Blog Archive

Wednesday, March 21, 2018

Meelis Muuga - Haapsalu raudtee taastamise saaga


Meelis Muuga tegi kokkuvõte seotud otsustest ja artiklitest! Tubli töö!


Head raudteehuvilised! Huvi pärast olen kokku kogunud artiklid/lood, mis puudutavad raudtee taastamisprotsessi. Kui keegi mõtleb, et kas mul pole midagi targemat teha, siis mainin, et see tagasihoidlik nokitsemine on toimunud jupiti umbes viimase poole aasta jooksul, suuresti Facebooki Haapsalu raudtee taastamise teemalise grupi liikmete abiga, sest uuemad viited olen saanud grupi seinalt. Lihtsalt tahan näidata, millist teekonda me oma raudtee ootusega oleme viimased 22 ja pool aastat käinud.
Mis neid kogutud pealkirju iseloomustab - ootuste ülesupitamine, lootuste teke, pettumused, asjatud lubadused, manipuleerimine valimiste eel jne. Nii mõnelgi pool leiate lugedes lubadusi, mille tähtaeg on praegu vaadates minevik.
Neid lugusid on väga palju, siis tegin siia pealkirjadest meelevaldse valiku. Lisasin ka lühikokkuvõtted või artiklit enam iseloomustavad tsitaadid artiklites. Kellel tekib huvi, siis uuemad lood (pealkirjad suures kirjas) on ka googledades kättesaadavad.

RIISIPERE-TURBA-HAAPSALU-ROHUKÜLA RAUDTEE TAASTAMINE
SEAL, KUS RONGID ENAM EI SÕIDA (Tõnu Ojala, Tehnikamaailm, 30.09.2010). Põhjalik lugu Haapsalu raudtee minevikust ja olevikust. „15. septembril 1995 võttis Eesti Raudtee haldusnõukogu vastu otsuse sulgeda Haapsalu–Riisipere raudteelõik. 22. septembril 1995 jäi õhtune leinapärgade ja sildiga „Hüvasti, Haapsalu! 1905–1995” diiselrong viimaseks ametlikuks reisirongiks Haapsalu–Riisipere liinil, kaubavedu jäi esialgu toimima. /--/ Praegu on võimalik Haapsalu ja Riisipere vahel suusatada, jalutada, joosta või sõita jalgrattaga, aga mitte rongiga.“

TEATEID TEGELIKKUSEST: RONGILIIKLUS (Rein Hanson, ETV saade, esmaeeter 31.10.1995, leitav ka internetist ERR-i arhiivist). Saade kirjeldab kurba ja keerukat olukorda Haapsalu raudteel vahetult peale reisirongiliikluse lõppu.

REMONT EI TAASTA REISIRONGILIIKLUST HAAPSALLU (Anneli Ammas, EPL, 2.11.1996). Kokkuvõte: vahetati välja Vasalemma ja Haapsalu vahel keskmiselt iga kolmas liiper, kaubarongide kiirus tõusis varasema 25 km/h asemel 40 km/h. Kaubaronge liigub liinil kolm korda nädalas. Simmermann (EVR) vihjab, et Riisipere – Haapsalu lõik võidakse lähitulevikus erastada ja muuta haruteeks.

LÄÄNEMAA ETTEVÕTJA AARNE TAAL ERASTAS 52 KILOMEETRIT VILETSAS SEISUS RAUDTEED (Helve Laasik, Õhtuleht, 23.11.1997). Kokkuvõte: Optimistlik Aarne Taal annab ülevaate tulevikuperspektiividest ning reisirongiliikluse taastamise võimalustest.

HAAPSALU RAUDTEE OMANIK TAHAB RAUDTEE MÜÜA RIIGILE TAGASI (Allan Keian, PM, 9.05.2003). "Haapsalu Raudtee omanik Aarne Taal tegi majandus- ja kommunikatsiooniministrile Meelis Atonenile ettepaneku osta Riisipere-Haapsalu raudtee riigile tagasi, kirjutab Lääne Elu. /--/ "Tähtsaim on, kuidas raudtee säilitada ja kasulikuks muuta," kinnitas Taal. Taal ei osanud öelda, kas ta on valmis raudtee riigile niisama andma või müüma. Ta kinnitas, et pole kunagi ringi tatsanud mõttega, kuidas raha endale tasku ajada, vaid kuidas rööpad alles jääksid. "Loomulikult oleks hea, kui mu kulud saaksid kaetud, aga see ei ole prioriteet," ütles ta."

