Blog Archive

Tuesday, February 27, 2018

Vanu fotosid - "Tallinnfilm".


 Kaader filmist "Tüdruk mustas".
Vasakul (tumedas) Uno Lahtein.


Fotod valgustusmeistri Uno Lahteini fotoalbumist. Vasakul Heino Lahtein, bussi- ja jõujaamajuht, paremal Kaljo "Petka" Nikker, valgustaja.
Paljud inimesed ja ka kohad ning pildistamise aeg mulle teadmata.







Vasakul Uno Lahtein ja paremal valgustajast kolleeg, Valdur Uibo.



Uno Lahtein taga vasakul, ees vasakult Peeter "Pivossi" Jürgenson ja Valdur Uibo.










Tagareas vasakult teine Ain Lutsepp, viies Uno Lahtein,
Keskmises reas kolmas Tõnu Kark, neljas Lembit Ulfsak, viies Dan Põldroos.
Esireas vasakult esimene Kalju Orro.
Võimalik, et tegu siis filmiga "Lammas alla paremas nurgas".







"Inimesed sõdurisinelis"?




Paremal Tõnu Mikiver.





"Tüdruk mustas". Keskel Gerlinda Kopelman.




Kaader filmist "Ainult hulludele ehk halastajaõde".
Keskel Margarita Terehhova.



Monday, February 26, 2018

Ettepanekud Raplamaa KOV-idele ja Harju ÜTK-le.


Selgituseks:
Harju ÜTK tegeleb nüüdseks ka vähemalt osa Raplamaa ühistranspordiga, aga kuna nende FB lehele ei saa ettepanekuid teha (saad kohe bloki, sest tööd kardetakse hirmsaste), peab tegema ikka ametlikke kirju. Ja nii lähebki.

Peamine, mida on vaja Raplamaal teha, on busside ja rongide sidumine, kõige olulisem on see Raplas. Hetkel on see isegi üpris lihtne, sest Hansabussi "baas" asub raudteejaama lähedal. Seega, kõik bussiliinid, vähemalt need, mis ajaliselt klapivad rongidega, peavad läbima või lausa alustama raudteejaamast (peatuse nimega tulevikus RAPLA JAAM). Alustada saaks sealt siis Maidla, Hagudi ja Kodila suundade bussid, läbida Kehtna ja Ingliste suundade bussid. Vaid Märjamaa ja Raikküla suundade busside puhul tuleb kaaluda, mis on mõttekam. Arvestades, et baas asub raudteejaama kandis, tundub, et alustamine ja lõpetamine peaks olema just seal?
lisaks ajavõidule ja mugavusele tähendab see ka seda, et Raplas endas on võimalus suuresti võimaldada inimestel pääseda maakonnaliinidele võimalikult oma kodu või ka töökoha ja kooli kähedalt, nagu ka lähemale erinevatele asutustele ja kauplustele.

Kui aga paljude aastate jooksul pole suudetud jaamast läbi suunata rohkem kui vaid mõni buss ja pole ka aru saadud, et bussijaam äärelinnas (sarnaselt Põlvale, Võrule jt) ei ole tänasel päeval enam lahendus, siis miks midagi ei tehta?


 Tere!


UUED BUSSILIINID
RAPLA.
Liin 10 vajab muudatust 10. detsembrist. Väljumine L,P Pihalist 10 min varem, et jõuda Kohila jaama 8.46, jõudmaks rongile 032, välj Tallinna 8. 57.
Buss jätkab sõitu ning suundub Raplasse jõudes (läbi Mahlamäe?) Rapla jaama 9. 50. Rong Tallinna väljub 9.55.
Tagasi väljub Rapla jaamast 16.27 (kõikidel nädalapäevadel), oodates ära rongi 267 ja jõuab Kohila jaama 17. 34. See säilitab võimaluse jõuda nii Tallinna bussile kui rongile.

