Blog Archive

Thursday, March 15, 2018

IRL tagajalgadel - Teeme Ise Keerukamaks ja inimese vastu ehk TIK?

Kagu-Eestis ollakse eriliselt vastu piletita ühistranspordile, sellest siis täna juttu nii Päevalehes kui Maalehes. Ja kui tänase bussivõrgu optimeerimisest ei taheta midagi kuulda (liiga palju mõtlemist ja tööd ning vähe raha tilkumas?), siis ollakse valmis keskenduma AINULT kallima nõudeteenusega tegelemisele? Ehk piisab sellega "esinemisest", et näidata ennast piisavalt hooliva ja rahvapoliitikuna? Mängu tulevad ka uued variandid, veetransport Põlvas! Või mis see siis on Põlva bussijaama ümber? Muide, Põlva vallavolikogu esimehe Igor Taro sõnul peab ta õigeks bussijaama teise kohta viimist, sest selle krundi eest nõutakse hingehinda! Alles  eile kirjutasin sellest, millest paljud rääkinud, et bussijaamad ja rongijaamad peaks võimalusel koos olema. Põlvas on see võimalus olemas, aga tahtmine ühistransporti arendada puudub....

Foto: Mare Trump.

Kui vaatame, mis toimub ühistransporditerminalidega või õigemini, mis enamasti ikka veel ei toimu, siis pole ime, kui puudusi on palju. Tegijad on ju sageli needsamad, kes peaks hakkama tegelema kohaliku bussiliikluse planeerimisega ja raha kühveldamisega. Sellesamaga, mida sisuliselt IRL soovib, kuid mille põhjendamiseks argumente ei jätku. Täna ilmusid lood Delfi haldusalas, Päevalehes ja Maalehes. Huvitavad lood!


Lugu lugedes saab selgeks, et Kadri Simsoni eesmärkide hulgas on üks , mida IRL-il ei ole. Inimeste eest hoolitsemine. See aga kätkebki kõike muud juurdekuuluvat, olgu siis liinivõrgu parandamine, ümberistumiste ja sidumiste paremaks muutmine, püüdu maaelu päästa jpm. Muidugi, kui suletakse maal järjest kõike,  nagu viimase uudisena ka sünnitusmaju Põlvas ja Valgas, ega siis seegi rõõmu tekita. Samal ajal tahavad omavalitsused kulutada esimese asjana miljoneid oma ametnike heaks. Nagu Põlvas. Mida siis aga Päevalehes räägitakse?

 Ka tema on juba möödunud sügisel ettevaatlikult viidanud IRL-i seisukohale, et maakondlikele ühistranspordikeskustele antava raha kasutamise üle peaksid otsustama needsamad keskused ise. „Kui nad soovivad kehtestada sõidusoodustusi, alandada veo hinda või tihendada liinivõrku või muuta seda võrku, need valikud peab langetama kogukond,” ütles Reinsalu toona riigikogu infotunnis, jättes otsesõnu ütlemata, kas ta toetab üleüldist maakondlikku tasuta ühistransporti.

IRL püüab pugeda koalitsioonilepingu taha, aga see on nõrk argument. Ning paslik oleks siin meelde tuletada, et IRL-i valitsusprogramm RE-ga nägi muuhulgas ette ka Lilleküla terminali ehitamist. Kus see on? Juhan Parts omal ajal püüdis selle puudumise ajada Tallinna linnavõimun kaela, aga see tal läbi ei läinud!

Ja soov anda otsustamine kohaliku kogukonna kätte (Reinsalu nimetab nii vist omavalitsusi koos ÜTK-dega) tekitaks vaid segadust, sest kui igaüks hakkab oma nägemuse järgi asju kujundama, tuleb sellest keerukas ja kallis monstrum. Asi, mis tekitaks ääretut segadust inimeste hulgas. Kindel ja konkreetne plaan Simsonilt teha kõik ühtselt, on aga ainuvõimalik lahendus. Kasvõi juba seepärast, et siis on ebavõrdus vägagi suur, keegi saab ja keegi ei saa ühes või teises kohas tasuta sõita. Siinkohal peaks muidugi ka Tallinn lõpetama raha kulutamise mupo peale ja muutma linnatranspordi kõigile piletita võimaluseks! Aga Reinsalu sõnade näitel võib nõus olla, et kohalik kogukond peaks liinivõrku muutma või tihendama, paraku omavalitsusjuhid sageli ei kuula oma inimesi. Nagu Põlva ühistranspordi saaga ammu tõestanud.

