Blog Archive

Wednesday, January 10, 2018

Umbusaldamine ninanokkimise vahepeal?


Kadri Simson Maanteemuuseumis Eelarvamusfestivalil, selja taga Haapsalu raudtee küsimus.

Täna püüti avaldada umbusaldust majandusminister Kadri Simsonile. Miks? Lihtsaim vastus oleks, et niisama. Ma ei tea küll lähemalt, kuidas lood seakasvatusega.


 Martin Helme 
Lugupeetud asespiiker! Head kolleegid! Poliitika on dünaamiline asi. Ei ole poliitikas sõpru ega vaenlasi, on huvid ja nende huvide teenistusse rakendatud liitlased. Oleme siit puldist varem avaldanud koos Keskerakonnaga ja Vabaerakonnaga umbusaldust nii Reformierakonna kui IRL-i ministritele. Täna avaldame me koos Reformierakonna ja Vabaerakonna saadikutega umbusaldust Keskerakonna ministrile Kadri Simsonile. 
Kadri Simson on oma ministriksoleku ajal peamiselt silma paistnud siis, kui on mingi jama. Kui me loetleme üles lühidalt need patud, mida me talle tänase umbusaldusavaldusega esitame, siis esiteks loomulikult põllumajandustoetuste sokutamine niimoodi, et sellest kasu saavad erakonnaga seotud inimesed. Teiseks, ühistranspordireform niimoodi, et toimiv süsteem lammutatakse ja uuest süsteemist, kuigi meil detaile ei ole, paistavad jälle kasu saavat erakonnakaaslasega seotud transpordifirma, ning täiesti arusaamatud investeerimisotsused näiteks rongiliikluses või ka Rail Balticuga või ka lennundusliikluses. Kõik need lood lõhnavad omadele mängimise ja korruptsiooni järgi ja kindlasti ei räägi nad riigimehelikust käitumisest või meie kõigi ühishüvede teenimisest. Me näeme, Keskerakond kopeerib ka riigis ja valitsuses samasugust skeemi, nagu me oleme varem näinud Tallinnas, Narvas või Kohtla-Järvel, ja meie meelest ei saa see jätkuda. Me tõsiselt soovitame ka peaminister Jüri Ratasel kaaluda, kas Kadri Simson sobib oma ametisse.

Kuid tean natuke rohkem mõnest muust teemast. Esialgu mainiks küll seda, et mõõtekuse puhul peab kindlasti umbusaldusavaldusi ette võtma. Martin Helme tunnistab, et varem "avaldasime nendega koos neile ja nüüd nendega neile", aga.... enne ei sobinud ühed, nüüd teised? Helme mainib siin Rail Balticut. Kõik ju iseenesest õige, aga kuidas saab avaldada ses asjas umbusaldust KOOS Reformierakonnaga, kes kogu selle RB mõttetuse algataja? Kas RE on nüüd siis Rail Balticu vastu???

Veel huvitavam on aga Martin Helme jutt "arusaamatutest investeerimisotsustest rongiliikluses"!? Millistest otsustest on jutt? Kohe meenub lisarongide ostmise otsus, mis RE valitsuse ajal siiski jäi tegemata ja tehtud pole ka nüüd. Seega ei saa see olla teemaks, sest ses asjas ju polegi mingeid investeerimisotsuseid. Jätkatakse raudtee remonti tartu suunal ja alustatakse Narva suunal. kas neile eraldatud raha on siis valeotsus? Ma ei tahaks uskuda. Pärnu raudtee? Siin on mure just sellest, et investeerimisotsust ei tulnud! Ja kuidas saaks sel puhul kaasa lüüa RE? RE, kelle poliitikud olid eesotsas, nõudes Pärnu raudtee remondiraha hoopis lennujaama jaoks. Või on Pärnu Lennujaamale eraldatud rahastamise otsus vale?  Mina seda ei tea! Keegi teab? Jääb üle vaid Haapsalu raudteesse investeerimine ehk siis esimese lõigu rahastamine. Riisipere - Turba raudtee püütakse valmis teha järgmisteks Riigikogu valimisteks ja .... Ratase sõnul sõltub edasine just neist valimistest. Kaval lüke muidugi, aga kui see ongi see valeotsus, siis kas EKRE on astunud ühte paati Haapsalu raudtee vastastega, Reformierakonnaga?

Ma muidugi mõistan, et Helmel (EKRE-l) pole ühtegi eksperti, kes oleks neile selgeks teinud, mis on TOIMIV ÜHISTRANSPORDISÜSTEEM! Seepärast ta räägibki mingisugusest toimiva süsteemi lammutamisest. Siinkohal küsiks aga vastu: KES SAAVAD PRAEGU KASU ÜLIKALLIST PILETISÜSTEEMIST? Süsteemist, mille mõttekus on ülimalt kahtlane, aga Helme head kaaslased Reformierakonnast ei tahtnud kunagi teha uuringut, mis selgitaks, kumb on siis majanduslikult mõttekam, kas piletitega või piletiteta doteeritav ühistransport!? Millised on EKRE tehtud uuringute tulemused?

Mina väidan 100% kindlusega, et praegune ühistranspordisüsteem ei toimi. Puuduvad omavahelised seosed, palju on paralleelseid liine, mis on ebaotstarbekad. Ei ole püütud liinivõrku optimeerida. Muidugi kui optimeerimiseks ei peeta ülevõlli läinud konkurentsi Tallinn - Tartu liinil bussifirmade vahel või järjepidevat kommertsliinide sulgemist mujal, just ääremaadel. Piletimüük maakonnaliinidel on kulukas ja aeganõudev ning selle reformimist pärsib muuhulgas madalad sissetulekud ja tööleidmise võimalused jm just maakohtades ja väiksemates linnades. Kui Martin Helme ei tea, milline on toimiv süsteem, siis miks ta ei uuri?

Tõsi, siinkohal on ühistranspordis üks otsus, mis on tulemata. Tallinna ühistranspordi täielikult piletita süsteemile üleviimine. Selle eest tuleb küll KE-lt aru pärida. Aga ma ei mäleta, et RE jt oleks Tallinnas varem seda nõudnud?

Jätan siin vahele põllumajanduse teema ja vaatame üle, mida vastas Kadri Simson ühistranspordi kohta:


Nüüd aga tasuta maakondlikust bussitranspordist. Mind ei üllata Reformierakonna ükskõiksus ja põlgus maaelu edendamise osas, kuid see ei tähenda, et tänane valitsus peaks istuma, käed rüpes. Meie soov on parandada maainimeste liikumisvõimalusi ja vähendada nende kulutusi transpordile. Üheks sammuks oli loomulikult eelmise valitsuse diisliaktsiisiplaani tühistamine. Te soovisite tõsta diisliaktsiisi, see jäi ära. Teiseks aga lisavahendid maakonnabussiliinidele. Ja kindlasti ei päde väide, mida umbusaldajad on püüdnud esitada, et tasuta ühistransport on mõeldud bussifirmade tulude suurendamiseks. Maakonnaliinidel teenust osutavad ettevõtted valitakse avaliku hanke tulemusena ja neid ettevõtjaid on palju. Need ettevõtjad on valitud erinevate ministrite ajal. Selge on see, et mõni neist on võitnud seni, paljud võidavad ka tulevikus, aga bussifirma saab fikseeritud liinikilomeetritasu ja tänavu tuleb sellest 2/3 siis dotatsioonist ja 1/3 piletitulust, edaspidi tuleb kõik dotatsioonist, aga bussifirma jaoks jääb summa samaks. Ma nägin uudistest, et Mart Helme tundis muret, et tema ei tea, kuidas tasuta sõidu puhul hakkavad toimuma uued hanked. Ma kordan üle, et Eestis on juba kogu maa kaetud 55 pikaajalise liinilepinguga, mis valdavalt kestavad 8 aastat ja need lepingud jäävad kehtima. Samuti jääb kehtima omal ajal sõlmitud liinikilomeetritasu. See summa on paljude lepingute puhul juba algusest saati paigas, muutub ainult seoses indekseerimisega, mingeid uusi hankeid korraldama ei hakata. Aga kui EKRE fraktsioon soovib täpsemat ülevaadet, siis olen rõõmuga valmis tulema teie koosolekule ja andma põhjaliku ülevaate ühistranspordist. Ühtegi tasuta ühistranspordi käivitamisel langetatavat otsust ei tehta erakondlikku ja perekondlikku liini järgides, kuid eks umbusaldajad mõtlevad enda rikutuse tasemel. Oli ju ühel umbusaldusele alla kirjutanud inimesel endal majandusministrina osalus bussifirmas, kes tema ametiajal võitis spetsiifiliste tingimustega liinihankeid. 
Ma palun lisaaega!
Aseesimees Hanno Pevkur 
Palun! Kolm minutit lisaaega.
Majandus- ja taristuminister Kadri Simson 
Meedias on loodud konstruktsioon, et tasuta ühistranspordile üleminekul tuleb valida liinide tihendamise ja tasuta sõidu vahel. See ei ole nii. Olemasolev plaan näeb ette mõlemat, kuhu ja mis kellaaegadel bussid viivad, jääb kohalike ühistranspordikeskuste otsustada. Seega ei tasu karta, et keegi hakkab ministeeriumist kohalikke vajadusi ette kirjutama. Eksivad ka need, kes väidavad, et juba täna keegi maakondlikku ühistransporti ei kasuta. Möödunud aastal tehti 18 miljonit reisi. Ühistranspordis oleme leidnud lisavahendeid ka teistele transpordiliikidele. Saaremaa saab kõrgperioodil tihedama parvlaevaühenduse ja lennuühendus saarte vahel muutub paremaks. Raudtee, mis minu ministriks saades oli sügavas miinuses, on aidatud tasakaalu. Lisaks leidis valitsus võimaluse lisavahenditeks, et tõsta sõidukiirusi raudteel Narva ja Tartu suunas ja ka Elroni dotatsioon kasvab käesoleval aastal 9 miljoni euro võrra.
Räägime nüüd ka piirkondlikest investeeringutest. Umbusaldajad on Pärnu lennujaama, Haapsalu raudtee ja Saaremaa sadama vastu. Haapsalu raudtee taastamisest on räägitud aastaid. Teate, siin Riigikogus on ka toetusrühm, sinna kuulub 42 Riigikogu liiget ja seda juhib inimene, kes on andnud allkirja umbusaldusavaldusele. Riigikogu sai möödunud aastal saarlaste pöördumise, kus Saaremaa valla inimesed taotlevad Mõntu sadama süvendamist, et saaks taastada rahvusvahelise laevaliini. Sellel pöördumisel on saarlaste allkirjad, üks neist on ka endine Reformierakonna fraktsiooni esimees Jaanus Tamkivi. Valitsus on toetanud erinevaid ettevõtlusi erineval viisil, riigieelarves mõnele üksikobjektile toetuse ettenägemine ei ole tavapäratu. Näiteks 2018. aastal toetatakse üksikobjektina lisaks veel ka Arvo Pärdi Keskust, möödunud aasta eelarves oli otsetoetus Lilleküla staadionile. Mõntu sadam on muu hulgas ka varem riigieelarvest toetust saanud. Mõntu sadama näol on tegemist saarlaste jaoks väga olulise sadamaga, millel on potentsiaali elavdada tulevikus turismi ja kaubavedu, samuti elavdab sadam kohalikku elu ja tõstab piirkonna üldist atraktiivsust ja rahvusvaheline laevaliin on kirjas ka valla ühinemislepingus. Mõntu sadama süvendamine on eelduseks, et Saaremaa vald saaks pidada läbirääkimisi Ventspilsi linnaga liini taaskäivitamiseks, mille on piirkonnale selgelt laiem mõju. Samasugune mõju on ka läänlaste jaoks raudteel ja pärnakate jaoks lennujaamal. On vajalik, et valitsus investeeringuotsuseid tehes omab ka teatud regionaalset vaadet. 
Ja lõpetuseks veel paar sõna riigiettevõtte EVR Cargo vagunirendi ärisuuna kohta. See pole uus suund, seda tehti ka eelmiste ministrite ajal. On oluline märkida, et see pole vastuolus Euroopa Liidu sanktsioonidega. EVR Cargo juhtide kinnitusel ei ole ka rentnike hulgas kedagi, kes seostus sanktsioonidega, ja ka Euroopa Liidu transpordivaldkonna tippjuht Henrik Hololei on kinnitanud juba suvel, teema tekkides, tsiteerin: "Olles ise Vene-vastaste sanktsioonidega tegelenud, ei näe ma kuskilt otsast, et mindaks sanktsioonidega vastuollu. Venemaa raudteega tehakse palju koostööd ja paljudel Lääne ettevõtetel on nendega ühiseid ettevõtmisi." Tänan teid tähelepanu eest! Olen valmis vastama küsimustele.

