Blog Archive

Monday, April 30, 2018

Ketid kaevikus?


Üle pika aja on meedias taas juttu proviisorapteekidest. Muidugi loodavad ketid, et aega oleks rohkem, nii saaks paremini rünnakuks valmistuda.


Mida siis tähendaks 70 apteegi kadumine. Põhimõtteliselt võiks öelda, et mitte midagi ei tähendaks. Halvemaks ju ei läheks! Aga tegelikult tähendaks küll. Seda, et apteegiturg tõepoolest korrastuks ja paraneks.

Selles, et üle Eesti suletakse kahe aasta jooksul kuni 70 apteeki, näeb üks pool kaua oodatud kvaliteeditõusu Eesti rohupoodides, teine aga ohtu ravimite kättesaadavusele ja seda, et riik sõidab neist turuosalisi kuulamata teerulliga üle.
Eestis tegutsevaid ketiapteeke koondav Eesti Apteekide Ühendus (EAÜ) võitleb tuliselt praeguse kava kohaselt 2020. aasta suveks lõpule jõudva apteegireformi vastu. Nad leiavad, et ravimite kättesaadavus Eestis väheneb ja reform paneb praegused turuosalised sundseisu, surudes neid müüma oma apteeke alla turuhinna. Proviisorite endi peetavaid apteeke ühendav Eesti Apteekrite Liit (EAL) aga pooldab reformi kahe käega – nad leiavad, et viimane aeg on see ära teha ja reeglid võiksid veelgi karmimad olla. Apteeke on Eestis liiga palju ja sektoris karjuv tööjõupuudus.
Tõepoolest, reform tuleb ära teha ja ehk tõesti läbi karmimate reeglite. Enamus neist haruapteekidest, mis peaks kaduma, on tegelikult suhteliselt mõttetud. EAÜ-d siin tõsiselt võtta ei maksa, nende taga on AINULT raha! EAL-il on õigus, apteeke on tõesti liiga palju ja tööjõupuudus mängib siin suurt rolli. Nii polegi ime, et paljudes apteekides nüüd tööl lausa ilma erihariduseta klienditeenindajad.
Teine osa reformist puudutab apteekide omanikke: 2020. aasta aprilliks peab kuuluma igast apteegist üle 50 protsendi proviisorile ning ka ülejääv osa ei tohi kuuluda praegustele suurkettidest omanikele. Seda nimetatakse vertikaalse integratsiooni piiranguks, mille eesmärk on võimaldada konkurentsi tekkimist ravimite hulgimüügiturul, kuna hulgimüüjad peavad hakkama konkureerima neist sõltumatute jaemüüjate ehk proviisorite omanduses apteekide tellimustega.
Praegu on aga tekkinud olukord, kus suurkettidele kuuluvad haruapteegid ei saa enam end lihtsalt üldapteegiks muuta – palgates igasse haruapteeki proviisori ja tehes ruumid sobivaks –, sest kõik loodavad uued apteegid peavad juba kuuluma proviisoritele, olles suurkettidest sõltumatud. Olemasolevatel on lihtsalt veel pisut alla kahe aasta aega, et rohupoed diplomeeritud proviisoritele võõrandada.
EAÜ on sellise omandipiirangu vastu. Ühenduse juhatuse liige Timo Danilov ütles, et omandipiirangutega riik soovitud eesmärke ei täida ja üleüldse jääb neile segaseks, mis on riigi täpsed eesmärgid selle reformiga. Ta viitas uuringule, mille järgi on 97 protsenti elanikest apteegiteenusega rahul. Seega jääb segaseks, millist kvaliteeti tahab riik tõsta. 
Siinkohal tasub erilist tähelepanu pöörata Timo Danilovi "tasemel" populismile. Ta toob mängu selle, et justkui elanikud on apteegiteeusega rahul. On, kuid elanikud peaks ka teadma, et ketid mitte ei arenda konkurentsi, vaid tapavad seda. Kuni selleni välja et ei tohi kaupa tellida teisest hulgimüügilaost ja seda isegi siis, kui seal parajasti hinnad tunduvalt odavamad! Aga eks siingi ole mängus see, et me "teeme süütu näo pähe ja ei saa aru"... Õigemini, saame küll, aga see ei sobi "meie" eesmärkidega. Ärimeeste eesmärkidega.
Millega ma aga pole kursis, on see, et kas ilmtingimata peab olemasolevaid apteeke võõrandama? Proviisorid saavad ju teha ometigi täiesti uue apteegi? Ning kuna marketites olevad apteegid on vaid rendipindadel, siis polegi kettidel suurt nagu midagi müüa? Kui just mööbel jm seadmed välja arvata? Aga kui küsid liiga suurt pappi... võib proviisor need ka ostmata jätta!?
Kui aga hulgimüüjad peavad hakkama tõeliselt konkureerima võib oodata hoopis hinnalangust!
Apteekrite liit, mis koondab juba praegugi proviisoritest apteegipidajaid, on aga apteekide ühendusele vastupidisel seisukohal. Liidu juhatuse esimehe, Põltsamaa Uue Apteegi juhataja Ülle Rebase sõnul oleks veel parem, kui sada protsenti apteekidest oleks proviisorite omanduses. Siis poleks üldse küsimust, kellele võib kuuluda proviisoritele kohustuslikust omandimäärast üle jääv 49 protsenti apteegist.
«Siis oleks kõik sahkerdamiskahtlused välistatud. Nii on näiteks Soomes ja Saksamaal – apteegid on täielikult proviisorite omanduses. Euroopas on tavaline, et apteekidel on nii omandi- kui ka geograafilised piirangud,» rääkis Rebane.
«Linnades on apteeke hästi palju. Ühes kaubanduskeskuses on neid vahel mitu tükki. Enamik on haruapteegid, kui neist osa kinni läheb, mõjub see apteegivõrgule ainult hästi,» lisas ta.
Rebase sõnul on apteekides terav tööjõupuudus: tööle võetakse igaüks, pole mingit valikuvõimalust. Tallinnas ja Tartus on ka väga suur tööjõu voolavus.

«Palju on apteeke, kus on vaid üks farmatseut ja üks klienditeenindaja, seda on ilmselgelt liiga vähe. Nemad kahekesi ei suudagi apteegiteenust seal arendada. Proviisor peaks kindlasti kohal olema. Apteekide kvaliteet läheks kindlasti paremaks, kui apteeke vähemaks jääb. Alles jäävad tugevamad,» märkis ta.
Rebane lisas, et praegu kolib haruapteek tihtipeale olemasoleva proviisorapteegi külje alla. See viib selleni, et apteek ei suuda sees hoida piisavalt laias valikus ravimeid.
«Nii ei suuda apteegid oma ladusid pidada. Liiga palju raha on laos seisvate ravimite all kinni, aegumistähtajad tulevad peale ja käive jääb kasinaks. Haruapteegid ei tee ka kohapeal ravimeid, kuigi nõudlust nende järele on. Kui iga nurga peal on apteek, siis lõpuks ongi see sisuliselt lihtsalt pood,» ütles ta.
................
Rebane ula peale jäävatele apteekidele uute omanike leidmises probleemi ei näe: ostuhuvilisi proviisoreid leiduvat küll ja veel.
«Oleme teinud küsitlusi ja igat moodi on tulnud välja, et huvilised on olemas. Neid polegi nii palju vaja. Kõik alustavad ettevõtjad võtavad laenu. Kel tahtmist, küll need leiavad ka raha. Meie erialaliidule on pank ise pakkunud kokkusaamisi ja arutelusid. Kui suurem osa haruapteeke kinni läheb, pole see mingi kaotus. Kvaliteet ongi parem ja seda hirmu küll pole, et apteegiteenuse kättesaadavus halveneks,» rääkis ta.
Apteekrite liidu juht selgitas, et Eestis on ühe apteegi peale 2600–2700 elanikku, mis on Euroopas üks väiksemaid näitajaid. Tavapärane on 4500–6500 elanikku apteegi kohta. Siis saab tema sõnul apteegis arendada ka erinevaid teenused, nagu kohapeal vaktsineerimine või ravimikasutuse analüüs.
«Turul on märgata, et otsitakse proviisoreid, kes võtaks apteegipidamise üle. Algusest peale ise oma apteegi rajamine oleks muidugi märksa odavam,» rääkis Rebane.

