Blog Archive

Wednesday, March 28, 2018

Võru rongiliiklusest - otse ja ausalt!


Võru uue perrooni asukoht. See asukoht on ainumõeldav, sest võimaldab KÕIKIDE Võrumaa busside peatumise teisel pool perrooni ja tagab maksimaalse efektiivsuse.


Võrumaa Teatajas ilmus küsitlus.

Püüan selgitada põhilise ja võimalikult lühidalt, kuigi olulisi nüansse on siin tublisti rohkem. Kas Võru reisirongiliiklusel on mõtet? On küll. Kas seda on võimalik taastada? On küll. Enne peab teadma, et korduvalt on räägitud reisirongiliikluse taastamise teemal, kuid valitsuse "käsi", MKM eitab seda ja selle mõttekust. Kuna praktiliselt ükski erakond ei ole huvitatud inimestest reaalses elus, siis neist ükski ka pole selgelt välja öelnud isegi mitte seda, et rongiliikluse taastamise analüüsimisega peab tõsiselt tegelema. Seega tuleb kõiki neid eitusi võtta sügava reserveeritusega. Teine oluline asi, millele sageli viidatakse, on ekspertide arvamused. Paraku on meie ekspertide tase äärmiselt nõrk ning valdavas enamuses ei suuda ükski neist näha terviklikku pilt. Ühe näitena võib tuua MKM-i arvamuse, et KUI liiklus taastada, piisab Valga ja Koidula vahel 6 peatuskohast, tegelikult on neid vaja 10-13. Sest peatuse olemasolu ei tähenda, et seal peaks kõik sõitvad rongid peatuma. Oluline on veel seegi, et erinevad eksperdid keskenduvad vaid teatud reisijate sihtgruppidele, aga keegi neist ei suuda näha seda, et tegelikult saab asi toimida vaid siis, kui arvestatakse neist kõigiga. Ja kolmas oluline faktor - enamasti nähakse kogu Eestis asju vaid endi nurga alt. Nii näeb ka võrukas seda, kuidas tema tahab sõita, nägemata sageli isegi Antsla, Sõmerpalu, Otsa jt kantide inimesi. Üldes unustetatakse ära vastassuunaline liikumine. Tartust ja kaugemaltki Lõuna-Eestisse.

TEE REMONT.
Tee tegelikku seisukorda varjatakse ning selle remondikuludeks võidakse tuua just selliseid numbreid, nagu on vaja, tõestamaks, et asi on liiga kallis. Riik poe nii rikas? On küll, sest kui RB-le ollakse valmis kulutama 2 korda rohkem kui vaja, s.t. mõttetult kulutatud SADU MILJONEID eurosid ning tulevikus lisaks 3 või isegi rohkem korda rohkem kulutusi ülalpidamisele...
Tõenäoliselt ei ole rööbaste ega ka mitte liiprite puhul probleemi kiiruse tõstmisel. Murekohaks on pigem ballast (killustik), mis vajab puhastamist või väljavahetamist. Teine murekoht võib olla rööbaste aluslapid (kummist), kuid mulle pole teada, võib olla on need juba ammu ka vahetatud.
Oma kulu on vaid perroonid. Juhul kui neist kümmekond ehitatakse pikkusega 30-40 m ja Võru ning Antsla 80-150 m, siis nende koguhind oleks vaid ca 1 miljon eurot! Maksimaalselt! Tegelikult peaks hakkama saama isegi poole väiksema summaga. Võib arvata, et kiiruse tõstmine olenevalt jaamavahest esialgu 80-100 km/h koos muu juurdekuuluvaga ei ületa 10 miljonit. Kui sedagi. kahjuks on raske saada ausat vastust, seega ei tohi kuidagi tõeselt võtta ka artiklis märgitud Ain Tatteri arvamust. Sest tema esitab seda "tõestamaks", et ei saa ega pole mõtet!

VEAD ARTIKLIS.

Põlvasse ettevedu on üks võimalus, teine on ettevedu otse Tartusse läbi Kanepi ja Saverna. Lisaks annab see võimaluse teha peatus Lõunakeskuse piirkonnas. Mainimata on jäetud aga oluline nüanss, etteveobuss peaks Võrus igal juhul alustama vähemalt Koselt, tehes paar peatus ka Võru linnas. Võrukate jaoks paremaks muudetavas ühistranspordis ei tohi lähtuda linna ühes servas asuvast bussijaamast ning unustada ära ebamugavus ja ajakulu sinnapääsuks. Soovi korral võiks buss alustada isegi Rõugest. Seega variante on palju rohkem kui artiklis välja toodud ja neid saaks rakendada soovi korral kõikide Tartu - Tallinn rongide puhul.

Veel üks väga oluline sellega seotud aspekt. Ümberistuised on küll ebamugavad, seda ei eita ka mina. Kuid samas, kas tavaaegadel ei ole mitte Tartu - Tallinn bussiliinid ebaefektiivsed? Konkurentsiga on jõutud sinnani, et seal sõidavad pooltühjad bussid suure osa päevast üksteise sabas. Kas üldse peab igal kellaajal kulutama busse, kütust jm üksteise dubleerimiseks? Ehk olekski õigem, kui ettevedu toimuks Võrust hoopis tihedamini Tartusse, nii rongile kui bussile?