Üpris pikk vastus. Ja üpris õige torge RE suunas. Mis puudutab aga kohalike liinide üle otsustamist, siis siinkohal peaks minister siiski natuke asju korrigeerima. Kuna kohalike spetsialistide tase on siiani välistanud mitmed olulised aspektid (rongide ja busside sidumine, peatuste ümbertõstmine ja -nimetamine jm), siis peaks asjalik Maanteeamet asjal silma peal hoidma. Ilma asjalikkuseta seda ei tee, aga paraku vajab muidugi ka MKM ümberkorraldusi....
Ka eksib Simson Haapsalu raudtee toetusrühma osas, selles peaks olema juba üle 50 liikme? Aga tõepoolest, seda rühma veabki inimene, kes ei ole suutnud endalegi asju selgeks teha ja rühma liikmete arv on kasvanud tunduvalt tänu ühele keskerakondlasele, minu teada. Muus osas on Simson vaid õigeid mõtteid väljendanud.

Aseesimees Hanno Pevkur 
Hea minister, nii ka on, teile on küsimusi Riigikogu liikmetelt. Küsimuste vooru avab Andres Herkel. Palun!
Andres Herkel 
Aitäh, härra juhataja! Austatud minister! Selle Mõntu sadama raha eest 400 000 eurot sai Keskerakond Saaremaale endale uue liidri Mihkel Undresti näol. See oli ilmselt tema Keskerakonnaga sidumise hind. Mille poolest selle raha eraldamine erineb Tallinna avaliku raha kasutamisest 2013 Edgar Savisaare personaalreklaamiks, mida ta pidi üle 100 000 euro tagasi maksma, ja nüüd eetriaja ostmises PBK-lt Mihhail Kõrvalti kasuks? Mina näen kõigis nendes eraldistes avaliku raha kasutamist erakondlikes huvides. 
Majandus- ja taristuminister Kadri Simson 
Aitäh! Mõntu sadama süvendamine on eeldus, et Saaremaa saab käivitada rahvusvahelise laevaliini, mis toimis Mõntu ja Ventspilsi sadama vahel aastatel 2005–2008. Ja toona ta näitas vägagi positiivset mõju Saaremaa turismisektorile. Nagu ma enne mainisin, selle laevaliini taastamine on ka ühinemislepingus kirjas. Aga eeltingimus on sadama süvendamine. Ja seda, et seda sadamat peetakse Saaremaal prioriteetseks, on kinnitanud ka suure Saaremaa ühendvalla inimesed, kes on seda taotlenud eelmisel aastal. 
Aseesimees Hanno Pevkur 
Martin Helme, palun!
Martin Helme 
Aitäh, lugupeetud asespiiker! Lugupeetud minister! Ma tänan, et te eraldi pöörasite tähelepanu meie fraktsiooni muredele. Tõepoolest, meie osalesime ka Rõivase valitsuse umbusaldamisel ja põllumajanduskriis oli üks oluline põhjus selleks. Toetasime tookord ja toetasime ka praegu istuvat valitsust selles otsuses suurendada põllumajandustoetusi. Mida me ei toeta, on Keskerakonnale Tallinna linnast väga tuttav skeem nende taoliste toetuste puhul teha nii, et omad saavad suurema kasu kui avalikkus. See on meie põhietteheide. Nendes kõikides punktides on meie põhietteheide see, et see n-ö avaliku raha jagamine kuidagi teeb alati kasusaajate ringis keskerakondlaste hulga suuremaks, kui muidu võiks arvata. Aga mul on konkreetsem küsimus nende ühistranspordi, n-ö tasuta ühistranspordi tegemise puhul. Üsna tüüpiline praegusele valitsusele on see, et kui kuskil midagi antakse, siis mujalt võetakse ära. Ja antud juhu rongipileti hind ju tõusis. Kas te siin tõesti ebaloogilisust ei näe? 
Majandus- ja taristuminister Kadri Simson Aitäh! Antud hetkel oleme me olukorras, kus rongid on reisija kohta väga palju kõvemalt doteeritud kui maakonna bussiliinid. Me leidsime 9 miljonit selle aasta riigieelarves, et toetada Elronit enam. See on väga kõva toetus raudteetranspordile. Ma arvan, et see ongi võti. Ja tegelikult raudtee hinnatõus on olnud regulaarselt iga-aastaselt võimalik.

Andres Herkel püüab kala vist sogasest veest? Eks igal erakonnal on oma hind, ka selleks, et otsutamises kaasa lüüa. Kuid Herkel justkui ei saanud aru, misasi on Mõntu sadam? Kuigi jah, kui kegi vaadanuks RB-d kui regionaalraudteed, siis võinuks lätlasi selle kaudu ka Virtsu tuua..., Naljana see asi päris mõeldud ei ole, sest RB olnuks isegi Virtsu kaudu normaalmõõdus parem kui praegune planeeritav variant, aga see selleks. Peaasi, et seda raha on taotlenud saarlased.

Martin Helme räägib aga taas sellest, et avalikkuse poolt saadav "kasu" on väike. Kas tal on ka mõni argument? Ei ole. Võib olla on nõunik Madison õpetanud midagi ühistranspordiga seotut? Mine sa tea. Tõsi, rongipileti hinnatõusu osas on tal teatud määral õigus. Selle tõusu suhtes võib vaadata asju kaksipidi. On hea, kui raha tuleb raudtee toimimiseks juurde, kuid eelmiste valitsuste ajast saadik kuluvad hoopis suuremad summad Pääsküla depoo vale asukoha tõttu. Sellele ei pööranud tähelepanu RE ja ammugi pole selles küsimuses teinud mingeid ettepanekuid EKRE!? Nagu pole teinud ka selle kohta, et Elron muretses suurte rahade eest uued piletiaparaadid, mille ülalpidamine on samuti ääretult kulukas ja mida pole siiani tööle saadudki. Ning võib olla ei saadagi. Üpris kindel võib olla selles, et elektrirongides on see süsteem ka mõttetu ja neiski pidanuks üle minema piletita ühistranspordi süsteemile.  Kes tegi uute aparaatide ostmise otsuse, kas eelmine või see valitsus, ma ei tea. Kuid elektrirongide apsakas on küll praeguse valitsuse käkk.

Aseesimees Hanno Pevkur 
Aivar Sõerd, palun!
Aivar Sõerd 
Austatud juhataja! Austatud minister! Teile heidetakse ette, et te majandusministrina otsuste tegemisel ei lähtu majanduslikest kaalutlustest ja te ei taha kuulata ekspertide hinnanguid. Mul on küsimus Harjumaa bussiliinide kohta. Olukorras, kus teie soovil tuleksid tasuta bussiveod, ma küsin, mis juhtub siis kommertsvedudega. Eksperdid ütlevad, et see toob kaasa kommertsliinide sulgemise, hinnatõusud kommertsliinidel. Kommertsliinidel Harjumaal on näiteks väga suur tähtsus. Bussiliiklus on hõre ja need sagedused võiksid olla suuremad. Kas teil on olemas eksperthinnanguid või analüüse, mis ütlevad, et tasuta bussiliinid Harjumaal ei too kaasa kommertsbussiliinide sulgemise ja hinnatõuse? Kui teil on need eksperthinnangud ja analüüsid, kas te saate neid meile esitada? Kui teil need on, kas te võiksite neid lühidalt siin praegu refereerida? Tänan!
Majandus- ja taristuminister Kadri Simson 
Lugupeetud Aivar Sõerd! Te eksite, Harjumaal ei ole bussiühendus hõre. Harjumaal on avaliku teenindamise lepinguga 6 miljonit liinikilomeetrit ja lisaks veel kommertsliinidel umbes sama palju. Ja juurde on võimalik neid liine veel tihendamiseks panna, selle jaoks on riigieelarves raha olemas. Nüüd kui te küsite, kas ma kuulan eksperte, Jah, ma kuulan eksperte, isegi neid eksperte, kes pole oma nõu andnud täpselt mulle, vaid on andnud seda ka teistele. Ja selles suhtes pange tähele palun seda, et  veel eelmine valitsus, Taavi Rõivas võttis kokku ekspertide rühma, seda juhtis Erkki Raasuke, sealt tulid välja punktid, et mida peaks tegema majanduse elavdamiseks. Üks selge nõuanne oli see, et tehke maainimestele töölesõitmine odavamaks. Tasuta ühistransport oli seal nõuannetes kirjas. Aitäh!
Aseesimees Hanno Pevkur 
Toomas Kivimägi, palun!
Toomas Kivimägi 
Austatud juhataja! Väga lugupeetud minister! Via Baltica Pärnu ja Pärnu-Jaagupi vaheline lõik võttis sel pühapäeval kaks järjekordset ohvrit. Sõitsin kaks tundi tagasi sellest lõigust mööda. Väga vilets tunne oli. Minu küsimus on siit sellest, just eriti sinule kui majandusministrile, miks sa eelistad lennukilt rahakülvi – pean silmas tasuta ühistransporti –, teades, et tegelikult hind ei ole täna mitte kõige suurem probleem, kui me räägime ühistranspordist, vaid pigem tihedus ja kättesaadavus ja mugavus. Miks sa eelistad rahakülvi lennukilt, tegelikult investeeringutele teedesse, lisades selle paarkümmend miljonit ja säästes sellega tegelikult mitmeid inimelusid? See 2 + 1 variant, mida sina toetad, minule teadaolevalt ei ole lahendus sellele, vaadates seda autode hulka, mis sellel lõigul liigub. 
Majandus- ja taristuminister Kadri Simson Tänan küsimuse eest! Suurimad taristuinvesteeringud, mis lähiaastatel Pärnumaal ellu viiakse, puudutavad just eelkõige Via Baltica arengut. Selle parendamiseks on tulevatel aastatel eraldatud veel täiendavad 44 miljonit eurot, just 2 + 2 ridade ehitamiseks. Erinevad teedesse tehtavad investeeringud tuginevad uuringutele. Me lähtusime siis liiklustihedusest ja liiklusohutusest. Kui võrrelda näiteks Tallinna–Tartu maanteed ja Via Balticat liiklustiheduse poolest, siis mõlemal maanteel on võimalik leida lõike, mille liiklustihedus on üle 10 000 masina ööpäevas ja mis vajavad neljarealiseks muutmist. Esimene otsus Via Baltica neljarealiseks muutmiseks tuli sellelt valitsuselt, enne mindi edasi plaaniga 2 + 1. Ja ma usun ka, et kõik, kes on sõitnud Pärnu maanteel, nii nagu mina seda tihedasti teen, teavad, et need olukorrad on ohtlikud, sest just Pärnu maanteel Via Baltical on kõige rohkem autoronge. 
Nüüd, räägime siis muutusest. Milline positiivne muutus on saanud osaks Via Balticale? Seni oli põhirõhk Tartu suunal, Tartu suuna arendamisel, ja Pärnu lõik oli täielikus vaeslapse osas. Arvud kinnitavad seda. Tallinna–Tartu maanteesse on eelmisel eelarveperioodil investeeritud 115,6 miljonit eurot ja selleks perioodiks – ja need on siis ka need Euroopa Liidu rahad – planeeritakse 109,6 miljonit eurot. Me peame leidma teehoiukavasse selle jaoks, et kuni Mäoni saaks neljarealiseks ehitatud, veel 40 miljonit lisainvesteeringuid Tallinna–Tartu maanteesse. Aga Tallinna–Pärnu maanteesse enne selle valitsuse tööle hakkamist oli investeeritud vaid 39,3 miljonit eurot. Rõhutan: liiklustihedus on täiesti võrreldav. Nii et ma arvan, et see, et on tehtud esimesed investeerimisotsused, leitud 44 miljonit 2 + 2 ehitamiseks, on väga tänuväärsed, aga mitte piisavad. Ja loomulikult 2019 tuleb nende investeeringutega ka Via Baltica suunal edasi minna.

