rongiga Tallinna on oluliselt halvemini mõjuv kui 1,5 tundi?


Kindlasti ei tohiks siin aga võtta eesmärgiks mingite lennujaamadesse sõitmise nimel ikka rohkem maanteid neljarealiseks ehitada ja veel kiirusi kasvatada. Muide, tartu ümbruses ehitatud üpris olulise ringliikluse raames palju teid ja sildu-viadukte. Kui neid vaadata, siis näed, kui tohutu maavara nende alla läheb ja aina kulukamaks läheb ka hooldus ning tulevane remont. Seda enam, et meil ka siin puudub "rahvuslik "TREV!  Ja veel rohkem sama hullumeelsetlt matta raha - tänan, ei! Teid on vaja paremaks muuta, seda siis aga läbimõeldult ja kokkuhoidlikult. Kui Kose - Ardu uus lõik maksab 12,7 km, - üle 50 miljoni euro! Olgu pealegi, kuni Mäoni ehk võib lasta samas vaimus, kuigi aeg oleks ehk pidurit panna ja autojuhtidel Ardust edasi leppida mõttega, et kaherealine suund on vaid osaliselt, 2+1 seega?

Üleüldse peaks otsima võimalusi, et Tartust ja tagamaalt tullakse Tallinna lennujaama ikka rongi ja bussiga, mitte autoga! Ning loomulikult ka Riiga. Juba aastaid viimasega venitatakse, ja mitte mingit tulemust! Kuigi, asi pole ju üldsegi ainult lennujaamas!



Minul aga ees sõit Luunjasse. Muide, kui mõelda sellele, et maal teed sageli ikka väga nukras seisus ja SOR ning teised bussid aina lagunevad neil teedel, siis ehk peaks ikkagi rohkem panustama inimväärsusesse ja talupojamõistusesse maal? Õigemini peaks ja tahaks väga kuulda selgeid argumente neilt, kes vastutavad selles valdkonnas, miks meil ikkagi nii vähe neile teedele antakse?

Luunjasse aga läks üks buss peale kl 9 ja järgmine alles kl 12. Et varasema maha magasin, aega aga kaotada ei tahtnud, siis seekord võtsin takso.



Olin ette kujutanud, et Luunja mingi hoopis suurem koht, aga vastupidi, tänase päevani pigem väga väike koht! Kui hiljuti FB-s rääkisin sellest, et ehk peaks hakkama bussitranspordile hoopis teise nurga alt lähenema ja tagama näiteks maakonnaliinid, mis ei lõpetaks IGA KORD Tartus vm linnas, siis tõin näiteks Luunja ja Ülenurme. Muidugi, mitte ainult selleks, et saaks Luunjast Ülenurmele sõita või vastupidi, vaid et saaks ka Ülenurmelt Ammelinna ja Luunjast Lõunakeskusesse! Sest mis on ühistranspordi arendamise põhiline kriteerium? Või vähemalt üks neist? Et meelitada inimesi autodest ühistransporti! Ja selleks ei sobi juhud, kus Luunjastsisuliselt tulevase Tartu äärelinn) tuleb sõita ühe bussiga Tartusse ning istuda Lõunakeskusesse sõiduks linnaliinile või Ülenurmelt sama sõiduks Ammelinna või Luunjasse. Tänapäeval on tegelikult etteaimamatu, kuhu sõidetakse tööle ja kooli või kuhu TAHETAKSE sõita. Nii ongi nii, et kui sõidetakse, siis sellistel puhkudel ainult autoga.

Minulgi oli plaan peale Luunjat minna Ülenurmele ja selleks pidin ma Tartu bussijaamas ootama pea pool tundi...

Ärme siinkohal unusta ka seda, et tegelikkuses vajaks ka Tallinna bussid Tartus põhimõtteliselt lisaks linnasisestele peatustele kolme "bussijaama" - Annelinn (kus suurim elanike arv), kesklinn ja raudteejaama. sama lugu on ka Elva, Mustvee, Värska jt bussidega.  Muidugi, lõunasuunas võib Annelinna osaliselt ka vahele jätta, kuid üldine trend peaks olema selline! Nii tagame hoopis parema täituvuse. ja muidugi ka ajavõidu. On mõstiline, kuidas tallinna ja tartu vahel ning mujal püüavad paljud pidevalt tampida kolme vaala pähe: "KAK - kiirus, aeg, konkurents. Silmaklappidega ei märgata ega saada aru, et kuigi maakal võib aeg kulgeda teistmoodi, on see siiski ka tema jaoks väärtus omaette!



Luunja trump on muidugi ka Emajõgi ning isegi väike sadam.








Raha vallavalitsusel vast jätkub, vallamaja on uhke!







Küll aga ei jätku raha selleks, et bussijaam oleks kasutusel?



Nagu tavaliselt, eriti ma asju ette ei uuri. Küll aga oli mul Luunjaga seoses ka teine plaan - minna sinna, kus olin kord lapsepõlves. Nimelt olen korra käinud Luumja pioneerilaagris.
Kuigi kohalikest keegi ütles, et see pole kaugel, vaid 1,5 km, siis tegelikult tuli vahemaa Luunjast Kabinasse hulga pikem, hinnanguliselt 5 km vähemalt! Hakkasingi kõmpima.