OMANIK KAALUB RIISIPERE-HAAPSALU RAUDTEE ÜLESVÕTMIST (Raigo Neudorf, Virumaa veebiportaal, 12.03.2004). Kokkuvõte: Taal kurdab kahjumit ja perspektiivitust. Raudtee korda tegemiseks ja reisiliikluse taastamiseks oleks vaja 400 mln krooni.

RAUDTEE, MIS OLI (Airi Ilisson, EPL, 2.06.2004). Jaanipäevaks võetakse üles Haapsalu – Taebla lõik. Kahjumis Taal pakkus raudteed riigile tagasi müüa, riik keeldus. „Nüüd kangutavad Tartu raudteefirma OÜ Ferranderi mehed teist nädalat Haapsalu–Taebla vahel kangidega liipritest naelu välja ja keeravad rööpaid ühendavaid liideseid lahti. 25-meetrised hirmrasked rööpad veab traktor kuue kaupa platsile, kust need pooleks saetult Emexisse vanarauaks viiakse.“

HAAPSALU RAUDTEE ÜRITAB TAASSÜNDI (Koit, 29.09.2005). „Mõte on haakida Riisipere-Rohu-küla trass üleeuroopalisse jalgrattateede Eurovelo võrgustikku. Selleks tuleb raudteetammile tekitada jalgrattale sobiv kruusatee, märgistada ja varustada mahasõitudega raudteetammi äärde jäävad jalgratturitele tähtsad või huvipakkuvad kohad.“ Haaplsalus tegi ettekande AS Elektriraudtee endine juht ja TTÜ õppejõud Rein Riisalu, kes teatas hakatakse uurima Tallinna-Paldiski-Haapsalu vahelise ala transpordivõimalusi. Uuring võib Haapsallu tuua tagasi ka raudtee.

TRANSPORDIUURING VÕIB TAGASI TUUA HAAPSALU RAUDTEE (Kaie Ilves, Lääne Elu, 20.02.2010). Läänemaa ja Lääne-Harjumaa ühisuuring (projektijuht Rein Riisalu) piirkonna bussi- ja rongiliikluse parandamiseks on poole peal. „Uuringu üks võimalik tulemus kaugemas perspektiivis võiks olla raudteepikendus liinil Riisipere – Turba – Risti – Haapsalu – Rohuküla. /--/ Riisalu sõnul pole nii põhjalikku ühistranspordiuuringut Eestis varem tehtud.“

HAAPSALU RONGILIIKLUSE TAASTAMISEKS LUUAKSE TÖÖGRUPP (Maaleht/Delfi, 13.10.2010). „15. oktoobril kell 16-21 toimub Haapsalu raudteejaamas Haapsalu raudtee 105. aastapäevale pühendatud päev nime all „Lugupeetud reisijad, rong väljub…“.“

RAUDTEE PIKENDAMINE RIISIPEREST ROHUKÜLANI ON RISKI PIIRI PEAL (Lehte Ilves, LE, 26.02.2011). „Ühistranspordiuuring näitas, et raudtee pikendus Riisiperest Rohukülani oleks riskantne , aga mitte lootusetu ettevõtmine. /--/ Värske ühistranspordiuuring näitab , et elektriraudtee pikendamine Riisiperest Turbani on igatepidi kasulik, aga raudtee pikendamiseks Rohukülani napib reisijaid. /--/ „Aga optimismiks on veel ruumi“, julgustas Riisalu.“.
Pea kõik suuremad väljaanded mainisid uuringut. Delfi sõnastas uudisnupukese „UURING: RAUDTEE PIKENDAMINE RIISIPEREST TURBANI ON KASULIK“.