Millistele uuringutele toetub Aivar Sõerd? Kas tal on olemas uuringud, mis tõestavad, et algab massiline kommertsliinide sulgemine? Ning kas siin ei teki vastupidiseid küsimusi? Ehk muudab piletita ühistransport reisijate arvu hoopis tunduvalt suuremaks ning osa neist vähemalt ühe suuna puhul kasutavad hoopis kommertsliini? Või teise nurga alt võiks Sõerdilt küsida, kas ehk ei ole senine (eelmiste valitsuste aegadest, khm....) tekkinud olukord, kus kommertsvedajad ei suuda mõista ega taha ka tegutseda koostöö suunal, ole hoopiski reisijate huve pärssiv?
Aga mulle on tore teada, et RE juba varem, Rõivase-Raasukese ettepanekute järgi soovis inimestele töölesõidu odavamaks teha! Ja siinkohal peab au andma, et Simson nii hästi selle esile tõi!
Muide, mina loodan vägagi, et hea tegutsemise juures saaks koostöös kommertsvedajatega liinivõrgu hoopis paremaks teha! ja ärme unusta, kui majandusminister läheb õiget teed pidi, teeb piletita bussides validaatorisüsteemi maksimaalselt odava ja lihtsa, siis siinkohal kalli piletiaparaatide ja muu selle süsteemiga seonduva kadumine jätab vedajatele kätte KOKKUHOITUD raha, mida Simson teps mitte ei plaani ära võtta....

Kivimägi segaputru on raske kommenteerida. Aga öelda võiks nii palju, et üks parimaid ideid on loobuda sel suunal täies ulatuses 2+2 teest, rakendades hoopis lõiguti 2+1 varianti. Raha hoitakse tänu sellele kokku nii täna, kui ülalpidamise pealt tulevikus. Ja hoitakse kokku ka maavarasid. See on kõik väga hea tulevikuvaade. Muidugi praegu peaks hoopis vaatama, miks meil on nii palju vedusid maanteedel, seda ajal kui osa autosid on tühjad, osa kaubagruppe veetakse siit sinna ja samu tooteid teiselt tootjalt sealt siia?
Aga samas on kahju, et Kivimägi ei saa aru, et KOOS piletita sõiduvõimalusega on vähemalt eesmärgiks (eks näis, kuidas sellega ametnikud küll hakkama saavad, aga vähemalt eesmärk on) just nimelt tiheduse, kättesaadavuse ja mugavus parandamine. See, millega ei saanud kuidagi hakkama RE ja mille vastu ei tundud huvi ka Kivimägi &Pärnu linn ega Pärnumaa üldse. Kuigi olen sellistele probleemidele aastaid tähelepanu juhtinud, nägi Kivimägi parimal juhul vajadust raha Pärnu raudteelt ära võtta! Ja nüüd räägib ta midagi segapudrust, millest saab vist välja lugeda, et oleks vaja võtta suund maanteeliiluse vähendamisele!? Või siis mida?

Aseesimees Hanno Pevkur 
Mart Helme, palun!
Mart Helme 
Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud minister! Me oleme nüüd praktiliselt kõikidele küsimustele, mis siit saalis on esitatud, saanud vastuseks propagandat. Aitäh! Te esitate seda meisterlikult, tuleb tunnustust avaldada, aga tegelikke vastuseid me ikkagi hästi ei saa. Minu küsimus puudutab nüüd tegelikult Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi seaduskuulekust ja kompetentsust. Teatavasti kavandatakse 2 + 2 maanteede ehitamist lähtuvalt Rootsi riigi normidest, mitte Eesti Vabariigis kehtivatest laiusnormidest. Nüüd ongi minu küsimus, kuidas see on võimalik. Ja ärge vastake, et see on Maanteeameti otsus. Ei ole, me küsisime järele ja seal öeldi, et korraldus tuli teie poolt juhitavast ministeeriumist. Kuidas see ikkagi võimalik on, et me kasutame teise riigi norme, mis ei vasta meil kehtivate normidega, ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium paneb silmad kinni ja ütleb, et kõik on korras? Aitäh!
Majandus- ja taristuminister Kadri Simson 
Aitäh, lugupeetud Mart Helme! Ma püüan teile anda sisulisi vastuseid, see ei ole propaganda. Mulle lihtsalt kohati jääb mulje, et arupärijad ei ole faktidega tutvunud ja on lihtsalt esitanud, siin praegusel juhul küll mitte arupärimise, vaid umbusalduse rõõmust seda teha. Seetõttu püüan ma teile anda sisulisi vastuseid. Mis puutub nüüd 2 + 2 maantee ehitamisse, siis te olete sel teemal eraldi esitanud arupärimise. Ühel lähedasel esmaspäeval saame me veeta siin pikki ja põhjalikke hetki, et sellel teemal täpsemalt kõneleda. Ennem seda kohtun ma ka Maanteeametiga, et teada saada, miks just sellistest normidest lähtutakse. Aitäh!
Aseesimees Hanno Pevkur 
Liina Kersna, palun!
Liina Kersna 
Aitäh, hea eesistuja! Austatud minister! Te olete olnud ametis veidi üle aasta. Vaatasin, et praktilistelt kõikides ajalehtede juhtkirjade tasandil on teie erinevaid otsuseid jõuliselt kritiseeritud. Täna oleme me siin, et arutada teie umbusaldust. Teie kõnes ja teie vastustes pidevalt te ütlete, et eksivad ajakirjanikud, eksivad teie oponendid. Kas te olete analüüsinud ja mõelnud, kas te ise ka olete teinud mõne vea, et ei ajakirjandus ega oponendid suuda teid mõista? Aitäh!
Majandus- ja taristuminister Kadri Simson 
Aitäh küsimuse eest! Eks juhtkirju ole olnud erinevaid, mina positiivse inimesena panen neid häid juhtkirju tähele. Näiteks täna üks minu kodulinna ajalehes Pärnu Postimehes oli väga toetav ja ei mõistnud seda, miks te teete seda umbusaldust, sellel ei ole ju mõtet ja sellel ei ole ka põhjust taga. Nüüd kas ma olen teinud vigu? Jah, ma olen sõnakas, et minuga on ju huvitav siin mõtteid vahetada. Kui ma annaksin teile mittemidagiütlevaid vastuseid, vaevalt oleks ka nii palju toredaid küsimusi. Aitäh!

Hiljuti kuskil suhtlusmeedias ütles keegi, et Mart Helme on tark mees ja mina kiitsin takka. Vist ilmaasjata, sest siin räägib Mart mingist propagandast!? Aga ehk on see ka mõistetav, sest nagu öeldud, EKRE ei suuda teha koostööd ekspertidega ja küllap seepärast on ka nende teadmised nii nõrgavõitu. Selle tõenduseks ongi see, et ta ei saa aru vastuste sisust ja peab seda propagandaks. Aga need vastused ongi sisukad, ma ütleks, et lausa üllatavalt teemakohased ja konkreetsed!
Kuid küsimus kitsamate teede kohta on siiski asjalik ja seni ainus asjalik transporti puudutav küsimus täna. Loodetavasti järgmistel kordadel räägitakse ka see teema selgeks.

Liina Kersna küsimuselegi oli vastus sisukas. Aga ma olen korduvalt püüdnud hoopis RE poliitikutelt küsida, mikd nemad oma TEHTUD vigu möödunud valitsusaegadest ei analüüsi ja pole kordagi saanud kinnitust, et nad ONGI oma tehtud vigadest aru saanud! Kui ise aru ei saada, miks küsida teistelt?

Aseesimees Hanno Pevkur 
Jürgen Ligi, palun!
Jürgen Ligi 
Aitäh! Proua minister! Teiega oleks huvitav mõtteid jagada, kui te mõne mõtte väljendaksite. Tuletan meelde, et teile heidetakse ette kolme asja: esiteks, omakasumuster, teiseks, majandusliku argumentatsiooni puudumine ja kolmandaks, kogu maailma süüdistamine. Ja siis sinna juurde, kogu majanduslik argumentatsioon on see, et mina andsin raha ja teie ei andnud. See ei ole päris see, kuidas majandusinimesed räägivad. Majandusinimesed räägivad, kas riik peaks tegema seda ja mis järjekorras seda asja peaks tegema. Teie motivatsioon on kogu aeg vastupidine – omad kõigepealt. Öelge, kas te olete proovinud kunagi oma otsuseid põhjendada ka tasuvusanalüüside, jätkusuutlikkuse, sellise alternatiivide võrdluse pinnalt, nagu majandusinimesed räägivad. Kas olete kunagi proovinud? Arvestage, et see raha ei tule kuskilt lõputust kaukast, vaid alati on vaja teha valikuid. Teil on seda raha rohkem, aga ... Kas olete kunagi proovinud?
Majandus- ja taristuminister Kadri Simson Lugupeetud Jürgen Ligi! Siin on erinevad põhjused, miks keegi teist siin saalis on. Kui umbusaldus üle anti, kuulsin ma, et see on sellepärast, et ma olen edasi liikunud Rail Balticu ehitamisega. Jah, Martin Helme kõnetoolis ütles seda. Te vangutate pead, aga täpselt nii see oli. Jah, seal on tasuvusanalüüsid taga. Nüüd küsimus, teile ei meeldi ja te olete allkirjaga öelnud, et ma olen eksinud Haapsalu raudteed taastama asudes. Teile ei meeldi Pärnu lennujaam. Jah, meil on analüüsid taga. Aastaid ja aastaid on kohalik piirkond arvutanud ja seletanud, miks see tooks regionaalset kasvu. Nii et igapäevaselt, igapäevaselt tegeleme selle nimel, et Eesti majandus läheks paremini. Tõsi, teil on ka mitmed küsimused, mida te minu käest ei küsi. Näiteks pole te peatunud sellel, et majandusministeeriumis koos Veeteede Ametiga tehakse iga päev tööd selle nimel, et muuta Eesti atraktiivsemaks mereriigiks. Töötame selle nimel, et suured kaubalaevad tuleksid tagasi Eesti lipu alla. Või töötame selle nimel, koos Tallinna Sadamaga, et Tallinna Sadama IPO – muuseas, selle sajandi esimene riigiettevõtte IPO – saaks edukalt läbi viidud. Nii et analüüse on rohkem, kui teie ilmselt oma sportlasekarjääri jooksul olete suvatsenud läbi lugeda.

