Blog Archive

Thursday, January 11, 2018

Rööpad oleks ka Tartus rauast!




Majandusministeerium lubas üle jäänud miljonitele kandideerida ainult rööbastranspordiga linnadel.

Keskerakonda kuuluv majandus- ja taristuminister Kadri Simson valmistab juba üle poole aasta ette valitsuse korraldust, millega saab Keskerakonna juhitav Tallinn vältimatult endale ligi 10 miljonit eurot vabaks jäänud EL-i toetusraha. (Kuidas see raha üle jäi, loe kõrvalloost – U. J.) Osale teistele ministritele asi ei meeldi, aga Simson kinnitab, et pole mingit alust väita, nagu ta püüaks seda raha Tallinna kätte mängida.

Majandusministeeriumi dokumentidest selgub, et ministeerium saatis üle jäänud eurorahale kasutuse leidmiseks eelmise aasta 15. märtsil Tallinna, Tartu ja Narva linnavalitsustele kirja, milles palus, et need esitaksid investeeringute kava muutmiseks oma ettepanekud. Oma projekti esitas ainult Tallinn.

Ja sellel on mõistetav põhjus. 11. septembri kuupäevaga investeeringute kava muutmise seletuskirjast selgub, et kuna raha jäi üle rööbastranspordi projektist, otsustas ministeerium anda 8,1 miljonit eurot samuti rööbastranspordi projektile.

Linnadesse saadetud kirjades nõuti, et kui nad tahavad selle raha saamiseks mõne projekti esitada, peab projekt vastama viiele kriteeriumile. Neist esimene on: „Projekti näol on tegemist linnalises keskkonnas oleva rööbastranspordi projektiga.”

Esimene kriteerium: „Projekti näol on tegemist linnalises keskkonnas oleva rööbastranspordi projektiga.”
Tartus ja Narvas teatavasti tramme ei sõida ning sellega Tartu linnapea Urmas Klaas projekti esitamata jätmist põhjendaski. Aga Tallinn renoveerib parasjagu trammivõrgu Kopli liini, mis läheb pealinnale kokku maksma 19 miljonit eurot. See projekt esitati juunikuus ministeeriumile vabaks jäänud raha saamiseks ja saigi ministeeriumi heakskiidu.

Kuigi üle jäänud 12,1 miljonist eurost anti väiksemaid summasid ka teisele juba investeeringute kavas olnud projektidele, teeb Simson valitsusele ettepaneku anda 8,1 miljonit eurot Tallinnale. See tähendab, et Tallinna linn, mis on seni Kopli trammitee remondiks ise raha kokku ajanud, võib riigi abiga tagantjärele pea pool kulutustest eurorahast tagasi saada.

Et 8,1 miljonit eurot saajani jõuaks, peab valitsus selle otsuse heaks kiitma. Ametlikult ei ole see teema kordagi valitsuse kabinetinõupidamiste päevakorda jõudnud, kuid allikate kinnitusel on seda siiski arutatud ja osa teiste koalitsioonierakondade ministreid pole Simsoni ettepanekuga nõustunud. Väidetavasti on juhitud tähelepanu, et Eestis on teisigi infrastruktuuriprojekte, mis 8,1 miljonit eurot vajaksid.

Pakkumine ainult kolmele linnale
Eile riigikogus opositsiooni umbusaldusavalduse katse võidukalt läbinud majandusminister Simson ütles, et rööbastransport on raudteena olemas kõigis kolmes linnas ja ka seal tehtavad tööd oleksid põhimõtteliselt võinud kvalifitseeruda, kui need oleks toetuse saamiseks esitatud. Samuti võinuks kvalifitseeruda raudtee-ettevõtjad.

„Tallinnas on peale raudtee ka trammiteedevõrk ja ka Tartu on viimastel aastatel üha rohkem rääkinud trammiliinide planeerimisest, mis oleks samuti võinud projektina osaleda,” sõnas Simson. Ta rõhutas, et kuna raha jäi üle trammiprojektist, pidi asendus olema rööbastranspordiobjekt.

„Kuna kõige suurem inimeste kontsentratsioon on Eesti suuremates linnades, on ka seal tehtavatest investeeringutest saadav kasuefekt suurem,” selgitas ta, miks said pakkumise ainult kolm suuremat linna. „Toetussumma parimal võimalikul viisil kasutamiseks tuli teha ka kitsendusi, millistele omavalitsustele võimalust pakkuda ja milliste puhul oleks sellise pakkumise tegemine vähem otstarbekas.”

Tallinna linn, mis on seni Kopli trammitee remondiks ise raha kokku ajanud, võib riigi abiga tagantjärele pea pool kulutustest eurorahast tagasi saada.
Simson kinnitas, et tema ei saa selliseid projekte kuidagi suunata. „Raha planeerimist koordineerivad ministeeriumid koos. Samuti on kaasatud ministeeriumiteväline eksperdirühm, kuhu kuuluvad ülikoolide, erialaliitude esindajad,” lausus Simson.

Miks ei oleks saanud 8,1 miljonit eurot suunata mujale infrastuktuuri? Tallinn on ju Kopli trammiliinile juba rahastuse leidnud. „Kui potentsiaalsed taotlejad oleksid esitanud muid projekte, oleks saanud neid alternatiive kaaluda,” tõdes minister. „Võimalik oli esitada nii uusi rööbasteede arendusi kui ka olemasolevatega seotud projekte. Konkreetne taotlus sõltub ikkagi taotlejast.”

Millal valitsus taristuinvesteeringute kava muutmist ametlikult arutab, ei ole veel teada.

Üpris palju kirjutatakse ühistranspordist. Viimasel ajal. Nüüd püütakse selle üle vaielda. Kruuse jättis projekti esitamata? Oot-oot, enne valimisi räägiti üpris palju sellest, et Tartusse võiks ehk tramm tulla!? Miks siis Kruuse arvates ei võiks? Ahjaa, ta on ju RE-st ja neid kohaliku elu arendamine ei huvita! Aga ohoh, ka Simson jõudis sellele järeldusele nagu ma artikli poolele sisule jõudes lugesin. Mis selles siis valesti on?
Ja mis võiks kellelgi olla selle vastu kui Tallinn saaks selle raha? Kas Tallinn pole Eesti?

Kvalifitseeruda võinuks ka raudtee ettevõtjad. Ehk siis raudteega seonduv. Aga Tartu ju ei suutnud isegi maakonnaliinide bussipeatust raudteejaama teha? Ehk ongi parem, kui raha soss-seppadeni ei jõua? Muide, Narvagi vajaks Energia peatuse taastamist. Aga kui neidki ei huvita...


Tegelikult tuleks mõelda selle raha suunamisest (osa sellest) Lilleküla terminali ja Balti jaama renoveerimisse. Lilleküla vajab 1-2 perrooni juurde (nagu ka Balti jaama planeeritud), ning mõningast raudteeharude laiendamist + lisapöörangute paigaldamine.
Muidugi võiks osa rahast jõuda ka Tartusse, Tiksoja ja mõne teise rongipeatuse väljaehitamiseks. Neid kõiki oleks ju vaja!

No comments:

Post a Comment