Tallinnas edasiliikumise seisukohalt tuuakse rongi plussina välja ainult vanalinn. Aga on ju veel rongidega lääne- ja edelasuund? Ning maakonnaliinide bussid Balti jaamas ja ka trollid? Kui taastub Haapsalu raudtee, saab kiirrongide puhul sinna ka 5 tunniga. Seega, igal juhul tekib juurde tohutult võimalusi saada ühistranspordiga uksest ukseni! Seega mugavustest, millest abilinnapeaSarapuu räägib, saab reisija rongiga liikudes veelgi rohkem osa! Kui juttu on kuumast joogist jm, siis Võru bussijaamas toimivast kohvikust saaks samuti kohvi jm kaasa osta!?
Tallinna lennujaama saab ka rongilt Ülemiste peatuses.
Lisaks, lastega reisimisel on rongi pluss just see, et lapsed saavad liikuda.

Rein Rusch toob välja loo 10 reisjast enne rongiliikluse kadumist, kuid see on vägagi ebaõnnestunud näide. Tollal oli kogu sõiduplaan ja juurdekuuluv äärmiselt ebasobiv. Toome siin ümberistumiste kõrval mängu teise varuandi. Pärnu raudtee läheb sulgemisele ja sisuliselt vabaneb üks rongikoosseis, teine seisab päev läbi Koidulas ja ka Valgas on kohati pikem seisuaeg. Kohendades neid ronge, ja sõiduplaane, saaks sisuliselt katkematu rongiliikluse Tartu - Koidula - Võru - Valga - Tartu kolmnurgas. Tihe see ei oleks ja seega oleks tegu elementaarselt sobiva rongiliiklusega. Sellisel puhul kestaks muidugi rongisõit Võrust Tartusse ca 2 tundi (kõigi peatustega) ja Tallinna 4 - 4.5 tundi. Kuid ärme unusta, kuigi see ei paku ehk konkurentsi otsebussidele, siis konkurents ei olegi eesmärk. Eesmärk peab olema võimaluste paljusus. Nii muutuks osaliselt Valgagagi ühenduseks rongisõit, aga samas saaks tänu sellele mõnede vabanenud (tasuta) maakonnaliinide bussidega toimetada ka juurdevedu kõikides teele jäävates peatustes. Vastseliin - Võru ja Vasteliina - Koidula vahel,  Rõugest ja Haanjast Võrru või Sõmerpallu (rongipeatus ülesõidul), Tsoorust Antslasse, Lüllemäelt Karulasse, rongile saaks ka Otsalt, Lepassaarest, Roosisaarelt jne.

Riik on korduvalt rääkinud plaanist muretseda mõni "kaugporgandi" koosseis. Peaks eeldama, et need pannakse sõitma Tallinna ja Riia vahel, seega tekiks võimalus ka kohalike rongidega saada Valgas neile ümber istuda ja see on juba oluline mitmel põhjusel. Ühe näitena võib tuua ühenduse Valmiera, Cesise, Sigulda ja muidugi Riiaga, mis muuhulgas muudaks lätlaste jaoks ülilihtsakt puhkama tuleku Kagu-Eestisse. Muidugi ka kiirema ühenduse Valgast Tallinna.

Tüüpilise näitena toon Tatter välja sõidu Põlva kaudu, rõhudes kahele ümberistumisele, "unustades" rääkida Valgast, kus oleks üks ümberistumine. Aga nagu eespoolgi mainisin, on olemas sulaselged OTSEsõiduvõimalused, kõik sõltub ikkagi sellest, kuidas koostada sõiduplaan. Vähe sellest, praegu on juba käigus Tallinnast rong, mis Tartus lahti haagitakse, üks jätkab sõitu Valka, Teine Koidulasse. Väikesed ümberehitused ja saab teha ka vastupidi - rongid haagitakse Tartus taas kokku! Sellised "unustamised" ei näita ausat lähenemist, erinevalt.... loe minu loo pealkirja!

Peab veel lisama, et tõsiselt ei saa võtta ka juttu, et inimesi on piirkonnas liiga vähe. Kellelgi ei ole plaanis vedada iga päeva kümneid tuhandeid kohalikke edasi-tagasi, eesmärgiks on lähitulevikus täita reisijatega päevas ca 6 rongi, seega maksimaalselt 1200 inimest. Aga arvestades kohaliku elu kängumist ning sõitmisega kaasnevaid turismivõimalusi, on see kõva sõna.

Kommentaarid (küsimused) siia loo juurde oodatud!


Monday, March 26, 2018

Kuidas ma aitasin Räpina vallaametnikke.


Et kõik ausalt ära rääkida, pean ma alustama päevast kui postitasin Põlva FB gruppi ühistranspordi teema. Põlva, nagu kogu Kagu-Eesti ühistransport on ajale jalgu jäänud ja kängumas. Tõsi, endine maavanem hakkas ägedalt vastu ja arvas, et "saadakse KUIDAGI hakkama ka ilma teise Eesti otsa kodanikuaktivistideta", aga mina arvasin, et hakkama saada tuleb HÄSTI! Seda enam, kui pikaajalise kogemusega poliitik, kelle ülesanne ja eesmärk saab olla ikka inimeste ja kodu eest hea seismine, suhtub kodakikuaktivistidesse mujalt nii, siis suhtub ta neisse ka oma kodus (hiljem saigi aimu, et nii ongi, aga see teine teema).

AGA MIKS VALLAVANEM EI RÕÕMUSTA KOOS OMA AMETNIKE ARMEEGA, MAKSUMAKSJA PALGAL, ET NÄE, ME SAAME LIHTSATE MOODUSTEGA MUUTA OMA INIMESTE SÕIDUVÕIMALUSED PAREMAKS JA KOHE MITMES SUUNAS?
Räpinas, Põlvas ja Võrus? Märjamaal, Jõgeval ja Vaivaras?, Raplas, Viljandis ja .....

