Blog Archive

Wednesday, December 13, 2017

Kagu-Eesti ühistranspordiuuringu tutvustamine Jõgevestel.


Kuna sain kutse uuringu tutvustamisele, otsustasin minna. Paraku.... üritus toimus Jõgevestel, Greete motellis. Kopereerusime ja selgus, et minnakse ka hommikul Tartust Elva bussiga ning Elvas siis saab juba autoga edasi. Muidugi, ei ole ju mõtet sealt Tartusse autoga järgi tulla! Aga asi osutus probleemseks. Nimelt jõuab rong 210 Tartusse kl 8.39, buss Pauluse peatusest väljub 9. 52. Üks nendest samadest bussidest, mis PEAKS peatuma ka olematus maakonnaliinide peatuses Tartu Jaam (mida meelega pidas mittevajalikuks näiteks Reno Laidre, (RE)) . Kui seda oleks tehtud, oleks ma ka hommikul sõitnud. Natuke ju ikka peab kartma ka rongide hilinemisi, kuid on erinev, kas karta hilinemist mõni minut või 15 minutit!?  Ja kui veel juhtub tee jaamast Pauluseni olema samasugune nagu õhtul Balti jaamas.... Ei, jääb ära. Kahjuks tuleb mul, kui reisijal valida ühistranspordiga seotud ürituse külastamiseks minna kohale õhtul, maksta ööbimise eest jne. Ja ma ei ole ju ainuke Eestis, kellel sellised mured!? See ongi peamine!

Muide, Elron suutis uue sõiduplaaniga saavutada seda, et Arukülast ja Raasikult ei saa L ja P enam mitte ainult Tartu suunas sõita enne lõunat, vaid nüüd ei saa sõita ka Narva suunas. Ja mõni soovitab sõita neil Ülemistele, et siis 1 min teise rongi hüpata või veel pool tundi oodata. ja keegi soovitab Antsla inimestel sõita Tartusse ja Tallinna Valga kaudu, kuigi teises suunas võidaks väga palju, kui saaks "põiki" ette sõita, teise rongipeatusesse. Kasvõi sellesse, mis asub bussiliinides, kordi päevas, vaid mõne km kaugusel....

Aga jah, Balti jaamas on PAREMA hoolduse huvides oma koristajate asemel palgatud kallis firma, kelle mehed aga käivad tööl vaid linnukese pärast, mingil määratud kellaajal, mitte siis kui on ohtlikud olud! Tüüpiline Eesti paraku! Meenub kohe probleemid teedehoolduseski....


Elron aga suutnud siis tagada tablool teede asendi skeemi. Tublid veel kord! Aga.... saabuvate rongide tee numeratsiooni tuleb minna IKKA VEEL vaatama Selveri eeskotta!?



Tartus tegin aga hommikul ringi kaasa bussiga 20. Ei olnud kl 8 paiku oluliselt reisijaid. Miks ikkagi? Kas seepärast, et liiklus hõre? Ei paistnud ka teistes bussides olema, nii palju kui neid jõudsin vaadelda. Ehk oleks aeg teha peredele mõeldes soodustusi ja tagada ka Tartus piletita bussiliiklus? KE vähemalt enne valimisi seda jälle lubas, kuid kas nad suudavad selle vastasest, RE-st üle olla? Või saab jälle tõdeda, et tahtsime, aga....?
Muide, õhtul oli 20. buss õite kähku jaama taga, kui rong saabus. Nii kähku, et pole kindel, kas kõik üldse bussile jõudsidki! Aga rongide sõiduplaan oli ju varem teada, kas nii "seotigi" või?




Bussiliiklust Tartus ikka on, asub ta ju ses mõttes tõesti heas kohas, et sõidetakse kõikjale. Tõsi, nagu on tunda, siis paljud liinid dubleerivad üksteist, seega on koos piletita ühistranspordile üleminekul vaja ka liinivõrk väga hoolikalt üle vaadata, likvideerides dubleerivad, paralleelsed jm liinid. Hoides kokku selle tegevuse tagajärjel, loobudes ka kallitest aparaatidest-validaatoritest, saaksime osa 13 miljonist kulutada liinide lisamisele vajalikes kohtades ja teiste pikendamisele. Nii tekiks sünergia, mis viib asja uuele tasandile. Ka vastaste kiuste.

