Blog Archive

Monday, March 5, 2018

Majandusminister Simson: Sinu ettepanek, kritiseerija?


Hetkel on väga palju piletita ühistranspordile ülemineku vastaseid. Või siis ka poolenisti pooldajaid, kellel on ikkagi küsimused, mis, miks, kus ja kuidas. Aga on ju hea kui Zirnask, Luts, Tammistu jt esitavad sisulisi küsimusi, aga mina majandusminister Simsoni asemel läheks nüüd üle teisele taktikale. Mitte ei vastaks küsimustele vaid küsiks: "Sinu ettepanek"? Muidugi oleks eriti oluline esitada sama küsimus neile, kes on põhimõtteliselt selle kõige vastu, ilma eriliste argumentideta. Viimasel ajal enim vast Taro, Seeder, Sester jt.
(See "sinu ettepanek" on väljend Markiilt M-Klubist).

Õnneks on Tammistu värskes, ja võib öelda, et heas loos, ka ettepanekuid, lisaks emotsionaalsele kirjaviisile ja rohketele "elulistele võrdlustele". Aga kuhu ta sellega välja jõuab?


Tammistu kirjutab väga haaravalt. Ja alustab kolme ettepanekuga:

1. Kuulutada välja rahvahange tulevase ühistranspordi süsteemi uuele tasandile viimiseks, auhinnafondiga 1 miljon eurot.
2. Luua Dr Riigi ühistranspordi kaootilise juhtimismudeli asemel arendusüksus, mis tegeleb kogu liikuvuse ja ühistranspordi kui logistilise süsteemi arendamisega.
3. Sulgeda „õhukindlalt“ dotatsioonivammist kahjustatud ühistranspordi valdkonnad veel turupõhisusel toimivatest, luua plaan üleminekuks dotatsioonilüpsiturult päristuruks.
 Ma ei tea, äkki on see miljon minu? Kui mõelda kirjutistele meedias, siis polegi ju tegelikult mitte kedagi, kes oleks asja sisse läinud, nii sügavale kui võimalik! Muide, pole ju mitte kedagi, kes oleks välja uurinud, kui palju ikkagi kulub praeguste liinide puhul kogu piletisüsteemi ülalpidamiseks? ja kui palju sellest dotatsioonist, maksumaksja rahast, läheb kellegi kasumiks? Et see ühelegi kriitikule pähe ei tule, peaks panema meid juba jahmatama!?
Aga ei pane, nagu paljud muud asjadki! Üldiselt jääb aga mulje, et enamasti võtavad sel teemal sõna need, kes on põhimõtteliselt "tasuta" asjade vastu! Kuid nagu ütlesin, ka need inimesed on erinevad. Kui esimene punkt välja jätta, siis teine on äärmiselt õige punkt! Kuid kolmas punkt ei haaku sellega mitte kuidagi, seega pole kokkuvõttes neist midagi kasu, sest suunavad asjad valedele radadele.

Üllatav on aga väide, justkui oleks eesmärgiks "panna kaduma kogu turupõhine ühistransport tervikuna"!? Milline osa üldse ühistranspordist on turupõhine? Sisuliselt vaid kaugliinid, nii rongidel kui bussidel. Muu ei ole ega SAAGI OLLA turupõhine! Dotatsioonil põhinev ühistransport on eelkõige regionaalpoliitika.

Uurimused on tehtud siiski teatud lähteülesandega ja kabinettides. Tegijatel tundub puuduvat arusaam, mida tähendab piletitele kuluv raha just maapiirkondades ning ka selle kohta, miks peaks ikkagi kulutama aastas sadu tuhandeid, kui mitte miljoneid, lihtsalt piletite trükkimiseks. Muide, kas keegi on uurinud, mida tähendab maksumaksja raha panustamine piletisüsteemidesse, mis on tegelikult osalevatel firmadel ju samamoodi kasutusel ka kommertsliinidel? kas me mitte ei maksa kaudselt kinni ka kommertsliinide kulusid??