Sealt see lumepall veerema hakkaski. Muidugi arvas eksmaavanem ka seda, et eelkõige tuleks riigil pilduda miljoneid ja kõige olulisem on nõudetransport, nagu juba natuke toimib see Oraval ja Räpinas. Tõsi, ta ei suutnud tunnistada, et eelmise nõudetranspordi uuringu raha sai maha visatud, sest tulemust ei olnud. Ometi ei sega see soovimast uut raha, samal ajal ise autoga ringi sõites ja oma inimestele igasuguste ettepanekute EI öeldes.  Üldse ongi raha loopimine nii tavapärane, seda ka Räpinas. Tehtud ju sealgi mitmeid arengukavasid, millel pole nägu ega tegu, et ehk kasu on neist sama palju kui jänesele tripperist! Aga raha voolab ja see on peamine? Tõsi, Räpina valla arengukava ütleb muuhulgas, et "bussiühendused on viletsad". Küllap sama ütleb ka järgmine arengukava. No aga kes segab asju HÄSTI tegemast ja asju muutmast? Heakene küll, tühja sest Ruusa poest, kuigi ka majutusega väljaspool Räpinat kehvad lood, arengukava järgi. Ega need lastelaagrid pole ju Ruusal midagi tulusatki ja kui lapsed tulevadki, võtku jäätis kodust kaasa, pole vaja seda ju külapoest ostagi! Suurelt tuleb mõelda, eks ju!? Mitte sellest, et Ruusalgi võiks rongipeatuse juures olla bussipeatus (selleks peatus ülesõidule lähemale toodigi!) ja rongidelt võiks saada ümber istuda bussidele. Verioraski ju, ajal kui vallavanemaks oli Enel Liin, ei saadud aru perrooni asukoha olulisusest ja see on üks põhjus, miks siiani sidumine ei toimi või vähemalt oleks ümberistumine ebamugav, kui buss peatub kaugemal. Sai tookordki kirjutatud ja selgitatud korduvalt, miks mida ja kuidas teha. Aga nagu hane selga vesi.

Muide, meil on ka KOV-e, kus ametnikud on vägagi huvitatud ettepanekutest ja ideedest ning abist nende analüüsimisel. Aga see on millegi pärast vaid pisku! Enamasti oodatakse 30 päeva vastamisega või jäetakse üldse vastamata. Ja kui vastataksegi, siis vastus on sisutühi ning salalmisi loodetakse, et "tüütused" rohkem ei pöördu...

Kuidas aga muuta ühistransporti? Põlva eksmaavanem arvas, et "on vaja inimestega arutleda ja küsitlusi korraldada", seda siis FB-s teema juures, kus Põlva inimesed ARUTLESID ühistranspordi üle, tegid ettepanekuid ja esitasid küsimusi. Viimastele muidugi volikogu esimees sisuliselt vastata ei soovinud. Mille poolest aga see arutelu ei kõlvanud, jääbki arusaamatuks tänase päevani. Ehk seepärast, et tegelikult arutelu ei tahetagi? Eriti kui kevad tulemas ja hea kevadpäikese all peesitada!?

 Võtsin siis kätte ja postitasin küsitlused FB-sse, Põlva, Võru, Värska, Räpina, Valga ja Kanepi gruppidesse. Nii, olemas ARUTELU ja KÜSITLUSED! Poliitikutest-ametnikest seal peale eksmaavanema keegi ei osalenudki, küllap siis ongi tegu tüütu segamisega. Ehk siis tõestusega, et ametnikke tegelikult ei huvitagi ei inimesed, sh külalised ega ka areng!? Äkki ma teen ikkagi liiga sellise mõtlemisega ja arvamustega? Kuna suhtlusmeedia arvamused ei pidanud kõlbama, tegin nende küsitluste ehk siis KOHALIKE INIMESTE ARVAMUSTE põhjal kirja nendele omavalitsustele ja Kagu ÜTK-le. Tuues välja üle 30 punkti kõige olulisematest probleemidest. KOHALIKE elanike jaoks. Uskusin, et kui seni mõnes kohas kobistati natuke paari bussiliini kallal ja hoobeldi sellega kui jõulise tegutsemisega liinide muutmisel, siis head ideed toovad kaasa tõsise ja reaalse muudatustelaine!

Kiri läks teele, seaduses ette nähtud aja jooksul vastasid Põlva ja Võru. Tõsi, Põlva vastus näitas, et nende huvi millegi PAREMAKS muutmise kohta on leige, et mitte öelda külm. Võru vastus oli veidi asjalikum, kuid samuti sisutühi, mis optimismi kohalike jaoks ei tekita. Aeg täis, saatsin ka Räpinale korduskirja, soovides, et Räpina vallaski seadust austataks.


Tere!

Oleme saatnud Teie ettepanekud edasi Kagu ühistranspordi keskusele seisukoha võtmiseks.  Omavalitsusena oleme lähtunud ettepanekute tegemisel kohalike elanike poolt laekuvatest taotlustest. Nimetatud muudatuste osas ei ole meile laekunud taotlusi.

