Blog Archive

Wednesday, January 17, 2018

Umbusaldajate ekspertide tasemest Elroni ja Ossipini.



Alustame siis Elroni juhi vahetumisest. Olen põnevil!

Möödunud reedel viimast päeva Elronit juhtinud Andrus Ossip vaatas Ärilehe intervjuus tagasi viiele tööaastale Eesti uusimas reisirongiettevõttes ja arutles selle tuleviku üle. Sõitjate arv suureneb, lisaväljumiste katteks on tarvis uusi ronge ja Haapsalu raudtee vajaks kiiremat otsust, sõnas Ossip.

Hispaanlaste CAF-i trammid pidavat olema üks rist ja viletsus. Kui töökindlad on Stadleri rongid viie aasta jooksul olnud?

Nädal tagasi oli meil Stadleriga uute rongide projektile joone alla tõmbamine. Lepingus oli mitu punkti, mis fikseerisid rongide tehnilisele töökindlusele teatud ootused. Võib öelda, et lepingus kokkulepitust on rongid teinud tublimat tööd. Ka viie aasta rongipargi hoolduskulud on tunduvalt väiksemad, kui leping ütleb. Arvudest märksa tugevam võib olla emotsionaalne pool. Kui Stadler valmistas Eestile rongid, siis elektrirongid tehti juba olemasoleva rongi baasil. Diiselrongide projekt oli nende jaoks esimene. Selge on see, et viimastega kaasnesid lastehaigused, mis jäävad rongide liinileminekust vahest kõige tugevamalt meelde.

Meie kliimavööndis võiks arvata, et temperatuuri suur kõikumine on tehnika suurim vaenlane.

Täpselt nii. Sõidu ajal ei juhtu diiselrongiga midagi, ka temperatuuri langedes mitte. Aga tihti seisavad rongid öö läbi välitingimustes, näiteks Valgas, Viljandis, Tartus, Narvas. Mõnes kohas on infrastruktuuri valdaja võimaldanud elektriühenduse, nii et rong on kogu ooteaja väikese kütte all. Seal, kus sellist võimalust pole, peab rongijuht kindla vahemikuga rongi käivitama, et kasvõi näiteks WC-paagis vesi ära ei külmuks.

Rongide tehnilisest poolest rohkem räägiti algusajal nende väiksusest ja sellest tingitud ülerahvastusest.

Kui tervikuna kõiki näitajaid vaadata, on Eesti rongisõitjate arv viie aastaga 75% suurenenud. Riigi transpordi arengukava aastateks 2014–2020 näeb ette sõitjate arvu kahekordistumist. Oleme 2018. aasta hakul ja see eesmärk on käeulatuses. Kuna uued rongid kaaluvad vähem, kulutavad vähem energiat ja sõitjate arv on tõusutrendis, oleme ettevõttena muutunud efektiivsemaks, mis on võimaldanud väljumisi juurde panna. Suurema nõudlusega ajal – jõulud, mõned suursündmused –võib endiselt ülerahvastust ette tulla, aga igapäevane rongiliikluse sagedus on nõudlusele järele tulnud.


Nojah. Kõigepealt tahaks Ossipile südamest tänu avaldada, et ta Haapsalu raudtee teemaks võttis. Samas ma ei imesta, et ta seostas selle piletita süsteemi teemaga. Sellele mõeldud raha tuleks siiski otstarbekohaselt kasutada, aga kui Ossip ei suutnud omi rahasidki õigesti kasutada, siis polegi midagi imestada?
Ehk pidanuks Ossip rääkima hoopis sellest, et effektiivsus pole olnud sugugi nii hea? Et rongid võivad olla justkui kergemad ja väiksemad, aga ka istekohti on neis tunduvalt vähem! Või et igapäevaselt kolistavad kümned tühjad rongid sadu kilomeetreid (!) Tallinn - Pääsküla liinil?
Kuigi samas nõustun kindlasti, et mõnes asjas on leitud aina paremaid võimalusi, just aina rohkemate väljumiste lisamiseks. Omajagu riski piiril see mängimine on, seda enam, et peagi algavad plaanilised hooldusremondid, mille puhul koosseisud juba pikemalt seisma jäävad. Mäletame ju kõik, kui tihti meenutati igasuguste kaebuste korral Raasiku õnnetuse järel kaua seisnud koosseisu?

Ekspressliinid vajaksid ju ka ekspressronge?

Nende rongide kohta otsust pole. Lisaekspressliinid nagu hiljutine Narva liin ja uue aasta algusesse jääv Viljandi ekspressliin vajaksid suuremaid ja mugavamaid ronge. Narva suunal näeme, et ühest ekspressväljumisest ei piisa, sinna on kavas lisada teinegi. Nii Viljandi kui ka Narva ekspressliin annab teekonnas 15–20-minutise ajavõidu. Uued rongid ei ole kindlasti teemana maha kantud. Püüame riigile põhjendada, miks neid vaja on. Et rongid kahe-kolme aasta pärast siia jõuaksid, on otsus vaja teha praegu.