Hea artiklikese on sarnasel teemal kirjutanud ka Mihkel Langebrau. Muuhulgas viidates blogile, millised viited Delfi aga välja jättis. Nojah, Päevaleht ju ka ei avaldanud mu eelmist lugu, isegi mitte ei vastanud kirjadele! Aga peaasi on kindlus, et Eestis leidub siiski inimesi, kes reaalsust tajuvad ja mõistavad.

http://epl.delfi.ee/news/arvamus/mihkel-langebraun-ettepanek-simsoni-miljonite-paremaks-kasutamiseks?id=80470468




Tallinnaga on aga ühendus ülitihe!




Kus on aga ingliskeelne tõlge?


Hea, kui on peatustes söögi-joogi napsamise võimalused.


Ja erinevad kombineeritud transpordivõimalused.



Tee paistis libe, kuigi mitte vist väga. Aga mine sa tea, mis kuskil. Siin vähemalt peale kl 9 võis ka soolapuisturit näha.
Muide, ka Elva liinidel olevaid busse tuleb korrigeerida. Nii näiteks väljub hommikul peale kl 8.06 Tartu rongi kohe ka buss. Kas peab? Mõistetav, et buss peatub rohkemates peatustes, aga see on siiski sisukiselt dubleerimine! Ja külla p vajab analüüsi ka see, kui palju busse peab läbi Arbavere ja Nõo sõitma, kui paljud võiks minna Tartusse kiiremini!?


Hiljuti mainiti, et Tartul ei ole linnalähirongiliiklust. Aga kas ehk peaks hakkama seda tasapisi tekitama? Aga kuidas? Lisama raudteele peatusi, kus peatuks siis ehk (lähi)tulevikus rööbasbussid? Vorbuse? KE lubas taastada Jänese matkaraja, aga nagu teada, algab see Vorbuselt! Pealegi, Vorbusele peaks ju kuhugi tulema ka puidutöökoda (loodetavasti  mitte suur puidurafineerimistehas)? Ahjaa, hiljuti mainiti FB-s, et ".....
"Kontserni koguinvesteering oma Eestis asuvasse tehasesse ulatub kuni 80 miljoni euroni, mis on üks viimase aja suuremaid investeeringuid Eesti tootmissektoris. Tehases töötab 265 inimest, aga vakantsi oleks veel 5–6 inimese palkamiseks."
Ainult 80 miljonise investeeringuga pakutakse töökoht 265-le. Est For tahab miljardi investeerida, aga töökohi ainult 200???
 Aga mis parata. On meil igas valdkonnas neid, kes ei mõista keskkonna olulisust, nii on lugu ka metsaärikatega. Aga see selleks!

Aiamaa peatus? Peatused peale Aardlat ja Kirsit?  Tartu koos lähiümbrusega areneb ja muutub, kas ühistransport peab ikka tingimata sabas jõlkuma?






Bussid vinderdavad-vänderdavad sageli üleõitudel, aga peatusi sellistes kohtades on vähe. Sellest oli ka uuringus juttu, et 1 km raadiuses ja 30 min ootejaga on päris palju busse ja liine. Aga kas siiski ei peaks erilist rõhku panmema sellele, et kus vaja, oleks bussipeatused ikka rongipeatuste KÕRVAL?


Teeäärse bussipeatuse juures ei olnud parklat ega muud vajalikku. samas kõrval poris seisab müügikiosk. Miks? Miks ei suudeta selliseid asju tänase päevani koostöös edendada?


Vahepeal lõiguke kuumaastikku! Küllap asfalti hoitakse neljarealiste tarvis....


Verevi järv. Siin raske peatumisvõimalusi tagada, aga liiklus tihe. Kui on aga suvel müügikoht ja talvel liiklus tihe, siis ehk oleks tore, kui selline koht töötaks ka talvel?




Jõudsimegi Elvasse. Auto juba ootas, aga tegin pilti ka uuest kioskist. Seal olla imeliselt maitsvad burgerid ja kohvi! Ja muidugi siis võimalus ka bussijuhtidel einestada. Aga, kas see ei võiks olla avatud juba esimeste rongide-busside väljumise ajal? Ehk Elron (riik) toetaks (premeeriks) sellise kokkuleppe saavutamisel ettevõtjaid paari tuhande euroga? On ju broneeritud" 400 000 eurot selleks, et 5 rongi teha kohviautomaat!? Kui paljusid (ühis)peatustes kioskeid vm avavaid ettevõtjaid saaks NELJASAJA TUHANDE eest toetada?