Lugupidamisega

Enel Liin
Räpina vallavanem

Selline oli vastus. Sõnatuks võtab! Bussiliiklus on vilets!? Kas Räpina vallas on olemas ametnik, kes vastutab ühistranspordi eest? Kas tänapäeval neid üldse on, või lükataksegi kõik ÜTK kraesse? Ning kui eksmaavanema sõnul tuleb ettepanekutega pöörduda KOV-i, kes siis EDASTAB arvamused ÜTK-sse, siis kas sellel on ka mingi mõte? Kui vallaametnikke ühistransport ei huvita ja keegi ei TEGELE ega VASTUTA, siis miks peaks KOV üldse olema "vahendaja"? Tundub, et väga osavalt juhitakse asju süsteemini, kus vastutust ei olegi, peamine on hoopis valimised. Enne neid tuleb palju lubada ja valjult kiredes ringi käia. Õigemini sõita! Muidugi.... mitte ühistranspordiga....

No aga heakene küll. Panin probleemsed teemad tänu kohalike aktiivsele kaasabile kokku ja esindasin oma kirjaga sisuliselt neid. Muidugi ka riiki ja ametnikke, poliitikutest rääkimata, kellest vast enamus sageli hõigelnud, et "on vaja bussiliiklust paremaks muuta ja rongidega ühildada". Ma saan aru, et ise ei oska ega mõista, seepärast võiks eeldada, et selliste kirjade puhul tuleb KOV-idest kiirvastuseid, kus palutakse täpsustada ja selgitada tõstatatud probleeme ja lahti seletada lähemalt ideid! Sest nii saab ju kõige PAREMINI aimu, mida ja kuidas TEHA!? Aga... ikkagi ei taheta midagi teha!

Ka Räpina vallas siis arvatakse, et elanikud peavad tegema ettepanekuid, vallaametnikud aga ei pea midagi tegema? Ei tööd, ei küsitlusi ega mitte midagi? Ning kui elanikud enam valda ei usalda ja löövad käega ning kiruvad omavahel, siis ... ettepanekuid ei tehtagi! Ning kui keegi siiski kurdab (enne valimisi kihutuskoosolekul?), et bussiliiklus vilets, siis vald vastab, et "aga te ise pole ju ettepanekuid teinud"!? No aga miks peakski alati eraldi ettepanekuid tegema, ehk ongi parem, kui need on vahel kokku koondatud? Ehk peaks hoopis iga vallaametnik tegema TÖÖD ja analüüsima ettepanekuid, mis muudaks ühistranspordi PAREMAKS? (Vt. valla arengukava punkti).

Nüüd olengi ära rääkinud, kuidas erinevate kantide inimesed on mures elukvaliteedi languse pärast, mille üheks osaks on ka ühistransport. Ning kuidas raha küll kulutataksegi millekski, aga tulemused on kahvatud või lausa maksumaksja raha laristavad. Ning kuidas Räpina vald ei suvatse isegi kirjadele vastata, kuigi seadus seda ette näeb. Ning kuidas aeg läheb ja eksmaavanem sõdib piletita (nn tasuta) ühistranspordi rakendamise, mille alla kuulub ka liinivõrgu optimeerimine, vastu. Ning kuidas praegu sõidab Kagu-Eestis ringi peaminister Ratas oma seltskonnaga, kellel ühistranspordi muutmine oleks praegu ülihea võimalus näidata, et nad on arvestatavad tegijad. Nagu piletita variandile üleminekki näitas!

Aga see ei ole normaalne, et VALLAVANEMA JT AMETNIKE ARVATES EI PEAGI VASTAMA KIRJADELE, PIISAB SELLEST, KUI NEED KUHUGI EDASTADA NING .... POLE KA OLULINE, KAS TOO VASTAB? RÄMPS KAELAST ÄRA, EKS OLE?

P.S. Kagu ÜTK-st polegi vastust tulnud, kuigi aeg täis. Ju siis ikkagi kompetentsi ja tahet ei ole, kuigi poliitikud püüavad meedias muud väita. Ja ega sest vastusest tõenäoliselt ka mingit tolku pole, selles võib 99% kindel olla.....

******************************

Küll aga tuleb meelde aeg aastaid tagasi, 2010-2011, kui tollal oli teemaks perrooni asukoht ja selle ühildamine bussipeatusega. Paraku ei huvitanud teema ka tollal Veriora vallavanemat. Nüüd võiks ju küll mõelda, et kogemusi rohkem ja kui vallavalitsuseski jõudu rohkem (Valga eksmaavanem jt), siis peaks töö olema efektiivsem?

Aga tundub, et tase on jäänud samaks. Või lausa langenud. Igatahes inimesed, kes Räpina kandist ühendust võtavad, kurdavad küll, et vallavalitsust ühistransport ei huvita. Mida neile küll lohutuseks öelda? Et vald ei suuda ega tahagi süveneda probleemidesse? Ning ei soovita ka konstruktiivset arutelu nendega, kes püüavad aidata? Sest vallas ei ole ametnikku, kes teemaga tegeleks, seda valdaks ja oleks võimeline ka arutlema? Et aidata kaasa reaalsuses valla arengule?

Sunday, March 25, 2018

Ilusa ilma peatus Võrus.


Võrru ei tulnud ma rongiga, sest nagu näete isegi, siis, kus peaks peatuma rongid, pole perroonigi ja rongid ka ei sõida!



Silmapiiril paistev vana jaam on ajale jalgu jäänud ja sinna reisirongipeatus enam ei sobikski.


Küll aga linnas oli juba kevad. Kui just Tamula järv välja arvata.




Tahtsin nüüd, siia teistkordselt sattununa, sööma minna. Aga uksel vabandas kiri, et "täna varem suletud"! Mis pagan mul sest vabandusest kasu, sest JÄLLE ei saanud ma siia sööma! On see ka hea söögikoht, et põdeda? Loodan küll....