Hiljuti kuskil arutleti taas teema üle - ratturid teel! Ning väga suur osa autojuhte kirub, mis kole! Muuhulgas ka sel teemal, et "miks sõidetakse kahekesi kõrvuti"!? Aga ehk on sellel mingi väga konkreetne põhjus või põhjused? Olles ise piisavalt matkadel käinud, siis vähemalt sellisel teel nagu siin, tulebki teatud mõttes "panna kinni pool sõidurada"! Sest teeserv on ääretult kitsas ja eriti trenni puhul on pigem ohtlikud möödasõidud,. kus vasak tasku ribadeks sõidetakse....  Olen ka ise sellise või vähema laiusega tee puhul vahel sõitnud keset rada, näitamaks tagantulijale selgelt, et kõrvale tõmmata ma ei kavatse! Sest see polegi vahel võimalik ja pigem hoida tee kinni, kui tekitada ohte, eelkõige endale! Muidugi, erinevalt neist ratturitest, olin ma enamasti ikka helkurvestiga, seega väga nähtav! Ja muidugi oli rattal ka tahavaatepeegel. Nii et enamus asjadest on ikkagi kinni teistega arvestamise oskuses!
Muide, liiklus siinkandis ka eriti tihe ei olnud!


Või arvavad ikka veel paljud, et maaelu pole oluline?


Kas need bussid peatuvad ka Ülenurme rongipeatuse juures? Tegelikult on see muidugi rumal küsimus, sest EVR tegi peatuse sinna, kuhu ükski lennujaama buss isegi sõita ei saaks!


 kujundusega väikebuss kurseerib Tartu linna ja lennujaama vahel eesmärgiga rahvusvaheliste lennuliinide reisijate paindlik teenindamine.

Lennujaamast Tartusse väljub Airport Shuttle buss ~15 minutit pärast lennuki maandmist, kuid ootab ära kõik lennukilt tulnud soovijad. Reisijad sõidutatakse neile vajalikku kohta Tartu linnas.

Tartust Ülenurmele Lennujaama sõiduks saab bussi tellida Teile sobilikku kohta Tartus arvestades graafikujärgsete väljumisaegadega. Tellimus tuleb esitada telefonitsi +372 505 4342 või interneti kaudu – www.tartaline.ee – vähemalt 12 tundi enne lennuki väljumist.

Buss väljub Annelinna Keskuse juurest orienteeruvalt 1h 40 min ja Kaubamaja peatusest ~1h 20 min enne lennuki väljumist.

Bussipilet maksab kõikidel juhtudel 5.- EUR  ja maksta saab bussijuhile sularahas või pangakaardiga.



Lennukitele lisaks oli siis ka busse näha. Mööda sõitmas. Mina aga kõmpisin edasi. 

Täna aga (7. 11. 17) kuulan Reporteritundi, mis täna eetris oli. Teemaks tasuta maakonnaliinid. Põlvamaalt helistati juba päeval ja soovitati kuulata!
Juba esimene küsimus Simsonile tekitab intriigi! Tore! Simsonilt küsitakse, et kuna mitmed maakonnad ei ole rahul sellega, et nemad ei saa ise otsustada, milline oleks piletihind või milline liin oleks tasuta, siis kes on andnud talle õiguse öelda, nagu saaks kõik maakonnaliinid tasuta. Simson vastas. Minul aga tekitas koheselt see kripeldust! Meenutame muuhulgas sedagi, et Tallinna tasuta transport on ju hea asi, kuid siin lähtuti poliitikast - saada Tallinna juurde maksumaksjaid. Ega see lüke ilus ei olnud ja ammugi pole see ilus täna! Heakene küll, tõmmati müts pähe paljudele KOV-idele, kes kaotasid maksumaksjaid. Tehtud? Nüüd oleks siis aeg see viga parandada ja tagada Tallinnas kõigile tasuta sõit. K. a. turistidele. Saab ära kaotada kalli validaatorite süsteemi ja saata mupo sinna, kus teda vaja on!
Kas ka vastuseis riigi poolt teostatavale süsteemile tuleneb poliitikast? Ehk siis need, kes kritiseerisid Keskerakonda Tallinna puhul, tahavad ise nüüd oma (erakonna) seisukohtadest lähtudes tõmmata müts pähe üleriiklikule tasuta transpordile? Ehk siis tegelikult, oma ambitsioonide nimel, oma inimestele? Kas need inimesed on siis ikka nii väga "omad"? Eestile iseloomulikult ei ole inimene ehk maksumaksja mitmete erakondade poolt eriti austatud ja lugupeetud! Nii et siin võib uba peidus olla küll!?

On selge, et süsteem peab olema ühtne. Kõik maakondlikud liinid peaks olema ühtviisi piletivabad. Ei ole ka muret,. et see kulusid märkimisväärselt kasvataks, sest enamuses maakondades (kui ehk tartu ja Harju välja arvata) on piletisüsteem pigem ettevõtjate huvides toimiv rahapump, mille kulusid tühjade busside liigutamine vaevalt katab. Ehk siis üksikute reisijate vedamine!

Järgmise küsimuse puhul toob Simson esile äärmiselt olulise nüansi - SUURED omavalitsused ja sellega kasnevad pikemad sõidud paljudele "maakatele" Riik oli ju see, kes haldusreformi läbi surus ja seda tehes tulebki olla aus ning "anda midagi tagasi" sellele maakale! Keskkond muutub ju! Teine oluline nüanss ongi seesama Töötukassa arusaam, et töökohti viletsa palgaga ei taheta vastu võtta, kui selleks on vaja ühistranspordile kulutada sellest suur osa.

