Blog Archive

Wednesday, December 20, 2017

Võru raudtee peatustest missioonitundega.


Äsjane kogemus ühest FB grupist näitab selgelt äärmusi. On neid, kes on tõsiselt mures, et Kagu-Eestis elu hääbub, sh siis ka ühistransport või sis õigemini, selle halvenemine aitab ka elu hääbumisele kaasa. Ja on neid, kes ei saa aru, misasi üldse on MURE! Kogu pika vaidluse peale jäädakse ikka arvamuse juurde, kus põhitõeks on demagoogia ja aiaaugust rääkimine. Ning kui mõtled sealjuures kodanikuühiskonna kaasamisele ja sellele, et ametnikud tuleks ja RÄÄGIKS ka, mida saab murede leevendamiseks teha, siis järgneb sellele veel raevukam demagoogia. Justnagu peaks siis ÜTK "võtma tööle eraldi inimese, kes suhtlusmeedias vastaks sadadele kommentaaridele" jms. Miks sadadele? Kui ametnik ei saa aru ka saja kommentaari järel, milles on MURE, siis ei sobi see ametnik lihtsalt oma kohale! Olles oma ala spetsialist, peaks ikka esimestest "nootidest" olema selge, millest on jutt, mida oleks võimalik muuta ja kuidas muuta!

Varasemalt olen Valga - Koidula raudtee peatusi vaatamas käinud, paari peatusesse küll jõudnud ei ole. Aga siiski, on ka kaart, on meediauudised ja on mõningad uuringud. Selle, mida pakkus kunagu MKM, et liinile piisab 6-st peatusest, jätame kohe kõrvale. Seegi lõhnab demagoogia ja samas ka hoolimatuse järele. Ning seame ennast kõrvust kurdiks nende arvamuste suhtes, kus ainutähtis on kiirus ehk siis "konkurents". Mitte et kiirus ja aeg poleks olulised, aga on olulisemaid asju. Kasvõi missioonitunne. Rahast ärme ka räägime, sest kui seda jagub rail Balticu puhul ääretuteks rumalusteks, siis rahapuudust meil ei ole! Ja kindlasti ei täehnda peatuste arv, et neis kõigis peaks peatuma kõik liinil sõitvad rongid. Minimaalne vajadus liinil on 3 enam-vähem kõikides peatustes peatuvat piimarongi ja 2-3 kiirrongi. Ning veel oluline aspekt - mõneski kohas võib olla odavam ja mõttekam teha mõnel rongil väike peatus, kui et panna või hoida käigus busse.

Varasemalt siis postitusi sellest ajast, erinevad teemad blogis. 


Võrust ja Antslast ei räägi me üldse, sest need peatused on kahtluseta vajalikud. Tegelikult ka Piusa muidugi. Nii et 3 peatust on kirjas! Aga alustame siis Valga poolt. Enne vaatame siiski mõned pildid üle, mis on võetud Mati Tee ja Meeskonna poolt hiljuti tehtud Võru raudtee uuringust.




Siin on näha mõnigi ääretult oluline nüanss. Näiteks see, et 5 km raadiuses elab Valga - Koidula raudtee ääres rohkem inimesi, kui ülejäänud kahel kolmurga lõigul. Tõsi, enamus neist on koondunud ehk Võru, Valga ja Antsla linnadesse, vahepealsete peatuste läheduses on pigem "vaikne" Kuid ei tohi unustada ühte olulisimat asja ja ehk siis ka rongilikluse eesmärki (koos bussidega), see on VÕIMALUSTE PAKKUMINE PAREMA KVALITEEDIGA ELUKS ÄÄREMAAL. Seepärast ei saagi seda lõiku võrrelda ülejäänud lõikudega, igal piirkonnal on omad omapärad. Kindlasti tuleb arvestada ka lähedalolevate piirkondade bussipeatuste ja üldse bussiliiklusega, teedevõrguga ja palju muuga



Ratsimäe. Asub Raavitsa ja Kaagjärve (mõlemale poole 3-4 km) bussi- ja Valga ning Karula jaamade vahel (vahemaa üle 15 km), uuringu järgi on kuni 30 min jalgsikäigu piirkonnas üpris palju elanikke. Raavitsast Valka sõidab 3 bussi päevas (siin võtan üldiselt, sest osadel päevadel võib arv erineda), Kaagjärvelt 5 bussi. Kuna bussiliiklus on üksjagu hea ja Valga lähedal, siis võiks elldada, et selle piirkonna inimesed ei sõidaks eriti rongiga peatuse kauguse tõttu. Inimesed, kes elavad aga pigem rongipeatuse lähedal, on "vähemuses". Kuna pole ka ühtegi bussi Raavitsalt Kaagjärvele, siis tõenäoliselt ollakse seal juba täiesti autostunud, seega ei annaks ka rongipeatus elanikele suurt midagi?