Tegelikult on IRL-i seisukoht isegi jäigem: tasuta ühistransport võib olla mingis maakonnas vajalik ja mõttekas, aga kindlasti ei peaks seda otsustama valitsus, veel vähem kehtestama kõikjal tasuta ühistransporti. Keskerakond eesotsas minister Simsoniga on aga algusest peale pidanud silmas just seda viimast.
IRL-i esimees Helir-Valdor Seeder rõhutas, et dotatsioon tuleks jagada analüüsile tugineva metoodika alusel ühistranspordikeskustele. „Nad ise on kõige pädevamad otsustama, kuidas oma liinivõrku kõige ratsionaalsemalt kujundada,” sõnas ta eile.
Majandus- ja taristuminisri Kadri Simsoni sõnul pole üldse dilemmat, kas tasuta ühistransport või liinide tihendamine – raha on olemas mõlemaks.

Sisuliselt sama juttu räägib ka Helir-Valdor Seeder, kes samas keeldub küsimustele vastamast. Tegemist on populismiga ja eesmärk on saada raha jagamine enda kätte. Kuid nagu olen korduvalt tõestanud, siis kahjuks ei osata seda raha kulutada! Ning veel, sajandat korda tuleb öelda, et kohalik kogukond (KOV+ÜTK) ei suuda isegi sellest aru saada, mida on vaja teha! Seega ei saagi neile selliseid otsustamisõigusi anda! Enne tuleks ennast ikka tõestada, enda võimekust! Sest kõige lihtsam asi, busside sidumine rongidega on nendesamade ametnike-poliitikute sõnul vaja korda saada, juba aastaid. Aga tegusid ei ole ja mitte kedagi, mitte ühestki kogukonnast kuulda võtta ei taheta! Omamoodi naljakas on see, et IRL justkui on valmis raha saamise nimel loobuma isegi valijate lisahäältest!?

 Keskerakonnas nähakse IRL-i käitumist kui järjekordset katset kiusu ajada ja oma valijatele koalitsioonisisese võitlejana silma paista, sest vastutulekut IRL-i poolt näha ei ole. IRL-ist aga öeldakse vastu, et keegi ei nõua koalitsioonileppe ümbertegemist, vaid seal kirjas oleva täpset täitmist, aga Keskerakond on üldise tasuta ühistranspordi endale nii suureks märgiks kujundanud, et sellest loobuda ei taha.

Vähe sellest, IRL ei suuda isegi ajaga kaasas käia, vaid jäigalt, täpsemalt öeldes jäärapäiselt, jätkab kiusu ajamist ja jonnimist! Ja just kiusu ajamine see ongi ning siit tagant võivad paista ka muidugi paljud kõrvad! Nii jaurataksegi kolaitsioonileppest, kuid ei taheta rääkida tegevuskavast, millel ometi on Margus Tsahkna allkiri all?


....Varsti aga on käes otsuse tegemise aeg.
„Mina olen optimistlik kuni viimase hetkeni, et me mingi kokkuleppe ikkagi suudame leida,” ütles Seeder.
Tegelikult sõltub maakondliku tasuta ühistranspordi kehtestamine ainult minister Kadri Simsonist, sest eelarves tasuta ühistranspordi jaoks ettenähtud raha suunamiseks ühistranspordikeskustele piisab vaid tema enda allkirjaga määrusest. Simson võiks põhimõtteliselt allkirjastada selle juba täna. „Ministri määrus tuleb teise kvartali alguses,” kinnitas Simson. Küsimus on aga, kuidas käitub sellisel juhul IRL. Ka seal teatakse väga hästi, et otsustusõigus on Simsoni käes, kuid leitakse, et koalitsioonis ei saa minister minna oma õigust selliselt jõuga ja ilma kokkuleppeta ellu viima. Simson jällegi ei saa otsust kaugele lükata, sest ta on ka mõne aja eest Eesti Päevalehele antud intevjuus kinnitanud: tasuta maakondlik ühistransport tuleb selle aasta 1. juulist.

Kas jäik vastuseis võimaldab üldse kompromissi või õigemini, milline on siin kompromiss? Kui selleks pole isegi põhjust? Tundub, et vahel ongi ainuvõimalik asju jõuga ellu viia! Olen püüdnud kogu saagat võimalikult palju jälgida ning muret muuhulgas teebki see, et headele ja vajalikele asjadele vastuseisjad ei suuda kuidagi omi seisukohti tõendada!


Maalehe lugu on veidi tasakaalukam ja informatiivsem ning näitab mõneti ära ka selle, kui oluline siiski väga paljude maainimeste jaoks piletita süsteem on.