Ka oleks väga oluline kaaluda võimalust, et sama liin väljuks Kohila jaamast E - R 20 minutit varem (Aespa liiniga klapiks?), 7.30 ja jõuaks sedaviisi Rapla Bussijaama 8.30 ja otse edasi Rapla Jaama 8.35. Rongid Tallinna, Pärnusse ja Viljandisse väljuvad 8.41.
P peaks liin 10 jõudma Rapla Jaama paar minutit varem ja just nimelt Jaama, mitte teeotsa! Rongid Tallinna ja Türile väljuvad 19. 22. Teistel nädalapäevadel tuleb sama liin pikendada Rapla Bussijaamast OTSE Rapla Jaama, jõudmaks samadele rongidele.

Liin 18

Juhul kui liinilt 18 ei jõua Rapla linnaliiniga rongile 268, tuleks ka siin kaaluda otse Jaama sõitmist. Samas võiks seesama buss asendadagi linnaliini, sõites ise raudteejaama ja sealt tagasi linnaliinina?

Liin 8

Seoses sõiduplaani muutusega tuleks kaaluda võimalust, et liin alustab Rapla Jaamast (linnaliinina?) 12.25, läbi Mahlamäe ja jätkaks Rapla Bussijaamast 12. 35. Eelkõige tänu sellele, et rong 263 0n varasem ja Hagudis puuduvad ümberistumiseks ootetingimused.

Tuletan meelde, et on vaja muuta ka peatuste nimed, vältimaks segadusi tulevikus:
Rapla Raudtejaamast saab Rapla Jaam
ja Rapla Jaamast Rapla Jaamatee.
(Sama siis kõikide bussipeatuste kohta, mis asuvad raudteejaamade juures)

Ja palun tagada info kõikides bussipeatustes ning Rapla ja Kohila raudteejaamade infotahvlitel.
Lisaks tuleb vaadata üle kõik maakonnaliinid, mis sobivad otse või väikeste muudatuste toel rongiaegadega ning suunata need (võimalusel läbi Mahlamäe) raudteejaamani. Nii ka soovitatavalt Märjamaa - Rapla bussidega. Tihendamist vajaks ka bussiliiklus Järvakandi suunalt Lelle Jaamaga.
Rapla - Pärnu.
Kuna Pärnu rongiliiklus kaob, tuleb selle asemel tagada nn rongbussid Lelle - Pärnu. Täpsemalt:
Üks võimalus on rongbuss, millega saab Lelles või Raplas ümber istuda rongile. Pärnumaa ametkonnad (mõni) arvab, et 2 sellist bussi päevas oleks piisav. Mina ei arva, sest see on hullem kui absurd. Minimaalne variant saab olla näiteks selline:

Pärnu                        5. 55     7. 49      11. 01      12. 48     17. 05     19. 23****
Vändra         5. 57*    6. 52     7. 46      11. 58      13. 45     18. 02     20. 20
Eidapere       6 .17    7. 12      8. 06     12. 18      14. 05     18. 22     20. 35
Lelle jaam s  6. 32   7. 27     8. 21     12. 33      14. 20     18. 37     20. 50
Rong             6. 37     7. 32     8. 26     12. 38      14.24      18. 42     19. 21
Lelle jaam v. 6. 40    7. 35      8. 30                     14. 27     18. 45
Kehtna ***    6. 55     7. 50     8. 45                     14. 42     19. 00
Rapla jaam
Rapla            7. 15     8.10       9. 05**                 15. 02   

* E-R
** edasi valitud lõigul, nt Rapla-Järvakandi, tagasi Raplast 10. 35 (kui pole vaja puhkepausi)
*** Võib sõita Keavani, tagasi rong Keavas 19.46, sel juhul väljuks buss Keavast ca 19. 52, mitte 19. 35 Kehtnast, vaid juba sellevõrra hiljem.
**** V. a. L