Danilov heitis riigile ette, et turuosalised ei tea, kuidas reformi rakendamine tegelikkuses välja peaks nägema ning kuidas hüvitatakse kogu kahju, mis tuleb apteekide sulgemisest või alla turuhinna võõrandamisest.
Seetõttu on ühendus kokku löönud apteegikettide potentsiaalsed kahjud ja valmis riigile arvet esitama. Nad on hinnanud tõenäoliselt sulgemisele kuuluvate haruapteekide väärtuseks nende aastakäibe põhjal 53,6 miljonit eurot.

Siit on ka näha, kuidas ketid püüavad oma seisukohti põhjendada sellega, et proviisoreid ei jätkuks. Ei jätkuks jah, kui apteeke on liiga palju! Vähe sellest, nad otsivad välja mingi müütilise kahjumi! Ning igale vähegi ärist jagavale inimesele on selge, et mida suurem on ühe apteegi klientide arv, seda mõttekam selle pidamine on ja seda rohkem saab ka apteek hindu alla lasta! Igal juhul põnev artikkel! Või nagu öeldi "Viini Postmargis" - "ärge peainseneri uskuge, ta valetab!" Nii ei maksa uskuda ka ärimeeste "peainseneri".

Ja eks terasema pilguga inimene näeb, mis toimub enamuses marketite apteekides - kliente võib näpuotsaga kokku lugeda. Kui neid üldse on, sest sageli valitseb täielik tühjus. ja mida see tähendab? Et tohutus koguses kalleid kaupu on võetud apteeki seisma, aga kliente ei jätku. Absoluutselt ebamajanduslik mõtlemine. keti omanike idee on "tõmmata teiste eest kliente ära", aga sellele mõtlevad kõik ketid. Lõppkokkuvõttes, ega sellega kliente ju juurde ei tule!? 

Ja tõesti naljakas on jutt "alla turuhinnaga võõrandamisest". Ketid näevad oma putkade turuhinda kõvasti paisutatuna ja sellist demagoogiat võib igaüks ajada. Peab leppima sellega, et keegi ei maksa sulle liigset raha ja see apteekide sisustus ei maksa miljoneid. Röövlibandelik suhtumine! Muidugi ei tehta välja sellestki, et seesama 53,6 miljonit ei kao kuhugi, see raha lihtsalt tuleb käibele juurde allesjäävates apteekides. Mis sest, et proviisorapteekides.  Kui ise ei rööviks kliente, poleks seda proviisorapteekide probleemi ehk tekkinudki. Aga tegu siiski loomuvastase käitumise, miks üldse need ära kaotati? Kettide ahnuse tõttu, soovist saada enda kätte turg hulgilaost apteegini, et DIKTEERIDA hindu. Nii et igal juhul tuleb Ülle Rebase argumente tõsiselt võtta! Ka seda, et 100% peaks olema proviisoromaniku käes. Muidu sahkerdavad ketid end ikka dikteerivaks osaliseks ning nõrgemad proviisorid seda ka lubavad. Apteek pole pelgalt äriettevõte, kuid talle peab jääma võimalus tellida kaupa sellelt hulgimüüjalt, kes paremat hinda pakub!

Friday, April 27, 2018

Pääsküla reisiterminalist läbi koertepargi Kalamajja - pilvede all...


Tipptund Vana-Pääskülas!



Urda "R&P" parkla asub Rimi katusel.


Aga pilvede all on ka hea olla!














Nagu on hea ka rongiga sõita!




Lillekülas nagu meil igal pool, asub millegipärast infotahvel perroonil. Kas ka uued ekraanid samamoodi, läbimõtlemata?


Väga ammu mõtlesin, et siinne koht sobiks kutsude jaoks. Ja nii hea on näha, et nii juhtuski.






Muidugi on hea, et ka pinke on, kus jalga puhata. Küll läks kaua aega, et seejupike teed siin korda saaks!


Aga see, mida Parts ja ka RE siia lubasid, pole siin siiani. Reisiterminal.




Kalamajas palju muutunud, aga õnneks on paljude majade juures alles kasvõi tükikene Kalamajale omast hooviruumi.










Liigeldes olge ikkagi ettevaatlik. Pime roolis ehk siis mobiiltelefonile keskenduvad juhid.....



Kõik Edelaraudtee vanad vagunid peaks leidma koha rongipeatustes. ooteruumiks ja toitlustuseks. Või mõnes kohas isegi majutuseks!




Ja lõpuks jõudsin ikka turule...



Lubadused on tühjad või pakutakse asemele pirukat?


Ellamaa.

Rakvere LK pakkus mittestreikivatele töötajatele pirukat. Mida pakub majandusminister?

Piletita (tasuta) ühistranspordi kohal on paksud pilved! IRL on demagoogiliselt vastu, SDE praktiliselt vaikib. Kuidas mõjub Keskerakonnale lubaduste mittetäitmine? Kui peagi läheb lahti (peaks minema) Riisipere - Turba raudtee taastamine, siis ehk oleks KE-le natukenegi kasu pettunud valijatele midagi asemele pakkuda? "Taskukohasem" ÜT ehk TÜT pole see, mis oleks PÜT! On ju selge, et kulukuse tõttu on vahe, kas kasutada igapäevaselt kuskil töölesõiduks bussi või rongi. Kui aga hinnakujundus jääb nende kätte, kes ei oska isegi liine kujundada, siis olukord saab vaid halvemaks minna! Ka seal, kus rongi polegi.

KE-l oleks üpris väikeste vahenditega võimalik näidata, et ta hoolib! Peamine on muutused suhtumises ja arusaamades. Ka transpordis. Kui aga vaadatakse asju endiselt vanaviisi, siis...

Enne kui pole hilja, tuleb mõelda sellele, mida endast maha jäetakse. Haapsalu raudtee puhul me ju ei tea, mis valimised toovad ja kas ehitus jätkub. Oma lubadustest taganemine võib seda oluliselt mõjutada, eriti kui lisaks on valeotsused miljarditehase, RB ja paljude muude asjade puhul. Seega tuleks kiiremas korras planeerida ümber selle raudtee esimese etapi plaanid. Kui edasine raudtee jääb tulemata mingiks ajaks, pole oluline, kas lühemaks või pikemaks, siis tuleb see lõik teha igal juhul Ellamaani. Nii et "vaheajal" saaks nii bussidelt kui autodelt seal rongile ümber istuda. ja ehk ka hoida raha kokku (ka kommertsvedajad) ja samade kuludega sama kilometraazhi juures osa busse Kuressaare ja Rohuküla suunalt pannagi sõitma vaid Ellamaani! Rong nagu ka buss vajab täituvust, et olla mõttekas! Kui ka siin sellest aru ei saada, siis hiljem opositsioonis olles teiste süüdistamine enam ei aita!


Wednesday, April 18, 2018

Käed eemale rahvuslikust rikkusest - lubjakivi.


Asjalood on ikka väga tõsised! Olen aastaid hoiatanud, aga no ei jõua suurt kellelegi kohale. Ja tegelikult, nagu aimata võib, ei jõua paljudele kohale MITTE MIDAGI ka pärast "Harju Elu" artikli lugemist. Äsja FB-s oli ühes kohas teemaks taas 4-realised maanteed ja postitasin selle lingi vestlusesse. Vastaja (võib olla ei lugenudki), aga nii tüüpiliselt jätkas sealt, kus tal vist mõtlemine pooleli jäi: ....

