Blog Archive

Sunday, November 26, 2017

Raplamaa bussiliiklus.


Raplas tervitab reisijat uus tabloo, mille asukoht on suhteliselt hästi valitud. Ja mis edastab infot ka bussiliikluse kohta. Küll aga mitte nende busside kohta, mis väljuvad praegusest Jaama peatusest Toda sõiduplaani pole siin ka paberkandjal.


Mida on aga kindlasti vaja teha, on siia, rattahoidla "seinaks" paigaldada stend(id), kus oleks siis olemas nii rongide sõiduplaan kui ka Rapla Bussijaamast ja Jaama peatusest väljuvate busside sõiduplaan. "Sein" tulekski planeerida nii, et samasse saaks lisada ka muud infot, alates turismiinfost (eemal praegu kaart olemas, aga seegi tuleks siia tuua) kuni ürituste jm infoni välja. Muidugi pidanuks selle ära tegema juba toimunud tööde käigus!
(Samuti on vaja tagada rongide sõiduplaani olemasolu bussijaamas)



Üldse vajab Raplamaa bussitransport suuri ümberkorraldusi.

Esimene ja olulisim asi on maakonnaliinide ühildamine rongidega ja busside sissepööramine raudteejaama ning loomulikult ka Aranküla ja Alu poolt tulevate bussiliinide pikendamine raudteejaamani. Selle käigus saab osaliselt asendada linnaliini nendesamade maakonnaliinide bussidega. Jaama tooks reisijaid väljaspool tipptundi Maidla, Alu-Kodila ja Tallinna suuna bussid, jaamast ära aga viiks Kehtna ja Ingliste suuna bussid. Kuigi viimase puhul tekiks pikem seisuaeg (soovitakse ju minna neilt bussidelt rongidele ja vastupidi), seega on siin mõtteainet. Ehk oleks õigem linnaliin ühildada võimalusel Alu bussiliinidega?
Bussid saaks peatuda sirgel olevates parkimistaskutes, ainult linna viivad bussiliinid ehk siis linnaliin tipptundidel ja asendusliinid muul ajal peatuks aga samas, kus praegu peatub linnaliin. See aitaks vältida segadusi ja rongilt tulev reisija teab siis, et sel kohal seisev buss jätkab sõitu läbi Mahlamäe bussijaama.

Rapla asend ongi selline, et igal juhul tooks liinide pikendamine reisijatele rohkem mugavust, saaks ju tööle jm puhkudel rohkem "ukse ette" ning Mahlamäe elanikele oleks see eriti mugav.  Seda enam, et juba praegu alustavad mitmed bussiliinid Mahlamäelt!

Et asju paremini tunnetada, püüan alati kohal käia. Ja ka seekord, mis sest, et rongi saabumise ja maabussi väljumise vahel oli tund aega. See aga ongi see, mida tuleb vältida kui vähegi võimalik, vajadusel muutes siis busside aegu.

Omaette teema on Märjamaa ja Raikküla suund. Aga ehk võikski just nende suundade bussid alustada raudteejaamast ja sõita edasi otse bussijaama ning siis juba liinile? Mis sest, et sinna suunda sõitjatele saab sõit raudteejaamast olema väikese ringiga, ikkagi parem kui mitte midagi? Seda enam, et Hansaliinid "depoo" asubki raudteejaamale lähemal!

Näiteks:
(kiri Rapla MV ja Hansaliinidele)
UUED BUSSILIINID
RAPLA.

Liin 10 vajab muudatust 10. detsembrist. Väljumine L,P Pihalist 10 min varem, et jõuda Kohila jaama 8.46, jõudmaks rongile 032, välj Tallinna 8. 57.
Buss jätkab sõitu ning suundub Raplasse jõudes (läbi Mahlamäe?) Rapla jaama 9. 50. Rong Tallinna väljub 9.55.
Tagasi väljub Rapla jaamast 16.27, oodates ära rongi 267 ja jõuab Kohila jaama 17. 34. See säilitab võimaluse jõuda nii Tallinna bussile kui rongile.

