Blog Archive

Wednesday, March 28, 2018

Võru rongiliiklusest - otse ja ausalt!


Võru uue perrooni asukoht. See asukoht on ainumõeldav, sest võimaldab KÕIKIDE Võrumaa busside peatumise teisel pool perrooni ja tagab maksimaalse efektiivsuse.


Võrumaa Teatajas ilmus küsitlus.

Püüan selgitada põhilise ja võimalikult lühidalt, kuigi olulisi nüansse on siin tublisti rohkem. Kas Võru reisirongiliiklusel on mõtet? On küll. Kas seda on võimalik taastada? On küll. Enne peab teadma, et korduvalt on räägitud reisirongiliikluse taastamise teemal, kuid valitsuse "käsi", MKM eitab seda ja selle mõttekust. Kuna praktiliselt ükski erakond ei ole huvitatud inimestest reaalses elus, siis neist ükski ka pole selgelt välja öelnud isegi mitte seda, et rongiliikluse taastamise analüüsimisega peab tõsiselt tegelema. Seega tuleb kõiki neid eitusi võtta sügava reserveeritusega. Teine oluline asi, millele sageli viidatakse, on ekspertide arvamused. Paraku on meie ekspertide tase äärmiselt nõrk ning valdavas enamuses ei suuda ükski neist näha terviklikku pilt. Ühe näitena võib tuua MKM-i arvamuse, et KUI liiklus taastada, piisab Valga ja Koidula vahel 6 peatuskohast, tegelikult on neid vaja 10-13. Sest peatuse olemasolu ei tähenda, et seal peaks kõik sõitvad rongid peatuma. Oluline on veel seegi, et erinevad eksperdid keskenduvad vaid teatud reisijate sihtgruppidele, aga keegi neist ei suuda näha seda, et tegelikult saab asi toimida vaid siis, kui arvestatakse neist kõigiga. Ja kolmas oluline faktor - enamasti nähakse kogu Eestis asju vaid endi nurga alt. Nii näeb ka võrukas seda, kuidas tema tahab sõita, nägemata sageli isegi Antsla, Sõmerpalu, Otsa jt kantide inimesi. Üldes unustetatakse ära vastassuunaline liikumine. Tartust ja kaugemaltki Lõuna-Eestisse.

TEE REMONT.
Tee tegelikku seisukorda varjatakse ning selle remondikuludeks võidakse tuua just selliseid numbreid, nagu on vaja, tõestamaks, et asi on liiga kallis. Riik poe nii rikas? On küll, sest kui RB-le ollakse valmis kulutama 2 korda rohkem kui vaja, s.t. mõttetult kulutatud SADU MILJONEID eurosid ning tulevikus lisaks 3 või isegi rohkem korda rohkem kulutusi ülalpidamisele...
Tõenäoliselt ei ole rööbaste ega ka mitte liiprite puhul probleemi kiiruse tõstmisel. Murekohaks on pigem ballast (killustik), mis vajab puhastamist või väljavahetamist. Teine murekoht võib olla rööbaste aluslapid (kummist), kuid mulle pole teada, võib olla on need juba ammu ka vahetatud.
Oma kulu on vaid perroonid. Juhul kui neist kümmekond ehitatakse pikkusega 30-40 m ja Võru ning Antsla 80-150 m, siis nende koguhind oleks vaid ca 1 miljon eurot! Maksimaalselt! Tegelikult peaks hakkama saama isegi poole väiksema summaga. Võib arvata, et kiiruse tõstmine olenevalt jaamavahest esialgu 80-100 km/h koos muu juurdekuuluvaga ei ületa 10 miljonit. Kui sedagi. kahjuks on raske saada ausat vastust, seega ei tohi kuidagi tõeselt võtta ka artiklis märgitud Ain Tatteri arvamust. Sest tema esitab seda "tõestamaks", et ei saa ega pole mõtet!

VEAD ARTIKLIS.

Põlvasse ettevedu on üks võimalus, teine on ettevedu otse Tartusse läbi Kanepi ja Saverna. Lisaks annab see võimaluse teha peatus Lõunakeskuse piirkonnas. Mainimata on jäetud aga oluline nüanss, etteveobuss peaks Võrus igal juhul alustama vähemalt Koselt, tehes paar peatus ka Võru linnas. Võrukate jaoks paremaks muudetavas ühistranspordis ei tohi lähtuda linna ühes servas asuvast bussijaamast ning unustada ära ebamugavus ja ajakulu sinnapääsuks. Soovi korral võiks buss alustada isegi Rõugest. Seega variante on palju rohkem kui artiklis välja toodud ja neid saaks rakendada soovi korral kõikide Tartu - Tallinn rongide puhul.

Veel üks väga oluline sellega seotud aspekt. Ümberistuised on küll ebamugavad, seda ei eita ka mina. Kuid samas, kas tavaaegadel ei ole mitte Tartu - Tallinn bussiliinid ebaefektiivsed? Konkurentsiga on jõutud sinnani, et seal sõidavad pooltühjad bussid suure osa päevast üksteise sabas. Kas üldse peab igal kellaajal kulutama busse, kütust jm üksteise dubleerimiseks? Ehk olekski õigem, kui ettevedu toimuks Võrust hoopis tihedamini Tartusse, nii rongile kui bussile?