 Enne, kui Tln-Tartu Mäo ristist edasi neljarealiseks teha, on vaja ehitada neljarealiseks Tln-Pärnu lôike, kus liiklus on tihedam. Selle ettevalmistamisega on ka Kadri Simson alustanud. Muidugi tahaks ka mina, et kiiremini riigi kolm pôhimaanteed neljarealisteks ehitataks, aga tee-ehitusel on oma järjekord, kus nüüd poliitiliste otsuste asemel (reform eelistas Tln-Tartu maanteed) rohkem liiklustihedusega arvestatakse.

No mis sa kostad? Aga tühja kah! Kui mõni tavainimene ei peagi omama piisavalt haaret ega oma ka pisimatki ettekujutusvõimet, siis sellest pole veel hullu. Vaid ehk nii palju, et ta hääletab igal juhul selle aferisti poolt, kes valjuhäälselt lubab 4-realisi teid. See oht on olemas. Aga poliitikud, kelle käes on otsustamine, peaks ju olema piisavate arusaamadega, et see artikkel ja muugi neid mõtlema paneks? Teema on sama oluline kui RB, miljarditehas, Eesti metsad ja sood.


Harjumaal on tänase seisuga küll 19 kehtivat ehituslubjakivi kaevandamisluba, kuid prognooside järgi piisab praeguste lubadega kaevandatavast kivist vähem kui kümneks aastaks. Ehitusmaavarade puudusele maakonnas viitab ka mullu valminud Rail Balticu ehitusmaavarade varustuskindluse uuring.
Tehnilise järelevalve ameti poolt tellitud Rail Balticu uuringus tõdetakse, et madalama kvaliteediga ehituslubjakivi varu on rahuldaval tasemel, ent kõrgema kvaliteediga kivimit on kriitiliselt vähe – seda jätkub vaid 4-5 aastaks. Uuringu tegijad leiavad, et varustuskindluse tõstmiseks rahuldavale tasemel tuleb laiendada olemasolevaid karjääre ja avada uus arvestatava mahuga – viis miljonit kuupmeetrit – karjäär.
Sama juttu räägivad ka ehitusmaterjalide tootjad ehk kaevandajad. Neid ühendav liit saatis 2014. aastal keskkonnaministeeriumile kaks kirja, kus selgitatakse, et ehituslikele nõuetele vastavat paekivi võib Harjumaal jätkuda kuni kümneks aastaks, mis tähendab, et on vaja kasutusele võtta uusi varusid ehk teisisõnu avada uusi karjääre. „Rail Balticu ehitus võib põhjustada samuti vajaduse uute karjääride rajamiseks,“ kirjutasid ehitusmaterjalide tootjad.

Loomulikult peaks panema see kohe mõtlema sellele, kui oluline on kaherajalise RB asemel ehitada üherajaline. Ja veelgi rohkem, kui oluline oleks see ehitada koos väiksemamahulise VB-ga (1+1 ja/või 2+1), mis annaks muuhulgas võimaluse ka loobuda tehnilistest teedest raudtee kõrval. Sest laias laastus tähendaks see 2 või isegi rohkemakordset kokkuhoidu! Igal juhul tuleb loobuda kõikidest 4-realistest! Kui just ei kavatseta killustikku sisse vedama hakata, jättes oma KODU ehk looduse terveks. Kodu, mis on meie kõigi ümber!
Muidugi on see artikkel ehk kirjutatud isegi natuke mustemates värvides, aga see peaks mõtlemapanemise koha pealt hoopiski kasulik olema! Huvitavad on aga reaktsioonid sellisele olukorrale. Artiklis kommenteerib asju Kõue KM-st.  Samale järeldusele, milleni jõuavad ka ärimehed. kaevandajad. Järeldusele, et on vaja avada uusi karjääre. Tõenäoliselt ongi, aga mis mahus ja MILLE JAOKS? "Uus arvestatava mahuga karjäär" kõlab küll vägevalt, aga sellest 5 miljonist kuupmeetrist, jätkuks Eesti mõistes ju kõigest 2-3 aastaks! Kas me suudamegi vaid nii lühikest aega ette mõelda??? Siis on meie mõtlemisega midagi ikka väga mäda! Heakene küll, ärimeeste puhul ma ei imesta, nende puhul ei ole oluline, millest jutt - kruusast, liivast, paekivist, turbast, metsast või millest iganes! Sest rahakott on kõige tähtsam ja see vajab täitmist. Mis sest, et selliste "peremeeste puhul" seesama rahakott ka tühjeneb sama kiiresti. Ehk siis mida kiiremini täidad, seda kiiremini tühjeneb! Hullemgi veel - süües kasvab isu!?
Mis siis saab? Sellise lühinägeliku mõtlemise tagajärjel kümmekonna aasta pärast tulgu või veeuputus? Neis karjäärides tuleb vast kindlasti, iseasi, mismoodi see kaevudele mõjub! Eriti kui minnakse väga tundliku karstiala kallale, mille mõju võib omakorda ulatuda kogu Pandivereni? Aga tundub, et kõige rohkem mõtlevad ette ärimehed? Sest nemad juba aastal 2014 muretsesid, kuidas täituvad nende rahakotid kümmekonna aasta pärast!

Keskkonnaministeeriumi keskkonnatehnoloogia osakonna peaspetsialist Kaur Kõue sõnul hinnatakse varustuskindlust mitmel moel, sõltuvalt eesmärkidest. „Kui võtame Rail Balticu aruande, siis seal on arvestatud raudtee ja tee täitematerjalide kvaliteedinõudeid ning hinnatud täitematerjalide tootmiseks sobivate ehitusmaavarade varustuskindlust. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerum näiteks lähtub maanteeameti tee-ehituse nõuetest. Meie lähtume maapõueseadusest ehk maavaradele seatud nõuetest,“ märkis ta, ja lisas, et varustuskindluse aastate arv sõltubki sellest, kuidas seda arvutatakse.
See aga ei tähenda, et eri meetoditega tuleksid ka väga erinevad tulemused. Faktiks jääb see, et eriti Ida-Harjumaal ei piisa lähiaastatel enam praegu kaevandatavast ehituslubjakivist.
„Kui üldiselt võtta, siis Harjumaal on ehituslubjakiviga varustatus kriitiline, alla kümne aasta. Kas see on viis või kaheksa aastat, polegi nii tähtis. Harjumaal on nõudlus suur, tarbimine suur, asustus tihe,“ rääkis Kõue ja tõi näiteks, et kui kogu Eesti ehituslubjakivi tarbimismaht on aastas 1,8 miljonit m3, siis ainuüksi Harjumaal on see umbes miljon kuupmeetrit ehk üle poole.

Samas tähendab Harjumaa suur rahvaarv ja tiheasustus, et kohti, kus uusi kaevandusi avada, on väga keeruline leida. Pärast Nabala-Tuhala kaitseala loomist on neid veelgi vähem.
„See ongi siin (Harjumaal – M.T.) suur probleem – ühelt poolt on lubjakivi nõudlus suur ja teiselt poolt on asustustihedus selline, et uusi karjääre pole kuskil avada. Alternatiiv on see, et tuleb olemasolevad maardlad – Harku ja Väo – maksimaalselt ammendada, aga samas on selge ka see, et piirkonna suure nõudluse rahuldamiseks ei piisa ainult olemaolevatest karjääridest, vaid tuleb mõelda ka uute avamisele,“ selgitas Kõue.
Et Väo ja Harku maardlatest tuleb viimanegi võtta, märgitakse ka Rail Balticu varustuskindluse uuringus. Samas märgitakse, et uue karjääri võiks avada Jõelähtme vallas Jägala maardlas. Seal on aga üks aga – selle ala on vald kuulutanud looduskaitsealaks, kus kaevandamine on keelatud.