Mille poolest ekspressrongid olemasolevatest erineksid?

Siiamaani on juttu olnud klass mugavamatest ja lisateenustega rongidest, täpsemini toitlustusest.

Kas selline rong võiks kunagi ka Eesti piiri ületada?

Kindlasti. Küsimus on ainult selles, kas meil on piisavalt ronge. Kui ekspressrongide kohta tuleb otsus, siis sellist rongi saaks kasutada Tartu-Riia liini teenindamiseks. Rail Balticu valguses pole Tallinna-Tartu-Riia liinil mõtet, aga Tartu-Riia liinil küll.

Kui mõistlik tundub teile Haapsalu raudtee väljaehitamine?

Kõik taandub nõudlusele. Haapsalu oma sõitjate hulga ja sealt tuleva riigi toetuse ja piletituluga poleks teiste liinidega võrreldes kuskilt otsast halvem. Koidula-Tartu liiniga võrreldes oleks Haapsalu kindlasti tublimgi. Pigem saaks seda tõenäolise sõitjate hulga poolest võrrelda Tallinna-Türi liiniga.
Otsus see raudtee terves mahus välja ehitada võiks juba kiiremini sündida. Rongisektoris vaatame, kas tasuta bussiliiklusse pandav raha on ilmtingimata vajalik. Selle arvel saaksime kas märgatavalt bussiliiklust tihendada või selle plaanitud kahe aasta rahaga Haapsalu raudtee täismahus välja ehitada. Aga need on poliitilised otsused.

Jah, kaugliinid vajaksid uusi ronge ja siin tuleks silmad pöörata just eelmiste valitsuste poole. Kuigi nüüd saaks küsida juba ka praeguse käest: MIDA ME OOTAME? Aga oleks "eksperdid" varem õiget nõu andnud ja valitsus otsusekindlam olnud, oleks meil Riiga sõitmiseks koosseisud juba kohal! Aga seda, et otsust on vaja, ütleb ka Ossip. Uudiseks avalikkuse jaoks on aga see, et Narva ja Viljandi peaks saama veel ühe lisarongi, ekspressi. Kas Pärnu arvelt? Kindluse mõttes, et vastupidi ei juhtuks, plaanib TJA jälgida, et kiirus Pärnu liinil ikka vähemaks tõmmataks!?



Huvitav on aga aastaid Elroni juhiks olnud ametnikuhärra arusaam. Mis mõttes Tartu - Riia? Loomulikult peaks need rongid alustama ikka Tallinnast, lihtsaltteatud mõttes nad asendaks ja/või tihendaks Tartu rongiliiklust! Uskumatu, et veel täna keegi saab asjast teisiti aru!?
Küll on tal aga üllatavalt õige arusaam Haapsalu rentaablusest!

Kas otsus Pärnu raudtee sulgeda on õige?

Ma usun küll. Pärnu jaoks on alternatiiv Rail Balticu kujul olemas. Raudtee tehniline olukord on juba selline, et kiirus on piiratud 80 kilomeetrile tunnis. Pärnu lõik vajanuks investeeringut, aga kuna otsust ei tulnud, tahab tehnilise järelevalve amet piirkiiruse langetada 60 kilomeetrile tunnis. Sellise kiiruse korral on meil mõistlikum rongi kasutada mõnel teisel lõigul. Buss sõidab Tallinnast Pärnusse palju kiiremini kui rong.

Kas jäävad kripeldama ka mingid Elroniga seotud mured?

See, et uute rongide kohta võinuks minu lahkumise hetkeks otsus olemas olla. Suures plaanis arvan, et reisirongiliikluses on kõik ainult paremaks läinud. Ja läheb veel paremaks. Ka 2016. aasta lõpus tehtud maineuuring näitas, et Elron on kõige tuntum sõitjateveoettevõte. Kui 2014. aastal ütles 33% inimesi, et nad on rongiga sõitnud, siis 2016. aasta lõpus oli see näitaja juba 55%.
 
Siinkohal võinuks loota, et Ossip natuke põhjalikumalt näitab oma arusaamist raudteest ja sellega seonduvast. Aga ju siis pole Pärnu kiitmine "sobiv"...
Kuid tänud igal juhul selle eest, mis tehtud! Kõrvaltvaatajana jääb aga muuhulgas kripeldama, et Ossip ei võtnud kuulda nõu ega viinud läbi häid ideid, nagu teenindajate ja osaliselt ka vedurijuhtide alustamine mujal kui Pääskülas, ehk siis Balti jaamas, Tartus, Viljandis, Türil ja mujal. Või et selgitaks, miks teenindajate töötunde aina kärbitakse ja nende puhketingimused alla igasuguse arvestuse on? Seda enam, et teenindajad palju kodust eemal ööbimas ja ka palk ei küüni Ossipile ligilähedalegi, sellest hoolimata. Ka tühisõite neil ju palju, nagu eespool kirjutasin. Ossip ju ise rongiga pea üldse ei sõitnud, alguses vaid korra Pääskülast Keilasse, mile järgi otsustas, et "pole see töö raske midagi" vist!? Ja Tartussegi raudteeasju ajama eelistas minna bussiga.... Aga eks selliseid asju ole veelgi. 
Hinde 3- on ta ehk siiski ära teeninud!?