Lõpuks ometi oli päikese lootust! ja kuigi tuli ka lund, oli tegelikult päev hingele imeilus!



Et Eestis puitu piisavalt ei väärindata, siis ehk siin on muid võimalusi kui keskkonnale ohtlikumad tehased? Näiteks ehitadagi korralikud, ka matkajatele ja kohaliku kauba müüjatele mõeldes, ootekojad?





Greete motell, Jõgevestes, Väike-Emajõe ääres. Oleks kuidagi saanud õhtul siia tulla, oleks ma heameelega siin ööbinud! PUITmaja muide!





Väike-Emajõgu, sillalt ülesvoolu....



...ja allavoolu! 
Bussiühendust siia sisuliselt ei ole. Kuigi saaks, Mägistelt Tõrvasse sõites....
















Jões oli aga kahtlaselt palju sulistamist!



Ei õnnestunud tumedas vees hästi pildistada, aga VEEL on meil vist miljoneid kalu jõgedes! Võimas!









Aga aeg alustada.







Tegijad olid ära teinud kõva töö. Üldiselt keskendudes küll Valga ja Koidula vahelisele raudteeühendusele ning seega uuring ei sisaldanud analüüsi Kagu-Eesti bussliikluse kohta, kuid puudutas sedagi. Ja siinsete piltide juures on mõtteainet kuhjaga. Kes näeb ja mõistab, see leiab.
Ja tore, et kohal oli palju inimesi Valga MV-st ja mujalt.

Selge on aga see, Mati Tee koos meeskonnaga näevad väga paljusid asju õigesti. Kuigi vast mitte täielikult, sest näiteks Valga - Koidula rongiliikluse mõju on veelgi suurem, kui selle uuringu põhjal võib näida. tegelikult ei suudagi keegi hoomata kõike seda, mis siin taga. Ainuüksi juba see, et selle liini sobivasse lähedusse jääb rohkem inimesi, kui kahele teisele kolmnurga osale, on oluline. Paljud ei suuda mõista näiteks ka seda, et kui isegi ei oleks sel liinil päevas tuhandeid reisijaid, siis ometi, osa neist parandavad ka mõlema Tartusse suunduva suuna ronge, ehk et mõju ja tulu on kaugemaleulatuv. Bussiliikluseni välja. Ka kohati pooltühjade kommertsliinide "abistamiseni" välja. Rääkimata Riia - Peterburi ja Tallinn - Põlva - Moskva rongiliinil on oluline mõju, Tartu - Riia liinist rääkimata. Mainitud Riia rongi uuring ei kajastanud ju isegi mitte peatusi Elvas, Cesises, Valmieras, Siguldas ega mujal. Aga vaid nii saavad rongidesse reisijad, peatustest. Ning ühtlasi kasutavad ka mõistlikult planeeritud ümberistumisi.

Muidugi oleks nii siitkaudu Moskvasse kui Riiga sõitmisel vaja ronge mitu korda päevas. Ilma populismita ja demagoogiata.


Ääretult tabav skeem!!!!!!!!!!!



Päike aga tänavu nii haruldane, eu olenemata huvitavast jutust kohe pidin ilusat vaadet nautima.


Mis on kallis? Kes on kallis?




Lähiajal saan lisada ka aruande valmisvariandi.  Luban, et teen siin seda esimesel võimalusel! 

Liiklusjuhtimise süsteemide täiendamine on nagunii vajalik, sellest ei pääse. Seda enam, et siiani suuresti leidub veel kohti, kus vanad aparaadid, uutele süsteemidele üleminek võimaldab aga kogu liini juhtida ühest kohast. Kaovad ka jaamakorraldajad seal, kus nad praegu veel olemas. See, et on veel lõike, kus toimib poolautomaatblokeering, ei ole veel takistuseks esialgsele läbilaskevõime kasvule. Mingil määral võib see küll mõjutada, eriti koos kaubaliiklusega, aga ka kaubaronge on võrreldes vanade aegadega jäänud kordi vähemaks. Ka seetõttu, et koosseisud on nüüd pikad. Suurt muret sellega siiski pole.