Väga huvitav!!! Kas tõepoolest plaanis RE RB rahad vaid läbi laristada ja omakasumustri järgi edasi suunata??? Ehk et mida siis heidetakse ette RB suhtes? Ma saan aru, et mina pole rahul ei varasema RE poolse teerulliga ega praeguse planeeringu jätkumisega, aga mis plaan siis RE-l ikkagi selle RB-ga oli?

Majanduslikku argumentatsiooni m siin pikalt puudutama ei hakka, sest seda polnud ühistranspordi koha pealt RE-l ollagi, küllap siis ka Ligil mitte. Ehk pole mõtet ka omadest rääkida, olgu siis Kiilist-Kaljurannast või teistest. Nemad pole siin praegu olulised, nagu "omad" üldse. Ja muidugi pole mõtet rääkida ka tasuvusanalüüsidest jm, millega RE üldse eredalt pole säranud. Isegi Haapsalu raudtee Harju maakonda jääva osa planeeringu (tahtliku?) venimise teemal pole mõtet rääkida, sest hoolimata argumenteeritusest ei kavatsenudki RE sellega edasi minna. Siinkohal sobitub see alguses Simsoni mainitu RE ükskõiksuse ja põlgusega maaelu  teemal. ja ka sellega,

Aga mind teeb ettevaatlikuks see, et sellisel RB-l olevat tasuvusanalüüsid taga. Sest sellisel juhul ei suuda praegune valitsus ju asjatundlik olla? Sellisel RB-l ei saa olla tasuvust!

Küll on aga hea tunne loota, et ehk tullakse ka meredel Eesti lipu alla tagasi. Sinna, kust mindi minema RE valitsuste ajal!


Aseesimees Hanno Pevkur 
Jaak Madison, palun!
Jaak Madison 
Aitäh, austatud istungijuhataja! Hea minister! Noh, kuidas siin Jürgen Ligile vastate teravmeelitsedes, siis ma pean küll nentima, et ma pigem usaldan Jürgenit kordades rohkem majandusküsimustes, kuna terves kehas terve vaim, nagu te mainisite spordikarjääri tema puhul. Aga te tõite ka tänuväärse teema sisse, mis mulle väga korda läheb, milleks on laevandussektor ja nimelt kaubalaevade Eesti lipu alla meelitamine. Kuid samal ajal te teate ka väga hästi, et väga oluline Eestile on ka reisilaevandus, mis on üks osa n-ö ka kaubavedudest. Ja on olemas ka üks suurimaid ettevõtteid Läänemere regioonis, kes on sel teemal korduvalt sõna võtnud ja kes on oma mitmeid laevu viinud ka Läti lipu alla. Minu küsimus on see: millal teie majandusministrina – kuna te olete antud teemas ülimalt kompetentne – jõuate selleni, et me ei tekitaks erisusi kaubalaevade ja reisilaevade vahel? Millal te teete maksusoodustusi reisilaevandusele? 
Majandus- ja taristuminister Kadri Simson 
Tänan küsimuse eest! Erinevalt teist ei ole mina reisilaeval töötanud, aga pean sektorit väga oluliseks. Ja eks kogu merendussektor võidab sellest, et me teeme tõsiseid investeeringuid ja tõsist tööd selle nimel, et meie kaldasektor oleks konkurentsivõimeline ja veel atraktiivsem kui ülejäänud Euroopa Liidu riikides. Me peame silmas pidama, et maksupoliitikas ei saa me võistelda mugavuslipu riikidega. Meie jaoks ka merendussektorile jääb maks alles. Aga tõsi on ka see, et ülejäänud Euroopa Liidu riikides on merendusele tehtud erandeid. Meie oleme senimaani igasugused erandid sektorile välistanud. Ja tulemus on siis see, et suurtest kaubalaevadest ei ole jäänud meie registrisse mitte ühtegi laeva. Nii et alustame sellest, kus olukord on kõige hullem. Lisaks vaatame me üle ka veeteede tasud, sest ka need on nii mõnegi laeva kategooria puhul, näiteks puitlastlaevade ja tankerite puhul, kahjustamas meie konkurentsivõimet.

Pup-pup-pup...
Kuid merendust ma ei jaga, seepärast rohkem ei kommenteeri. Ja ma pole ka laevadel töötanud, ainus kokkupuude oli sõjaväes olla reisilaevandusega mingil määral.
Väga tahaks aga loota, et ka meie parvlaevad oleks osa piletita ühistranspordist, vähemalt ühistranspordi kasutajate koha pealt.


Aseesimees Hanno Pevkur 
Järgmisena palun Maris Lauri!
Maris Lauri 
Aitäh! Hea minister! Te siin olete kinnitanud, et te kuulate kõiki. Mina tean seda, et üks asi on kuulamine ja teine asi on arvesse võtmine. Ja mulle ikkagi tundub, et võib-olla te tõesti kuulete, et keegi räägib, aga te ei võta neid asju arvesse. Miks ma seda julgen väita on see, et te siinsamas puldis natuke aega tagasi, väites, et kõik teised eksivad, ütlesite ka seda, et majandusarengu töögrupp soovitas tasuta transporti maapiirkondades. Olles ise olnud selle töögrupi liige, saan mina öelda, et sellist soovitust seal sees ei olnud. Nii. Mina teen siit sellest kaks järeldust: te kas teadlikult valetate või, teiseks, te pole seda materjali lugenud. Kumb see nüüd siis õige on? Aitäh!
Majandus- ja taristuminister Kadri Simson 
Lugupeetud proua Maris Lauri! Pean tunnistama, et kuigi mul on kaasas siin mapp, ei ole mul kaasas seda aruannet, aga ma ei oleks teile väitnud midagi, mida ma ei oleks eelnevatel päevadel üle kontrollinud. Nüüd, mis puutub sellesse, et kuulamine on oluline, jaa, loomulikult, aga kindlasti peate ka teie mind kuulama. Ma pole hetkegi väitnud siin, et kõik teised valetavad. See ei oleks adekvaatne reageering. Meil on erinev maailmavaade, me lähtume erinevatest küsimustest. Teie jaoks ilmselt majandusinimesena maaelu ei olegi kuidagi otstarbekas ja seda ei peaks toetama, aga mina olen seda meelt, et Eestis väärib ka regionaalpoliitika investeeringuid ja toetust ja seda ei saa ette heita. Aitäh!
Aseesimees Hanno Pevkur 
Yoko Alender, palun!
Yoko Alender 
Aitäh! Hea minister! Transpordispetsialistid on olnud ülimalt kriitilised teie plaanile külvata raha riigi poolt kinnimakstud bussitranspordile, selmet suunata vahendid näiteks rongiliiklusesse, kus on täna olemas suur nõudlus ja vajadus pikemate rongide järgi. Ütlesite, et olete suurendanud toetust Elronile, samal ajal see raha võetakse ju riigi rahakotti tagasi ja kasutusmugavus inimeste jaoks sellest ei tõuse. Inimesed on rongis nõus maksma pileti eest raha, sest sõit on mugav. Raudteetrasside lähikonnas elab tervelt 80% Eesti elanikest ja reisirongiliiklus on ainus riigisisene liikumisviis, mille abil saab vähendada aegruumilist vahemaad. Miks te käitute populistlikult, raha külvates, teades, et see seab tegelikult ohtu kogu edasise riigi ühistranspordi kvaliteedi? Aitäh!
Majandus- ja taristuminister Kadri Simson 
Aitäh! Me investeerime ka raudteesse. Vaatame siis neid numbreid. Majandusministriks asudes ma avastasin, et Eesti Raudtee on olukorras, kus tal on katmata kumulatiivne kahjum. 2017. aasta riigieelarve muutmise seadusega leidsime me selle kahjumi katmiseks erakorraliselt täiendavad 12 miljonit eurot. Ma juhin tähelepanu, et seda oleks pidanud tegema jooksvalt, sest raudteeseaduse § 492 lõige 5 sätestab, et riik peab tagama, et tavapärastes äritingimustes on avalikku raudteed majandava infrastruktuuriettevõtha tulud ja raudteeinfrastruktuuri majandamise kulud viieaastase perioodi arvestuses tasakaalus. Lisaks sellele, et Eesti Raudtee sai toetust, võttis valitsus vastu suuremahuliste taristuinvesteeringute kava. Sealt läheb raudteesse 135 miljonist 35 miljonit. Läheb Tallinna–Tartu raudtee renoveerimiseks, et tõsta sõidukiirust, 10 miljonit, läheb Tapa–Narva raudtee sõidukiiruste kiirendamiseks 17 miljonit ja Haapsalu raudtee esimene etapp 8 miljonit. Nii et me investeerime raudteesse. Nüüd küsimus selle kohta, et mis seisus on Elron. Elron tõepoolest on seisus, kus sõltumatu regulaator EVR Cargo nägi ette, et peab ümber vaatama raudtee kasutustasud ja see 9 miljonit oli hädavajalik leida, mida me ka käesoleva aasta eelarves Elroni jaoks leidsime. Nii et ma arvan, et on tehtud optimaalseid otsuseid, et igas transpordiliigis oleks võimalik saada kvaliteedi parandamist ja senise liiklustiheduse parendamist. Aitäh!

Mis siin ikka kosta!?
Maris Lauri, RE suurin viga just ongi olnud läbi aastate, et te pole osanud kuulata ega aru saada! Vähe sellest, kui oletegi kuulanud, siis "eksperte"!

Yoko Alender, pikemaid koosseise pidanuks teelima juba ammu RE poolt juhitud valitsus! Ikka saate sellest aru, kui räägite koosseisude pikendamisest? teate ikka, et koosseisude tellimisele järgneb ooteaeg 2-3 aastat? Miks ei ole siis kuulda, et need kohe-kohe saabuvad? Aga kuna rohkem mõtteid Alenderi küsimuses leida ei ole, siis pole mõtet ka aega raisata sisutühja küsimuse peale. Võib vaid mainida, et kogu bussiliikluse mahajäämus tuleneb eelmiste valitsuste vastutegevusest ja mittetegutsemisest. Sellest olen aastaid kirjutanud, aga küllap Alenderi ei saagi huvitada sisuline asi, seepärast on ka küsimus sisutu....
Ja üldiselt on hea, et Simson tunnistaski, et rahad lähevad ringiga riigi kätte tagasi. Iseasi, kas neid üldse nii liigutada on vaja, aga asjad on vähemalt selged.