Lahing Jägala pärast
Kui enne uue maapõueseaduse vastuvõtmist valvas maardlate üle keskkonnaministeerium, siis uue seaduse järgi seisab maa-amet selle eest, et maavarad oleksid kättesaadavad. Siiani on amet keeldunud Jõelähtme valla üldplaneeringut heaks kiitmast. Üheks põhjuseks seesama Ruu kaitseala, mis muudab Jägala maardlast kaevandamise võimatuks.
Kaur Kõue sõnul on Ruu kaitseala all asuv Jägala maardla praegu ehk olulisim aktiivse tarbevaruga maardla Harjumaal. „Me ei saa päris nii öelda, et viie aasta pärast on ehituslubjakivi Harju maakonnas otsas, aktiivset tarbevaru on ikka rohkem, aga sinna pole lihtsalt kaevandusluba antud, nagu näiteks Jägalas, kus on kolm miljonit kuupmeetrit aktiivset tarbevaru. Aga seal on kaitseala peal ja kaevandada ei saa.“
Nagu 4. märtsi Harju Elust võib lugeda, ei arva Jõelähtme valla ametnikud sugugi, et Jägala maardla on nii oluline, et sinna kaitseala ei sobi. Kõue soovitab mitte segamini ajada üle-eestilist ja maakondlikku tarbevaru. „Harjumaa mõistes on Jägalas üsnagi soliidne varu. Kolm miljonit kuupmeetrit on väga palju tegelikult,“ ütles ta.

Väga tore, et on loodud ja tahetakse luua uusi looduskaitsealasid. Meie ärimeeste ja poliitikute käitumine tõestab, et tuleb neid luua veelgi rohkem! Asja juures on vaid üks positiivne nüanss - kui ammendada karjäärid põhjalikult, võivad tekkida vähemalt ilusad ja olulised veekogud! Kuid siingi on ohud, sest mida suuremad karjäärid, seda rohkem mõjutavad need meie põhjavett. Seda, mis on niigi ohus!

Ja pange tähele seda, mida Kõue ütleb: ".... aktiivset tarbevaru on muidugi rohkem..."! Et siis sisuliselt JUBA % AASTA pärast oleme tühjade pihkudega ja juba siis tuleb minna Jägala kallale. Ja kui lähemegi? Siis selliste mahtude ja arutu tegutsemise juures ... mitme aasta pärast läheme Nabala kallale? Sest kui "olulisima aktiivse varuga" on Jägala, siis see tähendab, et niivõrd mahukaid maardlaid lähiümbruses enam polegi! Ja olemegi juba lähitulevikus käpuli!? Seega, olulisim oleks hoopis küsimus: MITME AASTA PÄRAST MEIL MÕISTUS KOJU TULEB? Vana Kalev loodetavasti tuleb õnne meie õuele tooma, aga ta võiks tulla kähku ja tuua üksiti ka mõistust kaasa!?
Aga lõigu viimane lause paneb mõtlema juba mõistuse olemasolu üle!

Kolm miljonit kuupmeetrit on väga palju tegelikult,“ ütles ta.

 Mida kuradit? Kolm miljonit on tegelikult väga vähe! KARJUVALT VÄHE! See on ju ainuüksi Harjumaa mõistes vaid 3 AASTA TARBIMISMAHT! Jääb tunne, et kui lugeda siinset juttu, siis lubjakivi saab Harjumaal otsa enne veel, kui raiutakse isegi kõik metsad Eestimaal!
Mis on lahendus?
Kergekäeliselt uute kaevanduste avamist ei pooldata ka keskkonnaministeeriumis. Olemasolevate karjääride maksimaalne tühjakskaevamine on üks abinõusid, mis vähendab survet uute karjääride avamisele, kuid ka sellest ei piisa kauaks. Palju on räägitud Ida-Virumaa põlevkivi aherainest, kuid selle madal kvaliteet tähendab Kõue sõnul, et sealt kvaliteetse materjali kättesaamiseks tuleks teha palju tööd. Lisaks muudaks aheraine kalliks transport Harjumaale – rusikareegel ütleb, et lubjakivi vedamine kaugemale kui 50 km pole majanduslikult mõttekas. Ainus mõistlik viis aheraine kasutamiseks oleks selle transport raudteed mööda.
Rail Balticu varustuskindluse uuringus mainitakse ka aluskorra ehituskivi ehk graniiti, mida leidub Maardu maardlas. Kuivõrd kiirraudteed aga hakatakse juba kahe aasta pärast ehitama, pole kuigi tõenäoline, et selle aja jooksul Maardu maardlas kaevandus avatakse.
„Praegu ei olegi head lahendust. Tuleb erinevate osapooltega arvestada ja mõelda, mis võiks olla parim lahendus. Keskkonnaministeeriumi, majandus- ja kommunikatsiooniministeerumi ning geoloogiateenistuse koostöös valmib selle aasta lõpuks Harjumaa ehitusmaavarade varustuskindluse analüüs, mille tulemuseks on eelispiirkondade kaart, kus on kajastatud olemasolevad maardlad, levilad, piirangud ja kitsendused ning konfliktsed piirkonnad. Kaart peab andma ülevaate, millistes piirkondades-maardlates on võimalik esitada taotlusi ehitusmaavarade uurimiseks ja kaevandamiseks, arvestades erinevaid piiranguid. Kaart oleks abiks riigile ja kohalikele omavalitsustele otsuste tegemisel ja seisukohtade kujundamisel ning ettevõtetele asukoha valikul enne uuringu- või kaevandamisloa taotlemist,“ märkis Kõue.

Natuke avalikkuse rahustamise moodi kõlab väide, et kergekäeliselt ei pooldata kaevanduste avamist ka ministeeriumis. Phähh!! 
Ida-Virumaa aheraine on see, mis tuleb kohe kasutusele võtta, mis sest, et see on kulukam ja nõuab rohkem tööd. küllap ka põlevkivituha vm ainete lisamist, koos muude meetmetega, et kvaliteeti tõsta. las läheb kallimaks! Suus ehk jõuab ka kellelegi kohale, et KESKKOND ONGI KALLIS LÕHKUDA! Ja raudtee on meil olemas, nii et saab seda vedada nii Pärnusse ja Raplasse, et siis sealt juba edasi üherajalisele raudteele Pärnu maantee kõrvale kohale tuua ja maha panna!? Hinnanguliselt vajab RB ainuüksi täitematerjaliks 4 miljonit tonni killustikku ja kruusa! Kui ehitada see väiksemas mahus suudaks me juba 2 miljonit tonni kokku hoida! Ja kui kuupmeeter killustikku on 1300-1600 kg, siis tähendab, et ainuüksi RB peale kuluks täitematerjali (kui arvestada selleks vaid killustik, et suurusjärku näidata) 3 miljonit kuupmeetrit, siis ... üks TERVE JÄGALA KARJÄÄRI JAGU KILLUSTIKKU LÄHEKS SELLE MÕTTETU LAHENDUSE ALLA, EESTI SOODESSE JA RABADESSE? Nii et 3 miljonit kuupmeetrit on tõepoolest VÄGA PALJU TEGELIKULT JA SEDA JUHUL KUI SEDA KULUTATAKSE MÕTTETULT, AGA VÄGA VÄHE, KUI MÕELDA, ET SELLEST EI SAAGI SUURT MIDAGI VAJALIKUST TEHTUD!?

Kõige olulisemad siin loo juures ongi numbrid, mis peakski mõtlema panema! Oli kirjas, et nõudlus on suur, järelikult tuleb hakata koheselt mõtlema, kas need nõudlused on ikka põhjendatud!?

IRL rikub oma mainet.


