Blog Archive

Thursday, March 1, 2018

Ühistransport Märjamaal.


Märjamaa raudteejaam (pärit kitsarööpmelise ajast).

Kuna Raplamaa ühistransport on ajast maha jäänud, siis tegin kirja selle KOV-idele ja Harju ÜTK-le, toomaks välja olulisimad probleemid, millede lahendamine on samas kiiresti võimalik. Ja mis pidanuks leidma lahenduse juba aastaid tagasi. Sh saatsin kirja ka Märjamaa valda, tuues küll selles osas välja vaid punkti (esialgu), mille järgi peaks ka Märjamaa - Rapla bussiliinid olema ühendatud rongidega Rapla jaamas. Üllatuseag ei suutnud aga vallavanem Villu Karu leida kirjast midagi Märjamaaga seonduvat. Eks see ole ka vast loomulik, sest ega Märjamaal polegi rongiga seotust olnud peale kitsarööpmelise kadumist ja see mõnevõrra mõistetav.

Kordan veel kord üle, et Märjamaa Vallavalitsus saab ühistranspordi korraldamisel lähtuda ikkagi konkreetsetest ettepanekutest. Senini puuduvad vallavalitsusel andmed ja inimeste pöördumised seoses raudteetranspordi vajadusega. Kui Teil on konkreetseid ettepanekuid Märjamaad läbivate või siit alguse saavate bussiliinide ümberkorraldamise suhtes siis palun need esitada selgelt ja põhjendatult. Üldsõnalisi pöördumisi ei ole antud teemal võimalik menetleda.

--------------------

Minu vastus:

Tere!
Ettepanek suunata Märjamaa - Rapla bussid ( ka Varbola - Rapla?) raudteejaama ja siduda rongidega on nii konkreetne kui veel olla saab! Milles siin üldse küsimus on? Võib olla selles, et suhtumine vallas inimeste pöördumistele ongi selline ja seepärast inimesed ka ei tahagi ettepanekuid teha? Minu teada on elanikel küll muresid ühistranspordiga!?
Vallavalitsuse ülesanne on ikkagi ühistranspordiga tegelemine ja sealhulgas asja edendavate ettepanekute arutamine ja vajadusel ÜTK-le esitamine.
Kui Teil aga puuduvad andmed, siis kas Märjamaa vallas pole kunagi ka elanikelt nende arvamusi küsitud? Ning mitte keegi polegi ametnikest süvenenud ühistranspordi muredesse??
Kui raudteeteema kipub kaugeks jääma, siis millises seisus on bussipeatuse ehitamine Märjamaa sissesõitu (Rapla tee risti)? See peaks ju olema teada, et Märjamaa inimeste jaoks on kaheksa bussi Tallinna päevas vähevõitu ja selle koha pealt on ka muret avaldatud? Seega peaks olema analüüs peatuse vajalikkuse kohta Pärnu maanteel, Märjamaa ja Rapla tee ristis tehtud? Või vähemalt teema jutuks olnud?
Lugupidamisega