Jutt Igor Taroga Põlva ja Võru ühise ÜTK teemal:
Taro annab teada, et üldiselt tegelevad edaspidi enam-vähem samad inimesed, kes siianigi. See teeb ettevaatlikuks. Kas vilets tase on praegu tingitud viletsates ametnikest või viletsast juhtimisest? edasine aga toob välja, et kosta on vist mingi erakonna või kellegi teise hääl! Piletita ühistransport olevat ühe edasi astumise sammu asemel kahe sammu võrra tagasiminek! Kas Taro on taas astunud IRL-i? Praegu pidavat riik maksma kinni 85, reisija 15%. Aga kuulame edasi, kas Taro räägib ka sellest, kui kulukas on ääremaal piletisüsteemi ülalpidamine? Esialgu räägib ta aga sellest, et nüüd ei saavat tihendada sõiduplaane! Tohoh, kui raha antakse juurde ja ikka ei saa? Ehk siis on ikkagi viga juhtides? Kes ei suuda ühistransporti effektiivsemaks muuta? Põlva linnaliinide kaotamine ja selle lisamine maakonnaliinide osaks on selgelt võimalik ja kulusid kokkuhoidev. Võruga on lood keerulisemad, kuid ometi on suudetud minu arusaamist mööda seal "lubada" linnaliinid linnast välja? Näiteks Väimelasse? Seega saab küll rakendada süsteemi, kus linnaliini osa täidab maakonnaliin ja Põlva väiksust arvestades on see täiesti võimalik!? Muidugi võiks oodata, et keegi suudab tuua mõne VASTUARGUMENDI!? Aga kui põhieesmärgiks tundub olema saada oma kätte rahahoovad, siis see ei jäta muljet soovist hakata midagi paremaks muutma. Rahajagamine on ju mõnus tegevus, seda nautis juba (õigemini hunnikus sobramist) Nukitsamehe moor! Seega oleks väga vajalik paika panna, et üle Eesti peab kehtima ühtne süsteem.

 Küll aga räägib Taro õigesti "lumepalliefekti" kohta, kuid kindlasti on siingi rohkem nüansse. Kui langevad ära mingid kommertsliinid, mis eelkõige lähtuvad RAHAST, siis ehk ongi see parem? Riigi ja ka KOV-i eesmärk peaks olema reisija-, mitte kasumikeskne lähenemine. Ja kuna eraettevõtjaid huvitab enamasti reisija mitte esimeses vaid teises või lausa kolmandas järjekorras, siis ... ehk ongi nende aeg möödas? Riigi ja KOV-i asi saab siinkohal olla liinide EFFEKTIIVSEMAKS muutmine, millest aga siiani arusaam na nõder tundub olema!

Väga huvitav oli järgmine küsimus, kus paluti Tarol tuua mingite liinide kohta näiteid! Tarol alguses õigus, et king pigistab igal pool, sest tase ei olevat hea ja liikumisharjumused on muutunud, seega suuri busse pole igale poole mõtet panna. Teatud määral on see õigus!  Kuidas aga olla kindel, et lisarahast jätkub? Tasuta sõidu süsteemi rakendamise kompenseerimiseks kulubki see 15%, mida seni reisija maksis ja mis dotatsioonis juba olemas ehk siis selle võrra jääb kulude kasv ära! Lihtsalt selle pärast, et KULUD VÄHENEVAD!   Siiski on Tarol õigus, et pealinnas on ühe inimese vedu 1 km kaugusel väiksem kulu. On jah! Aga kui suur on see vahe (Põlva) maakonnaga? Ning kas seda saab vähendada ning kuidas? Muidugi saab! Sellega, et bussis oleks ROHKEM REISIJAID! Et seni pole sellele keskendutud, siis ongi vahe suur! Taro jt endi tegemata töö! 

Küll aga ei suuda Taro tuua eriti näiteid, kus saaks midagi paremaks muuta ehk lisada täiendavaid väljumisi, mainides vaid Orava  "nõudeliini", Koidula-Obinitsa piirkonda, Vastse-Kuustet ja Ahjat. Rääkimata muidugi sõnagi sellest, et Põlvamaale tulev (sise)turist ei hakka ju ometi nõudebussiteenuse kohta infot päev otsa otsima? Või et muutusi vajab kogu rongide ja busside ühendamise süsteem? Või et tegemata töö (KELLE TÖÖ?) tõttu ei saa juba aastaid, ei saa täna ega ka paarkümmend aastat tulevikus tagadagi ümberistumisi Vastse-Kuustes!? Ning et siiani toimis ebaeffektiivne süsteem Obinitsas tänu Põlva maavanemale ja teistele viletsa tasemega ühistranspordi organiseerijatele?
Võib-olla peaks raha eraldama muuhulgas ka selleks, et lammutada õnneks mitte suur Vastse-Kuuste perroon ja ehitada uus õigesse kohta, koos bussipeatuse, ühise ootekoja ja muuga? See oleks samm edasi, kui tunnistataks oma vigu ning püütakse neist õppida. Mis sest, et jälle tuleb raha alla panna!