Rapla               7. 25      8. 30     10. 35                           16. 20
Rong Raplas                                                                    16. 28
Rapla jaam                                                                       16. 32
Kehtna             7. 35                    10.50                            16. 40      19. 35
Lelle jaam s.    7. 55     8. 55      11. 10                           16. 55      19. 52
Rong Lelle         -         9. 00       11. 14                             -            19. 56    20. 56****
Lelle jaam v.    7. 56     9. 03      11. 17.      13. 15          16. 56      20. 00    21. 00
Eidapere          8. 11      9. 18      11. 32       13. 30          17. 11      20. 15    21. 15
Vändra             8. 31     9.38       11. 52       13. 50           17. 31     20. 35    21. 35
Pärnu               9. 28     10.35      12. 50       14. 47          18. 28     21. 32


Sõiduajad praeguse rongiplaani järgi ja umbkaudsed. Andke palun vigadest teada!
Nagu ka sellest, kas ja mis ajal peaks Järvakandist vm saama bussiga Lelles rongile.

Osaliselt saab ehk sobitada olemasolevaid liine, nagu Vändra - Pärnu, Eidapere - Rapla jne. Kindlasti peaks olema tagatud ka peatus Raekülas, et Kilingi-Nõmme ja Ikla suunalt saaks ümber istuda. Mis sest, et mitu ümberistumist pole mugav, aga parem pool muna kui tühi koor.

Peatused liinil (üldjuhul):
Pärnu bussijaam, Raeküla, Paikuse, Sindi, Tori, Selja, Mannare, Aluste, Vändra, Ellamaa, Eidapere, Lokuta, Lelle jaam, Rõue, Kehtna, Kaerepere tee, (Rapla jaam), Mahlamäe, Rapla Bussijaam.
Tootsist läbipõige lisab sõiduajale 10 min.
Rongide sõiduplaani muutumisel peab ehk lisanduma mõni Lelleni (Rapla asemel) sõitev rong.

Selline tihedus tagaks PAREMAD sõiduvõimalused, kui võimaldas rong. Ratturid muidugi välja arvatud, küll aga on vaja tagada, et vähemalt 3-4 lapsevankrit saab bussi võtta.

Koogiste jääb kahjuks kõrvale, kuid ehk saaks loota paarile bussile päevas Järvakandist Kärusse? Muidugi on raskem neid sobitada mõlemalt poolt ümberistumistega seostada.

Muidugi peab arvestama veel mitmete aspektidega, nagu perearsti, apteegi jm külastused Kehtnas (Eidaperes), seetõttu võib olla vajadus pakutud varianti muuta


Lugupidamisega

******************************
30. 04. 18

Kompaktsuse mõttes lisan siia ka Keila suuna mõtted. Nüüdseks teada, et piletita ühistranspordi vastased said, mida soovisin. Õiguse ise otsustada, mis ja kuidas. Kahjuks ei saa endiselt olla kindel, et ÜTK-s töötavad tasemel spetsialistid, kuigi nad ise armastavad seda rõhutada. Vaatame või Harju ÜTK-d.
KEILA.
Keila jaama juurde on tehtud bussipeatus, aga seda ei läbi ükski Tallinna suunduv bussiliin, sisuliselt peatuvad seal vaid Keila linnaliinid. Ometi on seegi mugavus ja vahemaa oluline, kas tulla bussilt rongile peatuses Keila Raudteejaam või Jaama. Kusjuures, täpsuse huvides peaks needki peatused olema standartsed kogu eestimaa peatustega. Tähendab, raudteejaama peatuse nimi peaks olema KEILA JAAM ja Jaama peatusel (KEILA) JAAMA TEE. Sellest peaks siis alustama.