LÄÄNEMAA ALUSTAS RIISIPERE-ROHUKÜLA RAUDTEELIINI TAASTAMISEKS AMETLIKKE ETTEVALMISTUSI (Delfi, 20.05.2012). „Lääne maavanem Innar Mäesalu moodustas Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudtee ja rongiliikluse taastamise maakondliku komisjoni, mis alustas rongiliikluse taastamise ametlike ettevalmistustega. Esimesel koosolekul reedel, 18. mail tutvuti raudteeliikluse taastamiseks tehtud uuringute, analüüside ja Riisipere-Rohuküla raudteelõigu taastamise üldise taustaga, teatas Lääne maavalitsus.“

SOOME KOGEMUS TOETAS RIISIPERE–HAAPSALU–ROHUKÜLA RAUDTEE TAASTAMIST (Lehte Ilves, LE, 21.06.2012). „Riisipere–Rohuküla raudtee taastamist ette valmistav maakonnakomisjon tegi esmaspäeval väljasõidu Soome, et tutvuda Helsingi ümbruse reisirongiliikluse mõjuga ümbruskonna arengule. /--/ Kas raudtee taastamine mahub riigi plaanidesse, peaks selguma aasta lõpuks. Homme, reedel on majandusministeeriumi ja Lääne maavanema raudteekomisjoni esindajate kohtumine, kus räägitakse uue arengukava koostamise põhimõtetest. /--/ Nüüdisaegne ühistranspordivõrk tagab regiooni kättesaadavuse, sellel on otsene mõju maakonna sotsiaalmajanduslikule arengule, asustusele ja elanikkonna püsimisele. Transpordikoridor Rohuküla ja Tallinna vahel rahuldab ka Lääne–Harjumaa elanike ja hiidlaste liikumisvajaduse elu– ja töökohtade, teenindus– ja haridusasutuste vahel.“

KOLM MAAKONDA SOOVIVAD RIISIPERE-HAAPSALU-ROHUKÜLA RAUDTEE TAASTAMIST (Ärileht, 26.06.2012). „Harju, Hiiu ja Lääne maakonna esindajad saatsid majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile ettepaneku lisada Riisipere–Haapsalu–Rohuküla raudtee taastamine aastateks 2014-2020 koostatavasse transpordi arengukavasse ning transpordi infrastruktuuri arendamise investeeringute kavasse.“

26. JUULI: VÕIB JUHTUDA, ET RAUDTEE TULEB (Andrus Karnau, LE, 26.07.2012). „Majandus– ja kommunikatsiooniministeeriumi vastus raudtee taastamise kohta Lääne maavalitsusele ei ütle tavalugejale justkui mitte midagi. Mõtte olulisust hinnatakse, raha on vähe, asjaolusid tuleb kaaluda. Pigem võib koguni vastupidine mulje jääda — tegemist on pehme äraütlemisega.“

RIISIPERE RAUDTEEL ALGAS REMONT (Andrus Karnau, LE, 8.08.2012). „Euroopa Ühtekuuluvusfondist 80,61 protsendi ulatuses kaasrahastatava projekti elluviimisega tõstetakse raudteetaristu Tallinna-Keila-Paldiski, Klooga – Klooga-Ranna ning Keila-Riisipere raudteelõikude jaamavahedel sõidukiirust kuni 120 km-ni tunnis reisirongidele ja 80 km-ni tunnis kaubarongidele.“

LÄÄNE MAAVANEM ALGATAS RIISIPERE-HAAPSALU-ROHUKÜLA RAUDTEETRASSI KORIDORI PLANEERINGU (Läänlane, 28.11.2012). „Lääne maavanem algatas 26. novembril Lääne maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi koridori asukoha määramine". /--/ Eesmärk taastada rongiliiklus Riisipere-Haapsalu-Rohuküla liinil tuleneb Lääne maakonna arengustrateegiast ning on kooskõlas üleriigilise planeeringuga „Eesti 2030+”.“

MÄRJAMAA AVALDAS RAUDTEE TAASTAMISEKS TOETUST (Riina Robias, LE, 27.02.2013). „Märjamaa vallavolikogu avaldas Läänemaa omavalitsustele toetust Riisipere–Haapsalu–Rohuküla raudteeühenduse taastamiseks.“ On ju mitmed Märjamaa valla loodepoolsed alad Haapsalu raudtee mõttes rattasõidu või „pargi ja reisi“ mõjuväljas.