Muidugi ei räägi ta  ka sõnagi sellest, et tema oma inimesed ja külalised saavad tänu raha kokkuhoiule ja paremaltele ühendustele viletsa (palga)tasemega ääremaal mingeidki lisavõimalusi paremaks eluks? Või sellest, et sõit isegi kiireneb mõnevõrra? Ega ka mitte sellest, et need liinidest ära öelnud kommertsvedajad  vindusid paljuski ikka sellesama viletsa taseme ja koostöö puudumise tõttu, kus süü nii ametnikel kui ettevõtjail endil. Kui oli perroonide renoveerimine, ei vastanud kirjadele mitte üks bussifirma! Ning kui kommertsvedajad ka kaovad, siis peaks küsima, miks maavalitsus ei suutnud ise pikendada mõnda bussi Orava raudteejaamani jm, andes sellega kohalikule ja külalisele KINDLUSTUNDE, et teda on märgatud ja talle mõeldakse? Üksiti siis tagades parema täituvuse doteeritavatel liinidel?

Arp Müller järgmises küsimuses toob esile, et valitsusliidus on viimastel päevadel tekkinud erinevad arusaamad, kuidas tõlgendada koalitsioonilepingut. Esimese asjana küsiks sellise sõnastuse peale, et kui partner ei soovi olla olemas inimese jaoks ja ei saa aru isegi sellest, millele ta alla kirjutab, siis kas selline mittearusaav partner üldse sobib riiki juhtima? IRL saab aru teistmoodi kui majandusminister, siin aga peaks olema ju neil võimalus küsida infot juurde, et paremini aru saada? Muidugi peaks ühistranspordi KORRALDAMINE olemagi ÜTK ja / või KOV-i korraldada, aga süsteemi ühtsuse saabki korraldada minister oma määrusega! Ei saa ju olla luik, haug ja vähk, vaid aru tuleb hakata saama sõnast KOOSTÖÖ! Igas mõttes! Ka omavalitsuste ja maakondade piiride üleselt. Taro sõnutsi olevat Simson jäänud oma nägemusega üksi, aga ehk peaks teised rohkem süvenema ARUSAAMISSE? Taro mainib ka SPETSIALISTE, kuid ometi, nende spetsialistide arusaamad ja tase on ju siiani olnud äärmiselt vilets!?!?!? Tulemused on aga meile kõigile näha, kuid .... seda ei saagi näha, kui EI NÄE!

Kõige pealt ongi vaja tekitada arusaama asjast ja siis hakata alles õpetama ja / või korraldama!  Seepeale hakkab Taro aga ajama oma kinnisideed nõudepõhisest transpordist. Sellest, mille puhul ei külamemmeke ega külaline ei hakka osa võtma, sest see on ebamugav ja suures osas mõttetu. Ehk et see saab toimida vaid äärekülade või kaugete üksikute talude puhul. Seega sooviks Taro raha ahjus põletama hakata, väites ise vastupidist!

Uutest hangetest jm rääkides oleks ametnikel ja omavalitsusjuhtidel aeg aru saada, et kiiresti on vaja minna üle RAS Eesti Transpordile, mis sarnaselt Elronile hakkab tegelema kogu doteeritava ühistranspordiga! Mis omakorda tähendab, et paraneb tunduvalt süsteemi effektiivsus (üleriigiline bussipark, ühised hooldusbaasid jm), ning otse loomulikult, maksumaksja raha kulutatakse otstarbekalt, mitte ei suunata seda eraettevõtjatele!

IGAL JUHUL ON INIMESI, KES ON SELGELT IDEE KUI SELLISE VASTU! Suutmata sageli isegi põhjendada. Siinkohal oli meeldivaks üllatuseks Kärpuk (allpool), kes rääkis rohkem asja sisust. Ehk peaks katsetama ja katsetama, nagu pakub Eesti Aferistide Sihtasutus - EAS!? Mainiti ka uuringuid ja arvestusi, aga arvestades senist taset ja teadmisi ning arusaamu, piisab väiksemastki "vale-eesmärgist" ning nende tulemused ei näita MITTE MIDAGI!



Eestimaa maastik ja "kõva kuld" - kivid!




Aga kõik pole kuld, mis siiski silma torkab....


Järgmine intervjueeritav on Harju ÜTK tegevdirktor Vello Jõgisoo. Esimene kommentaar on sellest, et Harjumaal on kommertsliinide pikkus aasta jooksul miljoneid kilomeetreid. See toovat kaasa selle, et reisija hakkab valima tasuta transporti. Arp Müller tõi kohe ühe näitena Samat ja Saku, Jõgisoo aga Maardu oma sadakonna väljumisega: Kas aga samas on väga normaalne, et ÜLDSE "konkureerivad" kommerts ja riigi poolt doteeritav transport? Kui  hästi see tagab optimaalseima liiklustiheduse ja ka täituvuse? Vajalikud kellaajad?

Ehk peabki lootma, et ka kommertsvedaja hakkab rohkem keskenduma reisijale ja optimeerima oma liine? Muidugi oleks üks võimalus jätta esialgu Harju (ja Tartu) maakonnas asjad vanaviisi? Jõgisoo aga jätkab erinevate KOV-ide ehk Tallinna ja valdade süsteemi erinevuste väljatoomisega. Miks peaks aga Viimsi vald ÜLDSE tegelema oma transpordiga, miks ÜHTNE transport ei võiks liikuda Viimsini? Nagu ka mujale? Oleks ju loogiline, et linnaliiklus ulatukski Saueni, Sakuni ja mujale? Ning kas ümberistumised üldse on mugavad reisijale?