Mart Luige arvates on eestlased mõttetult kõige vastu. Õigem oleks justkui näha elu läbi kitsa toru, suunates meie ressursid "paremaks väärindamiseks" laevade asemel oma vett solkima? Ehk on roheline kuld siiski rohkem väärt? Või siis lubada siia igas mõttes valesti planeeritud hiigelrajatised nagu RB? 

Äsja kirjutasin sellest, kuidas IRL-i poliitik Mart Luik toob välja hõlmikpuu sündroomi, püüdes selle najal midagi tõestada. Tõestab aga seda, et IRL seab selliste käikudega väga demagoogilisel moel hoopis ennast löögi alla! Ühistranspordis ei tegeleta nüüd valitsuserakonnana mitte ÜT arendamise ja paremaks muutmisega piletita süsteemi raames, vaid rünnatakse valitsuspartnerit. Olles lihtsalt VASTU! Ja selleks on rakendatud kõik jõud. Küll Taro, küll Metsoja, küll paljud teised. Ja halvim on asja juures see, et süüdistades teisi läbimõtlematuses, lähenetakse teemale ise just nii. "Ma kardan..." jm selliste "argumentidega". Sisuliselt siis ilma argumentideta. Kui midagi aga karta, siis tuleb valida hoopis analüüsimise tee, asjatundjate abiga, mitte jätkata väga pika aja jooksul ühtede ja samad "kardan-väljenditega".

Seesama Tsirguliina/Sangaste jaam (pildil) on ehe näide sellest, kuidas IRL-i poliitikud ei tea või ei taha teada, kuidas toimib efektiivne ÜT. Oli ju Juhan Parts (IRL) majandusminister, kui ehitati ja planeeriti uus perroone. Oli ju IRL see, kes lubas Lilleküla ühisterminali, aga selle jaoks ise lillegi ei liigutanud, enamgi veel, Parts väitis, et see jäi tegemata Tallinna linna süül! Alusetu väide muidugi. Oli ju IRL see, kes tegeles busside ja rongide ühildamisega sellegi projekti raames, aga pooled nihutamist vajanud peatused jäid nihutamata ja ülejäänutes ei suudetud sisuliselt kordagi efektiivselt tuua bussipeatust perrooni juurde. Oli ju IRL see, kes keskkonnaministeeriumi haldusalas kasutas eurorahasid 30 rongipeatuse "ühildamiseks teiste ühistranspordiliikidega", kuid KIK (Pomerants) jättis nende kõrval rahastamata Kiviõli, Rakvere ja veel 12 peatust. Ja needki 30 peatust, kus raha kasutatud, said osalt hästi projekteeritud, kuid osalt jäeti täiesti elementaarsed asjad tegemata! Kuigi räägitud neist asjust aastaid! Ka erakonna esinumber Helir-Valdor Seeder liigub nagu jäiga ühendusega IRL-i "rongiga" ühes rütmis ja selle asemel, et kutsuda oma inimesi üles analüüsima, mõtlema ja lahendusi pakkuma, toob näiteid Harjumaal, mis samuti on stiilis "ma kardan, et....". Jne jne.

Nüüd siis Aivar Kokk, kellega olen paaril korral ka vaielnud ja just vaielnud, mitte arutlenud, sest temal on oma seisukohad juba kindlalt välja kujunenud. Mõneti asjalikud, aga lõpptulemus kipub ikka samasse auku nagu kogu IRL-il praegu. Ehk siis liiga välja kujunenud? Kui aga on olemas hoolimine, mida Kokal tundub olevat, siis on ehk võimalik ka rohkem asjadesse süveneda? Ja on lootust?
Kuid peab tunnustama, et see on siiski esimene suhteliselt asjalik arvamuslugu!


Võtame hetkeks aja maha ja arutleme, mis on tegelikult nn tasuta ühistranspordi eesmärk. Miks see teema üldse päevakorral on?
 Täna on Eestis kolm erinevat bussitranspordi korraldajat. On kommertsliinid, mida riik ei doteeri. On omavalitsuste poolt doteeritavad liinid, näiteks õpilaste vedu. Lisaks on ka avalikud liinid ehk liinid, mida doteerib riik. Just neid viimaseid soovib minister Simson 1. juulist teha sõitja jaoks tasuta liinideks ehk doteerida riigi poolt 100 protsendiliselt.
Selle tulemusel oleme olukorras, kus mõnel liinil saab tasuta sõita, mõnel liinil sõidetakse valla raha eest ja kolmandal liinil peab sõitja endiselt oma pileti eest ise tasuma. Seda olukorras, kus Eestimaal on väga palju neid külasid, kust ei saa bussile isegi raha eest mitte. Praeguse plaani järgi ei saaks ka edaspidi. Tasuta ühistransport pidi olema regionaalne meede, kuid minu meelest on asjad veidi sassi läinud ja see on lausa pahupidi regionaalne meede. 
Minu töö poliitikuna on leida Eesti inimestele kõige paremad lahendused ning lähtuda seejuures põhimõttest, et parim lahendus peab olema mõistlik ka riigi rahakotile. Kardan, et tasuta ühistranspordiga nõustudes avastame end ühel hetkel olukorrast...... 

Vähemalt kutsub Aivar Kokk arutlema ja pakub välja idee, teha asju mõistlikult. Ähmaselt ma mäletan, et on ennegi sellist juttu aetud, küllap ka IRL-i poolt, aga nagu ülevalpool juba ütlesin, siis millegipärast IRL ei ole seda ISE TEINUD! Miks küll? Muuhulgas oli regionaalne meede ka ratastega sõit rongides, aga Elron vastas, jällegi Partsi juhtimise ja õpetuse all, et "regionaalpoliitika pole nende asi..."!? Aga kindlasti on PÜT regionaalne meede ja mitte ainult. Enamgi, selles on rohkemat kui lihtsalt regionaalsus! Ainult IRL püüab juba pikka aega sellele kaikaid kodarasse loopida, mitte kaasa aidata.

Jah, tekib olukord, kus osadel liinidel peab maksma. Samas tekib olukord, kus vallaliinid saab vajadusel ümber teha, ühildada, pikendada jms, ehk muuta needki avalikeks liinideks. Piletita! Seni ehk omavalitsused siis las maksavadki, kuni pole suudetud ega tahetud liinivõrku ümber korraldada. Või näiteks las maksavad ka seetõttu, et kui vihjatakse nende plaanide puudustele, siis KOV EI TAHAGI MIDAGI ÜMBER TEHA JA HOOLIMATA RAISKAMISEST, ÜTLEB, ET "TEEME SIIS KUI OMA INIMESED SEDA NÕUDMA HAKKAVAD"!? Ehk siis polegi kohustust ISE tegeleda asjade optimeerimisega? Aga asjade muutmiseks on vaja tööd teha. Ebavõrdsus kui keegi maksab, aga teine mitte? Nii ja naa. Ühistranspordi eesmärk ongi reisijaid vedada koos kõige kaasnevaga, aga miski ei näita, et alati oleks mõttekas seda teha piletiga. Ja PÜT on ikkagi selleks, et liinid paljudes kohtades ÜLDSE säiliks! Seepärast, keskenduda tuleb ikkagi eesmärgile, mis muudaks liine efektiivsemaks, just seal, kus kommertsvedu pole ja ka ei teki. Vajadusel isegi liine vähendades või lühendades. Sest üheks eesmärgiks on ju eelkõige liinide säilimine väga paljudes kohtades!? Aga piletita sõit ongi ÜKS VÕIMALUS sel teel. Ja meil jääbki väga palju neid külasid, kus ka tulevikus ei saa bussile. Sest ÜT üks põhimõtteid on, et reisijal peab olema võimalikult mugav ja kiire sõiduvõimalus ja seda ka tihedalt! Pikad ooteajad ei meeldi kellelegi! Seega, kui buss juba külas sõidab, siis peab vähemalt samal päeval olema mitte üks, vaid võimalusel vähemalt kaks võimalust tagasisõiduks. Vägisi punnida sellele teele, kus saadame bussid A-st B-sse läbi erinevate trajektooride, jättes selle sõiduplaani hõredaks ja mõttetuks, on umbtee. Õnneks räägib ka Kokk hõredusest, seega, midagi ta teab. Ja siis kui on näha, kus polegi mõtet bussidel sõita, tuleb nende külade jaoks hakata otsima muid, sh nõudevõimalusi. Või toetavaid meetmeid. Neile maainimestele võiks eelisjärjekorras transporditoetust maksta, selle asemel, et alustada tööandjatest tööliinide puhul. 