Kui näiteks Harjumaal on teravalt tõusetunud küsimus, et tasuta liinid mõjutavad kommertsliine, mis võivad hääbuda, siis Jõgevamaal ei tohiks see muudatus neid eriti mõjutada. Küll arvab Lääne, et kahe maakonna vahel kulgevad liinid peaksid samuti olema tasuta. Kui seal tehakse erisusi, muudab see süsteemi keeruliseks.
“Sageli on sellised nii-öelda üle piiri minemised praktilisest elust välja kasvanud liinipikendused ja seal hakata kääre sisse lööma on üpris raske mõista,” märgib Lääne. Samal teemal tegid 16. veebruaril ühispöördumise majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile Kagu, Viljandi, Tartu- ja Valgamaa ühistranspordikeskuste juhid.
Nendeni oli jõudnud uudis, et vähemalt kaht maakonnakeskust ühendavad avalikud liinid jäävad reisijate jaoks täies mahus tasuliseks. Näiteks Valgamaal sulges Sebe lähiminevikus hulgaliselt kaugliine, mis halvas piirkonna reisijate liikumisvõimalusi ja tuli leida vedaja neid liine teenindama.

Huvitav oleks teada, kuskohast jõudis piletita süsteemi vastasteni selline uudis? Ja miks püütakse seda seostada kommertsliinide sulgemise teemaga, siiani pole ju eraettevõtjaid (seal) mitte kuidagi asi mõjutanud? Mõjutajaks oli ju ikkagi raha!? Muidugi tuleb liinide süsteemi muutmisel jälgida, et ei tekitataks otsest kahju eraettevõtjatele, aga teisest küljest peaks ka nemad ise rohkem keskenduma reisijatele ja koostööle.
Üks oluline nüanss, ka eelmise artikli jaoks, tuleb välja Heldur Lääne ütlusest. Keerulisus! Just nimel, see, millest loo alguses rääkisin. Ning loomulikult peaks ka mainitud liinid võimaldama tasuta sõitu. Vähe sellest, liinipikendusi on rohkemgi vaja!

 Hetkel on vastuseta ka küsimus, kas Eesti peale tuleb üks ühtne sõidukaart, mida saab kasutada kõikidel liinidel üle riigi. Selline lahendus oleks mõistlik, kuid ei sobi maakondadele, kus on plaanis siduda sõidukaart maakonnasisese teenusepakkumisega, mille juurde käiks kindlad hüved või erilahendused ning kus sõidu eest ikkagi plaanitakse raha küsida.
..................................





Nii on Põlva bussijaamas lastega koju Perile bussi ootav Nele Kahre välja arvutanud, kui palju pere ilma rahata sõidust kasu lõikaks. Aga palju olevat veel ka teadmatust.
“Tasuta saaksime sõita vist hommikuti ja õhtuti, kuid päris palju busse sõidab Võru maakonda edasi. Nendega peame vist maksma,” kaalutleb ta, lisades, et siis tuleks kogu aeg arvestada, millise bussiga sõita.

Kümmekond korda kuus bussiga sõitev Põlvamaa mees Leo Kontkar Ahjalt ütleb, et sõita tuleb nii või naa, olgu siis maksu eest või tasuta.
“50 eurot läheb kuus ikka ära bussisõiduks, pension on 400 ringis. Seega rohkem kui ühe kuu pensioni jagu jääb raha siis aastaga muuks alles. Muidugi hääletan ma selle poolt,” lööb ta pärast väikest arvutust särama.

Peamine ongi muuhulgas seegi, et elu oleks kvaliteetsem. Põlvas maksavad maksumaksjad ju ka raha, aga bussi peab ootama uue veekogu keskel? Kuid mured tulevad siin selgelt välja. Lahenduseks võib öelda aga, et liine saab paremaks teha vaid siis, kui on sõitjaid ja paremaks tegemine kellegi jaoks midagi sisuliselt paremaks muudabki. Võib ju kilomeetreid lisada või muud, aga kui maainimene otsib kitsikuses olles ikka naabrimehelt abi kuhugi sõiduks, siis...
Ja veel üks oluline asi - lugede siin kohanimesid nagu Ahja, Mooste jt, meenub kohe seegi, et hästi korraldatud liinivõrgu puhul tähendavad lisanduvad sõitjad ka täiendavat lisatulu riigile, siinkohal siis Elroni kaudu! Kas IRL sellele mõtleb? Helir-Valdor Seeder on ju isegi rongiga sõitnud, on ta mõtisklenud ka selle üle, kuidas tõsta rongide efektiivsust ja riigiettevõtte piletitulu?