Sõin siis siin. Päris maitsev seljanka saiakesega!



Järgmine kord kui satun, siis süüa siin?




Ehk saab kuskil ka siinset kala süüa?



Tamula järv. Võru vajab rongiliiklust, et siia tuldaks rohkem Tallinnast, Riiast ja Peterburist.






Roosisaare sild ja mõnus majutuskoht seal, Roosisaare Kuningatalu.








Väravasse pall?


Maitse asi. Mõni metallaed meeldib rohkem, teine vähem. Aga omapära kindlasti. Ja alumisel pildil olev meeldis rohkem.






Selliste asjade eest aga tuhat tänu!



Ja edasi juba bussile!

Linnadevahelise bussiga Misso linna!


Tagasiteel Missost kohtasin härrasmeest, kes ütles, et tema on Luhamaa Contra ja luges ka luuletusi!


Aga nagu ikka algas sõit Balti jaamast ja kuna maakonnaliinid Tartu vaksalisse ei tule, pidi kolistama läbi linna bussijaama.



Tartust saab sõita ikka väga paljude bussidega, Rakvere asemel valisin ma Võru.


Aga Tartu - Võru Simple on näide sellest, kuidas reisijaid ei taheta. Tartust väljudes ei tee see linnas ühtegi peatust, alles Ülenurmel.  Miks ei võiks mingiski kohas peatus olla? Nii et inimene saaks sealt bussile või siis sõidaks linnaliiniga ETTE, mitte ei kulutaks aega ja ei sõidaks alguses tagasi, et siis ümberistumise järel sõita edasi!



Tartu vaksalist see läbi ei sõida, kuigi ajaliselt klappinuks see peaaegu ideaalselt! Buss väljus 10. 00, rong saabub 10. 12. Vaja oleks vaid hilinemine mõni minut hilisemaks lükata ja bussifirma saaks juurde seda, mida ta kõige rohkem hindab - raha! On mõistetamatu, et bussifirmad kardavad, nagu jookseks nende reisijad sidumisel rongidega viimastesse üle. Sest paremad võimalused tooks reisijaid hoopis juurde!

Kuidas saada rongilt näiteks Võru bussile? Esimene võimalus on Tartu vaksal, aga sinna bussid ei tule ja ühelgi ametkonnal ega KOV-il pole sellega ka mitte mingit asja! Teine võimalus, Ülenurme! Kuid Eesti Raudtee "asjatundjad" ehitasid peatuse valesse kohta! Ja sealt juba ümberistumisi ei teosta! Kolmas võimalus, loota uute rongipeatuste tekkele Tartu lähipiirkonnas, näiteks Tõrvandi kandis ning sellega seoses tulemusele, kus asju tehaksegi mõeldes ümberistumistele. Aga see on naiivne lootus ja kui ka tulebki, siis kunagi kauges tulevikus! Seniks aga ärge lootke üldse midagi, sest meil saab palka ka niisama töölkäimise eest! Ja nii sõitsingi järjekordselt heade mõtete linnast välja, tundes väga sügavalt, et häid mõtteid siin maetakse vaka alla.



Aga ilm oli ilus ja vaated nauditavad! Muidugi, seda just maastiku poolest. Mitte elu poolest, kus tõrvatilkade asemel on hoovihm! Kõige ilusa kõrval näedki seda aina rohkem, kui silmad peas ja pea lõikab.




Mõnes kohas näeb teedel ka parklaid. Ja isegi söögikohti! Viimased üldiselt küll kiratsevad, sest sageli hinnad kõrged ning teisest küljest, suure enamuse inimeste sissetulekud nii madalad, et väljas söömist lubada ei saa!




Mõnes kohas aga näeb ka turismiga seotud märke. Kuigi mõnel neist peal punane triip. See tähendab, et "finito!" või siis ajutiselt ei tööta. Seda ajal, kui pealinnas raporteeritakse, et meil on turismis olukord aina parem!




Lühike suitsupaus Kanepis. Kanepi ümber palju teisi suuri kohti, aga eestipäraselt pole siin isegi mitte otseühendust kõigi lähimatega, näiteks Otepääga. See on uskumatu, kuigi võimalik seda teha on, ilma suuremate kuludeta. Aga ei taheta! Ei tea, kas mõne demagoogi idee nõudebussidest peaks tähendama, et teatud võimalustega toimimiseks ääremaal, hakatakse seda kallist süteemi rakendamas ka näiteks Kanepis? Et tuled Põlvast bussiga ja "reisijate olemasolul sõidab edasi Otepääle, Palupera jaama ja Tõrvasse"? Või kui "helistate ette eelmisel päeval kuni kl ...."?




Vanasti oli pea iga kerko kõrval kõrts, nüüd on vahel koolimaja. Aga igal pool pole sedagi luksust. Ka Misso kool aina väheneb. Kui aga töötajad töö kaotavad, siis tullakse "nõustama". Küllap soovitatakse kolida pealinna? Mis saab aga koolimajast ja õpilaskodust?

https://lounaeestlane.ee/misso-kool-tehakse-6-klassiliseks-opilaskodu-suletakse/



Loomade järgi paistab tee ääres palju. Kas seepärast, et meil loomi palju või seepärast, et nad peletatakse kodust liikuma? Aga sõites näed, et meil on metsi palju. Isegi praegu veel on! Kuid näed ka seda, et praegune ariemaht on liig mis liig. Vaadake tee ääres olevaid tuhandeid raiesmikke. Mõnel pole "midagi", mõnel on puuhakatised, mõnel noorendik. Aga kes ei teadnud, siis puude puhul meil igal aastal saaki ei koguta! Need kasvavad hoopis kauem! Ning ringi liikudes tunned läbipaistvaidki puusalusid nähes (kui seda metsa ees ei oleks, siis näeksid, et metsa taga polegi metsa), et (aru)lagedus ulatub kaugele! Ning hakkad ehk aina rohkem ka mõistma, et just nii tapetakse! tapetakse elu looduses ja ka inimeste (ääre)maal. Kõik aina kaob....