Kardan, et tasuta ühistranspordiga nõustudes avastame end ühel hetkel olukorrast, kus enamus kommertsliine on kinni pandud, omavalitsused maksavad endiselt oma inimeste sõidu eest, ettevõtjad maksavad tööliste veo eest ning samal ajal võtavad avalikud liinid riigi eelarvest iga aasta aina suurema tüki. Ja kokkuvõttes pole olukord ühistranspordis grammigi paranenud, sest sõidugraafik on endiselt hõre ja paljudest küladest buss läbi ei sõidagi.
Teeme paremini. Ärme pillu ilusaid lubadusi, vaid läheneme teemale mõistlikult ja otstarbekalt.
Reisijate vedu tuleks vaadata ühise tervikuna ning lahendame probleeme samm-sammult. Tegeleme esmalt sellega, et luua võimalused liinivõrgu parandamiseks ja lisaliinide avamiseks. Sellele järgneva sammuna peaksime vaatama üle elanikkondade grupid, kes vajavad abi. Täna on tasuta sõit alaealistel lastel ja raske puudega inimestel.
Minu arust võiks riigi tasandil lubada tasuta bussisõitu kooliõpilastele, kelle eest täna maksavad omavalitsused ning ka pensionäridele. Kõigile teistele võiksime aga kehtestada ühtse piletihinna, sõltumata, kus reisija elab, kust ta bussile astub ning kuhu ta reisib. Seejuures peaksid samasugused reeglid kehtima kogu ühistranspordivõrgule, ka kommertsliinidel ja rongisõidul.

Jah, samm-sammult. Ning kartma küll peab, aga kartusi saab leevendada asju põhjalikumalt läbi mõeldes. Teha seda, mida IRL jpt siiani pole vaevunud tegema. Aga mitte nii, nagu praegugi tehakse. Võimalused liinivõrgu parandamiseks ja lisaliinide avamiseks on AMMU olemas! Paraku ei suudeta sellest aru saada ei Põlvamaal, Pärnumaal, Harjumaal ega mujal. Aastaid arutleda, sisu mõistmata, see näitabki paraku selle "arengukavade maa" praeguse taseme ära.
Edasi, me ei pea otsima neid, kes vajavad abi, vaid pakkuma võimalusi ka neile, kellel see abi samuti mööda külge maha ei jookse! Ehk maainimestele üldisemalt ja ka neile, kel (perega) maalesõidud ees.
Kolmandaks, kui piletita saaks sõita mainitud inimesed, siis jääb endiselt alles kallis, IT-lahendustele ehk siis pidevatele kulutustele suunatud piletisüsteem. Ja just selle kaotamine peaks olema muuhulgas üks eesmärk. Isegi validaatoreid ei oleks vaja, piisaks infraanduritest ustel, mis fikseeriks väljumised ja sisenemised. See, odavam asi ja annaks samas paremat infot. Aga huvitaval kombel tahab Kokk isegi, et need reisijad saaks kõikjal tasuta sõita, ka kommertsbussides ja rongides! Kahjuks sel juhul ta ilma broneerimata ei saaks Tartu rongis ise enam üldse istuma! Ja ei saaks ka need, kel pole piletit. Ning vaevalt, et kommertsvedajad selle üle rõõmustaks. Nojah, kui just riik ka neile hakkaks lisaraha maksma.... Aga läheme edasi parem samm-sammult, nagu pakkusid? Kui praegu plaanitav juba toimib, siis vaatame edasi? Ehk muudame järgmisena täielikult piletita sõiduvahendiks ka elektrirongid? Enne VASTU olemist siiski mõelgem, et midagi väga hullu see ei tohiks põhjustada, sest Paldiski, Aegviidu vm suundade kommertsliinid sõidavad üldiselt erinevaid trasse pidi.

Edaspidi võiks olla ühtne süsteem, et näiteks üheotsapilet maksab 50 senti, päevapilet üks euro ja kel tihedamalt tarvis sõita, saab osta 12-eurose kuupileti. 

Jah, sellele võiks mõelda. Kas just nii, aga kuidagi küll. Näiteks, kuu alguses võtab aparaat esimesel sõidul, ükskõik kus, roheliselt kaardilt maha paar eurot. See oleks nagu kaardimaks? Murekohaks jääb aga see, et endiselt jääb alles kallis piletisüsteem!? Kas see ongi IRL-i suurim mure, et kommertsvedajad peavad uue süsteemi järgi kogu oma KOMMERTSLIINIDE piletisüsteemi ISE üleval pidama? Et praegu saab selleks kasutada suuresti "kõrvalt nirisevat dotatsiooniraha"?
Unustada ei tohiks ka seda, et igasugune piletiost on ajakulu, nagu ka maakonnaliinidel bussijuhi poolt raha laadimine kaartidele jne.  Üks eesmärke ju olekski liikluse sujuvamaks, mugavamaks ja kiiremaks muutmine?

Ja me siiski EI PEA kompenseerima teatud sõitjarühmadele pileteid KA kommertsliinidel. Miks peaks?

 Väikese nõudlusega peatuste lisamine sõiduplaani pikendab busside sõiduaega ning muudab teenuse vähem atraktiivseks – seega ka vähem konkurentsivõimeliseks.......
 Oleme seda küsimust arutanud nii maanteeametiga kui ka liinivedajatega ja ühiselt leidnud ka lahenduse. Väiksema nõudlusega peatuste teenindamiseks tuleb sõidupileti osta eelmüügikanalist, et soovitud peatusest siseneda. 

Ah et niipidi? Mingi mõte sel asjal on ja abiks ehk seegi. Aga kas arutluste juures olete mõelnud ka sellele, et ÜT üks mugavuse aspekte on võimalus sõita kuhugi või sealt tagasi sel hetkel, kui sobib? Et soov sõita nihkub ajas, seega, ettebroneerimine oleks väga ebamugav variant väga paljude jaoks!? Ja kuidas jääb siis VÄLJUMISEGA? Kas pean ka enne uurima (nädal ette?), et kas ekspressilt saab ikka väljuda? Viimati on neid peatusi, kus väljuda soovitakse, rohkem kui kolm, näiteks kaheksa? Siis ju... ma sõita ei saaks!?
Paistab, et arutluse all on sageli ikka mingi üks asi, mitmeid näha ei osata? Sellest on vähe, kui saab bussile, aga maha ei saa!

Kogu selle arutelu keskel ei tohi me ka unustada ettevõtjaid, kes sõidutavad oma töötajaid eriotstarbeliste bussidega tööle ja koju. Hetkel kehtib tulumaksuseadusest tulenev regulatsioon, mille kohaselt loetakse tööl käimisega seotud transpordikulude hüvitamist erisoodustuseks (välja arvatud erisused), mis kuulub maksustamisele.

Kui palju on selliseid busse? Ja kas on keegi ka analüüsinud, kui paljud neist bussidest saaks muuta avalikeks liinideks? Näiteks Tsirguliinast Võrru või Jürist (läbi Lagedi Jaama) Tallinna?