Ka oleks väga oluline kaaluda võimalust, et sama liin väljuks Kohila jaamast Järlepa suunale E - R 20 minutit varem (Aespa liiniga klapiks?),  7.30 ja jõuaks sedaviisi Rapla Bussijaama 8.30 ja otse edasi Rapla Jaama 8.35. Rongid Tallinna, Pärnusse ja Viljandisse väljuvad 8.41.
P peaks liin 10 jõudma Rapla Jaama paar minutit varem ja just nimelt Jaama, mitte teeotsa! Rongid Tallinna  ja Türile väljuvad 19. 22. Teistel nädalapäevadel tuleb sama liin pikendada Rapla Bussijaamast OTSE Rapla Jaama, jõudmaks samadele rongidele.

Liin 18

Juhul kui liinilt 18 ei jõua Rapla linnaliiniga rongile 268, tuleks ka siin kaaluda otse Jaama sõitmist. Samas võiks seesama buss asendadagi linnaliini, sõites ise raudteejaama ja sealt tagasi linnaliinina?

Liin 8

Seoses sõiduplaani muutusega tuleks kaaluda võimalust, et liin alustab Rapla Jaamast (linnaliinina?) 12.25, läbi Mahlamäe ja jätkaks Rapla Bussijaamast 12. 35. Eelkõige tänu sellele, et rong 263 0n varasem ja Hagudis puuduvad ümberistumiseks ootetingimused.

Tuletan meelde, et on vaja muuta ka peatuste nimed, vältimaks segadusi tulevikus:
Rapla Raudteejaamast saab Rapla Jaam
ja Rapla Jaamast Rapla Jaamatee.
Sellega peab muuseas arvestama igas bussipeatuses, millised asuvad raudteejaamades, JAAM oleks sellega selge märksõna ühispeatuse kohta ja sama oleks siis kirjas ka bussidel olevatel tahvlitel.

Ja palun tagada info kõikides bussipeatustes ning Rapla ja Kohila raudteejaamade infotahvlitel.


Muidugi peaks raudteejaama läbima ka 1. jaanuarist 2019 need Pärnu rongbussid, mis sõidavad Lellest kaugemale, kuigi nende puhul peab tagama ümberistumised rongidele eelkõige Lelle jaamas. Osa busse hakkavad nagunii sõitma vaid Lelleni. 

Märjamaa ja Järvakandi

 Huvitav oleks teada, kui mõttekas oleks Märjamaa busside sidumine Raplas rongidega? Tallinnas töölkäimiseks jääb see sõit vast pikaks (Märjamaa -Rapla busside sõiduaeg 35-47 min, Märjamaa - Tallinn üle tunni, rongile ümberistumisega ca 1.30 - 1.40), kuid muudeks sõitudeks peaks see olema üpriski hea LISAvõimalus!?
Pealegi ei tohi unustada, et asi pole ainul Märjamaas, vaid ka teistes kantides Märjamaa ja Rapla vahel. Seda enam, et Raplas vaevalt kasutatakse ümberistumisi Tallinna bussidele, mida liigub liinil väga vähe. Rongide puhul aga tasub mõelda võimalusele siduda kõik 8 bussi rongidega!?

Siinkohal on muidugi vajalik väga põhjalik uuring, mida eelistada Raplas Märjamaa ja Valgu suuna busside puhul - kas saabumisel peale peatust Mahlamäel (lähipiirkonda minejad väljuks seal?) suunduda enne raudteejaama ja seejärel bussijaama või vastupidi? Tõenäoliselt oleks esialgu mõttekas jätkata variandiga, kus buss sõidab enne bussijaama ja seejärel raudteejaama (ning bussiparki) ja aja jooksul saaks üpris ammendava pildi, kas rongile minejate arv oleks arvestatav süsteemi muutmiseks!?
Järvakandi suund vajaks aga pigem lisaühendusi Lelle raudteejaamaga? Hetkel selliseid võimalusi ei ole üldse, Tallinnaga on ühendus 2 korda päevas. Mnjah, ei tasu unustada sedagi, et RB pidavat telitama tiheda ühenduse Järvakandis pealinnaga, siiani ei paista aga selle järgi üldse vajadust olema?