------------------------

Tere!
Kuna Märjamaa valda ei läbi ükski raudtee siis Märjamaa Vallavalitsusele teada olevalt kasutavad Märjamaa valla elanikud rongiliiklust ainult juhtudel, kui see on ainus viis neile sobival ajal sihtkohta jõuda. Tuleb silmas pidada, et rongiliiklus on Märjamaa reisija jaoks siiski ebamugavam variant jõuda Tallinna, kuna nõuab rohkem aega ja pikemat marsruuti kui liinibussiga. Kasutatakse mitte ainult Raplast väljuvaid ronge, vaid ka Riisiperes peatuvaid ronge. Eespool mainitud põhjusel ei pea Vallavalitsus perspektiivseks reisijate suunamist rongidele vaid jätkuvalt parandata Märjamaa-Tallinn ja Märjamaa-Pärnu suunalist bussiliiklust. Elanikkonnalt laekub vallavalitsusse ettepanekuid bussiliikluse korraldamiseks järjepidevalt, aga mitte rongiliikluse kasutamiseks.
Märjamaa Vallavalitsus tegeleb ühistranspordi korraldamisega järjepidevalt koostöös Maanteeameti, Harjumaa Ühistranspordikeskuse ja bussifirmadega. Üsna paljud Vallavalitsuse poolt tehtud ettepanekud bussiliikluse reisijatele sobivamaks korraldamisel on leidnud ka positiivse lahenduse. Üks suuremaid muudatusi on näiteks alates septembrist 2017 avatud kaks korda päevas käiv Märjamaa – Tallinn bussiliin, millele Vallavalitsus valla eelarvest ka omalt poolt dotatsiooni maksab. Muudatusi bussiliikluse korraldamises tuleb ette sagedusega vähemalt kord kvartalis. Ja nendest teavitatakse elanikke valla ajalehe ja kodulehe kaudu. Samuti on asjakohane teave üleval Märjamaa bussijaamas ja interneti lehel www.peatus.ee.
2016.a. viidi OÜ Eesti Uuringukeskus kaasabil Märjamaa vallas läbi elanike sõiduvajaduse uuring (vt http://marjamaa.kovtp.ee/documents/380075/14963377/Marjamaa+elanike+soiduvajaduse+uuring+2016_EUK.pdf/8f988d33-e6d4-4ee8-a0df-acb4cae9d338?version=1.0). Uuringu tulemused on ka aluseks olnud muudatustele bussiliikluse korraldamisel. Uuringust ei ilmne vajadus integreerida bussiliiklust rongiliiklusega.
Bussipeatuse ehitamine Orgitale Märjamaale sissesõidu lähedusse on Maanteameti pädevuses kuna tegu on riigile kuuluva teega ja ühtlasi sinna juurde kuuluva maaga. Maanteeamet on vastava ettepanekuga omavalitsuse poole pöördunud. Paraku pole Maanteamet andnud senini täpselt teada millal bussipeatus rajatakse. Teemaga tegeletakse koostöös edasi, aga ilma Maanteameti nõusolekuta ja algatuseta pole sellise peatuse rajamine võimalik.

Lugupidamisega

----------------------------

Minu vastus:

Seega on Teile asjadest vähe teada. Millised on parimad variandid, liikumaks MÕLEMAS suunas Märjamaa ja Kohila, Saku vahel? Või hoopiski Rapla sellesse ossa, kus asub jaam?  Ei ole liikumised ainult alg- ja lõpp-punkti vahel. Ning kindlasti peaks ka iga vallavalitsuse jaoks olema oluline dotatsiooni otstarbekas kasutamine, sh siis busside parem täituvus. Ja see ei välista Tallinna otseliikluse parandamise mõttekust! Jutt on ikka sellest, et olemasolevaid liine õpitaks otstarbekalt kasutama. Ettepanekutega on aga nii, et sageli elanikud ei märkagi TÄIENDAVAID võimalusi, küll aga peaks seda märkama ametnikud. Uuringutest ei saa siin ka alati lähtuda, sest ka uuringu tegijad sageli ei märka ega teadvusta kõiki lisavõimalusi. Üldiselt on kahju, kui KOV-id on valmis liinivõrku täiendama, aga neid ei huvita juba toimiva võrgu täiendamine ja kaasajastamine. Kuigi rongide ja busside paremat sidumist on kaua juba prioriteediks peetud.
Orgita ehk Märjamaa tee peatuse rajamise ettevalmistuse üle on muidugi hea meel. Küll aga saab vallavalitsus omalt poolt teemat õhus hoida ja täiendavalt infot nõuda edasise tegevuse kohta?
Uuringu viite eest aitäh, kindlasti tutvun sellega.