ELEKTRIRAUDTEE PANEB UUEST AASTAST KÄIMA HAAPSALU RONGI (Hanneli Rudi, PM/Tarbija24, 13.05.2013). Üks näide huvitavatest ettevõtmistest, millest ei saanud asja. „Elektriraudtee AS tahab uuest aastast (M.M – ehk 2014. aastast) panna käima moodsa elektrirongi, millel on peal silt „Haapsalu“, tõsi küll, osa reisist tuleb selle liini sõitjatel läbida bussiga. /--/ Liinibuss sõidab Tallinnast Riisiperre 49 minutit, aga Haapsalu–silti kandev ekspressrong, mis teeb Tallinnas vaid kolm peatust, võib jõuda Keilas, Sauel ja Vasalemmas peatudes Riisiperre 39 minutiga.“ See on üks paljudest näidetest ootusi-lootusi-pettumusi tekitanud lubadustest.

Üks aktsioon, mis väärib tähelepanu, on Alo TV-s ja Tallinna TV-s eetris olnud ning internetis järelvaadatavad saated ja erisaated sarjast LIIPRID, MIS VÕIKSID KÕNELDA. Esimene saade tuli välja 17.08.2013. Saatesarjas on pühendatud Haapsalu raudtee taastamise toetuseks. Saatesarja produtsent on olnud Rene Henri Rand, ning saatejuhtidena on üles astunud Neeme Sihv, Hans Ulmiste ja Kevin Sink. Peamised valdkonnad on saadetes olnud ülevaate andmine raudtee taastamisprotsessi hetkeseisust, poliitiliste ringkondade Haapsalu raudteega vaadete esitamine ja Haapsalu raudtee mõjualade väärtuste tutvustamine.

MINISTEERIUMITEL ON HAAPSALU RAUDTEE TAASTAMISE OSAS TÄIESTI ERINEVAD SEISUKOHAD (Maaleht/Delfi, 26.08.2013).“Siseministeerium on nõus kooskõlastama transpordi arengukava vaid tingimusel, kui sellesse lisatakse Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudtee ehitus, kuid majandusministeerium ei taha endiselt sellest midagi kuulda, kirjutab Lääne Elu.“

RAUDTEE TAASTAMINE ON ARENGUKAVAS SEES (Riina Tobias, LE, 26.10.2013). „Majandusministeeriumis viimast lihvi saavas transpordi arengukavas on Haapsalu raudtee taastamine ettevaatlikus sõnastuses siiski ära mainitud, aga täit kindlust see ei anna.“

RIISIPERE-HAAPSALU-ROHUKÜLA RAUDTEEPLANEERING SAI UUE HOO (Maaleht/Delfi, 9.01.2014). „Lääne maavalitsus tellis 2013. aasta lõpul Sweco Projekt AS-ilt hinnangu, kas ja kuivõrd peab muutma olemasolevat raudteetrassi, et rongid saaksid sõita kiirusega kuni 160 km/h.“ Samuti vaadati, kuidas on mõttekas lahendada Haapsalus pööramine Rohuküla suunas.

HAAPSALU RAUDTEE TAASTAMISEKS LOOTUST POLE (Andrus Karnau, LE, 25.01.2014). „Majandusministeerium muutis transpordi arengukava teksti: Haapsalu raudtee kohta käiv lõik on muudatuse järel mittemidagiütlev ega kohusta valitsust tegutsema. Kolmapäeval riigikogus transpordi arengukava aastaiks 2014–2020 eelnõu tutvustanud majandusminister Juhan Parts laveeris Haapsalu raudtee taastamise küsimustele vastates.“

PALO TOETAB HAAPSALU RAUDTEEÜHENDUSE TAASTAMIST LAENURAHAST (PM, 13.08.2014). Ikka lükatakse järgmiste või ülejärgmisete koalitsioonide kätte otsustamiseks-laveerimiseks. Tsitaat: „Riik võiks majandus- ja kommunikatsiooniminister Urve Palo hinnangul laenata 70 miljonit eurot, et taastada Haapsalu raudteeühendus. „Kui [parlamendivalimiste-järgsetel] koalitsioonikõnelustel tuuakse laua peale Haapsalu raudteeühenduse taastamine ja investeeringut rahastada laenurahast, siis mina sellele vastu ei ole. Selge on see, et see suund on praegu rongiliiklusega katmata,» ütles Palo BNS-ile.“

AARNE TAAL TAHAB RAUDTEE RIIGILE TAGASI MÜÜA (Juhan Hepner, LE, 9.11.2014). „Taal selgitas majandusministrile ja ka Eesti Raudtee juhile saadetud kirjas, et poole aasta pärast lõpeb Haapsalu Raudtee ja sihtasutuse Põhja-Läänemaa Spordi- ja Turismiobjektide Halduskeskus vaheline leping, mille alusel sai sihtasutus raudtee muldkeha ja pealisehituse jalgrattatee rajamiseks ja tasuta avalikuks kasutamiseks. Kui leping lõpeb, ei tule enam kuskilt raha raudteetammi säilimise tagamiseks. Taal ütles, et tahab tammi õiglase hinna ning maksetingimustega tagasi müüa. Nii säiliks võimalus raudteeliikluse taastamiseks.“ Riik ei plaani raudteetammi tagasi osta.

