Üle pika aja on meedias taas juttu proviisorapteekidest. Muidugi loodavad ketid, et aega oleks rohkem, nii saaks paremini rünnakuks valmistuda.
https://majandus24.postimees.ee/4480671/kaevikusoda-apteeginduses-mida-tahendaks-70-apteegi-kadumine
Mida siis tähendaks 70 apteegi kadumine. Põhimõtteliselt võiks öelda, et mitte midagi ei tähendaks. Halvemaks ju ei läheks! Aga tegelikult tähendaks küll. Seda, et apteegiturg tõepoolest korrastuks ja paraneks.
Selles,
et üle Eesti suletakse kahe aasta jooksul kuni 70 apteeki, näeb üks
pool kaua oodatud kvaliteeditõusu Eesti rohupoodides, teine aga ohtu
ravimite kättesaadavusele ja seda, et riik sõidab neist turuosalisi
kuulamata teerulliga üle.
Eestis
tegutsevaid ketiapteeke koondav Eesti Apteekide Ühendus (EAÜ) võitleb
tuliselt praeguse kava kohaselt 2020. aasta suveks lõpule jõudva
apteegireformi vastu. Nad leiavad, et ravimite kättesaadavus Eestis
väheneb ja reform paneb praegused turuosalised sundseisu, surudes neid
müüma oma apteeke alla turuhinna. Proviisorite endi peetavaid apteeke
ühendav Eesti Apteekrite Liit (EAL) aga pooldab reformi kahe käega – nad
leiavad, et viimane aeg on see ära teha ja reeglid võiksid veelgi
karmimad olla. Apteeke on Eestis liiga palju ja sektoris karjuv
tööjõupuudus.
Tõepoolest, reform tuleb ära teha ja ehk tõesti läbi karmimate reeglite. Enamus neist haruapteekidest, mis peaks kaduma, on tegelikult suhteliselt mõttetud. EAÜ-d siin tõsiselt võtta ei maksa, nende taga on AINULT raha! EAL-il on õigus, apteeke on tõesti liiga palju ja tööjõupuudus mängib siin suurt rolli. Nii polegi ime, et paljudes apteekides nüüd tööl lausa ilma erihariduseta klienditeenindajad.
Teine
osa reformist puudutab apteekide omanikke: 2020. aasta aprilliks peab
kuuluma igast apteegist üle 50 protsendi proviisorile ning ka ülejääv
osa ei tohi kuuluda praegustele suurkettidest omanikele. Seda
nimetatakse vertikaalse integratsiooni piiranguks, mille eesmärk on
võimaldada konkurentsi tekkimist ravimite hulgimüügiturul, kuna
hulgimüüjad peavad hakkama konkureerima neist sõltumatute jaemüüjate ehk
proviisorite omanduses apteekide tellimustega.
Praegu
on aga tekkinud olukord, kus suurkettidele kuuluvad haruapteegid ei saa
enam end lihtsalt üldapteegiks muuta – palgates igasse haruapteeki
proviisori ja tehes ruumid sobivaks –, sest kõik loodavad uued apteegid
peavad juba kuuluma proviisoritele, olles suurkettidest sõltumatud.
Olemasolevatel on lihtsalt veel pisut alla kahe aasta aega, et rohupoed
diplomeeritud proviisoritele võõrandada.
EAÜ
on sellise omandipiirangu vastu. Ühenduse juhatuse liige Timo Danilov
ütles, et omandipiirangutega riik soovitud eesmärke ei täida ja üleüldse
jääb neile segaseks, mis on riigi täpsed eesmärgid selle reformiga. Ta
viitas uuringule, mille järgi on 97 protsenti elanikest apteegiteenusega
rahul. Seega jääb segaseks, millist kvaliteeti tahab riik tõsta.