Väga hea uudis on, et ongi lisandunud liin 30, mille puhul siis ka Teie rahaliselt osalete. Kuid siinkohal tasub alati enne mõelda, kas IGA liin peab ikka sõitma Bussijaama või Balti jaama!? Vahel piisaks ka sellest, kui liin lõpetaks näiteks Vana-Pääskülas (Laagris), kus on väga tihe rongiliiklus. Ümberistumised on küll rohkem või vähem ebamugavad, kuid ka suuresti tühja maksmine linna sees liikumise eest ei pruugi alati olla otstarbekas.
Milline on liini 30 statistika? Kui palju sõidetakse millistesse peatustesse?
Ja infost netis ning Märjamaa Bussijaamas on vähe kasu. Kas antud liinide sõiduplaan on olemas ka teele jäävates peatustes?
Lugupidamisega

------------

Siit on huvitav jätkata mõtisklusi ja teha ka järeldusi kogu Eestimaa ühistranspordi kontekstis. On tore tõdeda, et Märjamaal on teemaga tegeletud ja tellitud ka uuring nii et minu "kahtlustused" on alusetud. Samas pole jällegi millegi üle imestada, sest suhtumine on mulle varemgi tuntud. Kuna "keegi pole ettepanekuid teinud, siis.... n.ö. pole olnud vaja ka mõelda. Eredamalt meenub mulle selle koha pealt väikese rongipeatuse Vilivere puhul kerkinud probleem, kus hoolimata üpris suurest elanike arvust oli hommikul olulisel ajal peatuvatel rongidel paaritunnide paus. Seega ei kõlvanud seal AINUS ühistransport regulaarseteks sõitudeks (kooli/tööle), aga nii see asi jäigi. Sest reaktsioon oli sama. Ja nagu on Kohila vallast teada, et sageli lüüaksegi käega ja valda ei pöörduta, nii on tõenäoliselt siis ka mujal. Aga nagu vastuses mainisin, peaks ametnikud ikkagi ise vaatama pilti laiemalt ja nägema, mis ja kus on!

Väga tore oli ka tõdeda, et liin 30, Märjamaa - Tallinn on nüüdsest olemas, mis peaks ehk natukenegi leevendama viletsat ühendust Märjamaa ja Tallinna vahel. Seda enam, et nagu selgub, siis on Maanteeameti nagu kännu taga kinni peatuse tegemine Märjamaa risti. Aastaid. Jällegi. Ollakse ikka ääretult nõrgad! Lihtsad, aga olulised asjad on neile keerulised ja ülejõukäivad? Muidugi ei tähenda sinna peatuse tegemine seda, et bussifirmad õhinal peatuma hakkavad, aga ilma peatuseta ei peatu nad kohe kindlasti!

Seda, kuidas UUSI liine teha ja millele muuhulgas tähelepanu pöörata,. ma siin kordama ei hakka. See on lühidalt ja konkreetselt kirjas. Rõhutaks vaid seda, et ega ühistransport nii odav lõbu ei olegi, seega peaks, nii Märjamaal kui mujal Eestis, mõtlema ikkagi ka võimalustele teha lühemaid liine! Ehk et sama raha eest saaks sisuliselt kahe liini asemel käivitada neli! Ja et sõiduplaani tihedus on üks olulisimaid faktoreid, oleks oluline ka sellele mõelda. Nii lihtne see ühistransport oma olemuselt ongi!
(Muidugi ei viita ma siin sellele, et peakski ainult ümberistumistega liine tegema) Ikka vastavalt konkreetsele olukorrale).

Siinkohal peaks meenutama ka olukorda, kus need paar liini peaks ehk samuti kuuluma doteeritavate ehk siis tulevaste piletita liinide hulka. Ja et kommertsvedajad ei muretseks, võikski piletita liinideks teha need juhul, kui sõidavad vaid Vana-Pääskülani!? Kuigi samas pole siin kartagi, et kommertsvedajad siin taas ebaausas konkurentsis hakkaks süüdistama. Sest kuidas saab süüdistada, kui iseendid reisijad (Märjamaalt) ei huvita ja liine aina sealt läbi sõitmast vähendati, onju?