Tallinnas edasiliikumise seisukohalt tuuakse rongi plussina välja ainult vanalinn. Aga on ju veel rongidega lääne- ja edelasuund? Ning maakonnaliinide bussid Balti jaamas ja ka trollid? Kui taastub Haapsalu raudtee, saab kiirrongide puhul sinna ka 5 tunniga. Seega, igal juhul tekib juurde tohutult võimalusi saada ühistranspordiga uksest ukseni! Seega mugavustest, millest abilinnapeaSarapuu räägib, saab reisija rongiga liikudes veelgi rohkem osa! Kui juttu on kuumast joogist jm, siis Võru bussijaamas toimivast kohvikust saaks samuti kohvi jm kaasa osta!?
Tallinna lennujaama saab ka rongilt Ülemiste peatuses.
Lisaks, lastega reisimisel on rongi pluss just see, et lapsed saavad liikuda.

Rein Rusch toob välja loo 10 reisjast enne rongiliikluse kadumist, kuid see on vägagi ebaõnnestunud näide. Tollal oli kogu sõiduplaan ja juurdekuuluv äärmiselt ebasobiv. Toome siin ümberistumiste kõrval mängu teise varuandi. Pärnu raudtee läheb sulgemisele ja sisuliselt vabaneb üks rongikoosseis, teine seisab päev läbi Koidulas ja ka Valgas on kohati pikem seisuaeg. Kohendades neid ronge, ja sõiduplaane, saaks sisuliselt katkematu rongiliikluse Tartu - Koidula - Võru - Valga - Tartu kolmnurgas. Tihe see ei oleks ja seega oleks tegu elementaarselt sobiva rongiliiklusega. Sellisel puhul kestaks muidugi rongisõit Võrust Tartusse ca 2 tundi (kõigi peatustega) ja Tallinna 4 - 4.5 tundi. Kuid ärme unusta, kuigi see ei paku ehk konkurentsi otsebussidele, siis konkurents ei olegi eesmärk. Eesmärk peab olema võimaluste paljusus. Nii muutuks osaliselt Valgagagi ühenduseks rongisõit, aga samas saaks tänu sellele mõnede vabanenud (tasuta) maakonnaliinide bussidega toimetada ka juurdevedu kõikides teele jäävates peatustes. Vastseliin - Võru ja Vasteliina - Koidula vahel,  Rõugest ja Haanjast Võrru või Sõmerpallu (rongipeatus ülesõidul), Tsoorust Antslasse, Lüllemäelt Karulasse, rongile saaks ka Otsalt, Lepassaarest, Roosisaarelt jne.

Riik on korduvalt rääkinud plaanist muretseda mõni "kaugporgandi" koosseis. Peaks eeldama, et need pannakse sõitma Tallinna ja Riia vahel, seega tekiks võimalus ka kohalike rongidega saada Valgas neile ümber istuda ja see on juba oluline mitmel põhjusel. Ühe näitena võib tuua ühenduse Valmiera, Cesise, Sigulda ja muidugi Riiaga, mis muuhulgas muudaks lätlaste jaoks ülilihtsakt puhkama tuleku Kagu-Eestisse. Muidugi ka kiirema ühenduse Valgast Tallinna.

Tüüpilise näitena toon Tatter välja sõidu Põlva kaudu, rõhudes kahele ümberistumisele, "unustades" rääkida Valgast, kus oleks üks ümberistumine. Aga nagu eespoolgi mainisin, on olemas sulaselged OTSEsõiduvõimalused, kõik sõltub ikkagi sellest, kuidas koostada sõiduplaan. Vähe sellest, praegu on juba käigus Tallinnast rong, mis Tartus lahti haagitakse, üks jätkab sõitu Valka, Teine Koidulasse. Väikesed ümberehitused ja saab teha ka vastupidi - rongid haagitakse Tartus taas kokku! Sellised "unustamised" ei näita ausat lähenemist, erinevalt.... loe minu loo pealkirja!

Peab veel lisama, et tõsiselt ei saa võtta ka juttu, et inimesi on piirkonnas liiga vähe. Kellelgi ei ole plaanis vedada iga päeva kümneid tuhandeid kohalikke edasi-tagasi, eesmärgiks on lähitulevikus täita reisijatega päevas ca 6 rongi, seega maksimaalselt 1200 inimest. Aga arvestades kohaliku elu kängumist ning sõitmisega kaasnevaid turismivõimalusi, on see kõva sõna.

Kommentaarid (küsimused) siia loo juurde oodatud!


1 comment:

  1. "Pärnu raudtee läheb sulgemisele ja sisuliselt vabaneb üks rongikoosseis, teine seisab päev läbi Koidulas ja ka Valgas on kohati pikem seisuaeg. Kohendades neid ronge, ja sõiduplaane, saaks sisuliselt katkematu rongiliikluse Tartu - Koidula - Võru - Valga - Tartu kolmnurgas. " Tore küll, paneme ühe raudtee kinni ja avame selle arvelt teise?

    ReplyDelete