Siin oli aga omaette vahva koht! Paigaldatud on piirkonna kaart Kui hea siin peatuda on, see on omaette küsimus. Teine küsimus on, miks ei võinud seda paigaldada Heimtali kiriku juurde mis veidi maad enne mööda vilksas? Eu kui juba peatuda, siis oleks sel mitu põhjust?



Kohati võis näha ikka juba päris kevadist pilti, teisal aga oli "ühel pool teed veel talv".


Ja kauguses paistsid mäed!


Võru.


Tartu - Misso bussi vast keeruline käiku panna, sest sõitjaid jääb ju teel aina vähemaks. Päev oli laupäev, Tartus tuli Tartu - Kambja - Maaritsa -  Saverna - Kanepi - Võru bussi alla 20 sõitja, enamus neist sõitsid Võruni. Võrust tuli aga Misso bussi 6 inimest peale minu, vaid üks neist sooviga sõita Vastseliinast kaugemale. Muidugi ei saaks Simple sõita oma suure bussiga nii kaugele. Nii tulebki ümber istuda. Ajad muidugi ei klapi, aga  pooletunnine vahe siiski enam-vähem, jõuab ka poest läbi käia. Kuid eks seegi ole omaette mõjurutega. Mida rohkem saab külastada suurema valikuga poodi, seda vähem maalesõitja külapoodi külastab. Eks nii ole ka tillukene oht isegi piletita maakonnaliikluses, ehk valitakse siis sagedamini vast poodiminekuks bussisõit kaugemale? Aga peab uskuma, et see mõju siiski suure ei ole.
Mõnelt Misso inimeselt ka küsisin, kuidas nemad bussiliiklusega rahul. Oldi rahul, aga oli ka neid, kelle jaoks siiski ühendus võiks olla tihedam.



Võru bussijaamast on tore, et on kaks tablood. Küll aga peaks olema suuremalt nende KOHAL kirjas, kumb saabuvad, kumb väljuvad ja seda ka inglise keeles.





Buss sõidab Võru bussijaamast edasi Jüri tänavat mööda ja loomulikult on peatusi ka linnas. Turu peatusest tuli peale veel 4 inimest.




Aga ei ole seda võimalust igal võrukal, et saaks kodu lähedal bussile. Õigemini lõunasuunal saab, aga muudel suundadel mitte. Ning seepärast tegingi Võrule ja Kagu ÜTK-le ettepaneku, et kõik muudes sõitvad bussid alustaks ikka peatusest BVõru 2 Bussijaam. Kus see asuma peaks? Seda otsustagu võrukad koostöös asjatundjatega. Nende päris asjatundjatega. Kes mõistavad, et oluline Kubija spaa, Kuperjanovi, Kose, Võru Jaam (see jaam, mis peaks taastuva rongiliikluse puhul toimima). Eks esmapilgul tundub parim peatuskoht olema siin, Kosel. Mitu peatust linnas, see juba omaette teema. Kui nii juhtub (loodame, et Võru linnaisadel rohkem nutti kui Põlva omadel), siis võib see koostöös piletita maakonnaliiklusega mõjutada ka kommertsliine. See on siis see, mida piletita süsteemi vastased kardavad - et kommertsvedajad kaovad veel rohkem ära. Mina aga "kardan", et see võiks mõjutada normaalse mõtlemise juures hoopis teistpidi - et kommertsvedajad saavad ka  äkitsi aru, et Tartusse jm sõitu peaks alustama siit! Ning lisavad liinile mõne protsendi pikkusest, s.t paar km. Kuid võidavad sellega, et inimesed saavad ja tahavad bussile tulla, mitte alati auto valida. Ja seda kinnitasid ka üsna mitmed Võru(maa) inimesed! Oleks muidugi huvitav teada mõnda tõsist vastuargumenti, miks see ei ole mõeldav, ei ole kasulik, ei saa seda teha jne?




Siinne ristmik Verijärve ääres aga mul ei unune. Tulin kord rattamatkal kõrvalteelt (pildidl vasakul) ja jätkasin peateel sõitu. Kraavis mootorratas ja juures politsei. Peatusin ja minult küsiti, et kas tahan ka niimoodi lõpetada? Muidugi ma ei tahtnud ja küsisin vastu, et kuidas seal kõrvalteelt tulles teada, et teisel pool teed algab kergliiklustee? Seda politseinik öelda ei osanud! Ei tea, kas nüüd on mingi märk, mis teavitab rattamatkajat?



Aga ilm oli ilus, tee hea ja sõit jätkus. Tõsi, bussis läks juba kevadiselt aina palavamaks! Tee pealt aga lisandus isegi mõni reisija või tuldi hoopis kellelegi vastugi.



Sellised vaated on kaunid!


Vastseliina kirik.



Vastseliina.





Mets?
Tuletan meelde, ma pole metsaraie vastu. Kuid see, mida aina rohkem näeb, paneb tõsiselt muretsema.