Liinivõrku tuleb hakata ümber kujundama kõikidel suundadel. Huvitav on vaadata isegi Paldiski busse. Näiteks väljub rong Paldiskist 9.53, buss tp 9.55 ja nv 10.00. Järgmine rong aga 10.55. Või väljub rong 14.19, buss 14.30. Millal toimub järgmine ühendus? Alles... 15.44! Ja selliseid vahesid on mitmeid. Ehk võiks väljumised olla ikkagi enam-vähem sünkroonis? Ning arvestada ka sellega, et Keila JAAM peatuses peatuks ka need bussid ning üksiti saaks ka Keila - Tallinn või Riisipere - Tallinn rongidega siduda? Ja kas ikkagi KÕIK bussid peavad sõitma Tallinnani? Pole vahet, kas need tulevad Paldiskist, Padiselt või Nõvalt? Võib olla on Harju ÜTK-l olemas ka statistika, aga midagi asjalikku selle kohta ei kuule kuskilt.
Hiljuti leidsin, kuidas ühe inimese mure oli seotud bussiühendusega suhteliselt inimtühjas kandis. Metslõugu küla. Sealtakudu sõidab E-R liin 149 ja reedeti ka 712 Haapsalust. Kindlasti peaks Haapsalul (Taeblal,  olema Keilaga rohkem ühendusi. Nii ehk peakski lähtuma sellest, et kõigepealt Nõva - Tallinn busside asemel oleks ainult Nõva - Vasalemma Jaam - Keila Jaam. Sisuliselt on praegu Nõvalt Tallinnaga ühendus 3 korda päevas. Selgelt vähe! Kas buss peaks sõitma Nõvalt Keilani või Vasalemmani? Soovitavalt Keilani. Sest, me ei tea hetkel, kustkaudu soovitakse sõita ja kui palju. Ehk saab sobitada busse nii, et saab Vasalemmas ja / või Keilas ümber istuda rongile, mõistliku ooteajaga kuid samas siiski nt Paldiski - Tallinn bussile? Või miks mitte ka nii, et Padise - Tallinn buss sõidab küll mingitel aegadel, aga ... praeguste Keila - Tallinn busside asemel!? Jah, ümberistumine on alati ebamugavavõitu. Kuid kulud on ka olulised ning samas võimalus valida. Sest ei sõida kõik Balti jaama, vaid sõidetakse ka Haaberstisse ja Nõmmele!

Igal juhul saaks sellesama raha eest minimaalselt 3 bussi asemel Nõvale 6 bussi! Või Padisele 6 asemel 12!?
Tegelikult polegi ehk neid nii palju vaja, kõik sõltub ikkagi asjaoludest. Aga seesama Metslõugu küla? No aga paneme siis 6-st bussist 3 Nõvalt Harju-Risti ja 3 Variku - Kuijõe kaudu sõitma? Vasalemma või Keila jaamani.
Ärme unusta ka seda, et küllap sõidetaks ka puhkama Nõvale või hoopis Perakülla? Ehk siis needsamad bussid alustaksidki Perakülast?

https://www.loodusegakoos.ee/kuhuminna/puhkealad/nova-puhkeala/nova-kulastuskeskus

Igal juhul on siin mõtteainet kuhjaga! Seda enam, et siis hetkel ei saa Padise suunalt mugavalt ei Nõmmele, sauele ega mujale Keila-Tallinna vahel.



Ettepanekud Kagu ja Valga ÜTK-le.