Aseesimees Hanno Pevkur 
Heidy Purga, palun!
Heidy Purga 
Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea minister! Teadaolevalt on muide ka Riigikogule esitatud andmetes ATKO Grupp üks suurima lepingute mahuga bussiveoettevõte riigi poolt doteeritavatel liinidel. Kui teie soovil nüüd suurendatakse riigi poolt doteeritavate olemasolevate bussilepingute mahtu, nagu on kuulda, siis loogiliselt on ju sellest suurim kasu saaja Keskerakonna fraktsiooni esimehega seotud ettevõte ATKO Grupp. Kuidas te seda kommenteerite?
Majandus- ja taristuminister Kadri Simson 
Tänan küsimuse eest! Tõepoolest, ma vaatasin neid umbusaldusele eelnenud avalikke väljaütlemisi. Jäi mulje, nagu maakonna ühistransporti korraldakski ainult ATKO Grupp. Aastate jooksul on korraldatud erinevaid hankeid ja parim pakkumine on võitnud. Valdavalt on hanked kaheksa-aastased. Neid ettevõtteid, kes üle Eesti pakuvad ühistransporti maakonnaliinidel, on palju. Lihtsalt selle jaoks, et ei jääks muljet, et üks firma korraldab seda ühistransporti.loen nad teile ette: OÜ Adraku Transport, OÜ Asunduse, ATKO ka, OÜ Automen, OÜ Estonian Lines, AS GoBus, AS Hansabuss, MÜ Hargla, AS L&L, OÜ Lüganuse HVM, OÜ M.K.Reis-X, OÜ Rannu Rukkilill E.S.T., OÜ Rapla Bussipark, FIE Reinhard Pihlak, OÜ Remfakt, AS Samat, AS Sebe, OÜ T&T Transport, AS Temptrans, OÜ Tõnu Tours, OÜ Võru Taksod, OÜ Vändra Karu – kõik need ettevõtted on osalenud hankel ja selle liinigrupi on nemad võitnud, sest nad tegid parima pakkumise liinikilomeetrihinnale. Tänasel päeval liinikilomeetrihind jääb neile samaks, aga selle katmiseks 2/3 tuleb riigieelarvest ja kolmandik saadakse piletitulust. Vedaja jaoks on liinikilomeeter täna sama hinnaga, kui ta on 1. juulil 2018. Vedaja jaoks mitte midagi ei muutu. Aitäh!
Aseesimees Hanno Pevkur 
Henn Põlluaas, palun!
Henn Põlluaas 
Aitäh! Kahjuks ma pean tõdema, et teie majandusministrina tegutsemist saadab täielik kompetentsipuudus – te ei ole päevagi erasektoris töötanud ja kahjuks ei jaga seda, mis parata. Te tõite aga ise esile Rail Balticu. Ernst & Youngi analüüs näitab, et selle tegevusaja jooksul on raudtee kahjum peaaegu 4 miljardit. Erapooletud analüüsid on näidanud, et oluliselt suuremad, sest Ernst & Youngi analüüsi arvandmed, mis on võetud aluseks, on täiesti väärad. Olles opositsioonis seisite te vastu sellele laristavale ja kiiruse mõttes 19. sajandi raudtee ehitamisele. Päevapealt teie arusaamad muutusid ja me oleme näinud seda väga-väga paljudes asjades. Kas selline hüplik lähenemine asjadele ongi teie meelest hea majandusministri tegutsemisviis? 
Majandus- ja taristuminister Kadri Simson 
Aitäh, lugupeetud pärija! Te eksite faktides. Kui ma olin veel Riigikogu liige, siis ma kuulusin Rail Balticu toetusrühma, ma olin selle aseesimees. Nüüd küsimus, et miks majandusministeerium läheb Rail Balticu projektiga edasi. Sest see on Riigikogu soov. Riigikogu enamushäältega ratifitseeris selle lepingu ja Riigikogu soov on meile täitmiseks.


Heidy Purga püüab oma küsimusega lihtsalt ära panna. Siinkohal ma ei tahaks kuidagi uskuda, et KE, kes alustas piletita ühistranspordi teemaga väga kaua aega tagasi, teadis ette, et kunagi võimule tulles on ATKO priskeim notsu molli ääres. Piletita ühistransport on ikkagi maailmavaateline ja ka majanduslik küsimus. Purga on vist Reformierakonnast?

Henn Põlluaas viitab aga väga õigele asjaolule, kahjumile. Kuid samas pole ka EKRE poolt kordagi olnud kuulda, et nad pakkunuks aastate jooksul planeeringu asemele konkreetselt pja parimat varianti? Vähe sellest, hoolimata korduvatest ettepanekutest ei võetud RB-d erakonnas prioriteetide hulka!?
Kuid samas, kes RE liikmetest seisid RB vastu? Kuidas see RB positiivne otsus üldse läbi on läinud?

Aseesimees Hanno Pevkur 
Arno Sild, palun!
Arno Sild 
Aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud minister! Rääkisite siin suurtest numbritest, kui palju on raudteedesse plaanis raha panna nii sel aastal kui ka järgmisel aastal. Aga Võru, Antsla ja Valga rahvas ei ole ikka saanud ammendavat vastust sellele, mispärast meie valitsus ei ole pööranud tähelepanu selle piirkonna raudteetranspordi arengule, kuna seal on raudtee olemas, lihtsalt on võib-olla vaja mingid summad eraldada selleks, et see raudtee uuesti käiku panna ja ka selle unustatud nurgas oleks transpordi asi lahendatud – oleks väljapääs Valga kaudu nii Riia poole kui ka mujale jne. Kuidas sellega on, kas oleks võimalik meie rahvale selgitada mingite uuringute või mingi selle alusel, kui palju siis tegelikult ikka seal seda rahvast oleks, kellele oleks hädatarvilik see transport?
Majandus- ja taristuminister Kadri Simson 
Aitäh, lugupeetud Arno Sild, selle sisuka küsimuse eest! Ma arvan, et regionaalne raudteeühendus on väga oluline. Aga te ise olete alla kirjutanud umbusalduse, kus te heidate mulle ette, et me taastame raudteed hõredalt asustatud piirkonda. Te panete pahaks, et uuringutele tuginedes alustame me Haapsalu raudtee taastamist. Kui ma võin teile nõu anda, siis võtke Lääne-Eesti inimestest eeskuju, tehke samasugune Riigikogu toetusrühm, nagu on 42 inimest teinud Haapsalu raudtee toetamiseks. Kui see on tõesti Riigikogu soov, siis ka Võru kandi rahvas ühel päeval saab endale raudteeühenduse. 

Ja jätkuvalt on siiski hea meel tõdeda, et erinevalt RE-st suudavad ekrelased esitada asjalikumaid küsimusi. Ja ikkagi, miks kirjutada alla sellisele umbusaldusele? Arno Sild on öelnud et ta toetab Haapsalu raudteed? Ja sügav kummardus talle, et ta tõstatab siin ka Võru raudtee küsimuse. Muide, Arno Sild, selle raudtee kohta äsja nägi uuring ilmavalgust, aga ekrelasi selle vastu huvi tundmas näha pole olnud.

Kadri Simson vastab muidugi taas hästi, kuid siiski tuleks rohkem siin toetuda teadjatele. Võru rongiliikluse taastamine ei nõua tõepoolest märkimisväärseid summasid, esialgu piisaks raudteelaste sõnul perroonide ehitamisest ja raudteetrassil ballasti puhastamisest ja mõningasest kõpitsemist ning esialgselt oleks piisav kiirus 80-100 km/h olemas.

Taavi Rõivase küsimuse kohta pole üldse midagi öelda, absoluutselt rehvilik pläma.


Aseesimees Hanno Pevkur 
Jüri Jaanson, palun!
Jüri Jaanson 
Aitäh! Austatud minister! Teie vastusest Jürgen Ligile võib välja lugeda, et teil on midagi isiklikku sportlaste vastu või suhtes, aga ma arvan see ei ole teema, mida siin peaks praegu arutama. Te väitsite samas ja olete varem väitnud, et raudteetransporti doteeritakse enam kui bussitransporti. Samuti oleme viimasel ajal nüüd meediast saanud lugeda teie huvitavat diskussiooni või väitlust transpordiekspertidega, kes on juhtinud selgelt teie tähelepanu sellele, et te kasutate transpordi kirjeldamisel valesid näitajaid ja olukord on tegelikult vastupidine. Te peaksite rohkem tegelikult pöörama tähelepanu raudteetranspordi arendamisele. 
Majandus- ja taristuminister Kadri Simson Lugupeetud Jüri Jaanson! Ma kinnitan teile: mul ei ole mitte midagi sportlaste vastu, ma hindad sportlasi väga kõrgelt ja ootan kannatamatult olümpia algust. Aga mis puutub raudteetransporti, siis tunnistagem, ka Arno Sild ütles seda, et raudtee ei ulatu Eestis igasse maakonda. Ja ainuke transpordiliik, mis katab tõesti iga maakonda, on maakondlik bussitransport. Seetõttu ongi minu esmatähelepanu all maakondlik bussitransport, mis ei tähenda, et raudtee oleks vaeslapse rollis. Vastupidi, mu eelmistest vastustes näitasin ma, kuivõrd palju lisavahendeid oleme me selle aastaga leidnud raudteele.

Jüri Jaansoni küsimuses on vähem asjalikkust ja sisu, kui mitteasjalikule küsimusele antud Simsoni vastuses.


Aseesimees Hanno Pevkur 
Madis Milling, palun!
Madis Milling 
Suur tänu, härra istungi juhataja! Austatud minister! Kui räägitakse tasuta ühistranspordist, siis haarab mind alati selline vastakas tunne. Iga analüüsivõimeline inimene ju saab aru, et tasuta asju maailmas ei ole olemas. Kui valitsus kellelegi midagi tasuta annab, peab ta kusagilt mujalt või kelleltki teiselt selle ära võtma. Aga minu küsimus on ajendatud kolleeg Aivar Sõerdi küsimusest, millele te ei vastanud, ma küsin siis uuesti. Kas teil on olemas mõjuanalüüs, mis ütleb, et tasuta ühistransport ei sea raskustesse kommertsliine ja ei sunni neid ettevõtteid kommertsliine sulgema? Aitäh!
Majandus- ja taristuminister Kadri Simson 
Aitäh küsimuse eest! Tõepoolest, kõik teenused, mida me oma inimestele pakume, on ju tegelikult rahastatud. Erakorraline meditsiiniline abi on rahastatud, kuigi häda korral saab igaüks abi. Kõrgharidus on rahastatud ja ka põhiharidus on rahastatud. Ja see on osa meie solidaarsusest, et rahastavad ka need, kellel seda endal otseselt vaja ei ole. Maakondlik ühistransport on kantud regionaalpoliitilisest motivatsioonist, et inimesed, kes elavad keskustest eemal, ei peaks tegema märkimisväärselt suuremaid kulutusi näiteks töökohta jõudmiseks kui need inimesed, kes elavad keskustes. Kui soovite, võime seda nimetada ka nii, et see on püüd anda inimestele kergendust, kui nad elavad maal, me soovime, et Eestis maal elu säiliks. Tõsi, väga paljud inimesed praegu on valinud auto, sest et bussiliiklus ei vasta kõigile nende nõudmistele, seetõttu on ühistranspordikeskustele öeldud, et neil on ka rahastus liinide tihendamiseks ja see on tõesti esimest korda nagu päriselt ka olemas. Teine asi veel, et me ministeeriumis algatame pilootprojekti, et näha seda võimalust teha nõudluspõhine ühistransport. See on seesama, millest Tanel Talve kogu aeg räägib, et igal inimesel on võimalus sel päeval, kui tema sõita tahab, kutsuda endale erinev transpordivahend vastu ja saada õhtul koju tagasi ka. Sellist süsteemi täna olemas pole, sellist platvormi täna olemas ei ole, pole ka kaardistatud neid masinaid, mis näiteks Saaremaal ühest vallast teise sõidavad, et hommikul saad Omniva pakimasinaga keskusesse ja õhtul kaubaauto viib su koju tagasi. Aga sel nädalal sai kokku lepitud, et meie innovatsioonitöörühmas, majandusministeeriumi innovatsioonitöörühmas saab oluliseks just sellise lahenduse leidmine ja siis regionaalsete transpordivajaduste katmiseks, mis oleks omavahel sünergias ka õpilastranspordiga ja ka sotsiaaltranspordiga. Need on kõik praegu olemas, toimivad erinevatel tasanditel, omavahelist kokkupuudet on vähe. Nii et ka selle nimel me töötame, et kõik need viisid hästi toimima saada. 
Nüüd küsimus, mis saab Harjumaal, et kas kõik inimesed trügivad avaliku liinilepinguga bussi ja jätavad näiteks soodsamatel aegadel sõitvad väikebussid tühjaks. Harjumaa on mõneti erinev kui ülejäänud Eesti maakonnad. Harjumaa inimestel on suurem ostuvõime. Me oleme teinud väga põhjaliku anaüüsi, millised kommertsliinid on väga lähestikku avaliku teenindamise lepingu liinidega. Neid ei ole väga palju. Kui kuskil peaks kommertsliinid ära kaduma, siis on võimalik see tühik katta avaliku teenindamise lepingu tihendamisega. Aitäh!