Raplas on aga päris palju maju muutunud väga ilusateks.




Erinevad asutused ja ärid on kohtades, kuhu reisijad heameelega maakonnaliinidega otse tuleks.

















Osa maakonnaliine saaks suunata otse raudteejaama ja jaam suunalt bussijaama. Seega peaks olema ka bussidel olevatel siltidel kirjas Mahlamäe, kui buss sealtkaudu läheb.





Isegi kiriku juures olemas rataste hoiukoht!



Omal ajal kaalusin ka võimalust hakata ajama rongipeatuse loomise teemat Arankülla.





Bussijaamas olev ekraan ikka rikkis ning siia oleks vaja samasugust nagu on raudteejaamas.






Tugevat rõhku tuleb panna ka sellele, et parandada maakohtades sõiduvõimalusi L ja P. Loomulikult ka Alu puhul.




Natuke kurb oli aga bussijaamale ringi peale teha. Kuigi samas, mis siis ikka. Kui vaja midagi osta, on Selver siinsamas.











Küll aga tundub, et ajal kui maanteedel isegi metsa vahele sageli km valgustust paigaldatakse, siis ühistranspordipeatustes püütakse "kõvasti" kokku hoida!?


Siit, üle Aranküla ülesõidu, sõidavad bussid Kohila ja Juuru suunas.


Eks see loomulik asjade käik ole. Paraku ei pruugi see midagi head tähendada, sest Harju ÜTK kompetentsis ei saa kindel olla ning kui nad ei ole suutnud 6 aasta jooksul ühes võtmeprobleemiski sammu edasi astuda...

http://eestimaablogi.blogspot.com.ee/2011/06/tallinna-soidu-voimaluste-parandamiseks.html

Tõsi, 1. detsembrist käivitub bussiliin Saku Jaam - Vana-Pääsküla, aga see ei ole seotud rongidega ning sakukate soovi saada ühendus ka Keila ja Sauega see samuti ei rahulda. Kui arusaam on nii nõrk ning veel tänaselgi päeval ei ole aru saadud bussi- ja rongiliikluse ühildamise olulisusest, siis see ongi piisav näide viletsast kompetentsist!

Harjumaa ÜTK-l on nüüd ka oma FB leht, aga esimeste ideede ja ettepanekutega sinna minnes anti silmapilkselt vastu nokka - blokeering! Ainuke põhjendus oli, et see leht on vaid info jagamiseks, mitte aruteludeks ega (avalikult) ettepanekute postitamiseks! Ma ei suuda seda siiani uskuda! Kas nii kohutavalt kardetakse otsesuhtlust kodaikekuühiskonnaga?

*******************

Googeldades Raplamaad, leidsin päris vahva loo!


..... Aga sõita 25 km sihtkohta 1-1,5 tundi (liini pikkus paar kilti otsa ja vahel sõidab ka kiiremini) on absurdi tipp. Ja mitte keegi ei taha vastutada ega ette võtta midagi (eelmise aasta kogemus helistades ja uurides). Rääkides isiklikult SAMAT Kose ringi bussijuhiga, nentis ta, et selles kõiges on süüdi ebapädevate maakonna ametnike “spetsialistide” koostatud sõidugraafik, bussijuhid on sunnitud sõitma 45km/h et olla graafikus.