Selgitus:
Mõnda aega tagasi sai koostöös põlvakatega tehtud avalik kiri Kagu ÜTK-le, aga nagu arvata oligi, midagi asjalikku sealt vastuseks ei tulnud. Seejärel tehtud küsitlused FB-s, Valga, Võru, Põlva, Värska, Räpina ja Kanepi gruppides. Osavõtt oli aktiivne ja tulemused peaks andma analüüsimiseks mõtteainet piisavalt. Kagu ÜTK juht ja ka Põlva valla volikogu juht aga suhtusid asjasse leigelt. Isegi tolle kandi opositsioonipoliitikud on vait. Ühistransport ei huvita kedagi?
Kui aga vahel loed, kuidas keegi kirjutab, et tehakse "tööd läbi higi, pisarate ja vere" kohalike võimuses olevate asjade muutmisel, siis mina sellega ei nõustu. Ma ei tee neid kirju ega muud mitte kiusust ega õelusest, vaid selleks, et midagi muutuks. Kui aga kasvõi eheda näitena pole varsti 10 aasta jooksul suudetud pea üldse ronge ega busse siduda, siis .... see võiks lõpuks lausa marru jada! Sest on lihtsaid asju, millega peaks hakkama saama!? Ja kui Põlva eksmaavanem Taro, Võru linnapea Allas jt vaikivad või hoopiski süüdistavad sajas surmapatus majandusministrit, piletita ühistransport vm, samal ajal teisal rääkjides ise sidumiste jm vajalikkust, siis millega on ikkagi tegu? Asjatundmatusega? Hoolimatusega? Ükskõiksusega? Mis segab siis ikkagi asjadesse SÜVENEMAST? Kui ei saada asjade mõttest aru, siis võib ju alati küsida? Olen olnudki ALATI valmis koostööks. Kui aga aastate (mitte päevade, nädalate või isegi kuude) jooksul ÜLDSE paljud ametnikud ja poliitikud midagi ei küsi, siis pole siin taga muud, kui tõeline mittesobivus oma ametikohtadele. Ja ei peaks ehk ka valimistel kandideerima ning "helget tulevikku" lubama!?
Kuna Kagu ÜTK juhi sõnutsi suhtlusmeedia neid ei huvita (inimesed, oma inimesed ei huvita?), siis järgnebki sellele kiri ametlikke kanaleid pidi! Peaasi, ei maksa arvata, et vilets töötegemine päästab ettepanekutsest, ideedest ja kriitikast. Ei päästa, vastupidi, tuleb tööle hakata!
Tere!
Palun Kagu ja Valga ÜTK-l
1. Muuta liini 172 Antsla - Valga sõiduaega 5 min varasemaks, tagades ümberistumisvõimaluse Tsirguliinas rongile 333.
2. Muuta liini 172 Valga - Antsla väljumist 10 min hilisemaks, et tagada Tsirguliinas ümberistumisvõimalus rongilt 336.
3. Muuta liini 47 Võru - Obinitsa - Võru väljumist varasemaks 30 min ja pikendada Koidula jaamani, võimaldamaks ümberistumisi rongilt 382.
4. Muuta liini 96 Võru - Koidula 15-20 min hilisemaks, et tagada Koidulas sobiv aeg ümberistumiseks rongile 387.
5. Muuta liini 273 Obinitsa - Võru nii, et esimesena sõidaks buss Obinitsast Koidula jaamani, tagamaks ümberistumisvõimaluse rongile 381.
6. Muuta liini 24D Võru - Räpina väljumist 6 min hilisemaks, suunata buss Veriora Jaam peatusesse ja tagada seal seisuaeg 18.19 - 18. 25, tagades ristümberistumise rongiga 386.
7. Muuta liin 9 Räpina - Ruusa - Räpina 10 min varasemaks ja suunata läbi peatuse Veriora Jaam, tagamaks ümberistumisvõimaluse rongile 387.
8. Muuta liini 99I nii, et see alustaks sõitu Laost (Põlva Jaamast) kl 6.35 paiku.
9. Tööpäeviti lisada buss Himmaste - Põlva - Tartu (läbi Ihamaru-Karilatsi või Krootuse-Saverna), peatusega Põlva Jaam kl 6.40 - 6.46, tagamaks ristümberistumisvõimaluse ja viimaks Põlvast Tartusse jõudmise intervallaja noormaalseni  praegusega võrreldes, saabumisega Tartusse ca 8.00 (läbi Raja peatuse).
Tagasi sama liini pidi, koos Tartu Jaama läbimisega, tagamaks ümberistumisvõimaluse rongilt 212 ca kl 16.40.