Ratsimäe seega - pigem EI.

Mürgi. Ümbruskonnas elanikud praktiliselt puuduvad. Peatusel võib tekkida mingi mõte vaid juhul kui RMK ja/või keegi teine tulevikus piirkonna kujundab puhealaks. Juhuks kui siis veel metsa või midagi muud seal on! Järvi ja jõgesid ei ole.

Mürgi - EI.

Karula (Vähero). Karula jääb Lüllemäe ja Iigaste tee bussipeatuste vahele, bussiliiklus puudub,, Lüllemäelt Väherole sõidab 4 bussi, seega annab peatus võimaluse ka ümberistumisteks. Kindlasti mängib siin rolli ka Karula Rahvuspargi lähedus. Kahtlusi ei ole.

Karula - JAH.

Tuulemäe ja Anne.
Peatused, millega seonduvat tasub pigem koos vaadata. Mõlema läheduses on elanike arv pigem võrdne. Tuulemäel sõidab sisuliselt 2,5 bussi päevas, Anne peatuses vaid 0,5. Karula ja Antsla peatuste vahe 13 km. Mõnevõrra üllatav on, et Anne peatuses on vähem busse, samas asub see suurema tee ääres. Tuulemäe peatuse kähedale jäävad ka mõned järved, mis pakuks huvi looduses liikujale. Tuulemäelt jääb Tagula ja Annest Antsla ning Kobela enam-vähem võrdväärsele kaugusele, rattamatkajatele võib olla mõnevõrra olulisem Tagula suund, lõuna poole liikudes on aga sobivamad nii Karula kui Antsla peatused. Siit võib järeldada, et kui, siis mõttekas üks peatus kahest, mitte mõlemad. Aga väga raske oleks otsustada. Googeldades tuleb esimeste huvipakkuvate tulemuste puhul midagi sarnast - pakutakse MÜÜA maju. Kas rongiliiklus võiks piirkonnas tähendada seda, et rohkem tekib OSTUsoovijaid?

Tuulemäe - EI OSKA ÖELDA
Anne - EI OSKA ÖELDA.

Vaabina. Peatuse läheduses vähe elanikke, lähimad bussipeatused ca 2 km kaugusel, bussiliiklus üpris hea. Kema järved jäävad umbes sama kaugele kui Kurenurmõ rongipeatusest

Vaabina - EI.

Kurenurmõ. Antsla ja Sõmerpalu jaamade vahel, nende vahemaa üle 16 km. Kurenurmõ lähedal elanikke sujteliselt vähe, kuid suuremas ümbruskonnas üpris tihe hajaasustus, põhja pool bussiliiklus hea, lõunaküljel sisuliselt puudub. Võimalik, et rongi peatumine annab võimaluse kokku houda mõne bussliini pealt, elukvaliteeti piirkonnas märkimisväärselt halvendamata. Lähedal Keema järved ja LKA 

Kurenurmõ - pigem JAH.

Sõmerpalu. Rongipeatus asub sisuliselt Mustassaarõs, elanike arv seal on väike. Pigem peab peatuse asukohana kaaluma Sõmerpalu - Nursi maantee ülesõitu, Sõmerpalu asula kaugus on ca 2 km mõlemast kohast. Olulisim on aga maantee suurus ja sealne bussiliiklus ning ka olulisus P&S süsteemi koha pealt. Lähedale jääb ka Nursipalu linnak ja Rõuge. Üllatuseks on Sõmerpalu ja Nursi vahel olematu bussiliiklus, seega võib mingil määral mõjutada peatus ka seda, mis suunas, on raske ennustada.

Sõmerpalu - JAH.