TAAVI RÕIVAS: HAAPSALU RAUDTEE TAASTAMINE LÄHEB VALITSUSLIIDU TÖÖPLAANI (Urmas Lauri, LE, 8.04.2015). „„Valitsusliidu kokkuleppes on paljude läänemaalaste rõõmuks armulikult mainitud ka Riisipere–Haapsalu raudteed, siiski taas kord väga ettevaatlikus sõnastuses: analüüsime võimalusi,“ ütles riigikogu Vabaerakonna fraktsiooni liige Andres Ammas.“

TEEMAPLANEERINGU „RIISIPERE-HAAPSALU-ROHUKÜLA RAUDTEETRASSI KORIDORI ASUKOHA MÄÄRAMINE“ I ESKIISI JA KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE PROGRAMMI AVALIKUSTAMINE (Lääne maavalitsus. 19.05.2015). Kuulutati välja avalikud arutelud Taeblas ja Haapsalus.

HAAPSALU ETTEVÕTJAD ASUTASID RAUDTEEFIRMA RIISIPERE-TURBA LÕIGU TAASTAMISEKS (Andrus Karnau, LE, 3.06.2015). „Täna kohtuvad AS Lääne Raudtee nõukogu esimees Koit Uus ja riigikogu liige Lauri Luik majandusministri Kristen Michaliga, et välja kaubelda 20 aasta veoleping Riisipere–Turba lõigule. Haapsalu ettevõtjad Koit Uus ja Veiko Tišler on asutanud ASi Lääne Raudtee, mille eesmärk on taastada esialgu Riisipere–Turba vaheline 6,5 km pikkune lõik. Kui see õnnestub, pikendada hiljem raudteed Haapsaluni. Uusi sõnul kuluks 6,5 km elektriraudtee rajamiseks Riisiperest Turbasse umbes 6 miljonit eurot. Selle tööga võiks valmis saada tulevaks sügiseks, äärmisel juhul jõuluks.“

HAAPSALU ETTEVÕTJAD SOOVIVAD UUE FIRMAGA TAASTADA RIISIPERE-TURBA RAUDTEELÕIGU (Elo Ellermaa, ERR, 4.06.2015). „Haapsalu ettevõtjad lõid aktsiaseltsi (M.M – AS Lääne Raudtee), mille eesmärk on taastada Riisipere-Turba vaheline raudteelõik. Raudtee ehitust rahastataks nii oma-finantseeringu kui pangalaenuga, riigilt oodatakse kindlust reisijateveo korraldamiseks sellel lõigul. Ärimeestega kohtunud majandusminister Kristen Michali sõnul analüüsitakse pakkumist ning otsus tehakse suve jooksul“ Suve jooksul otsust ei tulnud ja nii kuni valitsuse vahetuseni 2016. aasta sügiseni.

LÄÄNE RAUDTEE VERSUS OTSUSTUSVÕIMETUS? (Neeme Sihv, Eestimaa päevik 2, 3.06.2015). „Tegelikult on see, ärimeeste tehtud AS nii ülikõva üllatus, kui ka väga mitme nüansiga oodatud asi. Parim on ehk asja juures see, et ärimehed tõestavad, et raudteed on vaja, seda ei suuda aga mõista riik ega suur osa poliitikutest! /--/ Mina eelistan esimese asjana, et rongid sõidaks. Teisena eelistaksin raudtee olemist riigi käes. Sest eraomaniku asi on maksumaksjale enamasti kallim. Kui aga toimib asi eraomaniku käes, olen ka sellega nõus.“ Lisaks põhjalik ülevaade trassist ja mõtteid perspektiividest.