Milling, Milling,   see siin ei ole Vanad ja Kobedad! Kui räägid analüüsivõimest, siis võiksid sellega ennast ka kurssi viia! Jutt ei olegi tegelikult tasuta, vaid piletita ühistranspordist ja veel täna vastupidisest rääkides paned ennast piinlikku olukorda. Tõestades analüüsivõimetust....
Aga soovitan, loe Simsoni vastus kaks korda läbi ja seejärel võta minuga ühendust. Kui huvi on tõsine ja analüüsivõime alge olemas, on sul lootust!


Aseesimees Hanno Pevkur 
Külliki Kübarsepp, palun!
Külliki Kübarsepp 
Aitäh, hea aseesimees! Hea minister! Oma esimeses küsimuses te andsite väga selge vastuse, et Mõntu–Ventspilsi liin on otsustatud. Samas, Saare Koostöökogu novembris Saarte Hääles ütleb, et toimub ka uurimine alternatiivi Roomassaare–Riia liini osas. Samas artiklis ütleb Enn Eesmaa, et kirjutasime selle Mõntu–Ventspilsi programmi Saaremaa valimistel, sest meie edukas kandideerija Mihkel Undrest on suuresti seotud selle idee ja projektiga. Kas ministeeriumi otsused ongi lähtunud vaid Keskerakonna valimisprogrammidest? Kui ei ole, siis miks on ministeerium teinud otsuse enne, kui Saarte Koostöökogu on jõudnud analüüsini, kas Roomassaare–Riia võiks äkki tasuvam Eesti riigile olla? 
Majandus- ja taristuminister Kadri Simson Aitäh, lugupeetud proua Kübarsepp! Te ei kuulanud mu vastust tähelepanelikult. Ma ei öelnud, et Mõntu–Ventspilsi laevaliin on otsustatud. Ma ütlesin, et sellega edasimineku eelduseks on Mõntu sadama süvendamine. Nüüd, see edasiarendamine on kohaliku piirkonna küsimus. Ja ma olen saanud koopia Riigikogule tulnud kirjast, Eiki Nestorile adresseeritud kirjast, kus öeldakse, et toetatakse riigieelarvest Mõntu sadama arendamiseks toetuse eraldamist ja raha kasutamise eesmärk on Saaremaa–Ventspilsi laevaliini taastamiseks oluliste tööde teostamine Mõntu sadamas. Hetkel on Mõntu sadam eelkõige kalasadam ja sadama omavahendite arvel selliseid investeeringuid teha ei ole jõukohane. Ventspilsi laevaliini taastamine on Saaremaa jaoks – aga sulgudes on öeldud, et ka Hiiumaa jaoks, kuna turistide voog läbiks ka naabersaart –väga oluline ühendustee. Strateegiliselt on Mõntu sadam oluline ka Eesti mõistes, kuna tegemist on Eesti ühe läänepoolseima sadamaga, ja seega on planeeritav investeering oluline riigile tervikuna. Aastatel 2005–2008 toimus laevaliin Mõntu ja Ventspilsi sadamate vahel ja sellel oli väga positiivne mõju Saaremaa turismivaldkonnale. Reisijateks olid hinnanguliselt 90% ulatuses omal käel reisivad turistid, eeskätt Balti riikidest, Saksamaalt ja Soomest. Ja 2006 hooajal kasutas liini 17 500 reisijat, aga majanduskriisi saabudes liin suleti. Tänaseks on majanduskriis möödas, turismivood Eestisse ja Lätti on kasvamas. Saaremaa ja Läti vahelise turismi teenindamisele suunatud laevaliini taasavamise vastu on tugev huvi nii Ventspilsi linna kui ka Saaremaa valla poolt. Nii et see on ikkagi linna ja valla omavaheline suhtlemine ja koostöö. Kinnitatakse, et mõlemad omavalitsused on valmis osutama liini avamisel kaasabi, sh Eestis ja Lätis kättesaadavate meretranspordi riigiabivõimaluste kasutuselevõtul. Kiri veel jätkub ning alla on kirjutanud siia Saaremaa omavalitsuse esindaja Tambet Kikas ja Jaanus Tamkivi.

Ei oska kommenteerida, aga ehk on Mihkel Undrest olnud selle teema põhjalik uurija?

Valdo Randpere 
Lugupeetud Kadri! Minul oleks ka tegelikult palju küsida, aga iseenesest kõik head küsimused on juba ära küsitud või vähemalt enamik neist. Ma ühe hea küsimuse siiski leidsin – tahtsin küsida sinu käest, mis tunne sul on seista täna siin Riigikogu ees ja avastada, et pool Riigikogu peab sind ebaausaks, ebapädevaks ja ebakompetentseks.
Majandus- ja taristuminister Kadri Simson Aitäh! Ma tegelikult tänan seda poolt Riigikogu, sest küsimused on olnud väga asjakohased. Ma tänan eraldi seda poolt sellest poolest Riigikogust, kes tegelikult tunnistavad eravestlustes, et see on see, mida te tegema peate. Olen olnud pikalt opositsioonis, aeg-ajalt tulebki seda teha, see on opositsiooni töö. Jõudu meile kõigile selles heas mõttevahetuses! Tulen teie ette alati rõõmuga ja vastan kõigile küsimustele nii põhjalikult, kui vähegi suudan.
Valdo randpere, kas esimesed kuused on juba Lasnamäele istutatud?


Aseesimees Hanno Pevkur 
Krista Aru, palun!
Krista Aru 
Aitäh, härra juhataja! Proua minister! Ma pöördun tagasi teie eelmiste vastuste ja eelmiste küsimuste juurde ja nimelt selle majandustöögrupi aruande juurde, lehekülg 24, mida te ise tsiteerisite ja väitsite selgelt ja kindlalt, et seal on antud soovitus tasuta ühistranspordiks. Proua Maris Lauri väitis vastupidist, et seda soovitust ei ole. Kumb siis valetab ja kus või on tegemist erinevate tõlgendustega? Sest samas olen mina sellest välja lugenud, et see soovitus hõlmab eelkõige tööandjatele soovitust korraldada kodu ja töökoha vahel transport töötajatele, aga mitte tasuta ühistransporti. Aitäh!
Majandus- ja taristuminister Kadri Simson 
See on ju meil kõigil internetis kättesaadav dokument. Loen teile siis veel kord ette, et see on tööjõu paigutamise tõhustamine majanduses, ja on tehtud siis 24. leheküljel ettepanek pakkuda laialdasemalt tasuta transporti majanduskeskuste ja töötajate elukohtade vahel, parandada transpordiühendusi ning suurendada eri transpordiskeemide omavahelist ühendamist. Ka sellega me tegeleme, transpordiühenduste parandamist, tihendamist ja see, et nad omavahel hästi haakuksid. Siis on veel, et kaotada erisoodustusmaks ettevõtetele kuludelt, mis toetavad töötajate mobiilsust. Ka selle me tegime ära. Nüüd kui ettevõte ise toob oma töötajad tööle, senimaani pidi ta maksma erisoodustusmaksu, nüüd enam ei pea. Aitäh!
Ah et RE on tahtnud transporti siduda? Miks siis seda pole tehtud kogu valitsemisaja jooksul? Simsoni vastus aga taas hea! Pole midagi öelda, "hästi paneb"! Sest ta toob RE ehk majandustöögrupi aruandest olulise välja ja see on seni ainuke väike plusspunkt RE-le.


Aseesimees Hanno Pevkur 
Hea minister, Riigikogu liikmetel teile rohkem küsimusi ei ole. Nüüd on aeg avada läbirääkimised. Reformierakonna fraktsiooni nimel Arto Aas, palun!
Arto Aas 
Austatud Riigikogu! Tuletan alustuseks meelde, miks me täna siia kogunenud oleme ja miks kolm Riigikogu fraktsiooni umbusalduse sisse andsid. Avaldame umbusaldust minister Kadri Simsonile, kuna ta ei lähtu oma otsustes Eesti majanduse, vaid erakondlikust ja perekondlikust huvist. Ta ei põhjenda oma valikuid majandusala ministrile kohasel viisil ega anna sisulisi vastuseid ajakirjanikele, ekspertidele ja oponentidele. Minister Simson ei valda mõjuanalüüse ega alternatiivide võrdlust ning ei taju raha päritolu ega huvide konflikte. Rõhutan, et me ei heida Kadri Simsonile ette seda, milles on prokuratuur esitanud kahtlustuse tema elukaaslasele. Kuid me heidame talle ette seda, et ta ei mõista poliitilist vastutust endaga seotud isikute huvide teenimisel võõra rahaga. 
Me taunime, et seakasvatusega tegelenud firmade kaudu on tema otsesel osalusel saanud hüvesid tema erakonnakaaslased ja lähedased siseinfo kasutamise ja toetuste tingimustega manipuleerimise teel. Me taunime majanduslikke kaalutluste asemel parteilistest huvidest lähtumist ka transpordipoliitikas. Nn tasuta bussiveo plaani ei toeta ekspertiis ega isegi koalitsioonikaaslased. Rõhutan siin, et Raasukese raport ei rääkinud kindlasti tasuta maakonnaliinidest, vaid tööandja maksusoodustusest töötajate transportimisel. Ka siin Simson vassis. Maakonnasiseste bussiliinide eelistamine lõhub transpordi tervikut, kohtleb ebavõrdselt eri piirkondade inimesi, suretab välja kohalike omavalitsuste ja kommertsliine ning kahjustab rongiliiklust. Simsoni plaani tulemus on paljude reisijate jaoks hinnatõus, ebamugavused või liinikadu. Üheks võitjaks, nagu ühe parteikaaslase bussiäri, kes ei pea enam muretsema piletitulu pärast. Majanduslikku põhjendatust ei ole näha olnud ka tema erinevates investeerimise eelistustes, küll aga erakondlikku huvi. Ei ole usaldusväärset argumenti raha kulutamisel erakonnakaaslase erasadamasse, millel puudub tasuvusanalüüs nii riigi kui ka isegi ärilisest seisukohast vaadates. Kindlasti taunime ka ministri haldusalas oleva EVR Cargo vaguniäri Venemaal, mis õõnestab Eesti poliitilisi otsuseid, antud juhul rahvusvahelisi sanktsioone Venemaa vastu. Kadri Simson ise õigustas aktiivselt EVR Cargo riskantset vaguniäri ja vabastas ametist selles kahelnud nõukogu esimehe, et sisuliselt murda Venemaale kehtestatud juurdepääsupiirang finantsturgudele. 
See oli meie umbusalduse sisu ja peame täna pettumusega tunnistama, et see arutelu siin nendele küsimustele ei vastanud ja meie kahtlusi ei hajutanud. Nagu me täna nägime, siis Kadri Simsonil oli korduvalt võimalus lükata ümber väited omakasu saamisest ja huvide konfliktist. Tal oli korduvalt võimalus vastata sellele küsimusele. Ta ei kasutanud seda võimalust. Ma arvan, see on märgiline. Teiseks kasutas minister seda kõnetooli siin selleks, et rünnata isiklikult oponente, tihti üsna, ütleks, madalas stiilis ja täiesti irrelevantsete argumentide või mõtetega. Ma arvan, et need isiklikud solvangud opositsiooni suhtes ei tõsta kuidagi Eesti poliitilist kultuuri ega suurenda lugupidamist või usaldust ministri suhtes. Me saame aru, et Kadri Simson pelgab Reformierakonda, aga umbusaldajate hulgas on muu hulgas ka EKRE ja Vabaerakonna liikmed. 
Ja mis kõige kurvem, ministrilt ei tule jätkuvalt mitme valdkonna küsimuste kohta majanduslikke argumente. Me kuuleme demagoogiat, loosungeid, valimisprogrammi, aga mitte numbreid, mitte sisulisi vastuseid. See kõik on meie jaoks kurb, sest me näeme siin selget trendi: see on Tallinna poliitilise kultuuri valgumine riigi tasandile. See on meie jaoks muret tekitav ja kurb. 
Palun lisaaega!
Aseesimees Hanno Pevkur 
Palun, kolm minutit lisaaega!
Arto Aas 
Sest Tallinna poliitiline kultuur ei ole midagi, mida riigi tasandil peaks kopeerima. Riigi tasandi poliitika on ammu olnud hoopis teisel kõrgemal tasandil – palju argumenteeritum, palju professionaalsem, palju läbipaistvam. Selline keskerakondlik stiil omade eelistamise osas, kahtlaste otsuste osas, oponentide ründamise osas kindlasti rõõmu ei valmista. 
Meil ei ole enam ammu illusioone, et esimehe vahetus oleks muutnud midagi sisulist Keskerakonnas. Ei ole olemas uuenenud Keskerakonda. Siinkohal eelkõige palve sotsiaaldemokraatidele ja IRL-ile: teil on veel võimalik seda teerulli peatada. Ja Kadrile ka sõbralik soovitus. Minule tundub, et ta on jätkuvalt Keskerakonna peasekretäri rollis oma otsuseid tehes ja oma vastuseid siit andes. Tegelikult oleks aeg tulla sellest keskerakondlase rollist välja ja saada aru, et esindatakse Vabariigi Valitsust, Eesti riigi huve. Tuleks ka sellele vastavalt käituda. Kokku võttes, austatud Riigikogu, Reformierakond jätkuvalt umbusaldab Kadri Simsonit, kuna umbusaldame tema tegevuse motiive ning ei näe tema pädevust valdkonnajuhi ega majandusinimesena. Aitäh!