Siinkohal tasub erilist tähelepanu pöörata Timo Danilovi "tasemel" populismile. Ta toob mängu selle, et justkui elanikud on apteegiteeusega rahul. On, kuid elanikud peaks ka teadma, et ketid mitte ei arenda konkurentsi, vaid tapavad seda. Kuni selleni välja et ei tohi kaupa tellida teisest hulgimüügilaost ja seda isegi siis, kui seal parajasti hinnad tunduvalt odavamad! Aga eks siingi ole mängus see, et me "teeme süütu näo pähe ja ei saa aru"... Õigemini, saame küll, aga see ei sobi "meie" eesmärkidega. Ärimeeste eesmärkidega.
Millega ma aga pole kursis, on see, et kas ilmtingimata peab olemasolevaid apteeke võõrandama? Proviisorid saavad ju teha ometigi täiesti uue apteegi? Ning kuna marketites olevad apteegid on vaid rendipindadel, siis polegi kettidel suurt nagu midagi müüa? Kui just mööbel jm seadmed välja arvata? Aga kui küsid liiga suurt pappi... võib proviisor need ka ostmata jätta!?
Kui aga hulgimüüjad peavad hakkama tõeliselt konkureerima võib oodata hoopis hinnalangust!
Apteekrite
liit, mis koondab juba praegugi proviisoritest apteegipidajaid, on aga
apteekide ühendusele vastupidisel seisukohal. Liidu juhatuse esimehe,
Põltsamaa Uue Apteegi juhataja Ülle Rebase sõnul oleks veel parem, kui
sada protsenti apteekidest oleks proviisorite omanduses. Siis poleks
üldse küsimust, kellele võib kuuluda proviisoritele kohustuslikust
omandimäärast üle jääv 49 protsenti apteegist.
«Siis
oleks kõik sahkerdamiskahtlused välistatud. Nii on näiteks Soomes ja
Saksamaal – apteegid on täielikult proviisorite omanduses. Euroopas on
tavaline, et apteekidel on nii omandi- kui ka geograafilised piirangud,»
rääkis Rebane.
«Linnades
on apteeke hästi palju. Ühes kaubanduskeskuses on neid vahel mitu
tükki. Enamik on haruapteegid, kui neist osa kinni läheb, mõjub see
apteegivõrgule ainult hästi,» lisas ta.
Rebase
sõnul on apteekides terav tööjõupuudus: tööle võetakse igaüks, pole
mingit valikuvõimalust. Tallinnas ja Tartus on ka väga suur tööjõu
voolavus.
«Palju
on apteeke, kus on vaid üks farmatseut ja üks klienditeenindaja, seda
on ilmselgelt liiga vähe. Nemad kahekesi ei suudagi apteegiteenust seal
arendada. Proviisor peaks kindlasti kohal olema. Apteekide kvaliteet
läheks kindlasti paremaks, kui apteeke vähemaks jääb. Alles jäävad
tugevamad,» märkis ta.
Rebane
lisas, et praegu kolib haruapteek tihtipeale olemasoleva
proviisorapteegi külje alla. See viib selleni, et apteek ei suuda sees
hoida piisavalt laias valikus ravimeid.
«Nii
ei suuda apteegid oma ladusid pidada. Liiga palju raha on laos seisvate
ravimite all kinni, aegumistähtajad tulevad peale ja käive jääb
kasinaks. Haruapteegid ei tee ka kohapeal ravimeid, kuigi nõudlust nende
järele on. Kui iga nurga peal on apteek, siis lõpuks ongi see
sisuliselt lihtsalt pood,» ütles ta.
................
Rebane ula peale jäävatele apteekidele uute omanike leidmises probleemi ei näe: ostuhuvilisi proviisoreid leiduvat küll ja veel.
«Oleme
teinud küsitlusi ja igat moodi on tulnud välja, et huvilised on olemas.
Neid polegi nii palju vaja. Kõik alustavad ettevõtjad võtavad laenu.
Kel tahtmist, küll need leiavad ka raha. Meie erialaliidule on pank ise
pakkunud kokkusaamisi ja arutelusid. Kui suurem osa haruapteeke kinni
läheb, pole see mingi kaotus. Kvaliteet ongi parem ja seda hirmu küll
pole, et apteegiteenuse kättesaadavus halveneks,» rääkis ta.