TURBA RAUDTEELÕIGU TAASTAJAD JOOKSEVAD RAIL BALTICUGA VÕIDU (Ivar Soopan, Maaleht/Delfi, 22.10.2015). „Ettevõtjad tahavad juba järgmise aasta lõpus ühendada Turba Elroni reisirongivõrku. Kui 6,5 km pikkuse raudtee taastamine praegu takerdub, jääb see idee aastateks teostamata. /--/ Lääne Raudtee juhatuse liikme Rein Riisalu sõnul jääks Turba raudteelõigu taastamine sel juhul aastateks vaid plaaniks. Ja kui pärast Rail Balticu valmimist peaks algama Tallinna–Helsingi raudteetunneli ehitus, tähendaks see kümmekonnaks aastaks pausi. Ehitusturul oleksid hinnad laes ja Turba raudtee taastamine läheks talumatult kalliks. /--/ Ettevõtjad on valmis nn pilootprojektiga tõestama: raudtee arendamine läänesuunal on mõistlik Eesti raudteeliikluse konteksti arvestades. “Ministeeriumi suhtumine on väga konstruktiivne, nii et oleme ise jätkuvalt optimistlikud. Oleme graafikus, et 22. septembriks 2016 on rööpad Turbani maas,” lõpetas Riisalu.“

HAAPSALU RAUDTEE TAASTAMIST TOETAB 52 RIIGIKOGU SAADIKUT (PM, 12.12.2015). „Riigikogu Haapsalu raudtee toetusgrupp on 52 liikmega suurim saadikute arvuga ühendus, kuid selle reformierakondlasest juhi Lauri Luige sõnul ei hakata raudtee taastamist jõuga eelarvesse suruma, vaid asja aetakse viisakalt.“

RIISIPERE–TURBA RAUDTEE TARBEKS EELARVES RAHA EI OLE (Lemmi Kann, LE, 18.12.2016). „Riisalu ütles, et oktoobris oldi plaanidega graafikus, kuid ta möönis, et aeg hakkab täis tiksuma – raudtee taastamisele sellel lõigul kuluks 9–10 kuud. Arvestades lähenevat aastavahetust ja majandusministeeriumi enam kui tagasihoidlikku signaalidega sel rindel, on üsna kindel, et sel aastal positiivset otsust ei sünni.“ Riisalu oli veel optimistlik, et ehk saab 12.12.2016 uue sõiduplaaniga lülitada Turba peatus Elroni rongiliinide võrku.
Veel 8 kuud hiljem on Läänemaa ettevõtjad ikka veel ootuses, seda väljendab artikkel RIISIPERE-TURBA RAUDTEE EHITAJAD OOTAVAD RIIGILT JAH-SÕNA (Marko Tooming, Harju Elu, 26.08.2016).

RATAS: VALITSUS TOETAB HAAPSALU RAUDTEE TAASTAMIST (Urmas Lauri, LE, 28.04.2017). Vikerraadio saates „Stuudios on peaminister“ ütles peaminister Jüri Ratas esimest korda välja, et plaanitavate taristuprojektide hulka võib tulla ka Riisipere – Turba raudtee nimetades seda Rohuküla raudtee esimeseks etapiks. Saatejuht Arp Müller ütles teema lõpetuseks humoorikalt: „Nii! Aitäh, ajaleht Lääne Elu sai siit nüüd ühe tsitaadi või pealkirja.“

HAAPSALU RAUDTEE EHITAMISE PLAAN TEKITAB PINGEID (Vahur Lauri, ERR, 2.05.2017). Haapsalu raudteel Palivere kandis plaanitav õgvendus tekitab kinnistuomanikes pinged.

HIIDINVESTEERINGUD SAID KINNITUSE: VALITSUS HAKKABKI HAAPSALU RAUDTEED ARENDAMA. LISATUD GRAAFIK (PM, 11.05.2017). Valitsus eraldas taristuprojektide hulgas Riisipere – Turba raudtee ehitamiseks 8 mln eurot.