Viitka ja Horosuu vahel pöördus buss kõrvalteele. Mis tõi esile teised vaated. Kevadise laguneva tee, mis muidugi tavapärane. Mulle küll teadmata, kui palju need päris sula aegu liiklust mõjutavad. Peaksid suht head olema, sest näe, allpool näha, et siin isegi vist mingid ekstreemturistid haagissuvilatega metsas ööbimas? Isegi küttepuud all paremas nurgas valmis, ju siis toimuvad ka lõkkeõhtud? Eesti nokkija - kutsuda välisturiste erineval moel loodusturismi nautima?
Aga oli ka näha, kuidas siin metsa seeski püütakse elu alles hoida. Mine sa tea, peagi ehk ulatubki vaade kaugele ja ei oldagi metsas? Tsivilisatsioon jõuab kohale? Tahaks küll loota, et elu alles jääb!





Kõike aga ei saagi taasata, vahel on mõnel asjal lihtsalt aeg täis saanud. Ometi, kurvaks teevad sellised hetked ikka.


















Misso.


Kas bussiliiklus hea või halb, seda saavad juba kohalikud ise öelda.




Infokoht. Lisan siia aga ühe pildi Võrust.


Kas just nii, aga möödasõitjatele peab olema tagatud joogivesi. Veevõrgust või kaevust, infopunktis või poe juures, see juba iseasi. Kuid kindlasti seal, kus möödasõitjatel on põhjust peatumiseks. Vajalik on see ka selleks, et vähem kulutaksime aina uute ja uute (mürgiste ja keskkonnavaenulike) plastpudelite ostmisele!







Külapoel on vast lootust säilimisele, kui vähegi elab siin veel inimesi ja kui möödasõitjad peatuvad? Läheduses pidi olema ka söögikoht, mis küll talvel suletud. Jah, ega siia talvel vist ka turiste kuidagi meelitada ei õnnestugi? Kui just mitte kalapüügile rõhuda ja õpilaskodusse vm mingit suuremat turismiatraktsiooni ei looda. Aga oleks sel üldse mõtet? Isegi tartu jaoks see kaugel ja ega Tallinnast ammugi tulda, puhkepäevad selleks liiga lühikesed. Raske siia midagi välja mõelda....

Kuid kindlasti oleks ka siinkandis mõnevõrra abiks rongiliikluse taastaumine Võru raudteel. Kuigi ratastega tuleks sõita üle mägede, tuldaks raudteest lõuna poole kindlasti rohkem, kui rattaga lähemale saaks! 

Kas on veel lootust, et Missost saaks tugev asula? Kindlasti on, aga see pole lihtne. Esiteks peaks ikkagi läbisõitjaid meelitama siit kaudu sõitma kui tullakse näiteks Värska piirkonda. Lihtne kaart Setu Külavüüst seda ei tee, inimestel Lätist ja Venemaalt (Pihkvast) peab olema teada, et see tee on eriline!

Teiseks, et tööd jätkuks on vaja puitu, mida siit raiutakse, väärindataks siinsamas, käsitööst saekaatriteni, mitte ei peaks seda vedama laevadele või Emajõkke!





Järved on muidugi üks võimalus, millega saab kedagi meelitada. Aga eks seegi nõuaks mitmeid "kaasnevaid" asju, nagu mingidki toidukohad, mis peaks olema kohapärased, väga tasemel jne. Ning reklaam lätlastele, et sõidetaks näiteks Värskasse just Misso - Obinitsa kaudu. Ehk ka selle abil, et Kubija pakuks oma puhkajatele bussieksursioone ümbruskonnas, protseduuridevahelisel ajal, nii 4-5 tundi. Siinkohal oleneb palju protseduuriaegadest spaas, aga ka sellest, kas suudetaks kokku leppida (tasu) lõunasöögis mingis teele jäävas kohas!? Kõik spaakülastajad ju kindlasti ei osale, aga kui eelregistreerimisega (alates paketi tellimisest) selliseid asju välja pakutakse, võib ju ikka huvilisi olla!? Muidugi nõuab see kõik lisatööd ja vaeva, aga ega keegi seda meie eest ka ära tegema ei tule!
Kui aga peateemad on vaid katused, tualetid ja puit, siis sellega kaugele ei vea. Hea vähemalt, et kalaautogi üks kord nädalas liigub!





Siit paistab siis koolimaja. Need aina hääbuvad erinevais Eesti paigus ja midagi nende "täiteks" välja mõelda ei suudeta ega tahetagi....






Pulli järvest oleksin aga peaaegu mööda läinud! Siit vaadates näib nagu tegu oleks ehk põlluga! Kuid ilus muidugi.








Kiiruskaamera päikesepatareidega.



Welcome to Estonia või aastaringsed ilutulestikud? Ehk peaks leidma ikka võimaluse korrastada bussijaam, sulgeda see tõmbetuultele ja paigaldama laiemad pingid? Nii et kasvõi rattamatkajad saaks halva ilma korral puhkepausi pidada? 

Aga algab siis tagasitee Misso linnast, mis ei saanudki linnaks....








Kas ei ole kurb? Selle peaks müüma ehk 1 euroga võib olla SIIS keegi leiduks, kes tuleks ja teeks....


Kindlasti saaks ehk veidi rohkemat pakkuda ka rekajuhtidele kuskil teele jäävates kohtades ja samas nende puhul siis ka "teeröövlitena" matti võtta.