Omaette teema on aga see uuring. Alguses torkas kohe silma, et uuringu tegijad ei erista "suundi" ja liine"? Aga vaatame edasi:

1. Järgneva poole aasta jooksul plaanivad märjamaalased sõita oluliselt sagedamini Tallinna kui Pärnu suunal. Pea iga päev liigub Märjamaalt Tallinna ja tagasi pea kümnendik, mitu korda nädalas ligi viiendik ning mitu korda kuus üle 30% elanikest, samas kui Pärnu suunal edasitagasi sõitjaid on igapäevaselt vaid 2%, mitu korda nädalas 5% ning mitu korda kuus ligi 15%.  
Väga huvitavad on numbrid, mis kokkuvõttes välja toodud, nimelt, mitu korda liiguvad inimesed Tallinna ja ka Pärnu suunal. Ja see on ikka väga kõva number! Pole siis ime, et viletsa ühistranspordi korral on Pärnu maanteel palju liiklust, nagu ka Tallinnas, kus koonduvad erinevate suundade inimesed. Ja muide, siinkohal on paslik mõelda ka sellele, et ega kommertsliinidega enamus inimesi saakski Tallinnas tööl käia, sest busside piletihind ampsaks nende inimeste eelarvest ääretult suure ampsu! Hoopis parem oleks lugu piletita busside puhul, veelgi parem siis, kui piletita süsteemiga liitunuks ka elektrirongid ja veelgi enam, ka Tallinnas sõit oleks tasuta!

2. Neljandiku vastajate hinnangul ei ühildu vallasisesed liinid kaugliinidega üldse MärjamaaPärnu-Märjamaa liinil ning ligi viiendiku hinnangul Märjamaa-Tallinn-Märjamaa liinil.
Pole muidugi mingi ime, et kohalikud liinid ei klapi. Tüüpiline olukord, mis näitabki senise süsteemi nõrka taset.
Muidugi ei tähendagi need liinid, et kohe kasvaks kõvasti Tallinna sõitjate arv, sest mida kaugemalt ja "aeglasemalt" liinilt Tallinna bussile tuldaks, seda vähem on sel tulekul mõte. Töölesõitjaid oleks nende hulgas vähe, kuid vajalikud ebaregulaarsed sõidud saaks siiski sageli tehtud.
(Siinkohal lihtsalt mainin, kuidas täna tuttav, veendunud autousku inimene, kellega vahel teemasid arutanud, võttis ka kätte ja hiljuti istus rongi, sõitis Kohilasse ja sealt perega edasi maale. Tagasi siis autoga rongile. Ja ütles, et mõistlike ümberistumiste puhul on see tõepoolest täiesti kasutatav variant. See tõestab, et me oleme lihtsalt võõrdunud sellistest võimalustest, hea taseme juures aga võiks paljudki muudatused viiagi asju paremuse poole).

3. Kui bussiliikluse tingimused vastaks sõitjate vajadustele, siis oleks pigem või kindlasti valmis sobivate tingimuste korral auto asemel liinibussiga sõitma 45% senistest autoga liiklejatest.  
Huvitav tulemus!Iseasi on sellise küsitluse puhul see, mida peetakse "sobivateks tingimusteks"!? Ning tähtis ka see, et sageli "lubatakse" rohkem, kui tegelikult sõidetakse. Ja kahjuks ei selgu, mis eesmärgil ja kui segli just need "lisanduvad" sõitjad bussi tuleks. Sellest sõltuks aga teelt ärajäävate autode arv. Kuid peamine on, et see punkt tõestab - sõidetaks küll ja üks eeldus ongi normaalsed sõiduvõimalused!
Muidugi ei saa siit teha järeldusi, kuidas mõjutaks arve piletita sõiduvõimalused, aga kahelda pole vaja, mõjutaks küll ja tugevalt!