Apteekrite
liidu juht selgitas, et Eestis on ühe apteegi peale 2600–2700 elanikku,
mis on Euroopas üks väiksemaid näitajaid. Tavapärane on 4500–6500
elanikku apteegi kohta. Siis saab tema sõnul apteegis arendada ka
erinevaid teenused, nagu kohapeal vaktsineerimine või ravimikasutuse
analüüs.
«Turul
on märgata, et otsitakse proviisoreid, kes võtaks apteegipidamise üle.
Algusest peale ise oma apteegi rajamine oleks muidugi märksa odavam,»
rääkis Rebane.
Danilov
heitis riigile ette, et turuosalised ei tea, kuidas reformi rakendamine
tegelikkuses välja peaks nägema ning kuidas hüvitatakse kogu kahju, mis
tuleb apteekide sulgemisest või alla turuhinna võõrandamisest.
Seetõttu
on ühendus kokku löönud apteegikettide potentsiaalsed kahjud ja valmis
riigile arvet esitama. Nad on hinnanud tõenäoliselt sulgemisele
kuuluvate haruapteekide väärtuseks nende aastakäibe põhjal 53,6 miljonit
eurot.
Siit on ka näha, kuidas ketid püüavad oma seisukohti põhjendada sellega, et proviisoreid ei jätkuks. Ei jätkuks jah, kui apteeke on liiga palju! Vähe sellest, nad otsivad välja mingi müütilise kahjumi! Ning igale vähegi ärist jagavale inimesele on selge, et mida suurem on ühe apteegi klientide arv, seda mõttekam selle pidamine on ja seda rohkem saab ka apteek hindu alla lasta! Igal juhul põnev artikkel! Või nagu öeldi "Viini Postmargis" - "ärge peainseneri uskuge, ta valetab!" Nii ei maksa uskuda ka ärimeeste "peainseneri".
Ja eks terasema pilguga inimene näeb, mis toimub enamuses marketite apteekides - kliente võib näpuotsaga kokku lugeda. Kui neid üldse on, sest sageli valitseb täielik tühjus. ja mida see tähendab? Et tohutus koguses kalleid kaupu on võetud apteeki seisma, aga kliente ei jätku. Absoluutselt ebamajanduslik mõtlemine. keti omanike idee on "tõmmata teiste eest kliente ära", aga sellele mõtlevad kõik ketid. Lõppkokkuvõttes, ega sellega kliente ju juurde ei tule!?
Ja tõesti naljakas on jutt "alla turuhinnaga võõrandamisest". Ketid näevad oma putkade turuhinda kõvasti paisutatuna ja sellist demagoogiat võib igaüks ajada. Peab leppima sellega, et keegi ei maksa sulle liigset raha ja see apteekide sisustus ei maksa miljoneid. Röövlibandelik suhtumine! Muidugi ei tehta välja sellestki, et seesama 53,6 miljonit ei kao kuhugi, see raha lihtsalt tuleb käibele juurde allesjäävates apteekides. Mis sest, et proviisorapteekides. Kui ise ei rööviks kliente, poleks seda proviisorapteekide probleemi ehk tekkinudki. Aga tegu siiski loomuvastase käitumise, miks üldse need ära kaotati? Kettide ahnuse tõttu, soovist saada enda kätte turg hulgilaost apteegini, et DIKTEERIDA hindu. Nii et igal juhul tuleb Ülle Rebase argumente tõsiselt võtta! Ka seda, et 100% peaks olema proviisoromaniku käes. Muidu sahkerdavad ketid end ikka dikteerivaks osaliseks ning nõrgemad proviisorid seda ka lubavad. Apteek pole pelgalt äriettevõte, kuid talle peab jääma võimalus tellida kaupa sellelt hulgimüüjalt, kes paremat hinda pakub!