Peame otsuseid langetades meeles pidama, et avaliku liiniveo korraldamisel langetatavad otsused mõjutavad ka kommertsliine. Kommertsalustel toimiv liinivedu toimib täna ilma riigi poolse dotatsioonita, erinevalt avalikest bussiliinidest. Seetõttu peame vältima olukordi, kus liiniveo korraldamisel kujundame oluliselt ümber turutingimusi ning selle tulemusel tekitame täna hästi toimivatele liinidele avalike vahendite toel ebatervet konkurentsi. Nii kahjustame tänaste vedajate majandustegevuse jätkusuutlikkust. Seetõttu ei tohi tasuta ühistranspordi kehtestamisse suhtuda pealiskaudselt, sest oht ebaterve konkurentsiolukorra tekitamiseks on suur.
Usun, et kirjeldatud ettepanekud aitaksid sellist olukorda vältida ning need parandaksid oluliselt ka elanike liikumisvajadustele vastava bussiliinide kättesaadavust. Sellisel juhul räägime tõepoolest regionaalsest meetmest.

Kokk lõpetab oma loo nii ja mitte kordagi ei rääkinud ta turismist. Kuigi rongiga sõites ta peaks nägema seda, et Palamuse, Elistvere, Äksi jt kohad on need, kus asuvad MITTEKOMMERTS vaid riigi või KOV-i raha toel muuseumid, rannad, jpm. Aga ometi ei ole siiani suudetud seal liinivõrku ümber korraldada, ka selle nurga alt, et kommertsliinidelt nagu ka rongilt saks kohalikele liinidele ümber istuda. Rääkides regionaalsest meetmest...

Aga jah, IRL-il on vee pikk tee, jõudmaks arusaamisele, mis on ÜT ja kuidas seda korraldada. Kuigi Aivar Koka kirjutis on senistest irlikate omadest erinev. Kuigi sihilt VASTU, on see tunduvalt filigraansem ja peenetundelisem ja omab isegi arutelu alget. Erinevalt senisest Taro, Seederi, Sesteri jpt robustsest kahuritulest. Ehk siis siin paistab nii mõtlemist kui tahet!

Aga Mart Luik ja tema artikkel? Selle kõige valguses tulistab Mart Luik hoopis endale ja koduerakonnale jalga. Olles kõige VASTU, mõistliku, argumenteeritud, põhjendatud arutelude ja VARIANTIDE vastu, ise püüdes teisi selles süüdistada! Oma valijaidki. Kas ka millegi poolt? Jah, küllap rahade põletamise poolt, nagu armastab öelda Põlva eksmaavanem. Eks ju ka nõudeteenuste koha pealt oleks Tarol paljutki meenutada, sellest, kuidas raha kulus, aga tulemusi ei ole! Aga ta ei tee sellest väljagi. Õpiks siis ikkagi vigadest? Ei, senine käitumine on räigelt vastupidine. Kui Kokk räägib nt liinide pikendamisest ja lisamisest, siis Põlvamaal, üldse Kagu-Eestis ja tervel Eestimaalgi tehakse seda vaid näpuotsaga ja ikka demagoogiliselt. Isegi uus Põlva - Tartu liin pandi käima katseliselt ja meelega sellisena, mis ei saakski toimima hakata. Eesmärk? Näidata, et tegeletakse ja siis põhja lasta?

Pole siis ime, kui IRL-i reiting aina langeb....


Tuesday, April 17, 2018

Mart Luik hõlmikpuust - kas täna saab veel keegi nii mõelda?


Rail Baltic on asi, mille puhul on juba selge, mida peaks tegema. Seepärast, kuni ülevaltpoolt arusaama raasukesi paistma ei hakka, poleks sellest mõtet enam kirjutadagi. Polegi ammu kirjutanud. Aga kui lugesin täna, kuidas sellst kirjutasid Maarja Vaino ja Mart Luik "Postimehes", siis tahtsin paar mõtet ikkagi (uuesti) kirja panna.


Mart Luik on Tallinna linnavolikogu aseesimees. Sinna jõuavad vaid targad inimesed! Järelikult, küsimus, kas ei saada aru või ei taheta saada, langeb ära. Või siis kas ollakse loll või mängitakse lolli, kui rahvalikumalt öelda. Nüüdseks siis pole kahtlust, et ei tahetagi aru saada.

Muidu ei saaks ju üldse esitadagi küsimust "... Kuidas niimoodi juhtus, et kuhu ka ei vaataks, puutumatu hõlmikpuu kohe silmapiiril?"? Aga oma tõetera on siin ka sees. Olen pikka aega rääkinud näiteks RB vastaste (ARB) puhul, et ei tohi demagoogitseda! Et millegi vastu olles tuleb välja pakkuda alternatiiv! Ja RB "ümberkantimine" Tartu suunale ei ole alternatiiv, vaid puhas demagoogia! Tartul raudtee olemas ja vaja vaid ronge, selle tee kiiruse tõstmine ja rekonstrueerimine saab kõne alla tulla ainult peale Pärnu - Riia raudtee valmimist! Et aga valjuhäälseimad vastased sellest rühmitusest käitusid just vastupidi, on Luigel varustatud kergete trumpidega. Vaat nii mõjuvad asjadele läbimõtlemata tegevused! Aga see tähendab trumpidena Luigel siiski vaid klibusid, pilte, rääkimata ässadest, see talle kätte ei anna! Sest üldiselt ikkagi ei ole Eestis nii, et ollakse lihtsalt kõigele vastu!

Põhimõtteliselt ei olegi selle arvamusloo kohta öelda mitte midagi muud, kui et Mart Luik mängibki .... mittearusaajat! Sellest saab aimu IGA LÕIGU järel, mis ta kirja pannud. Iga lõik ongi räige mahatampimine! Ja tark inimene ei tohiks nii magedalt arvamuslugusid kirjutada. Aga eks IRL-is ole viimasel ajal eriti palju selliseid pinnale ujunud, kes aina lahmivad, mõtlematult ja mõttetult! Kunagi olla keegi öelnud, et "võib vaikida ja sellega mitte välja näidata, kui rumal oled, aga võib ka suu avada ja kummutada kõik kahtlused..."

Aga üks lõik on eriliselt oluline! Tõepoolest, Jürgen Ligi kurtmine on võlts, sest just tema erakond oma liidritega oli eestvedaja ja algataja RB puhul. Ja mitte ainult! Kuid veel olulisem siin üks (kogemata) väljaöeldud asi! Ansipi valitsus oli siis see, kes Tartu kõrvale heitis ja Pärnu välja valis? Et siis IRL pooldab ka vaid Tartu suunda?? Muidugi oleks ka Tartu raudtee RB-ls muutmisel poolitatud Eesti (Luik ei tohiks sellistki häma ajada). Aga sõita saaks ka täna (ka siis, kui majandusminister oli IRL-ist) sõita Riiga. Muidugi mitte poolteise tunniga, sest seda ei jõua meil keegi kinni maksta, vaid ca kolme tunniga, tartust. Aga eks selles, et seda võimalust pole, on samavõrra süüdi ka IRL ise!

Vahel aitab mõnede inimeste puhul vast ainult see, kui hõlmikpuu neile pähe kukub! Äkki piisab sellest, kui lihtsalt korralikult põrutaks?
Aga äkki ma eksin? Ning see mitetarusaamine polegi tahtlik? Siis aga jääb õhku küsimus: Miks tipp-poliitikud siis ei püüagi mõista neid, kes on hoolivad oma kodust, maast ja inimestest ja sooviks, et asju tehtaks mõõdukalt?

Parem lugege Maarja Vaino lugu. Kuigi üleskutse käbisurujatele "oma tegevust rahulikult analüüsiva pilguga vaadata" neid ei mõjuta. Kujutage ise ette kui selle soovituse saaks Mart Luik? 


Saturday, April 14, 2018

Jõgi on nagu elu, alguse ja lõpuga ja ükski hetk ei kordu enam. Vääna-Jõesuu.