4. Märjamaa elanikel on Märjamaa - Tallinn marsruudil kõige suurem sõita hommikustel kellaaegadel. Olemasolevale sõidugraafikule lisaks oleks vaja liini, mis jõuaks Märjamaalt Tallinnasse kell 9.00. Lisaks oleks vaja õhtust 17.00 Tallinnasse jõudvat ühistransporti. ü Tallinn - Märjamaa ühistranspordi liinil on sõiduvajadus suurem õhtuti. Olemasolevatele sõiduaegadele lisaks vajatakse igapäevaselt 17.00 Märjamaale jõudvat bussi. Puhkepäevadel oleks vaja bussiliini, mis jõuaks Märjamaale ajavahemikus 23.00 - 23.30
Pole kahtlustki, et mida rohkem vajame lisatavaid liine, seda rohkem peab mõtlema sellele, kui pikad need liinid on. Seega - oluline tähelepanu Vana-Pääskülale! Või hoopiski SAUE JAAMAle? Seda enam, et bussid läbivad ka endist Kernu valda, mis on nüüd osa Saue vallast! Ühe hoobiga saaks tabada kaks kärbest! Seda enam, et töökohtadeks ja ehk ka kooliks võib sobida nii Saue kui isegi Keila?
Kindlasti ei tohi siinkohal unustada aga ka sellistki asja, et elektrirongidel on erinevad tsoonid ja kuna sõit on tasuline, siis Vana-Pääskülast (Laagrist) on tallinna suunas sõit soodsam kui Sauelt! Aga "vastasküljelt" ei saa ikkagi unustada seda, et bussiliini kulud on väiksemad lühema kilometraazhi korral!
Kindel aga võib olla selles, et kui lisada mitu liini, siis lihtsaim on neid lisada ikkagi lühemale lõigule, ehk siis Saue - Märjamaa. Ja otse loomulikult rongidega seotult. Olemas on ju ka hilisõhtused rongid.

Oluline on ka see, et hoolimata rohkematest peatustes elektrirongidel, ei kaotaks reisijad ajaliselt mitte midagi! Võiks öelda, et isegi võidavad! Nagu võidavad ka liiklussageduse suurenemiselt vaimõisa, Kernu vt kohtade elanikud. Ning sisuliselt on ikkagi oluline ka autoliikluse vähenemine Pärnu maanteel ja linnas. Mida rohkematelt suundadelt asjad paremaks muutuvad, seda olulisem on mõju! Omaette mõju on veel rongide täituvuse kasv.

5.  Uuriti ka seda, mis on suurimad probleemid. Alates olulisemast:
* harv liiklus
* ebasobivad väljumisajad.
* ebasobivad kohalejõudmisajad
* ülerahvastatus
* ei peatu kodupeatuses.
* probleeme pole
* pileti hind
* bussipeatuse kaugus
* busside halb seisukord
* aeglane sõidukiirus.

Torkab silma loomulik suhe. Harv liiklus ongi esmaseks probleemiks, seda sisuliselt igal pool (mure nii külade kui linnade puhul Eestis). Ka on loomulik, et pileti hind ei ole esimeste hulgas, sest eelkõige algavad mured ikkagi liiklemisvõimalustest. Kui need paranevad, siis hakatakse rohkem tunnetama ka hindade poolt ja piletita sõiduvõimaluse olulisus kasvab.
Väga oluline on aga see, et aeglase sõidukiirusega üldjuhul rahulolematuid on vähe  Ja siit järeldus, peatusi võib lisada (et need oleks kodule lähemal kogu liini inimestele), kuid tegema peab seda muidugi läbimõeldult. Ja teiseks, ümberistumine mõistliku ooteajaga ei oleks väga suur probleem! Tõsi, liini 30 puhul võib olla oluline peatumine Tallinna kesklinnas, kuid see-eest on kohaliku liini eeliseks peatumine nt Urdas, (sama siis ka rongiga sõidu jätkamise puhul) ja ka Järvel (Ristil), kus kommertsliinid just Tallinnast väljumisel siiani ei peatu! Rongile ümberistumise korral oleks aga plussiks kõik peatused Läänesuunal, alates Lillekülast kuni Keilani, et ehk tekib hoopis rohkem võimalusi!