Mitmed uurimused on välja toonud, et ühistranspordi probleem on eelkõige selles, et kundet ei rahulda väljumis- ja sõiduajad, peatuskohad ja paljudel juhtudel ka veeremi kvaliteet. Seega probleeme sektoris jätkub, kuid piletihind, mis on niigi kunstlikult madalale viidud, pole kunagi olnud peaprobleemiks. Pigem on ühistranspordi kundede arvu languse kurja juureks ühtse liinivõrgu ja tõhusa logistilise süsteemi puudumine. Sellesse oskusteabesse tulekski panustada

Jah, olen ka korduvalt rääkinud, et osaliselt ongi siin tõde! Kuid ainult osaliselt. Mida paremaks võib muutuda ühistransport, seda rohkem sõidetaks ja .... seda suuremaks muutuvad piletikulud!? Ja teine aspekt, kui teatud-tuntud piletita süsteemi vastased ja paljud asjatundjad pole siiani suutnud  probleeme sektoris lahendada, siis miks selle vastu nii tugevalt häält pole tõstetud? Miks on lastud aastate jooksul süsteemil känguda?

Tõsiasi on see, et sõitjatearv ühistranspordis langeb. Viimased aastakümned on Dr Riik ühistranspordi probleemide lahendamisele leidnud vaid ühelaadset arstimit – uputada turgu meie ühise rahaga. Aga raha ei sõida, teenuseid ei arenda. Tulemus on, kuidas seda viisakamalt öeldagi? Võib-olla mitteajakohane? Ühistranspordiseaduse (ÜTS) eesmärk ehk ÜHISKONNA kulude kokkuhoid, keskkonnakaitse ja ummikute vältimine, on ajas kaduma läinud. Jäänud on vaid mehhaaniline tegevus, liinikilomeetrite sõitmine.
..............................
Mõistlik oleks transpordialane oskusteave koondada ühte kohta. Parem kui see keskus oleks rohkem mõttekoja, mitte administratiivse karistusüksuse nägu, sest edukas ühistransport ei seisne mitte üksikutes liinides, vaid liinivõrgu kogumis. Vaadake, kunde seisukohalt pole olemas eraldi bussindust, eraldi rongindust, eraldi autondust, olemuslikult on need kõik vahetatavad ja asendatavad valdkonnad. Kunde eesmärk üldjuhul ei ole sõita autoga või rongiga, vaid kohale jõudmine. Kui me need inimese poolt välja mõeldud kunstlikud vaheseinad maha lõhume siis muutub meie pilk (ka võimalused) hulka laiemaks .
Ühistransport on logistilise süsteemi osa, kus kõik peab toimima õiges järjekorras ja sünkroonis. Buss, rong, laev, lennuk, takso, sõidujagamine, bussijaamad töökohad, isegi demograafilised ja ealised muutused peavad olema süsteemis arvestatud. Peame leidma igale komponendile õige rakenduse ja nutika koha süsteemis Just niimoodi turupõhine ühistransport toimibki – loob eeldused uuteks liinideks, töötab need üles ja viib kulud alla. Avaliku teenindamise lepingu on asjad teisiti, seal pannakse käima liinid, mitte loogiline liinivõrk.