Globaalselt asju vaadates, just kaupade liikumise koha pealt, on selge, et meie ei ole enam tähtis piirkond. See annab aimu ka sellise mastaapse RB mõttetusest. Samas on hoopis olulisem puhas vesi ja õhk! Ka selsamal maal, kus me vägisi üritame elu välja süüa.




Tee on selleks, et ta ei oleks tühi ja mitte ainult kulgemiseks, vaid ka peatumiseks.




Vaadatud sai ka globaalseid suundumusi. Ja siingi tuleb iga pildi juures selgelt välja, et sellist kallist ja mõttetut RB varianti meil vaja ei ole. Isegi normaalsuuruses ja -mahus oleks ee parem ka siis kui see kulgeks Risti - Virtsu - Pärnu suunal. Tooks Lääne-Eesti lähemale meie inimestele ja lätlastele-leedukatele. Märjamaa VB- suunast rääkimata. Aga mis teha, kui me peame oma võla Euroopa ees tagasi maksma!
Sest näha on ka seda, et meie jaoks olekski parim kaks ühendust Riiaga.


Bussid "risti" raudteega tähendabki tõsist analüüsi üle Eesti, kus ja kuidas seda teha. Sest paraku ei suudeta ilma oluliste lisainvesteeringuteta tagada maakonnaliinide peaeesmärgina just töölesõitmisi, millest kõige rohkem räägitakse. ealegi, pole sugugi kindel, et selleks kohati uusi bussiliine lisades need hoopis liiga tühjaks ei jääks. Kuna töö alguse- ja lõpuajad on ikka niivõrd erinevad! Keskenduma peab elementaarsete liikumisvõimaluste tagamisele võimalikult paljudes kohtades ja suundades. 

Küll aga ei ole kuidagi nõus, et väljaspool linnu on vähe huvitavat ja olulist. On ju võimalus minna loodusesse, sportma, otsemat teed pidi külalistel Roosisaarele, matkale jala ja rattaga, üritustele. 15 min vast mängib rolli, kuigi samas ei ole see paljude jaoks ka takistuseks. Ning kui ongi vähe, siis tuleb teha tööd selle nimel, et oleks rohkem! Siinkohal tasub mõelda ka erinevatele üritustele Kagu-Eestis, mis on ääretult populaarsed. Nagu näiteks laadad. Ja miski ei välista, et Lindora, mis võib rongiliikluse puhul muutuda mingis mõttes ebamugavaks asukohaks, võib kaasa tuua hoopis uusi üritusi, sh laatasid. Hauka laadale tulekuks on rong niigi hea, aga on ka teisi sobivaid kohti, kus tekiks vähemas mõõdus laatasid, nagu näiteks Husari vm.

Nõustuma peab aga kindlasti sellega, et oluline mõju on autosõidu pikkusel kuigi siingi sõltuvad asjad erinevast vaatevinklist. Sõites rongiga kaugemale, võib vabalt ka kaugemalt autoga tulles ratastel sõbra parkima jätta. Lisaks, auto ei ole vaid MINEKUKS, see on vahend, millega tuuakse keegi rongile!?



Küll polnud uuringus analüüsitud seda, mitu rongipeatust oleks vaja Koidula - Valga raudteel. Skeemidel (allpool) on kõik vanad kirjas, aga nii palju neid vaja pole. Paarikümne vana ja MKM-i pakutud 6 peatuse asemel peaks neid olema 12-13.Kuid ka sel juhul võite ette kujutada, kui rongiliikluse puhul oluliselt muutuks kaart "lillakamaks"!
Ühistranspordi koha pealt tuleb pöörata olulist tähelepanu seelel, et kogu piiriala "tuleb lähemale" kvaliteetsele teenusele. Näiteks võib esmapilgul arvata, et "alt põhjast" sõidetakse bussidega, KUI sõidetakse, Valka või Koidulasse. Aga kui just sobival ajal sõidab buss hoopis Võrru? Kas siis peaks sel ajal sõitma ka eelpoolmainitud kahte kohta? Ei pea ehk et suurenevad mõnevõrra valikuvõimalused. Nii, pisiasjadest kasvavadki suured!
Unustada ei tohi ka vastupidist effekti. Kui sageli on ka siinkandis oht, et bussiliine jääb sõitjate vähesuse tõttu aina vähemaks, siis iga juurdetulev reisija, paremate võimaluste arvelt, kasvatab ka nendesamad busside täituvust ja mõttekust.