Kas bussiliin, nõudeliin või mitte midagi?

Täna jätkas Postimees ka oma rida, seekord Aivar Pau sule läbi. Selles loos oli nii mõnigi huvitav seik.


 Nõudebussisüsteem – olgu siis väikebussi või autoga teenindatav – on Jõgisoo hinnangul suhteliselt kallis süsteem.

Kuidas sellest nüüd aru saada? Alles Oliver Kund kirjutas sellest, et see raha pole märkimisväärne, nüüd siis lobises Harjumaa ÜTK juht välja, et reaalsuses on asi vastupidine? Eks loogiline olegi, et see lõbu ei ole odav. Asja analüüsimiseks tuleks mõelda ka muudele asjadele. Näiteks, miks nii väga taheti pea igas maakonnas jääda omaette ÜTK alla? Peapõhjuseks nimetati alati seda, et kohalikud teavad oma piirkonda paremini. Üldiselt nõus, kui teadma peab ka natuke rohkem spetsiifikat, aga see selleks. Ehk oli eesmärk hoopis rahade väiksema piirkonna/kildkonna kättesaamises? Sest vabalt võinuks ÜTK olla ikkagi regioonipõhine, kuid selle vahega, et igas maakonnas olnuks ka ÜKS oma spetsialist! Selle suurim pluss olnuks parem omavaheline koostöö. Nüüd jäädakse ikkagi rohkem oma põlve otsas nokitsema ja suuri muutsi, "piiriülest mõtlemist" ja suure pildi nägemist ei pruugi tekkida.
Ning eks ole lihtsam ka oma nõudeliinide terminali ja töötajaskonda paisutada, mis sest, et sellele helistajaid ei pruugigi olla palju. Aga.... eks seegi ole vesi veskile. Ikka väga tugevalt kumab läbi võimalus, et helistajaid saabki olema vähe, aga kallis teenus ju toimib!? Ja siit edasi vaadates ongi kasulikum kui .... telefoniga helistajaid oleks võimalikult vähem, sest siis hoiab tõepoolest raha kokku! Ja seda raha saab ära kasutada oma ÜTK hüvanguks! Aga milliseks ja kelle hüvanguks?

Kõlab vandenõuteooria moodi, kuid üpris õige kõlaga...

Pau on väga huvitavalt kirjutanud Tõramaa ja Kõrtsi vahelisest lõigust, kuigi tegu on hoopiski Kõrtsi-Tõramaa peatusega vaid!? Jutt peaks ikka olema Tipu - Kõrtsi-Tõramaa lõigust? Muidugi samas on see niivõrd marginaalne näide, sest tegu on vaid K käigus oleva liiniga. Ometi on aga tegu Soomaaga ja minu teada selle piirkonna jaoks on palju huvilisi ka väljastpoolt. Buss muidugi ei sobi ööbimisega puhkamiseks selles piirkonnas, sest tagasi saad ju alles järgmisel kolmapäeval! Samas jääb aga Tori-Jõesuust (peatus.ee portaalis leiad selle vaid Jõesuu nime alt) Tõramaani väga vähe maad, kuid sedapidi ei ole siiani mingit ühendust Pärnu ja Viljandi vahel sealkaudu. Kas tõesti ei oleks isegi suvel huvilisi? Või kooliajal õpilasgruppe? Seegi teema olnud aastaid tagasi tõstatatud, aga nagu ikka, ei midagi....


«Kõige paremad nõudeliinide näited Põlvamaa avaliku liinivõrgu põhjal on liinid 80A ja 80B, mis viivad inimesi rongile ja toovad sealt vaid siis, kui selle järele on reaalne vajadus,» tõi Saar näite.
Kindla piirkonna katmist vaid nõudepõhise transpordiga tema sõnul veel arutluse all pole olnud. 

Omaette kõhklusega suhtun muidugi Saare ütlusesse, kelle sõnu võib mitmeti tõlgendada. Kes vana asja meelde tuletab, sel ....? Aga ehk Saar ikkagi meelega jätab mainimata, et Põlvamaal ON KÜLL see teema olnud arutluse all, üle 6 aasta tagasi. Tõsi, peale seda liigutati toolis istudes niisama varbaid, raha läks aga kõige kaduva teed. kas läheb ka nüüd? 

Ahjaa, kui Harjumaa ägab bussipuuduse all, siis peaks ju kommertsvedajatel olema lai tööpõld?





No comments:

Post a Comment