Ehk aga ongi kõige puhul murekohaks see, et ka KOV-id peaks panustama, mida tõi välja ka Jõgisoo? Ehk ei soovita panustada ega teha ka ROHKEM tööd, kui olla rahajagaja? 

(Omajagu vahva oli kuulda mainitavat Soodevahet ja siin näha Satikasood, hihi....)



Pärnumaa ÜTK tegevdirektor Andrus Kärpuk on järgmine.
Arp Müller on muidugi valinud head intervjueeritavad ning Kärpuk rõõmustab, et vaidlustes selguvat tõde! Igal juhul Pärnu ÜTK lähtuvatki hetkel 0-hinna eesmärgist ja ütleb välja, et koheselt suureneb ka reisijate ARV! Mis eriti meeldis, oli Kärpuki jutu üldine POSITIIVNE foon! Mitmed liinid pidavatki Pärnumaal teenindama korraga  nii linna kui maakohti. Edumeelsem tegutsemine? No tahaks loota! Kärpuk tõi välja ka "meelelahutusliku" aspekti, kus näiteks pensionärid sõidaks rohkem ja rohkematel põhjustel, õpilased aga saaks kasutada busse ka eksursioonideks! Igati õiged aspektid, millest Jõgisoo ja Taro aru ei saa ja /või midagi ei pea? Kuigi peaks juba olema elementaarne, et buss ei ole maal vaid tööl ja koolis käimiseks, vaid midagi hoopis rohkemat!
Müller küsib ka Kärpukilt, milliseid olulisemaid muutusi võib see süsteem kaasa tuua, Kärpuk toob esimese näitena Sindi. See on vast PARIM näide, seda enam, et Kärpuki arvates ei pruugi inimesed vahel bussidesse mahtuda!? Siinkohal ajasin ma kulmud imestusest lakke ja ei suuda kuidagi mõista, kuidas soovib Pärnu ÜTK kaduvate Lelle - Pärnu rongide asemel panna käiku vaid ÜHE (!) rongbussi!?!? Otse loomulikult saab siin tuuagi näite sellest, kuidas Lelle - Pärnu rongbussil tekib effektiivne mõõte ning kasutajaid on erinevad sihtgrupid ja igal lõigul on ka omaette eesmärgid ning tulemid! Ärme siin unusta ka seda, et sellisel puhul ei pea Sindi ja Paikuse inimesed valima Tallinnasse sõiduks suunda Pärnu bussijaama, vaid saavad minna otsemat ja kiiremat varianti pidi, rongbussiga Lelle rongile!!! Mis siis ühelt poolt vähendab koormust Pärnu suunal ja annab kordades paremad ühendusvõimalused Tori ja Vändraga, rääkimata pealinnast! Nii võib juhtuda, et 7 korda päevas käigus olev rongbuss võib ebapiisavaks osutuda!

Kärpuk räägib aga raha PIISAVUSEST ning toob välja mõnegi senise PUUDUSE olemasolevas liinivõrgus. Väga õige! Ehk saabki hiliste töötajates jaoks liine kuskil mõnevõrra pikendada? Omaette fenomen olevat ARP Mülleri sõnul liin Tartusse, või mõned muud, mida Kärpuk esile tõi, nagu Pärnu - Rakvere, Pärnu - Jõgeva, Karksi-Nuia-Pärnu - Märjamaa - Tallinn. Aga need on põhjendatud ja head näited, kuidas saab näha asju ka üle maakonna piiri, ehk et ÜKS BUSS TEENINDAB MITME REGIOONI SÕITJAID, effektiivsemalt ja mõtestatult! Eraettevõtjad, kes siin protesteerima hakkavad, ju kohati oma nina otsast kaugemale näha ei taha. Nad ei suuda isegi nt Haapsalu liinil Riisipere jaama sisse sõita, mingitelgi kellaaegadel, ega ka mitte Kuressaare busse Ristilt läbi suunata. Eesmärk on kihutada, sest see pidi elu edendama!  See aga tähendab, et reisijate arvu peale nad piisavalt ei rõhu!

Küll aga võivat see tasuta ühenduste paljusus tuua kaasa ka kaugliinidel (tasuta) busside lisamist ja mõju on ettearvamatu. Jah, aga ehk ka siin hakkavad kommertsvedajad rohkem mõtlema ja ei pane busse iga hinna eest välja, püüdes napsata teiste eest väheseidki reisijaid mingitel kellaaegadel. Kohati on muidugi Kärpukil õigus, et piletita ühistransport ei lahenda kõiki ühistranspordi probleeme. Ja ehk ka selles, et äkki peab reisija maksma linnas kallimat piletihinda? Miks aga siis KOV linnades ei võiks järgida Tallinna eeskuju?
Soodustustest maakonnaliinidel aga siiski enam vast mõtet rääkida pole, ikka nulliga....

Edasi on näideteks Audru ning Vana-Pärnu.