Kui siit edasi mõelda rakendatavale piletita bussiliiklusele, siis kindlasti on see oluline nii Tallinna kui Rapla suuna puhul. Pärnu suuna puhul võiks selleks tõenäoliselt võimalus olla vaid "külabussi" puhul, näiteks Märjamaa - Vana-Vigala - (Lavassaare) - Pärnu.

6. Vallasiseste liinide ühildumist kaugliinidega ei osanud hinnata Tallinna suuna puhul veidi üle 60% ning Pärnu suuna puhul ¾ vastajatest.

See tulemus on loomulik, kuna suurem osa vastajatest vast ikkagi Märjamaa alevi, mitte maakonna inimesed.

7.Millisel juhul ollakse valmis sõitma liinibussiga:
* Soodsam hind
* sagedam liiklus
* sobival ajal sihtpunkti
* kiiremini sihtpunkti
* parem kohalike liinidega ühildatavus
* bussipeatus lähemal
* bussipeatus elukoha juures.
* muu

Hoopis huvitavamad tulemused olid siin! Ma poleks oodanud, et hind lausa esimese koha saavutab! See on aga löök neile, kes väidavad, et sõidukulu pole oluline. Ja neist paljud väidavad, et peabki rohkem inimesi ühistransporti üle tooma? Aga miks siis eitada kulu tähtsust? Paraku olen juba aru saanud, et olulisi asju eitavad just need, kellel arusaam ühistranspordi toimimisest jääb nadiks. Ja seda isegi siis ühistranspordiga seonduvate inimeste endi puhul!
Muude põhjuste korral mainitigi ka just nimelt tasuta sõitmise võimalust.

7. Vahepeatusi soovitakse Märjamaa-Tallinn-Märjamaa liinil enim Orgital, Vaimõisas ja Pääskülas.

Loomulik! Küll aga tasub mõelda sellele, et võimalikud lisapeatused, nagu Saue, Urda, Nõmme, Tondi jt ei kajastu küsitlustes, nagu ei kajastu Tallinna suunalises küsitluses isegi mitte võimalused ka Raplas rongile saada! Seega polegi midagi imestada, et ei vallavanem ega ka mitte ühistranspordi korraldamisega kui ka uuringutega seotud inimesed ei suuda tajuda asju, mis jäävad "silmaklappide" kõrvale! Ja väga võimalik, et kui isegi on töölesõitjaid näiteks Sauele või mujale, siis teades, et enamasti Pärnu maanteed pidi sõitvad bussid kuskil ei peatugi, siis isegi ei pakuta neid peatusi, mis võiks olulised olla. Ehk ka hea bussiliikluse puhul sealsamas Sauel ja mujal. Mida lähemal, seda väiksem ajakulu ju!

Üks selge asjaolu ilmneb nädalapäevad küsitlusest - puhkepäevade sõiduvõimalusi peetakse väga oluliseks, erinevalt meie bussiliiklusest, kus just maakonnaliinide puhul on võimalused sageli olematud!

Igal juhul väga huvitav uuring! Kui aga teemast rohkem huvituda ja ka kõrvale vaadata, siis peaks ka KOV-ide esindajatel mingil hetkel kohale jõudma, et häid asju saavad tekitada vaid väga head asjatundjad!

Edu asjade korraldamisel!