Riigikogu maaelukomisjoni esimees Aivar Kokk ütleb, et nüüdseks on selge – viimastel aastatel ei ole tehtud korralikku sõiduvajaduse kaardistamist.
“On olemas liinid, aga inimesed urisevad, et nad ei saa ikkagi ühistranspordi liiniga kommertsliini ehk kaugliini peale ning need ei ühti ka rongiaegadega. Mitmes kohas oleks vaja uusi liine või teha nõudepeatusi,” märgib ta.
Eestis peab Koka sõnul kõigile arusaadav olema, et on kaks erinevat bussiliini – kommerts ja avalik. Riik kommertsliine ei doteeri, aga avalikke suures osas küll. Nii kasvab käesoleval aastal ühistranspordi dotatsioon 70 miljonilt eurolt ligi 92 miljoni euroni, sealhulgas bussiliinide dotatsioon 21,9 miljonilt eurolt 34,8 miljoni euroni.
“Kui bussid hakkavad päris null euroga sõitma, jäävad kommertsliinidest alles Tallinn–Tartu ja teised pikemad liinid, ülejäänud panevad enda omad kinni,” märgib ta.
Koalitsioonis käibki tema sõnul vaidlus selle üle, kas ühistransport peaks olema üle riigi tasuta või peaks liine juurde tulema ja olema osaliselt tasuta.
Hetkel on päris kindel see, et 1. juulist tulevad muutused ning riik annab selleks 13 miljonit eurot lisaraha. Ministri määrust tasuta bussisõidu kohta on oodata aprillis.

Aivar Kokk teab üht-teist ühistranspordist ja kohati ka mõistab asju. Kuid mitte kõiges. Olen juhtunud temaga sel teemal ka veidi arutlema ja vaidlema. Kindlasti on tal õigus, et sõiduvajadusi pole "kaardistatud". Ometi on need vajadused nähtavad, kui veidigi ringi sõita. Võib ju sõita Jõgevani, aga ma olen püüdnud sõita ka Elistvereni. Paraku ebaõnnestunult nagu ka paljudesse teistesse kohtadesse Eestis. Näiteks kiirrongiga Tabiveresse. Ka seda teab Aivar kokk väga hästi. Ja tegematajärmisi on palju ka Jõgeva ÜTK-l. Varem põhjendati seda raha puudumisest, nüüd siis, kui lisarahagi tulemas, peaks saama pakkuda ka kaugemalt peredele sõiduvõimalusi tasuta bussidega Jõgeva ja Tabivere rongijaamadest Elistverre, Palamusele, Äksi ja mujale!? Nii et mis sii vaielda, IRL peaks mõistma, et võimalusi on vaid üks - tasuta maakonnaliiklus koos liinide lisandumise ja korrigeerimisega!

 Valitsus on oma tegevusprogrammis ja Riigikogu riigieelarve vastuvõtmisel oma tahet väljendanud, mistõttu ei ole siin enam kohta pessimismiks – 1. juulist käivitub tasuta bussiühistransport riigi doteeritavatel maakonna ja naabermaakondi ühendavatel bussiliinidel.
 ....................................
See puudutab kõiki riigieelarvest toetatavaid liine. Nii maakonna kui ka naabermaakonda ühendavatel liinidel on tasuta sõidu õigus sõltumata sellest, kas “lõik on suur või väike”. Sealhulgas ka mõni mitut maakonda ühendav liin, kus kommertsvedajal ärihuvi puudus, aga oli piisav nõudlus.
Vedajate endi kommertsliinidel ja ka linnade-valdade korraldada bussiliinidel (v.a Tallinnas) jääb sõit endiselt tasuliseks.

Hea on näha konkreetsust Kadri Simsoni vastustes! Veidi murelikuks teeb aga lugu vallaliinidega, mida doteerinud mitte riik vaid KOV. Aga eks siingi on mõttekohti rohkem. Näiteks toetab Märjamaa vald Märjamaa - Tallinn bussiliine. Kas seda teeb aga ka Saue vald? Kusjuures, Kernut silmas pidades ju peaks? Veelgi olulisem oleks aga mõelda, kas kõik liinid ikka peavad sõitma nii kaugele kui sõidavad? Antud liin võiks sõita hoopis Saue raudteejaamani, mis võimaldaks sõitjatele veelgi rohkem valikuid, kuid samas HOIAKS KA (RIIGI/KOV-i) RAHA KOKKU!?

Kommertsliinidele kõrvale konkureerivaid avalikke liine ei looda.
Kui inimesed muudavad oma sõiduharjumusi ja muudavad sõiduaegu selleks, et saada tasuta sõita, siis oleme valmis operatiivselt reageerima. Mis aga kommertskaugliinidesse puutub, siis tasuta maakonnaliin ei tohiks reeglina nende äritegevust häirida, kuna nad ei konkureeri samal veoturul samadele reisijatele.


Ka see viimane lõik intervjuust Simsoniga tekitab optimismi! Riik peabki olema valmis reageerima, veelgi enam, kui kohalikud "kogukonnad" ei suuda asju mõista, siis peab riik neile seda ka teada andma. Sest aastatepikkune venitamine kõige lihtsamate, kuid samas äärmiselt oluliste muudatustega, on täiesti lubamatu.



No comments:

Post a Comment