Arto Aas pole ju sots? Tavaliselt ei saa sotsid mitte millestki aru. Kadri Simson pole kordagi öelnud, et see Raasukese projekt rääkinuks tasuta transpordist, ta räägib vaid eesmärkide teatud sarnasusest - muuta töölesõitmist töötajale soodsamaks!?
Aga ülejäänud juttu lugedes jääb mulle siiski mulje, et Aas on ikkagi sots.....


Aseesimees Hanno Pevkur 
Eesti Vabaerakonna fraktsiooni nimel Artur Talvik.
Artur Talvik 
Hea eesistuja! Head Riigikogu liikmed! Vabaerakond, kui tuli poliitikasse, siis üks kindlaid eesmärke oli see, et muuta Eestis poliitilist kultuuri. Muuta muu hulgas ka sellist arusaamist, et poliitikas ollakse sellepärast, et avalikku raha suunata n-ö omadele, et muuta seda mõttelaadi ja tuua sisse mõttelaad, et see, mida me teeme, need otsused, mida me teeme, me teeme need Eesti jaoks, mitte mõne oma ustava parteikaaslase jaoks, kes meile järgmistel valimistel siis hääli organiseerib. 
Kui aasta tagasi Keskerakonna poolt juhitud valitsus võimule tuli, siis nii peaministri sõnade läbi kui ka teiste Keskerakonna liikmete läbi, vähemalt nende, kes on siin Riigikogus – mõnede –, suu läbi oli kuulda seda, et nemad võitlevad selle korruptiivse mõttelaadiga, mis seda erakonda on kandnud ja mille kuvandiks on olnud just Tallinna linna valitsemine. Võib-olla mõned naiivsed uskusidki, et selline võitlus toimub, aga nüüd, kus aasta aega on see valitsus Keskerakonna eestvedamisel pukis olnud, selle aja jooksul on juba mitu sellist kriminaalset juhtumit toimunud, korruptiivset juhtumit. Ja see, miks me täna Kadri Simsonit umbusaldame, on just sellesama süsteemi osa ehk see, mida ma alguses rääkisin, omade toetamine, omade huvide esileseadmine Eesti huvide ees. Väga hea näide on see nn Mõntu sadama näide, kus premeeritakse üht inimest, üht sadamaomanikku selle eest, et ta oli valmis astuma Keskerakonna eestvedajaks Saaremaal. Premeeritakse ilma igasuguseid uuringuid tegemata, lihtsalt antakse sadama süvendamiseks raha ja see on pretsedenditu, pannakse see asi siis veel eraldiseisva reana ka eelarvesse. 
Minu jaoks on ebameeldivad sellised umbusaldamised ja sellised n-ö lauskritiseerimised. Aga seda peab tegema. Võib-olla täna ka selliseid teisi patte on suunatud Kadri Simsoni kraesse või sellist mõttelaadi laiemalt. Aga Kadri Simsoni haldusalas on neid ka kõige rohkem täna juhtunud. Me tahame väga Vabaerakonnaga, et see mõttelaad puhastuks Eesti poliitikast ja selline poliitkorruptiivne käitumine lõppeks Eestis. See oli põhjus, miks me sellele umbusaldusavaldusele alla kirjutasime. Me jääme lootusrikkalt edasi tegutsema, et selline muutus ka Eesti poliitikasse tuleks. Aitäh!

Siin mainiti, et umbusalduse esitajad ei ole vaid RE ja et on ka EKRE ja VE. Viimased oleks võinud küll sellest kõrvale jääda, oleks mõlema mainele olnud parem. RE astus isegi ämbrisse, sest liikusid sellega sotside tasemele "lähemale". Aga vahel siiski tundub, et ühel pulgal nad ei ole, sest mõningatel RE inimestel siiski ajuti nagu koidaks midagi.....
Artur Talvik siiski räägib üpris mõistlikku juttu. Tema vist RE liige ei ole.....




Aseesimees Hanno Pevkur 
Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel Jaanus Karilaid, palun!
Jaanus Karilaid 
Aitäh juhatajale! Head kolleegid! Ma kõigepealt tahaksin tänada EKRE-t, et neil oli siirust ja ausust tunnistada, et poliitikas sõpru ei ole, täna on sõber üks ja homme on teine. Aga olge ettevaatlikud sellise künismiga. Keskerakonnaga te olite edukad, kui me umbusaldasime koos ühte reformierakondlast, täna te olete paaris Reformierakonnaga ja olete edutud, teil ei ole sellel umbusaldusel jõudu taga ja te lasite ilmaasjata Jürgen Ligil ennast ära rääkida ja tulite tema asemel siia pulti. Ma mõistan ka seda, et Reformierakond ei saagi tegelikult siin puldis seda selge ja ausa näoga ette lugeda, sest Reformierakond on juhtimiskriisis, nad ise umbusaldasid väga edukalt oma erakonna esimeest, nad otsivad oma viimast õlekõrt Brüsselist ja loodavad, et ta aprillis saabub, kus põrand on roosidega palistatud, ja ehk tuleb sealt uus hingamine. Reformierakond on oma ajaloo suurimas võlakoormuses. Võib-olla on seal mingi korruptiivne seos, et kui oldi võimul, siis võlga ei olnud, kui kukuti opositsiooni, tekkis ootamatult suur, peaaegu circa miljoni euro lähedane võlakoormus. Võib-olla peab sealt otsima. 
Kui me vaatame umbusalduse teksti, siis on see kuidagi juhumõtetest kokku traageldatud. Ükskõik kui palju sa ühte valeväidet ümber lükkad, alati on opositsioonil oma poliitilises kultuurituses võimalus neid valeväiteid ikka uuesti ja uuesti esitada ja öelda, et me ei saanud vastust. See õigus on alati olemas. 
Kui me vaatame neid samme, mida tehti maaelu jaoks, ja kui seda tunnustab põllumajandus-kaubanduskoda, kui tunnustab põllumeeste keskliit, kui tunnustab talupidajate keskliit, siis Reformierakonna jaoks on nad mitte keegi, nende arvamus ei loe, nende kooskõlastus ei loe. Maakonnaliinide doteerimine ja süüdistamine, et üks erakonnakaaslane saab sealt kasu – täiesti ebapädev, te nagu ei olekski riigis võimul olnud. Võib-olla oli see võimalik niimoodi raha jagada Tallinna Sadamas, aga avalike hangetega, kus on hanketingimused paigas, kus tehakse avalikud konkursid, kus igat senti vaadatakse väga läbipaistvalt, ei ole võimalik kellelegi salaja raha anda. Häbitu vale, aga hea meelega Reformierakond selle kallal, selle seljas ratsutab.
Räägime laiemalt, mis on tegelikult selle umbusalduse motiiv, sest kord te ei tea, kas anda see umbusaldus Mailisele, siis Jürile, ei, anname ikkagi Kadrile, sest ühtegi edasiviivat ideed teil ei ole. Kogu selle umbusaldusteksti taga on poliitiline armukadedus. IRL-i, sotsiaaldemokraatide ja Keskerakonna väga edukas valitsemine, suurem panustamine julgeolekusse, suurem panustamine tervishoidu, suurem panustamine huviharidusse, suurem panustamine kohalike omavalitsuste tulubaasi – teid ärritab see, sest te ei suutnud seda teha. Kohalike omavalitsuste tulubaasiga, ma toon teile näite, et te saaksite aru, näiteks Haapsalu võidab tulubaasi korrektsioonist üle 200 000 euro. Me saame muusikakooli õpetajate palgad tänu sellele viia 780 eurot 1000 eurole. Teil on ükskõik sellest. Me saame huviharidusse panna üle 152 000 euro rohkem. Teid see ei huvita. Te süüdistate, et Haapsalu raudteel ei ole analüüsi. Te valetate, tehnikaülikooli uuring on olemas. Hiiumaa ootab seda, Raplamaa ootab seda, Läänemaa ootab seda, Harjumaa ootab seda, kõik on toetust avaldanud ja te räägite, et mitte kellelegi pole vaja. Teie jaoks seda nelja maakonda pole olemas. Kui me räägime veel sellest Haapsalu raudteest, siis ma tuletan meelde, et viimased ehitused elektriraudtee jaoks tehti aastal ... 
Paluks lisaaega!
Aseesimees Hanno Pevkur 
Palun! Kolm minutit lisaaega.
Jaanus Karilaid 
... tehti 1981 ja nüüd, Ratase valitsuse ajal tehakse sellised olulised suured sammud ja otsustatakse, et minnakse üks samm edasi, minnakse Riisiperest Turbani. Analüüsid näitavad, et ainuüksi Turba lõigul on Riisipere rongijaamas peale- ja väljaminemisi 90 000. Kui minnakse Turbasse, on 130 000. Ja teie tahate seda heaolu inimestelt ära võtta. On taga uuringud, on taga maakonnad. 
Ma ei leia teie umbusaldusest ühtegi faktipõhist väidet. Te süüdistate, et vastatakse propagandaga. Siin on antipropaganda, kus üks valesüüdistus ajab teist taga. Ma olen muidugi natuke pettunud oma heas kamraadis Artur Talvikus. Ma arvasin, et ta tuleb siia ja räägib kõik sellest ära, mida ta teab tegelikult Tallinna Sadamast, aga täna ta ei tahtnud seda teha. Ootame järgmiseks korraks. Kõike head!

Jaanus Karilaidi jutust tuleb välja üks hea nüanss. See, mis selgitab juba ühe lõigu pikendamise õigsust Haapsalu raudteel, on need numbrid. Kusjuures ma isegi kahtlen neis. Ainüksi Turbasse tehtud motomuuseum võib oluliselt kasvatada reisijate arvu, rohkem, kui siin kirjas.