**********************************************

Kuna mingeid ARENGUID pole märgata, küsisin üle:

Tere!
Millise tulemuseni jõuti Märjamaa vallas arutelude käigus, liini muutmise osas Saue raudteejaamani?
Päikest!

Neeme Sihv

Tere.
Teie kirjas kirjeldatud vastava sisulist arutelu pole Märjamaa vallavalitsuse korraldamisel toimunud, kuna selleks on puudunud alus, ehk rahva poolt esitatud soov.

Lugupidamisega
Villu Karu

Vallavanem

Nii meil vastataksegi viimasel ajal üle Eesti - kuna ettepaneku tegija elab mujal, siis ... mingu p.....!

Ehk siis sisuliselt VÕIB KOV olla teinud midagi, mis pole effektiivne ega maksumaksja rahasid mõistlikult kasutav, kuid SEE EI TULE PÄHEGI, ET VALLAVALITSUSE ENDA ASI PEAKS OLEMA MÕISTLIKULT TOIMIDA JA MÕISTLIKKE OTSUSEID TEHA!
Tühja kah, olgu ideed kuistahes head, vallavalitsusel on ükskõik. Sest linnuke on kirjas ja see, kas antud tulemus on parim, pole karvavõrdki oluline! Ning ühistranspordi uuring, millele järjekordselt kulutati maksumaksja raha, on vaid linnukese jaoks. nagu ikka!

***********************************

6 comments:

  1. FB komm:
    Kogu jutt asjalik,aga Pärnust Märjamaale 12.30 kuni 17.30 ei välju ühtki bussi.Selle suuna liiklus puudulik!

    ReplyDelete
  2. Pole võimalik iga indiviidi järgi panna busse liikuma, mis mõttes 8 bussi Tallinnasse päevas on vähe? Palju siis veel vaja on? Kes maksab selle lõbu kinni, et igast külakolkast läheb teise külakolkasse buss ja tasuta ka veel? Tulge maa peale oma utoopiliste mõtetega. Mida paganat see bussipeatus Märjamaa-Rapla ristis küll tegema peaks ?

    ReplyDelete
  3. Tänud, Pask!

    Kirjutises pole kuskil sõnagi bussidest igast külakolkast, on vaid erinevad võimalused ja variandid. Aga eks piletita bussid maksab kinni maksumaksja. Kes siis veel peaks maksma, et keskkond oleks puhtam? Ühistranspordi lihtne reegel ongi, et kui soovida teatud liinide säilimist, tuleb sõit teha mõttekamaks. Kas hinnalangetamisega, sõiduplaanid muutmise vm, on juba omaette teema.

    Aga üldiselt peatus ei teegi midagi. Peatus lihtsalt on. Selleks ikka, et saaks inimesed bussi ja bussist välja. Selline lihtne asi peaks juba teada olema.

    Aga eks sellest, mis mõttes miskit on vähe, saab aru ikka siis, kui ise sõitma peab ja asjad ei taha sobida.
    Jään ootama järgmisi asjalikke arvamusi ja ideid.


    ReplyDelete
  4. Aga küllap on kellegi jaoks tõesti mõttekamad bussid, mis ei peatu ja sõidavad pooltühjalt. Aga iseasi, palju siin mõistust ja mõistlikkust siis on.

    ReplyDelete
  5. Mulle tundub, et viimati on kodanik Pask ise tegev ühistranspordikeskuses? Suhtumine ja arusaam küll võib seda tõestada?

    ReplyDelete
  6. Tänud, Anonüümus!

    Sarnasust mõttelaadis võib olla on. Kuid eks meil olegi erinevad arvamused. Igaüks ei mõtle majandamise peale ega saa ta (esialgu) aru ka sellest, et ükski inimene ei taha liiga vara kuhugi minna. Kui aga sõiduplaan tihedam, siis tuleb ka sõitjaid. Muidugi, teatud piirini, 20 bussi Märjamaalt vast pole kunagi vaja.

    ReplyDelete