No tasapisi jõuab vist ka Tammistu ühe kõige olulisema aspektini? Või siiski mitte, kui ta eesmärk tundub olevat turupõhine ühistransport? Igatahes sisuliselt on tal igas mõttes õigus! Ei ole meil tõesti eraldi rongindust ega bussindust ja on vaja arvestada iga aspektiga. Õigus Tammistul aga sinnamaani, kus ta laseb oma argumendid põhja sellesama turupõhisusega. Ei, maksumaksja raha ei peaks mitte mingil juhul regionaalpoliitikas minema KELLEGI KASUMIKS!!! Mitte mingil juhul! Seega oleks ainumõeldav süsteem, kus praegu dotatsioonil põhinev ühistransport kuulukski riigiettevõttele! Nii nagu on olemas Elron, nii peaks olema ka ülejäänu turust "eraldatud". Kuid samas peaks kogu süsteem toimima sünkroonis kommertsliinidega kuni selleni välja, et "heameelega veetakse kommertsliinidele reisijaid ette"! Muidugi tähendaks see seda, et riik on hea peremees ja (ÜTK-de) spetsialistid suudavad aru saada, mis on liinivõrk. Üldse sellest aru saada, millest Tammistu siin räägib. Siiani on seda väga raske loota. Aga lootma peab, sest vaid siis "töötab süsteem end üles ja viib ka KULUD alla. Juba see raha, mis otsesemat või kaudsemaid teid pidi läheb eraettevõtja taskusse, oleks tõenäoliselt kolossaalne!

Tammistul on ka igati õigus selles, et selline teenus ei vii kuhugi ja reisija loobub sõitmisest. Reisijate arvud vähenevadki. Kuid Tammistu astub siin ämbrisse ja siin tulebki välja piletita süsteemi mõttekus. Kui bussis pole kedagi või on ainult A (nagu paljudel puhkudel ongi), siis on kulud ehk sellised nagu on siin arvudes välja toodud. Kuid kui ühistransporti tuleb ka B, C, D jt, siis muutub kogu arvestus, sest buss /rong sõidavad ju ikka, kuid dotatsiooni osakaal väheneb! Väheneb seda rohkem, mida rohkem on ühistranspordis sõitjaid. Et neid oleks, ongi vaja vähemalt nn juurdeveoliinidel koos liinivõrgu optimeerimisega pakkuda ka säästu ehk siis piletita sõitu! Veelgi enam, mida rohkem nende liinidega sõidetakse ja istutakse ümber rongidele ja kommertsbussidele, seda rohkem panustatakse neis piletirahasse! Eriti oluline oleks see neis rongides ja bussides, kus seni on vähe reisijaid! Sest siis ei "krõmpsutaks" süsteem ära ei turupõhiseid maakonna- ega ammugi mitte kaugliine! Praegu on mureks hoopiski see, et kommertsvedajad ei suuda ISE kasutada ära juurdeveo võimalusi. Juba siis kui uusi perroone planeeriti, küsisin neilt mitmel korral arvamusi, kuhu ja kuidas perroone ehitada. Selleks, et NEILEGI reisijaid juurde saada. Reaktsioon oli NULL!

Muide oma arvestustega jõuab Tammistu veel ühe olulise aspektini - mitmekesi autos! Miks siis meil ei ole siiani rongides 50%-lise soodustusega perepiletit? Et meelitada kogu pere rongi!? Miks kommertsvedajad oma busside sellist võimalust ei paku, tugevat soodustust peredele?

Aga ei saa vastandada süsteeme ja otsida mingeid bastioneid, mida turupõhised ärimehed kaitsevad! Ning kahjuks ei ole neis bastionites ka midagi sellist, millest eeskuju võtta. Ei vaata kommertsvedaja tee peale jäävatele reisijatele, kasutab süsteemi nõrkusi fantoompeatuste loomiseks, panevad oma bussid peatuma võimalikult suures kauguses rongijaamadest jne. No ei ole eeskuju! Kuigi äsjase uudise valguses tahaks väga loota, et sünniks esimesi pääsukesi siin ühistranspordi taeva all. Loodetavasti suundubki Viljandi - Valmiera liin peagi raudteejaamast läbi ja võtab ka Tallinn - Viljandi rongilt sõitasoovijad peale! Oleks ükski hea näide sellest, et kommertsvedaja suudab koostööd teha!

Korralikku palka maksta, see oleks aga loomulik! Selleks tulebki ka kommertsvedajatel krabada bussidesse iga reisija, kes vähegi sõita tahab!