Aseesimees Hanno Pevkur 
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna nimel Mart Helme, palun!
Mart Helme 
Lugupeetud eesistuja! Lugupeetud minister! Lugupeetud kolleegid! No mida ikka oodata? Ikka propagandat, ega poliitikunärud muud ei oska ju kui propagandat suust välja ajada. Ja seda me oleme täna siin saanud oi kui palju. Aitäh eelkõnelejale selle eest, et ta pööras meie tagasihoidlikule fraktsioonile mõningast tähelepanu ja pani meid ühte paati seekord Reformierakonnaga. Ma mäletan neid aegu, kui Reformierakonna liikmed panid meid pidevalt ühte paati Keskerakonnaga. Me pidime olema lausa Keskerakonnaga ühe tagumiku kaks kannikat. No tore! Me võime sinna kannikate vahele ka minna mõne meelest, mis seal ikka. Poliitikas on niisugune jõhker üksteisele ärategemine. Tegelikkus on milleski muus. Tegelikkus on selles, et me lähtume nendest huvidest, mis on Eesti rahval ja mida meie kaardistame oma vaatevinklist Eesti rahva huvidele. Ja kui me nüüd vaatame seda umbusaldusavaldust, siis me näeme, et me võime kasutada klassikute ütlust. Klassik on antud juhul diktaator Jossif Stalin, kes on kasutanud väljendit: "Aga kas pole mitte liiga palju juhuseid?" Ja loetleme siis neid juhuseid. Raudteepileti hinna tõus. Haapsalu raudteel ühe pisikese lõigukese väljaehitamine. Loomulikult on see propagandistlikult eelkõnelejale väga kasulik, sest ta kandideerib valimistel selles ringkonnas. Aga samal ajal kahe suure linna vahel, Tallinna ja Pärnu vahel, 17 miljoni mitteleidmine, et raudteeliiklus pikemas perspektiivis säiliks, ja lohutatakse meid sellega, et aga tuleb Rail Baltic. Äkki tulebki, 25. sajandil, äkki tuleb, mine tea, võib-olla kosmoselaevad hakkavad lendama mööda Eestit ringi, ma ei oska öelda, äkki tuleb. Aga praegu ei tule. Praegu ei antud seda raha ja see tuli sellest ministeeriumist. Mõntust on siin palju räägitud. See on skandaalne, seltsimehed, see on, seltsimehed, skandaalne, sellepärast et Saaremaal on mitu sadamat ja Saaremaa ja Ventspilsi vahel oli laevaliiklus. Ma tegelesin turismiga ja tahtsin gruppe sõidutama hakata. Selgus, et see oli nii kuramuse kallis, et ükski grupp ei olnud nõus seda hinda maksma ja see liin pandi kinni. Ja nüüd me siis hea õnne peale kaevame auku kuskile sinna Mõntu sadamasse. Kunagi hakkavad kosmoselaevad lendama Mõntu ja Riia vahel, kunagi hakkavad, mööda vett. Nii et see on skandaalne ja seda ei ole mõtet siin rääkida, et see ei ole skandaalne, see on raha uputamine. Tasuta maakonnasisene transport. Teate, ma vahetevahel igatsen Vene aega. Loomulikult on poliitiliselt ebakorrektne nii öelda, aga ma sain kolme bussiga päevas täiesti kolkakülast Tallinnasse. Kolme bussiga päevas! Nüüd on see ammu ajalugu, sealt ei käi ühtegi bussi enam. Nii et ei ole mõtet rääkida. Siin on väga selgelt näha seesama Tallinna tasuta transpordi skeem, ainult et unustatakse ära, et Tallinn on Tallinn ja ülejäänud Eesti on ülejäänud Eesti. Ei ole võimalik Põlva maakonda võrrelda Tallinnaga või Hiiu maakonda võrrelda Tallinnaga. Need on täiesti võrreldamatud asjad. Ja panna sama skeem peale nendele ja öelda, et me teeme täpselt samamoodi, see lihtsalt ei tööta, see on järjekordne maksumaksja rahadega eksperimenteerimine ja maksumaksja raha suunamine sinna, kus jätab vähemalt korruptiivse mulje. Võib-olla ei ole, must valgel ei ole keegi tõestanud, aga võib-olla on. Võib-olla on, võib-olla ei ole. No ja veel. Seakasvatusest on samuti räägitud, me ei räägi perekondlikest või, ütleme, isiklikest suhetest, räägime ka sellest, et üks Eesti juhtivaid seakasvatajaid Urmas Laht on Keskerakonna liige ja antud juhul selles skeemis ka sees ja neid on kindlasti ka teisigi, ma ei ole kõigi puhul näpuga järgi ajanud. No ja veel. Teekasutustasu. See ei ole hea mõte! See oleks pidanud olema transiitteekasutustasu, aga mitte teekasutustasu meie oma väikeettevõtjatele, meie oma firmadele. See ei oleks pidanud olema nii, aga suruti läbi. Firmaautode maksustamine. Täiesti ajuvaba – suruti läbi. Vagunitehing, mida on mainitud. Väga kahtlane lugu, väga kahtlane lugu. Ja kui me paneme siia juurde veel Vene aseministri külaskäigu, siis seda kahtlasem see lugu on. Ja kui me nüüd küsime ...
Aseesimees Hanno Pevkur 
Hea ettekandja, teie viis  minutit on läbi. Kas soovite lisaaega?
Mart Helme 
Paluks lisaaega!
Aseesimees Hanno Pevkur 
3 minutit? Palun, 3 minutit!
Mart Helme 
... ja kui me nüüd läheme kogu selle propagandalaviini juurde tagasi, mida me siin kuulsime eelkõnelejate, mõnede suust, siis vabandage väga, lugupeetud minister. Lugupeetud minister, palun kuulake mind! Me ei avalda täna umbusaldust Reformierakonnale ega Reformierakonna esimehele ega ühelegi teisele opositsioonierakonnale. Me avaldame umbusaldust teile! Siin on väike vahe. Ei ole mõtet pilduda siin solvavaid fraase opositsioonierakondade ja nende liikmete pihta. See ei ole täna teema. Teema on majandus-ja kommunikatsiooniministri umbusaldamine. Nii et selles mõttes võiks ka taevast maa peale tulla.
Ja veel, on ka üldine foon. See üldine foon koosneb muu hulgas rajust aktsiiside tõstmisest, Läti alkorallist, aga võib-olla see Mõntu sadam ongi mõeldud uue alkorallikanali avamiseks, ma ei oska öelda, võib-olla on. Aga igal juhul see on üldine foon. 
Ja kui te küsite, miks me ühinesime umbusaldusavaldusega, meie fraktsioon konkreetselt, siis ma ütlen, miks. Sellepärast, et meil on isu täis teie kannapööretest. Kui me olime opositsioonis, siis me olime liitlased Rail Balticu küsimuses, presidendi otsevalimiste küsimuses, e-hääletuse küsimuses, haldusreformi küsimuses. Niipea, kui te võimule saite, te tegite totaalse kannapöörde. Me ei usalda teid enam ja me ei usalda ka teie valitsemist enam. Väga lihtne: mida külvad, seda lõikad, kes külvab tuult, see lõikab tormi.
Ja veel lõpetuseks. Kui te olete siin väga enesekindlad ja ütlete, et see kukub niikuinii läbi, võib-olla kukub läbi see umbusaldus, aga vaadake, see umbusaldus on teetähis, see on märk sellest, et teie valitsuse algselt väga suur usalduskrediit on läbi saanud. Teie usalduskrediit on jõudnud lõpusirgele. Te peaksite sellest väga tõsise järelduse tegema. Aga ma näen, et te naerate ainult, aga kes pärast naerab, naerab paremini. Aitäh!

Nõndaviisi siis. Mart Helme toob õigesti välja Lelle - Pärnu raudtee teema, aga ta võiks siiski mõelda, et Turba peatus üksi on potentsiaalsem kui Eidapere, Kõnnu, Koogiste, Tootsi, Tori ja Pulli peatused kokku. Seda siis 8 miljoni eest (kuigi pidanuks olema 10, et jõuda esimeses etapis Ellamaa ülesõiduni). Aga samas on selge, et enne Pärnu raudtee sulgemisotsust (mida tõukasid tagant RE poliitikud) oleks pidanud tegema analüüsi. Lisama aastaringselt liinile kolmanda rongi ja siduma kõik peatused ümberkaudse bussiliiklusega. Sedaviisi nagu pidanuks RE tegema KOGU oma valitsemisaja jooksul.
Muide, Mart Helme, maakondlik piletita transporti ei tehta TÄPSELT samamoodi nagu tehti Tallinnas. Siin on oluline erinevus - piletita sõit kehtib seal kõigile!
Aga muidu juhtus siin sellega, mis juhtub ikka pika jutuga.....


Aseesimees Hanno Pevkur 
Härra Karilaid, kas te soovite vasturepliiki? (M. Helme: "Aga ma ta nime ei nimetanud, ma rääkisin ...") Siiski, kodukord näeb ette ka, et kui te räägite seisukohast, ka seisukohale on võimalik anda vasturepliik. Nii et palun, härra Karilaid!
Jaanus Karilaid 
Tänan! On demokraatlik ühiskond ja EKRE esimees Mart Helme võtab endale volitusi, mida tal ei ole. Haapsalu raudtee esimene etapp ei ole Läänemaal, vaid ta on Harjumaal ja ta on Riisipere-Turba. Ma ei kandideeri Turbas, kuigi ta väga tahaks, et ma läheksin sinna. Aitäh!
Aseesimees Hanno Pevkur 
Selge. Rohkem kõnesoove fraktsioonidel ei ole. Enne lõpphääletust on meil vaja viia läbi kohaloleku kontroll, kuna tegemist on otsuse eelnõuga, mis vajab Riigikogu koosseisu häälteenamust.
Head Riigikogu liikmed, palun tähelepanu, nüüd me viime läbi kohaloleku kontrolli. Kohaloleku kontroll. 
Kohaloleku kontrollKohal on hetkel 94 Riigikogu liiget ja puudu on meil hetkel 7 Riigikogu liiget. 
Head kolleegid, panen teie ette hääletusele majandus- ja taristuminister Kadri Simsonile umbusalduse avaldamine. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 
HääletustulemusedUmbusaldamise poolt hääletas 44 Riigikogu liiget, vastu oli 49 Riigikogu liiget, erapooletuid ei olnud. Riigikogu ei avaldanud Kadri Simsonile umbusaldust. (Aplaus.) Head kolleegid, sellega on selle päevakorrapunkti menetlemine lõpetatud.

Mis siin ikka rohkem öelda? Edu, Kadri Simson ja hea kui võtate asjatundjaid kuulda. Erinevalt eelmistest majandusministritest ja umbusalduse peaalgataja kohalikest poliitikutes möödunud aegadel!
Ja aitäh, Jaanus Karilaid! Kunagi ütlesid, et peaksin liituma hoopis Keskerakonnaga. Ehk olnukski see õigem tegu....

Aga hommikul värske peaga mõtlesin edasi ja hirmutunne tuli peale. pealeg, vaidlesin teel tööle veel ühe raudteelasega ja on karta, et enamus inimesi kardabki, et maakonnaliinidele mõeldud lisaraha kulutatakse lihtsalt ära, ilma erilist kasu tekitamata!? No kamoon!? Meil on vaid üks ekspert ja mõned ajakirjanikud, kes suudavad seada ritta probleemseid küsimusi, aga hoolimata umbusaldusel taaskõlanud korduvatest väidetes, pole meil ühtegi eksperti, kes saaks tegelikult asjast aru. Just piletita ja üldse maakonnaliinide koha pealt. Aga on ju olnud palju poliitikuid ja ametnikke, kes on suutnud häid mõtteid genereerida, miks siis järgmine aste meil tühi on? Kuidas suuta üksi selgeks teha, kuidas edasi? Ja kui pole eksperte, kes aru saaks, siis pole ka ühtegi, kes mu argumendid ümber lükkaks!?

No comments:

Post a Comment