Siin võiks öelda, et HÄSTI paika pandud bussiliinid peaks ehk lausa kordades rohkem juurdeveo toel reisijaid tooma. Eeldades muidugi tihedamat liiklust ka Põlva raudteel. Mati Tee nägi ka Võru puhul liiga hõredat rongiliiklust, vaja oleks minim 3 piimarongi ja 3 kiirrongi päevas, see tagaks juba vajaliku miinimuteenuse. Ja kui väga tahta, võiks tõenäoliselt siin kohalikke sõite teenindama panna 1-2 vagunilised vanad renoveeritud rongid.


Ja loomulikult kasvab rongiliikluse käivitamisel ka ettevedu kahel teisel lõigul.


Jutuks tuli ka Antsla teema ja öeldi välja, et Antsla - Tartu liinile pannakse käiku kaks bussi. Väga tor!
Küll agaoli keegi veidi kurjavõitu, kui oli jutuks, et Antsla - Valga vahel käigus olevast 6-7 bussist võiks sõita 4 Mägiste kaudu Tõrvasse ja põhjuseks, et need kulgevat erinevaid teid pidi. Imelik, et liini number on neil kõigil 18? Kuigi sõidavad täiesti erinevat trassi pidi?
Ja ometi, miks ainuke Tsirguliinat läbiv 172 ei ole veel muudetud nii, et klapiks hommikul rongiga? Ja miks ükski Laatret läbivatest bussidest ei põika Tsirguliina jaama, kui seda oleks võimalik klapitada rongidega? Jutt sellest, et Valgas saab ümber istuda, on vanamoodne. Ei meeldi ka "maakatele" sõita Tartu ja Tallinna suunas ringiga. Ning samal ajal on Laatrest olemas kokku NELITEIST bussi Valka!? Kas tõesti on see kant nii rahvarikas, et seal peab sõitma nii palju busse ja samas peaks Tõrvaga ühendus toimuma vaid Valga kaudu???
Miks sangastest saab vaid ühe bussiga Keeni? MIks peatus.ee ei anna Keeni Jaama peatuse valikuid? Sest sedapole peetud oluliseks? Ümberistumisi?
Kui on ühendusi Sangastest Kuigatsi kaudu Otepääle või Mägiste kaudu Pukka, siis miks ei võiks need liikuda edasi Tõrvasse? Oleks juba aeg mõista, et dogma, mille järgi liinid tuleb vägisi maakonna keskusesse suunata, ei sobi enam tänasesse päeva? Seda enam, et Laatre ja Valga vahel ei paista olevat erilist asutust, mis nõuaks sinna üle 10 bussi päevas?

Sama lugu on ka Otepääga. Tõrvaga ühendust praktiliselt pole, Rõnguga ammugi mitte. Palupera (Jaamast) sõidavad bussid siiski Rõngu, kuid 10.51 rongi ajal on neid enne ja pärast, kuid mitte rongiajaga seotud. 17. 40 Elvast väljuv buss rongi ära ei oota, aga Paluperas imekombel saab sellele ümber situda. Tõsi, see peatus ei ole Palupera Jaama nime all!

Tegelikult näitab see, et enamuses peatustes ei ole bussijaama rongipeatusega kokku viidud, pole kasutusele võetud nimesid ..... JAAM ning Valgamaa arengukavaski olnud asju pole rakendatud, seda, et sisuliselt ei ole siiani asja sisust aru saadud.

Ja muidugi on oluline jälgida ka koolide asukohti ning ühistransporti neid silmas pidades.





Valga - Koidul puhver on ca 2 korda suurem, arvuliselt. See annab erilist lootust ka Koidula - Tartu ja Valga - Tartu suunal reisijate arvu kasvuks bussides ja rongides.


Võib olla üsna kindel, et head "jaamarestoranid" jm annab oma osa positiivsest muutustevoos. Rääkimata võimalusest tulla rongidele jalgrattaga, võtte see kaasa või jättes peatusesse ootama.