Taas Simson.
Mainib, et seni olevat inimesed ühistranspordiga rahul pigem seal, kus olemas ÜTK-d. Ja eks omajagu ole ka nõudetranspordi variandid väljakutseks. Kindlasti on. Kuid see ei saa olla valdav tiheasustuses, nagu mõni juht tahaks rakendada! Ning nagu Simson tõdeb, et igast metsast ei saa ka nõudetransporti tagada ehk siis saada endale nn taksoteenust! Esimest korda aga sain kuulda, et praegu saadakse piletirahast kokku 11,8 miljonit AASTAS! Ometi üks konkreetne summa! Aga tänu paremale rahastusele lisaraha saab olema juba esimesel POOLAASTAL 13 miljonit! Kas Taro arvab, et selle peab põletama? Siiani küll. Aga ei, seda peab hoopis läbimõeldult kulutama teenuse PAREMAKS, MÕTTEKAMAKS JA EFFEKTIIVSEMAKS MUUTMISEKS! Ainult selline saabki olla eesmärk!

Ka siin mainitakse Samatit ja Sakut. Aga kus on Kohila - Aespa - Kiisa - Kasemetsa - Saku - Tallinn bussiliin? Omamoodi huvitav on, et Mülleri kommentaaridele vastuseks (juba olevat kommertsvedajad öelnud, et sõit ei tasuvat siis enam ära), uuriski eelnevalt Simson, miks nad peaks sõidud lõpetama! Kuidas aga küll kommertsvedajad teavad juba TÄNA, et ei tasu ära? Pigem meenutab see hädaldamist ka siis kui häda ei ole!

Müller küsib ka paralleelselt kulgevate Elroni rongide ja tasuta maakonnabusside kohta ning et see toovat kaasa Elroni piletitulu vähendamise. Olen korduvalt öelnud, et siin peaks tegema eelkõige kahte asja:

1. muutma piletita sõiduks ka elektrirongid
2. tooma rongide depoo üle Pääskülast Koplisse või siis Keilasse või mõnesse muusse kohta.
 Et muuta ka rongiliiklus tunduvalt effektiivsemaks.

Simson mainib ka seda et raudteel sõiduplaanide tihendamine hakkab maksma rohkem riigi jaoks. Siingi vaata punkti 2.

Huvitav, kui palju liinidest praegu on nt Tartu - Viljandi - Pärnu doteeritavad? Simson mainib muidugi kenasti ka seda, et  need liinid kompenseerivad kommertsliinide vähesust, et ehk siin ongi üks uba - kommertsvedajat ei huvita EI REISIJA EGA AMMUGI REGIONAALPOLIITIKA!

Jutuks tuleb ka Haapsalu raudtee taastamise teema. Simsonil on õigus, et reisijaid jätkuks mõlemale, nii rongile kui bussile. Seda enam, et bussiliiklus ei suuda pakkuda sel liinil piisavalt häid võimalusi sõitmiseks ja seega ei saagi reisijate arv Haapsalu, Läänemaa ja Hiiumaa, ka Saaremaa, jaoks kasvada selliseks nagu VÕIKS Ja nagu regioon vajab!

Simson mainib ka seda, et tegu ongi regionaalpoliitikaga ja pered kulutavad lausa 14% sissetulekutest transpordile. Ja suur osa riiklikest teenustest on inimestele liiga kaugel.

Simson võtab ÜTK-sid tugevate partneritena. ÜTK-d omakorda peaks võtma kodanikeühendusi ja reisijaid-maksumaksjaid partneritena.

Müller pinnis aga korduvalt selle kohta, kas Simson kehtestab oma määrusega 0-hinna. Kui nii mitu korda küsitakse, võiks vastata, et jah, nii peabki olema!

Aitäh osalistele, saade oli väga hea!







Ja siin see laager ongi! Ega ma sellest palju mäleta, kuigi see aukudega kividest sein ja vanemate kohtumispaik lastega ähmaselt meeles. Oli ju iga selline, et meelde jäi eelkõige üks asi. Asi, mida juhtub vaid üks kord elus. Ja mis kiskus tantsima ja meelitas hinge senitundmatu - romantika! Ning mis jätab mälestuse hinge igaveseks! Sellele ja sellega seonduvale mõtlemine on midagi erilist....


Luunja oli muuseas mul teine kord olla pioneerilaagris, esimene oli aasta varem Pärlseljal.


Aga kas laager toimib ka täna? Vist sisuliselt mitte...































Edasi aga bussile. Kuigi bussiühendus ei olevat siin kõige parem ja see pole minu arvamus. 

Muide, ootekoja kõrval olev puu on üpris ohtlik, ka selle 3- ootekoja jaoks. Selline ootekoda siiski üks enam-vähem häid variante, eriti kui oleks rohke ja laiemad istepingid (kolmes küljes).




Sõiduplaan siis siin ja lisaks olemas ka muud infot....







Mida rohkem aga jälgida linna lähiümbrust, äärelinna, ettevõtteid, elamupiirkondi, seda enam on selge, et vahe maa ja linna vahel kui just ära ei hakka kaduma, siis ähmastuma küll! Kuigi nõukaaeg juba ammu minevik, siis tasapisi elukeskkond muutub. Seega peab tugevalt muutuma ka ühistransport.




Taas Tartu bussijaamas. Paraku ..... sõit paarikümne kilomeetri ulatuses võtab aega tugevalt üle tunni! 