Ma siis polegi ainuke, kes midagi ka ametnike poole pealt näeb? Täna vist küll bussidel nii venida ei lasta, ettevõtjad on aru saanud, et hoopis kiirus on see, mis võimaldab tööaega lühendada ja sellega ka palga pealt kokku hoida!? Ma pole küll Kaiu sõitnud, kuid üldiselt tundub maakonnaliinidega olema kohati hoopis teine probleem (üle Eesti) - kohati kipuvad bussijuhid hoopis ajahätta jääma, eriti tee halva seisukorra, remontida jm puhul, aga ka  üpris tavapäraste sõiduplaanide puhul!
Samas ei saa ega tohigi maal sõiduplaane viimase vindi peale ajada. Käänulised ja/või viletsas seisud teed, talvine libedus jm paneb siin omad piirid. Ohutus on ikkagi peamine.

 Juba aastaid olen täheldanud veidi häbiga, et Kaiu vald justkui oleks muu teistsugune vald või ajamasinas sajand tagasi. Kolgu ristil varahommikul kohtan tihti Harjumaa liine teenindava bussioperaatori busse (Samati uued – mugavad bussid vuravad). Ning Rapla Bussipark OÜ kollased 90-ndate läbiroostetanud, talvel külmad ja 50km/h sõitvad bussid. Tõsi Vahastu > Kaiu liinil hommikuti käib üks valge uuem buss aga Kuimetsa suunal on ikka need rondid. Milline kontrast, mis toimub. Kodanikuna aru pärides (oma algatuslikult) sain nii Rapla Bussipark OÜ-st kui ka maavalitsuse antud ala spetsialistilt üleolevat mõminat, et mida sa segad siin – elu on nagu lill ja mõtle muid probleeme välja.

Need kollased Mercedesed vist tõesti ei kannatanud kiiret sõitu. Aga eks ka odavama hinnaklassi SOR-id ja Ivecod kipuvad mõne aasta järel lagunema, veidi üle 100 000 sõitnutel tuleb juba isegi keretöid teha. Aga eks nad kõik pole ka mõeldud kruusateedel, "treppi" sõitmiseks!?

Aga mured on tõelised! Sageli küll ei saa tänapäeval kõikjale töölesõitu tagada, sest tööpäevade algused ja lõpud erinevad ikka väga tugevalt ja selge, et sellest on vähe, inimesele sobib buss ühes suunas, tagasisuunas aga mitte, siis... tulebki teha valikuid - auto, kolimine jne. Tulemuseks on aga teadagi sõitjate arvu veelgi suurem vähenemine! Eks eelkõige peab tagama õpilastele paremad sõiduvõimalused ja sõiduplaani tiheduse ning siis püüda sättida kõike nii palju kui võimalik selles suunas, et ka muid sõite saaks võimalikult suur arv maainimesi ära teha. Igal juhul tasub loota, et piletita ühistransport aitab siin kaas, et busside täituvus hakkaks paranema.

*************************

Igor Gräzin, reformikatest üks väheseid asjalikke mehi, kirjutas hiljuti sellest, et rohkem oleks vaja riigiettevõtteid erastada ja tõi põhjuseks, et nemad on paremad peremehed. Parem stampväljend, mis on siiski demagoogiline. Ja kuigi ta ütles, et kas ametnik tahab teha midagi rahva heaks või mõtleb karjäärile, siis minu vastus on selline:

Sageli ei mõtle, aga PEAKS mõtlema. Või meist enamus tahavadki olla viletsad peremehed?
Eraettevõtja mõtleb aga rahale, kuid ka nende hulgas palju neid, kes ei saa aru, mis nende ettevõttes valesti. Äärmist ebaeffktiivsust kohtab liiga palju. Oleks sed
a vä'hem, võiks tõesti ehk mõelda erastamise peale, aga praegu see võimatu!
Ning tark inimene ei erasta vaid erastamise pärast, eriti kui tead, et osa tema enda (maksumaksja) rahast läheb kellegi kasumiks, mitte.... oma kodanike heaoluks....
Lihtne filossofia, ammu tõestatud! Muidu oleks meil ammu ka kodudes kõik "jagatud", üks peres haldab kööki, teine elutuba, kolmas vannituba ja me maksaks muudkui üksteisele kuni tasulise tualetini välja...

*********************



No comments:

Post a Comment