Põlva suund vajab vähemalt võrdset sagedust Valgaga ehk nüüd siis 4 korda päevas. ja koos Võruga saaks asjad loogiliselt paika. 
Kokkusaamisel uuriti ka seda, kas tehti küsitlusi reisijate hulgas. Seda võinuks teha, aga samas ei anna see tavaliselt adekvaatset pilti, pigem hägustab seda.



Selline andmebaas on natuke eksitav. 1 km on vahema, mille puhul võib tulla jala (bussilt) rongile. Ometi, hoolimata arvudest, mis tunduvad uskumatult suured, soovitakse ja vajatakse otsesemat "kontakti. Hea näide on Vaste-Kuuste. Mis kasu on suhtelisest lähedusest, kui tegelikult juba bussijaamas on selge, et aktiivset ümberistumist siin olema ei saa. Eelkõige tänu EVR-le ja vallavalitsusele, kes ei suutnud aru saada kõige lihtsamatestki asjadest ja nende tegevu(setu)s ongi põhjustanud selle, et vähemalt 30 aastaks jääb igasugune ühistranspordi sidumine seal ära. Mõelge, kui palju mõjutab väikenegi hoolimatus ja ükskõiksus meie elu?




Selle skeemi järgi saab juba mõningast aimu, millised peatused peaks taastatama. Aga on ka eripärasid, sest alati ei saa lähtuda "jalakäijatsoonist". Nii on Sõmerpalu peatuse parem asukoht ülesõidu juures, enamus inimesi jääb ikkagi jalakäijate tsooni, aga nii on Sõmerpalu asula juurest parem siduda ühistranspordiga ja ka vastassuunast, Nursi ja Sänna suunas. Ka Rõuge.



Tänud autojuhile, tänu kellele sain sõita seekord Mägistesse. Oleksin ehk veel veidike Jõgevestesse jäänud, aga järgmise rongini ca 4 tundi aega ja pimedas palju ei näe.


Kuigatsi on ilus kant.



Aga ühistranspordiga on nagu on. Ja siia mõne lagunenud hoone juurde ei lenda ka Sõnajalgade helikopter! Õnneks on teistel juhtudel mõni vähe hoolivam omanik olemas. Oleks vaid piisavalt raha ja põhjust midagi taas ellu äratada.




Mägiste on aga Valgamaa inimestele proovikivi. Plats on ideaalne, toomaks siia perroni lähedale ka bussipeatus ja kõik need vajalikud asjad, mis on mõttekas. See, mida ma olen aastaid rääkinud, on teooria. Aga see, kui siin kive veeretama hakkate, on praktika. 

Muide, ka siiakanti on tekkinud rekad. Nemadki vajavad rahulikumas kohas peatumisvõimalusi ning muid elementaarseid tingimusi. Söögist tualettideni. Vahel saab tagada küll ühe siin ja teise seal, vahel aga mõlemat. Nagu ka muid asju.



Selle kõleda tondilossi asemele saaks perrooni juurde bussi- ja rongiootajatele normaalse ootekoja. Nagu öeldud, puitu meil on. 



Muide, Mägistest tuli rongile rohkem inimesi kui Pukast. Mis saaks siis, kui mõne kandi inimesed veel bussidega siitkaudu tulla saaks? Mitte ei suunaks neid vägisi Valka ja Pukka?


Väike parkla olemas. selle laiendamisel saaks juba asja paremaks nii bussi- kui rongisõitjate ja ka möödasõitjate jaoks.


Ja ehk annab hoolimine ja vaevanägemine mingigi võimaluse, et maalt lahkujaid jääb vähemaks. Või mõnigi hoopis tagasi tuleb. Või miks ka uued inimesed. Maal on ju hea!?


Muide, siin pildil näha tänapäevased märgid porgandiratsanike jaoks, näitamaks, kus peatuda piimapuki kuures vastavalt vagunite arvule. Kui aga Edelaraudtee infral aastaid mõni märk vales kohas? Või Pedjal üldse ühes suunas puudub ja mujalgi? Siis kas need saab paika järgmiste perroonide ehitamise ajal, nii 30 a pärast? Hangete riik? Projektipõhine ehk et muul ajal omal nupp ei noki?





Reisijaid võiks rohkem olla, eks ole?




No comments:

Post a Comment