Ja siin mõelgegi näitele, kus praeguse süsteemi järgi võib sõit Tartust Elvasse bussidega võtta aega 40-55 minutit, Annelinnast aga .... ligi 2 tundi! Kas siin saab rääkida eesmärgi täitmisest? Meelitada rohkem inimesi kasutama ühistransporti? Tänaseks juba veendunud, et leidubki mõni inimene, kes erinevustest aru ei saa. Kui need kuskil metsa taga, pole hullu, kui aga KOV-is või ÜTK-s......




Seega on aega ringi kõndida. On omaette huvitav seejuures mõtiskleda, et keegi tahaks Nehv Jorgist hüüberllobi tuua, keegi muul moel inimesi siia meelitada ja siia jääda meelitada. Aga lihtsa, kõige lävelähedasema sajaga tegeleda ei viitsita. Ka tahetakse kesklinna umbe ajada, luues just siia konverentsikeskusi jm. Aga üldse ei soovita vaadata kesklinna arenguperspektiivides siia sobivamaid bussipeatuste süsteemi loomist!






Muide, veel üks suur puudus sõidplaanide infos. Soovitatakse surfata nutikas, samal ajal paigaldade infotabloosid. See siin väline, väike, jaamas sees aga olemas suur, mis näitab kogu päeva väljumisi! Tublid! Ainul et ..... selle suure puhul peaks olema tegu puutetundliku ekraaniga ning iga reisija saaks soovi korral liinile vajutades näha kogu liini graafikut ehk eelkõige seda MILLISED ON PEATUSED! Mul võõrana eriti, pole ju aimugi, kas see või too buss ÜLDSE seda või teist peatust läbib! Pean ilmtingimata pöörduma infoletti? Aga reaalaja tablood mujal? Tamsalus, Ülenurmel jne  on ju seetõttu pooliku väärtusega! Vaat SEE oleks innovaatiline lahendus!


Aga Tartus ja lähiümbruses on teedeehituses tõesti kõvasti ära tehtud! Ja kõvasti ka raha ning maavarasid kulutatud. Mis kasvatab samuti kulutsi nagu laienev ühistransport. Aga siin sellele justkui vastu ei olda, hoopis uued ekskavaatorid ja buldooserid mootorite möirates valmis järgmist ehitust alustama!?
Kui hästi või halvasti asju tehtud, seda ma kommenteerida ei oska. Üksikud peatused, parklad jm välja arvatud. Aga kindlasti on siin tehtu hulgas seda, mis muudab elu ja liikumise paremaks, kiiremaks mugavamaks







Misasi see siin on???

Olen ka korduvalt rääkinud, et elementaarne ja põhiline info peab olema tagatud ka inglise keeles. Ja muide, ka Ülenurmele sõitsid välismaalastest üliõpilased. Ühed neist välismaalastest, kes on ka arvestatav sihtgrupp (tasuta) maakondlikus ühistranspordis. Millega kaasnev kasu muuseumitele vt ei olegi nii lihtne märgata ja mõista. Kui oled pime....



Hiljuti nägin kuskil, kus ühes peatuses oli olemas ka sõiduplaan samas, õige lähedal, asuva teise peatuse kohta. Vist Vana-Vastseliinas.
Aga miks ei ole siin, teisel pool suurt teed peatuvate busside sõiduplaane?Eriti need, kes satuvad kuhugi juhuslikumalt ja veelgi rohkem võõrad, ei oska ju peatuste asukohti, nimesid jm sageli kokku viia. Ka nutikas istudes! Muide, pideva nutikas info otsimise asemel, peaks turist ikka ringi vaatama!?

Või kas te teate mõnda linna, kus bussijaamas ka rongide ja raudteejaamas busside sõiduplaan olemas? Veelgi rohkem, lausa reaalaja tablool?

Muide, Tamsalus on ühel ekraanil mõlemad. Tõsi, KOGU päeva sõiduplaani vaatamiseks peab turist matkama perroonile või ühe bussijaamas oleva stendi juurde.... Müstika? Ei, võimalik vaid Eestimaal!


Ehk ostab sõitja ka midagi head, eriti kui otse peatuses on mugavalt käeulatuses midagi head?




Kas see on vaid linnaelanikule oluline hoone (töökohana näiteks) või siiski ka kaugemalt tulijale? Kas siiagi peaks saama vaid autoga?




Mingil hetkel peab üle kaema ka uued kergliiklusteed.


Aga siia sõidaks? Kesklinnast ja Annelinnast, rongilt ümber istudes ja veel paljudel põhjustel? Või peab ka siia tulema autoga, sest ühistransport on ebamugavalt aeganõudev?  Ja kas üliõpilane peab ikka linnas elama või võiks ta leida üüripinna vm ka linna lähedal, sh "teiselpool linna"?




Siit vasakule pöörates peaks aga lähitulevikus pääsema (ühistranspordiga, ka maakonnaliinidega) uude ühistranspordi terminali?






Kõht läks tühjaks! Õnneks on see söögikohake kolinud kesklinna. Ja kuigi kalapalad külmutatud, siis ikkagi parem kui mõnigi lihaburks vm. Nii et, ei mingit kahtlemist! Burks kaasa ja hiljem läks maiustamiseks!




Aga kaesin ka remondist tulnud turuhoonet. Ja kaupu. Lähemalt siin:


Ning hinnadki paljuski näha. Nii mõnegi asja tasub osta ja Tallinna kaasa tarida....