RIIK EHITAB 8 MILJONI EUROGA RIISIPEREST TURBANI RAUDTEELÕIGU – MIDA ÜTLES TASUVUSUURING? (Liis Velsker, PM, 15.05.2017) „Tasuvusuuringus leiti, et elektriraudtee pikendamine Riisiperest Turbani on kõikide stsenaariumide järgi sotsiaalmajanduslikult tasuv, tasuvusaeg oleks üheksa aastat. 2010. aasta hindade järgi oleks raudtee ehitusse pidanud investeerima 6,2 miljonit eurot ehk 1,8 miljonit vähem. Reisijate arv kasvab uuringus tehtud prognooside järgi tänu raudteelõigule ühistranspordis ligikaudu 34 000 võrra aastas. /--/ Selgus, et sotsiaalmajanduslik tasuvus kasvaks raudtee pikendamisel Haapsaluni või Rohukülani, kui täiendavalt korraldada reisijate ette- ja laialivedu bussidega rongipeatustesse.“

PRIIT ROHUMAA: HAAPSALU RAUDTEELE TULEB AASTAS VIIS MILJONIT EUROT PEALE MAKSTA (Andrus Karnau, LE, 27.05.2017). Pikk intervjuu Eesti Raudtee mõukogu esimehe Priit Rohumaaga. Lühidalt olulisim: piletitulu Haapsallu ei kata kulusid, 5 mln eurot tuleks peale maksta. Kuna Eesti Raudtee on riigiettevõte, siis valituse nõudmisel Eesti Raudtee on valmis raudtee Haapsalu suunas arendama.

POSTIMEES TURBAS: KOHALIK RAHVAS OOTAB RONGI PIKISILMI (Hanneli Rudi, PM, 29.05.2017). Ülevaade Turbast ja sealsete inimeste ootustest, inimeste arvamused tänavalt.

EESTI RAUDTEE JA TAMMI OMANIK TAHAVAD RAUDTEE PIKENEMIST HAAPSALU VÕI ROHUKÜLANI (Elo Ellermaa, ERR, 2.06.2017). Omavahel kohtusid Eesti Raudtee ja Lääne Raudtee esindajad. „Nii Eesti Raudtee kui ka Haapsalu raudteetammi omanikfirma Lääne Raudtee ühine huvi on, et järgmise aasta riigieelarvest kaheksa miljonit eurot saav Riisipere-Turba raudteelõik pikeneks lõpuks ikkagi Haapsaluni või ka Rohukülani.“

RIIK TAHAB HAAPSALU RAUDTEETAMMI ETTEVÕTJATELT TAGASI OSTA (Nils Niitra, PM, 18.05.2017). „Eesti Raudtee lõpetas 1995. aastal reisirongiliikluse Haapsalu ja Riisipere vahel ning raudtee müüdi koos tammiga maha, nüüd aga peaks riigi raudteefirma selle majandus- ja taristuministri hinnangul tagasi ostma.“
Lehelugu teema jätkuks: HAAPSALU RAUDTEETAMMI HINDA HAKKAB MÄÄRAMA SÕLTUMATU EKSPERT. KOIT UUS: TAMMI HIND ON 26. JÄRGU ASI (Aivar Õepa, Ärileht/Delfi, 2.06.2017). „Täna Eesti Raudtee juhtkonna ja Lääne Raudtee eestvedajate kohtumisel otsustati, et erakätesse kuuluva raudteetammi hindab ära sõltumatu ekspert.“.
Ootamatu pööre tuli teemasse 2017. aasta sügisel: ADVOKAADIBÜROO: HAAPSALU RAUDTEE MULDKEHA JUBA KUULUB RIIGILE (Urmet Kook, ERR, 10.11.2017). Kui senini väljendati raudteetammi omanikuna Aarne Taali ettevõtet, siis nüüd advokaadibüroo Tark teatas, et muldkeha, millelt on eemaldatud rööpad, pöörmed ja liiprid pole enam raudtee ega raudteeseaduse mõttes ka rajatis, kirjutab advokaadibüroo AS Eesti Raudteele koostatud memorandumis. Muldkeha ise on büroo hinnangul aga riigi omandisse jäetud maade oluline osa ning seega kuulub see riigile. Tammialune maa on olnud kogu aeg riigi omandis. Taal soovib tammi müüa riigile 2 mln euro eest.“
Taali vastuaktsioon, artikkel: HAAPSALU RAUDTEE ENDINE OMANIK ÄHVARDAB TAMMI ÄRA VEDADA (ERR, 08.02.2018), milles väljendab Aarne Taal advokaadibüroo Sorainen vahendusel, et on valmis Riisipere – Haapsalu raudteetammi ära müüma ehitusmaterjaliks, kui Eesti Raudtee selle ära ei osta.