Aga on huvitav aasta, nagu ütleb Tammistu. Või lausa põnev aasta, nagu ütleb Kagu ÜTK juht Saar. Paraku, Kagu ÜTK-s ja ka mujal ei paista, et selle põneval aastal suudetaks juba esimesi kübemekesi mõistusega haarata! Seda näitas üpris selgelt ka intervjuu Lõuna-Eesti Postimehes hr Saarega, kus viimane pigem õigustas, miks "ei saa midagi muuta"! Aga mina tahaks peale põnevuse ka asjatundlikkust ja oskust kuulda võtta neid, kes häid ettepanekuid letti löövad! Aga eks näis, kas Harju, Jõgeva, Kagu-Eesti jt "vasallid" tahavad bastionitel võidelda hea ühistranspordi eest!

Sinu ettepanek?

****************************

Minul aga on ettepanekud tehtud. Kagu ja Harju ja Jõgeva jt ÜTK-dele. Konkreetsed ja selged. Tõsi, Lõuna-Eesti Postimehes ilmunud juba artikkel, mille puhul võib ette arvata, et midagi suurt loota ei ole. Kagu ÜTK juht viitab sellele, et "rongilt tuleks ehk paar reisijat vaid" ja muidugi ei räägi ta sõnagi sellest, et rongiliiklus peaks olema tihedam.

Võru ja Värska vahel lisandunud bussid on väga hea asi, aga spaasse tahetakse ehk sõita just nädalavahetuseti? Sel aja sõidab aga vaid ÜKS (!) buss ja seegi ringiga!
Lisaks viidatakse ka sellele, et "Põlva jaamas on rongid bussidega ühildatud ja ebamugavused tekivad...." Raudtee remondiperioodid on juba teine asi ja siin tuleb ikkagi rohkem koostööd teha ka Elroni ja Eesti Raudteega. Esimesena saavutada seda, et remondivabadel päevadel kehtiks stabiilselt põhisõiduplaan! Remondipäevadel ei saa alati muidugi tagada ümberistumisi maakonnaliinidele, selge see.

Huvitaval kombel on artikli toon üldse põiklev. Keegi pole vist kaheldnudki, et ALAUI peaks muutma busside sõiduplaane rongide järgi, aga Põlva vallas pole ju siiani peaaegu ühtegi maakonnabussi rongidega seotud? Loomulikult on erinevaid sidumisi rohkemgi ja alati ei anna muuta kõike, mida tahaks. Ja pole ka mina seda kordagi nõudnud! Ehk peaks Saar lugema ka seda, mida Tammistu kirjutab? Ahjaa, suhtlusmeedia ju ei huvita teda...
Mingit garantiid tahta aga pole põhjust. Üldjuhul muutubki sõiduplaan vaid mõne minuti jagu. ja kui Raplamaal on suudetud mõnda bussiliini sättida rongidega vastavusse juba 40-50 aastat, siis kuidas Põlvamaal ei suudeta seda kordagi teha?
Hea "avastus" on aga see, et autoga jõudvat kuhugi kiiremini kui bussiga! Ja tegelikkuses hea on see, et leitakse, et "oleks vaja juurde OTSEliine valla- ja maakonnakeskuste vahel"!

Jätkuvat põnevust! Ja kiiret Ilumetsa Jaam - Värska spaa bussiliinide käivitamist! Rääkimata siis rongi asendusliini alustamist Jaamast ning Põlva - Tartu hommikuse bussiliini taastamist.

Jõudu ja jaksu ka Harju-, Jõgevamaal ja mujal!



4 comments:

  1. Kui Simson küsiks, siis ehk ütleksingi midagi. Sihvile ei ütle midagi.

    ReplyDelete
  2. Tänud!

    Ju siis pole midagi asjalikku öelda! Aga midagi näitab seegi! Sest ükski asjalik inimene asjalikke arvamusi enda teada ei hoia, ka seal, kus Simson loeb.

    ReplyDelete