Tiir linnas ja .... ega selline koormus vabatahtlikul tegutsemisel lihtne ole! Tervis hakanud jukerdama ning seega oli ka .....














..... suund siia! Paar tunnikest ujumist ja niisama vees lebamist tuli igati kasuks. Eks järgmisena peaks juba tõsisema samatooriumis puhkamise ette võtma. Kasvõi mõnepäevasegi! Sest muidu kaua vastu ei pea. Pole ka mõtlemine ega sellises mahus kirjutamine lihtne töö. Arstlik komisjongi läbitud ja peeaegu kõik väga heas seisus. Kuid arstile minek siiski ees, eks vanus ka juba selline...




Enne koduteed aga siinsamas kohas väike praad. Kohakala.




Inglise keel?


Sügisesest Tartust rongile. Mis aga hilines.


Bussid, nii 7 kui 20 tulid seekord päris õigel ajal jaama, jõudes sinna 10-16 min enne väljumist. Enne plaanilist väljumist. Sellised ajad üpris norm! Paraku aga....






.. oli seekord aega niisama ringivaatamiseks ja jõlkumiseks. Sest rong, mis pidanuks olema perrooni ääres 20 min enne väljumist, ei olnud seal ka mitte 2 min enne. ja polnud näha isegi manöövreid tegemas! Üle nelja aasta peale uute porgandite tulekut on ikka veel nii, et sel hetkel infotelefonile helistades saab sealt kuulda, et "ega me ole Tartus ja ega me rongiga kaasa sõida, nii et ega me mitte midagi ei tea"! Kas suudate uskuda, et infotelefon ikka ja jälle ei tea mitte midagi!? Kus pärapõrgus nad üldse on? Miks nad ei ole Balti jaamas dispetsheritega koos? Et vahetevahelgi ja midagigi teada?



Kes teist tahaks osta uut 42-tollist telerit? Mis näitaks ainult SAATEKAVA? Vist keegi ei taha!?
Aga riik on suutnud selliseid osta kümnete kaupa, maksumaksja raha eest! Ja ostab veel sadu. Millised ei võimaldagi edastada infot hilinemiste jm kohta!

Muide, valjuhääldi, mis töötas kui siin oli president, ei töötanud ka seekord. Ning terve tee, peale 16-minutilist hilinemist, ei kuulnud rongis ka mingitki vabandust hilinemise pärast! Ja otse loomulikult valavad reisijad pahameele teenindaja ja infotöötajate kaela. Hea, et ollakse veel tasakaalukad põhjamaalsed! Mitte Ossipi &Ko kaela, kes peaks neid ootama Balti jaama väikeses vaksalis....


Tabivere. Eks kaeb kord koha peal, kuid kõige tavapärasem on, et ka siin ei tehtud ootetingimuste parandamiseks MITTE MIDAGI. Ja ei ole ka maakonnaliinide bussipeatust!?




Tallinna. Ja tänaseks kõik. Magama, sest tunnen, et läheb raskeks.... 

******************************8. 11. 17

RE, kes sellise tekkinud viletsa olukorra suurim süüdlane, on nüüd järsku "edumeelne kritiseerija"? Lubage naerda!


Muidugi keerutab ka IRL ja Reinsalu ning teised. Ning nemadki ei märka seda, et ühistransport on oluline turismi jm jaokski! Ehk süveneks teemasse?

Ja pange tähele, ka Kivimägi ja teised rehvormarid muretsevad eelkõige mitte REISIJA ega ega riigi rahakoti pärast, vaid nad soovivad, et raha jagamine toimuks nende osalusel KOV-ides! Ei, kullakesed, enne tehke tööd, siis vaatame, kuidas rahaga saab! Palk on hea, nüüd ka volikogude esimeestel, nii et jalad kõhu alt välja ja tööle! Käpp sisse - see ei tohiks ju olla eesmärk?

 Peaministri ülesannetes justiitsminister Urmas Reinsalu vastas, et maakondlik ühitranspordiküsimuste korraldamine peaks jääma maakondlike ühistranspordikeskuste pädevusse, kuid konkreetsed piletihinnad kinnitab maanteeameti peadirektor.

Lihtne ja konkreetne! Seda tasuks mõelda eriti neil, kes RE poolt hääletasid, et mõista, kes püüab vaid raha napsata ja vett sogada, kes aga tööd teha ja elu edendada!

***************************


Mis kasu on sellest statistikast ja validaatoritest, kui ei teata, kuhu ja kui palju millistest peatustest sõidetakse? Poolik tulemus ju?

Aga vara röökida! Kui OSA reisijaid valibki tasuta sõidu, siis ometi ei saa seda teha see, kellele see aeg ei sobi!? Nii et artikli toon, nagu KÕIK valiks, on demagoogia! Ning kui kommertsliin suletakse, siis bussijuht võib saada heal juhul tööd avataval täiendaval liinil.

Aga ega üliõpilaselt ei saagi oodata sisukamat artiklit.

*************
Kas demagoog Metsoja peab silmas ÜHTE rongbussi Pärnu rongi asemel?

Tegelikult ongi Metsoja jutt paras demagoogia, kuni selleni välja, et kultatakse maksumaksja raha kaks korda rohkem...


No comments:

Post a Comment