OTSUSTATUD: RONGILIIKLUS TALLINNA JA PÄRNU VAHEL PEATATAKSE (Siiri Liiva, PM, 17.07.2017). Arvan, et Haapsalu trassi äärsed inimesed mõistavad hästi, millised emotsioonid valdavad peale seda uudist nt Eidaperes. Artiklist: "Tänasel väljasõiduistungil, mis keskendus Eesti raudteetaristu hetkeolukorrale ja tulevikule, otsustas valitsus 2019. aastast sulgeda raudteeliikluse Lelle-Pärnu lõigul. /--/ 2019. aastast kiiruste hoidmine üle 60 km/h eeldaks investeeringuid mahus ligi 17 miljonit eurot, mis samas ei oleks Rail Balticu valmimist arvestades mõistlik otsus. /--/ MKM esitab raudtee tegevuskava valitsusele 2017. aasta oktoobris. Lisaks Tallinn-Tartu ja Tallinn-Narva suuna investeeringutele on plaanis ka Riisipere-Turba lõik võimalusega edasi ehitada Haapsaluni ning Tallinn-Viljandi trassi kiirendamine."

TEEMAPLANEERINGU „RIISIPERE–HAAPSALU–ROHUKÜLA RAUDTEETRASSI KORIDORI ASUKOHA MÄÄRAMINE” KEHTESTAMINE (LE, 21.10.2017). „Teemaplaneeringu peamiseks eesmärgiks on paremate eelduste loomine Lääne maakonna sotsiaalmajanduslikuks arenguks läbi kiire, kaasaegse ja keskkonnasäästliku rongiliikluse.“

HAAPSALU RAUDTEE ESIMESE ETAPI EHITUS ALGAB AASTA PÄRAST (Priit Luts, ERR, 29.11.2017). „Eesti Raudteel valmis Riisipere - Turba raudtee keskkonnamõjude hindamise programm ning esialgsete prognooside kohaselt võiks ehitustöö antud lõigul alata järgneva aasta sügisel.“

EESTI RAUDTEE NÕUKOGU KINNITAS ETTEVÕTTE AASTA EELARVE (EVR pressiteade, 14.12.2017). „Jätkatakse Riisipere-Turba raudtee ehitamise ettevalmistusi, samuti minnakse edasi Tallinn-Keila-Paldiski projekti raames Keila-Riisipere kapitaalremondi ning liiklusjuhtimissüsteemi kaasajastamisega./--/ Samuti on meile valitsuse poolt ülesandeks antud Riisipere – Turba raudtee taastamine,“ kommenteeris Eesti Raudtee juhatuse esimees Erik Laidvee.“

ARUANNE: KUIDAS MÕJUTAB PLANEERITAV RIISIPERE-TURBA RAUDTEELIIN ASULAID, SOTSIAALSET KESKKONDA JA KULTUURIVÄÄRTUSI (Ivar Soopan, Läänlane, 20.03.2018). Ivar Soopan teeb lühikokkuvõtte värskelt avalikustatud keskkonnamõjuhinnagu aruandest. Samas on ka link täispika aruande juurde.

Detsembris oli Turbas ja Tallinnas Riisipere – Turba raudtee keskkonnamõjuhinnangu programmi avalikud arutelud Turbas ja Tallinnas, kus esitati ka kuupäevalise täpsusega tegevuskava. Raudtee ehitamiseks muudeti ka raudtee tehnokasutuseeskirja, et saaks säilitada olemasolevatel teedel ülesõidud Riisipere ja Turba vahel.
2018. aastal 29. jaanuaril valmis Riisipere-Turba raudtee keskkonnamõjuhinnangu aruande eelnõu, mis käib seejärel kooskõlastusringil ametkondades ning 19. märtsil avalikustati KMH aruanne ning 20. aprillil toimub Turbas avalik arutelu. Veebruaris kuulutas AS Eesti Raudtee välja riigihanke "Riisipere – Turba raudtee mulde, pealisehituse ja sildade projekteerimine". Samaaegselt Eesti Raudtee tegevustega juhib Lääne Raudtee Turba – Risti KMH programmi koostamist, samalaadne tegevus Läänemaal on juba läbitud etapp.

Rong on vaikselt Turba, Haapsalu ja Rohuküla poole veerema hakanud, aga millal pärale jõuab?

No comments:

Post a Comment