 On see mets või puupõld? Nii ja naa. Kas metsaomanikest ja miljarditehase pooldajatest paljud näevad õigesti, et tehase vastased tulevad nende õiguse kallale metsa majandada? Ei näe, eksivad, sest tehase vastased ei soovi, et NII PALJU metsa raiutaks, mitte et seda ei tohiks üldse majandada. Kas needsamad pooldajad näevad elurikkuse olulisust? Üldiselt mitte
Kumb on siis tähtsam, kas see, et keegi saaks egoistlikust tundest lähtuvalt teha mis tahavad ning kes teeks sedasama ülejäänud metsagagi või siis see, et meil jätkuks tarkust hoida alles miskit, mis on kõige olulisem?










Taas Vastseliinas. Oleks saanud siit bussiga Koidulasse, oleks ma tagasi sõitnud juba sedakaudu. Paraku, ametnikud pole veel (kirjade peale) isegi "ärganud". ja kui ongi, siis esimesed reaktsioonid on pigem  tõrjuvad. Kindel pauk!


Piusa jõgi.






Maanteedel leidub aga igal pool lolle, kes möödasõiduga kannatada ei suuda.....






Tagasiteel siis tundsingi rohkem loogikat selles, et teised ei ole "vähemvõrdsed", et ehk on vägagi mõttekas maakonnaliinide (avalikud liinid) siit alustamine, seda enam, et linnaliin Võrus on nagu on! Seda tunnet kinnistasid....



....Kuperjanovi....


.... ja ülesõidukoht, mis tähendab ikkagi rongiliiklust aga ka mitme lõunasse suunduva tee ristumiskohta, samuti peatusena sobivaimat kohta Kubija spaasse minemiseks.





Tagasi Võrus. Et ilm oli nii nauditav, siis ümberistumisega ma ei kiirustanud, vaid jalutasin natuke ka linna peal. Ka sellepärast, et bussijaamas pole ju kohvikut ja poest ostetud Eesti Pagari mingi pikuke singi ja juustuga (kus sinki ja juustu imevähe) ju meest ei toida!




Hästi näha pole, aga kui tankla juures on ka kebabi söögikoht, on asi hea! Tõsi küll, pole ööpäevaringselt avatud. Ehk on aga piisavalt ruumi ka rekadele ja nende juhtidele vajalikke teenuseid?


Kui mõelda Pulli järve paksule lumekattele ja siinsele pildile, siis ega ma tea, kas ikka on kevad. Kuid linnukesed küll juba laulsid!


Nagu eespool mainisin, peaks info olema ikka mõtetstatud kohas! Ehk siis ka siin lisaks väike parkla.







Jälle üks, kellele pole mõistusega kõik korras? Ei olnud tegu küll kõige "napikamaga", aga kas peab selleni ikka püüdlema?


Aga silm punnis ootasin seda kohta, mis varasematelgi kordadel silma puutunud. Sobib näidiseksemplariks sellest, kuidas saab üks teeäärne müügikoht olla niiiii ebamugav ja ka ohtlik kui üldse saab. Peatumine häirib teiste liiklemist, autoga hoovist väljasõit sinna sõites ääretult ebamugav, kui märkad silte, pole enam võimalust peatuda jne jne. Kui tegu on tõsise müüjaga, siis peaks Maanteeamet küll kaaluma siia jupikese lisaraja ja peatumiskoha ehitamist. Nagunii on selliseid vaja ja miks ei võiks siis riik MÄRGATA INIMEST-MAKSUMAKSJAT!? Vähe sellest, km enne peaks mõlemas suunas siis koos parkla märgiga olema ka talukauba märk, mis meil ju juba olemas!? Vastutasuks võiks näiteks kokku leppida, et müüja tekitab ka (aastaringse?) võimaluse vabalt joogivett saada?


Kambja.




Väga kiiret ei ole, aga Tartu laienemisele mõeldes jm, peaks siiski alustama arutelusid siinse piirkonna rongiliikluse üle. Motrisside ehk rööbasbussida vajaduse ja sobivuse kohta on mu arvamused kõikunud siia-sinna. Aga ometi, kas keegi saan täie kindlusega öelda, et hõreda liiklusega raudteel ei ole mõtet nende liiklemisel Tartu lähiümbruses ja seega ka peatused teha just nende jaoks ning need veaks ka reisijaid rongidele ette ja vastupidi?

Ning kus siin ikkagi tagada ümberistumisi bussidele? Muidugi eeldab see ka rongiliikluse tihenemist.



Peatus ka siia, viadukti lähistele? Töökohadki ju kõikjal laiali ning kui tahta, et inimesed võimalikult palju autodest ühistransporti, peab selle nimel ka vaeva nägema? Pidavat ju eesmärk olema?






Tartus aga mõistad, kui palju siin söögikohti, kokku ja meistreid ning samal ajal on kohti, kus pole (talvel) mõhkugi! Aga vaja oleks, koos muu taristu arendamise ja arenemisega


Natuke ka pilte Tartu linnatranspordist. 






Kevadekuulutajad ehk lillemüüjad.





Siin siis tohivad autod peatuda?


Algul arvasin, et reisiraamatukogu ikka veel pole! Aga siis avastasin, et UNESCO kirjanduspealinn on asja ära teinud!?



Ja püttide asemel peaks olema juba bussid?



Inglise keelt pole ka veel ikka?



Kaubarongide seismine Tartus pole ka ikka veel kadunud?


Ja ekraan on, aga info nadi ning teisel perroonil ja bussipeatuste juures pole neid ikka!


Mis see nüüd siis? On tekkimas reisijatele parkla poolelt oma ligipääs?


Pöördsild, juba auruvedurite ajast.


Ja tagasi Tallinnas.....