10. Taotleda AS Lux Express Estonialt Kanepi peatuse lisamist liinile 720 Tartu - Võru - Luhamaa.
11. Tagada maksimaalselt maakonnaliinide peatumise rongide ajal Tartu Jaamas, näiteks liin 99H Tartust 19.40 jt
12. Tagada liinil 92A Ruusa Jaam läbimise, tagamaks ümberistumisvõimaluse L,P rongile 383.
13. Muuta bussipeatuste nimesid, tagamaks selgemat arusaama ümberistumiskohtadest, kirjeid bussiliinide kirjelduses ja lihtsustamaks otsinguid portaalis peatus.ee:
Rõssa asemel Orava Jaam või Jaamatee, Võiardi tee asemel Ruusa Jaam, samuti Tsirguliina Jaam, Veriora Jaam, Ilumetsa Jaam jne. Võimalusel lisada nimi alati ka bussiliini kirjeldusse.
14. Tagada bussiliin kõikide rongide ajal Värska spa - Ilumetsa Jaam - Värska spa, ristümberistumistega.
15. Leida võimalused bussiliinide käivitamiseks Tõrva - Otepää, läbi Mägiste Jaama ning Rõngu - Otepää (- Kuutsemäe) läbi Palupera Jaama sidumistega vähemalt 2 rongi puhul päevas. Ristümberistumistega.
16. Rääkida Vahesaar OÜ-ga läbi võimalus, et liini 292 aegu muuta veidi hilisemaks ja see läbiks Tartu raudteejaama, tagamaks ümberistumisvõimaluse rongilt 216.
17. Pikendada liini 31C Otepäält Palupera Jaamani, tagamaks ümberistumist rongile 335.
18. Muuta liini 36A Otepää - Põlva varasemaks ca 15-20 minutit ja alustada Palupera Jaamast, tagamaks ümberistumise rongilt 330.
Liin 36B ca 15 min hilisemaks, alustamisega Palupera Jaamast, tagamaks ümberistumise rongilt 332.
19. Liin 99B peaks alustama Tartu Jaamast, tagamaks ümberistumisvõimaluse rongilt 210.
20. Liin 95 Koidula - Võru tuua varasemaks, tagades Koidula Jaamas ümberistumise rongilt 382.
21. Võru - Tartu bussidel muuta liine nii, et need alustaks "teiselt poolt raudteed" (Kubija, Haigla vm peatusest) ja teeks peatuseid ka Võru linnas sees.
22. Põlvas pikendada võimalikult palju liine (Kanepi, Saverna, Väimela jt suundadelt) bussijaamast raudteejaamani. Seda muuhulgas ka selleks, et vahel kasutatakse P&S varianti, jättes auto raudteejaama, aga tagasi tullakse Tartust bussiga. Samuti annaks see reisijatele mugavuse saada maakonnaliinide bussidele võimalikult kodu lähedalt ilma ebamugavat ümberistumist linnaliiniga tegemata.
Võimalusel võiks muidugi suunata mõnedki bussid Himmasteni või isegi Ahjani? Nii oleks läbi linna sõit veelgi mõttekam?

23. Liin 2L Põlva - Räpina muuta võimalusel 20 min varasemaks ja suunata läbi Põlva Jaama tagamaks ümberistumisvõimaluse rongilt 382.
24. Võimalusel lisada buss Põlva - Räpina ca 18. 00 (sel ajal pikk paus), Põlva Jaam läbimisega, tagamaks ümberistumise rongilt 386.
25. Kaaluda võimalust muuta 78B Põlva - Mehitse veidi varasemaks ja suunata läbi Põlva Jaama, tagamaks ümberistumise mõistliku ajaga rongilt 386.

26. Liin 13 Otepää - Tõrva muuta võimalusel varasemaks, tagades peatuses Mägiste Jaam seisuajaga 5 min, ristümberistumised rongiga 334.
(Otepää - Valga vahel väga palju busse, kas neist ei peaks rohkemad suunduma näiteks Tõrvasse? Üldjuhul saab ju sellistel puhkudel sobitada aegu rongidega Mägiste või Tsirguliina jaamas, andes nii võimaluse ka ühenduseks Valgaga?)