Vagula. Vagula peatuse järgi vajadust ei ole, kuid lähedusse jääb suur Vagula järv, kena loodus jm. Seega peaks kaaluma hoopis Roosisaare peatuse vajalikkust. Roosisaare on paikkond Võru linna (kaugus raudteejaamast ca 4 km) ja Tamula ning Vagula järve vahel, raudteelt  kulgeb otsetee sellesse piirkonda, mis on ka oluine majutuspiirkond ning arvestatava elanike arvu ja potentsiaaliga. Võimaldab liikuda mitmes suunas (matkajatel, autokasutajatel jt) ilma Võru linna läbimata. Looduslik paikkond võib tekitada võimalusi terviseradade jm tekkeks.

Vagula - EI
Roosisaare - pigem JAH.

Võru rongipeatus tuleb tuua üle ülesõidu juurde.
Arvestades peatuse uut asukohta ja Võru linna laienemist, tuleks kaaluda Võrusoo piirkonda peatuse loomist (ca 2 km Võru peatusest.), võimalik asukoht võib kõikud kilomeetri ulatuses, arvestama peab ka ringteega, mis linnast möödub. Võimaliki, et oluline roll võib tekkida ka kaubajaama loomisel sinna piirkonda, nihutades seega jaama(teede) asukohta. Praegune asukoht ei ole kaubavedudeks sobiv, nagu pole sobiv ka reisijate liiklemiseks ning ümberistumiste ja P&S süsteemi jaoks.

Võrusoo - EI OSKA ÖELDA.

Nõnova ja Husari. Võru ja Lepassaare jaamavahe pikkus ca 20 km. Selge, et üks peatus on siin vajalik. Tõenäoliselt on selleks Husari. Bussid 5 korda päevas läbivad mõlemat peatust, vaid ühel juhul on Nõnova "eelisseisundis". Elanike arv mõlema peatuse vahetus läheduses enam-vähem sama, Husari siiski rohkemaarvulisena, ka jääb Lasva asula just Husarile lähemale. Ka on husari peatusel potentsiaali ürituste (laadad jm) kohana ning igal juhul parem ka ümberistumisteks.

Nõnova - pigem EI
Husari - JAH.

Otsa.

Piirkonna keskpunkt, väga hea bussiliiklusega.

Otsa - JAH

Lepassaare. Busse sõidab päevas 8, (pühapäevane ühendus halb, nagu maal ÜLDSE, see on ka üks oluline aspekt rongiliiklus kasuks, mille puhul rongid peaks olema ühteviisi kogu liinil käigus kõikidel nädalapäevadel, leevendades nädalavahetusega seotud liiklemisprobleeme). Lähedal Lindora.

Lepassaare - pigem JAH.

Tuderna. Elanikke vähe, mitte kaugel Piusast. Piusa jõe lähedane piirkond, aga maantee ühendatud Piusaga, ligipääs matkajatel hea.

Tuderna - EI.

Piusa - JAH.

Veski. Sisuliselt Tartu ja Võru raudteesuundade ühinemiskohas Vägagi mõttekas juhul, kui seal oleks perroonid mõlema suuna ühinemiskohas. Lähedal Võmmorski koos Piusa kordoniga. Võmmorskisse väga tihe bussiühendus.. Oluline teede asukoha, läheduse jm tõttu piirkonnale Maaslovast ja Tobrovast Meremäe ja Vastseliinani, Koidula peatusest paari km kaugusel

Veski - pigem JAH.

Seega on JAH või pigem JAH saanud 11 peatust, lisaks siis võimalikud 3 peatusevalikut, Võrusoo (uus) jaam ja Tuulemäe ning Anne. Sisuliselt olen oma pakkumistega tagasi samas, kus varemgi, arvuliselt 12-13 peatust. Peatusteta sõidu puhul oleks rongi sõiduaeg Koidulast Valka kiirusel 80-100 km ca 1 tund, 5-6 peatusega kiirrongil 1 h 15 min, kõigi peatustega rongil  ca 1,5 h, kiiruste tõstmisel tulevikus sõiduaeg lüheneks. Kui keegi soovib rääkida konkurentsist, siis see aeg peaks olema suidlukustav, seda enam, et kellegagi polegi tegelikult konkureerida, eriti arvestades (kommerts)bussiliikluse pidevat allakäiku. Kasuks tuleb aga maakondliku liikluse piletita variant, seda siis nii bussidele kui rongidele.  


Juurdevedu. Foto: Aigar Nagel.


No comments:

Post a Comment