27. Liin 25 Elva - Valga tagada seisuaeg peatuses Mägiste Jaam 5 min, tagamaks ristümberistumisvõimaluse rongiga 330.
28. Alustada ettevalmistustöid vigade paranduseks - Vastse-Kuuste rongipeatuse ületoomiseks bussipeatuse juurde.
29. Liin 2E Räpina - Põlva muuta 10 min varasemaks, tagamaks ümberistumisvõimalus Põlva Jaamas rongile 387.
30. Võimalusel panna liin 27 Antsla - Võru, väljumisega 8.30, käiku ka pühapäeviti (hetkel on sellel suunal busside vahel üle 8-tunnine vahe)
31. Valga - Hargla suunal on bussid rongidega seotud, kuid tagasisuunas mitte. Võimalusel peaks hommikune liin 5 olema 15 min varasem, samuti ka liin 376.

Tuesday, February 20, 2018

No ei tee Eesti Raudtee kõike!


Keegi ei saa garanteerida, et mitte kuskil mitte kunagi ühtegi õnnetust ei juhtu. Aga jutt, et "tehakse kõik", on kuritahtlik vale! 


Ja ega asjas pole süüd vaid autojuhil või hoopis MKM-il, vaid paljudel teistelgi. Kaasa arvatud TJA, OLE jpt. Antud juhu kohta juba teada, et autojuht oli joobes. Aga kui joove pole just selline, kus mitte midagi ei mäelta, ka sellistel puhkudel on kaasaegne foor piisavalt hästi nähtav, et tagada mingigi turvalisus ja tekitada ohutunne! Kuid kui soovitakse ennast õigustada, siis muidugi aetakse igasugust poliitkorrektset jama suust välja! Meenutagem või Raasiku õnnetust, kus OLE juht süüdistas päikest.  Või kus ühel ülesõidul Viljandi lähistel väänati eeskirju, peaasi, et saaks põhjendada signalisatsiooni mittevajalikkuse! Ning kui ka korduvalt juhid tähelepanu puudustele, siis nii avalikult kui ka varjatult süüdistatakse sind vingumises ja virisemises.

Nii on ülesõitude fooridega varustamisel lubamatult viivitatud! Nagu viivitati muide lubamatult ka üliohtlikus asjas - porgandite varustamisel veoblokeeringuga. Ning poolautomaatblokeeringuga piirkondades jaamateede kodeerimisega (et signaal raudteefoori kohta jõuaks vedurijuhini) on samuti liiga kaua viivitataud, liiga pikk aeg antinii väikese asja ärategemiseks!
Muide, nt Viljandile lähenedes ei ole siiani kodeeringut enne hoiatusfoori, Liival on süsteem valesti tööle pandud jne. Kas ootame ka midagi?

Alles asja avalikkuse ette toomine muutis midagi, aga mitte kõike!


Siinkohal oleks paslik meenutada isegi seda, kuidas hämatakse ristumiste teemal ja püütakse väita, et vaid viaduktid päästavad kõigest. See on ehitusfirmade lobitöö tulemus, mis toob palju probleeme kaasa. Nii rahaliselt ülisuured kulutused kui ka loodusvarade laristamise. Ning siinkohal peaks olema selge, et pigem tuleb kasutada tõkkeplaatide või -postide variante, hoides sellega raha kokku ja selle arvelt saaks ohutumaid variante kasutada ka väiksematel ülesõitudel. Nagu ka RB-l. Kus on vaja teha normaalne raudtee normaalsel trassil ning piisava kiirusega, kuni 160 km/h. Sellega hoiaksime kokku üüratult raha, millest saaks mujalgi asju edasi arendada ja üksiti ka ohutusele rõhku panna. Muide, kui Eesti Raudteest või MKM-st rääkida, siis ei räägita avalikult isegi sellest, kus ja kuidas katsetatakse loomade peletussüsteemi. Ajal kui kümned ja kümned loomad sõidetakse surnuks. Ja iga selline lugu võib halbade asjaolude kokkulangemisel olla hoopis raskemate tagajärgedega. Igavesti õnnega mängida ei saa!



Ja Ringvaade helistas ning kutsus kommenteerima.