Kunagi oli Vääna jõe algus Järlepas. Hiljem küll seda muudeti ja Järlepa järve vesi suunati Pirita jõkke. Aga ometi, ükskord tuleb jõuda ka lõppu!


Keilas sõitsime enne minema, kui Riisiperest rong sisse tuli.



Niitvälja.



Klooga.



Klooga jaama juures ka bussipeatus, aga busse ei paistnud. Peatus.ee näitab, et siit sõidabki päevas vaid üks buss! Muide, ka Keilast sõidab Keila-Joale vaid üks buss! Kui aga vaadata üldse Harjumaa bussiliiklust, siis On ikka mõttetult palju neid busse, mis kõikjalt üksteise sabas Tallinna välja sõidavad. Pole siis ime, et siin on riigi kulud ühistranspordile nii suured. Tegelikult saaks osa neist kahtlemata suunata rongijaamadesse, esialgu kasvõi tipptunnivälisel ajal. Kuid hoolimata aastatepikkusest poliitikute-ametnike jutust, et ronge ja busse vaja ühendada, tambivad ametnikud ikka kõike ühe malli järgi! Haabersti suund tõepoolest tohtutu liiklusega ja tänu läbimõtlematusele suurendatakse seda veelgi, bussidki sageli ummikutes.

Busside ja rongide ühildamine siin suunal on ülioluline veel ühe asja tõttu - PRAEGU PRAKTILISELT PUUDUB LOHUSALU KEILA-JOA JA LAULASMAA SUUNA INIMESTEL LIIKLEMISVÕIMALUS TONDI JA KEILA VAHELE JÄÄVATESSE PEATUSTESSE! Mis moodi peaks inimesed siis sinna sõitma, suure ringiga või?

Unustada ei tohi ka inimeste soovi kaugbussidele istuda ja selleks on vähemalt Haapsalu, Kuressaare ja Pärnu suunal parim võimalus Laagrini rongiga sõita.Või kardame kommertsvedajatele kliete juurde tuua?

Muidugi, murekohti on Keila kandis küllaga. Enamus maakonnaliine Keilas ei tule peatusesse Keila Jaam. Keilal endalgi puudub ühendus Keila-JoaKloogaranda sõidab vähe ronge, et sealt korralikku ühendust tagada. Aga on vaja! Ei ole mõtet kõiki busse Tallinnani lohistada, see annaks meeletut kokkuhoidu!

Kiiremas korras on vaja asuda bussiliinide ümbertegemisele. Mõnigi buss võiks sõita Keila-Joalt otse Keila Jaama, kuid rohkem siiski Kloogaranna ja ka Klooga jaamadesse. Praegu sõidab Kloogaranda vaid 3 ja tagasi 4 rongi päevas, nende puhul on vähemalt saabumisel õhtusel ajal võimalik kahelt rongilt normaalse ootamisajaga ümber istuda. Vastassuunas aga tööpäevade hommikul pika ooteajaga (puhkepäeval mitte), alates lõunast aga sisuliselt vaid ühele rongile hilja õhtul, varasemaga on ümberistumiseks aega vaid 2 minutit ja sellega ka ei jõua! Selgelt Harju ÜTK tegemata töö!

Sisuliselt peaks aga kõik Kloogaranna Jaam - Tallinn bussid (kümmekond päevas) alustama Klooga Jaam peatusest ja suunduma siis Keila-Joa peale, vastavalt vajadusele kas Kloogaranna Jaama sissepõikamisega või mitte. Seda enam, et muidu on bussid Keila-Joani üpris tühjad, seega tegu sisuliselt mõttetu kütusekulutamisega.
Ja kuigi Keila-Joalt Balti jaama sõidetaks vast endiselt rohkem bussidega, sest ajavõit on olemas, siis mainitud peatustesse Keila - Tondi lõigul on sõiduaeg Klooga jaama kaudu seda suurema ajavõiduga, mida lähemal asub vajalik sihtkoht.

Samal ajal ei tea Harju ÜTK tegelased, mis on arendamine, aga räägivad küll. Nagu ka Andrus Umboja - jutt ju õige, aga kas ikka piisavalt arusaama on?

 Reisijateveo küsimused on palju keerulisemad ja komplitseeritumad kui ainult tasuta bussisõit.

Ometi saaks liinivõrku hoopis koomale tõmmata!

http://www.harjuelu.ee/2018/04/19566/uhistranspordikeskus-selle-rahaga-pole-tasuta-maakonnaliiinid-voimalikud/




Suvitushooaeg pole veel avatud, aga mõned siiski sõitsid Kloogarannani. Ka jalgratturid. Eks siit ole ka ideaalne võimalus alustada piirkonnas sõitmisega.



Keegi oli ranna lähedal juba piknikku pidanud!


Treppoja enne suubumist merre.




Silla olukord pole kiita ja pole ka vald suutnud siiani randa külastatavaks teha. Või siis puhkajate jaoks mõnusaks, nimetagem seda kuidas tahes. Ehk peaks keegi siia väikese majutuskoha tegema, kus siis suvel ka korralik söögikoht oleks?



Üleeile olla siin kiirabi kinni jäänud ja seejärel ka päästeameti auto. Ei tea, kas tahtsid ka piknikku pidada?



Kauguses paistab Laulasmaa spa. Eks võimalus rongi ja bussiga sinnagi saada oleks oluline.





Ei näinud ühtegi kalapoegagi!








Rongi saabumisest bussi väljumiseni 35 minutit. Piisaks ju 10-st?



Mälestusmärk?






Tore tasku bussipeatuse jaoks. Aga kus on parkimiskohad?




Tee ääres parklaid leidus.




Kergliiklusteid kohati ka üpris palju. Küll aga mitte Keila - Joalt Türisalu suunas.


Omapärane, kuid sisuliselt mõttetu ootekoda.





Kaupluse juures parkla on, kuid siin pikemalt seisvate busside jaoks parkimiskohta mitte.



Keila jõgi. Vaade ülesvoolu...


....suplushooaja avajale....


.... ja allavoolu.




Eelmisest korrast, mil siiakanti sattusid on möödas nii palju, et ei mäletagi!





Vanal silla olnud tabalukud on pandud võrekasti.





Vaated on siin muidugi ilusad! 






















Edasi bussiga Türisalusse. Teedel oli näha väga palju rattatrenni tegijaid, aga ka arutuid kihutajaid leidus.


Türisalu.


Üllataval kombel polnud siin mingeidki istekohti!




Paaris kohas näha, et mingil hetkel vajub jälle kamakas merre!





Esimene liblikas lähedalt nähtud. Tuli ja maanus ilusti mu ette. Päeva-paabusilm.


Läksin mööda kallast Keila-Joa poole tagasi, et siis maanteed pidi taas Türisaluni jõuda.




Matkarajal isegi tualett olemas! Tõsi, paberit ei olnud...


Ilm oli palav, aga metsavarjus jalutades õhkas rannalt hirmsat külmust....




Suvel siin vist merd näeks üpris vähe. Vaade nimetu oja kaldalt.


Lõpuks jõudsin ka mereranda. 





Ristpardid ja jääkosklad.



Haigur.




Türisalu oja. Selle kallast pidi pöördusin teele tagasi.











Lapsuliblikaid oli muidugi palju.




Keila-Joal oli nii maakonna kui marsa sõidplaan, Türisalus vaid esimene, Vitis aga mitte kumbagi!











Mingi vana ojasäng vist.




Paistis, et tsiklimehed lihtsalt peavad parkla kõrvale parkima!?



Ja taamalt paistabki Vääna jõe suue.






Vääna jõgi jõuab lõpule.


















Aga ega ma polegi enam see, kes olin. Vanus tuleb peale ja eks ka töönädala väsimus. Ei tundunud ennast piisavalt hästi, et edasi kolada.



 

Kuid tundub küll, et Haabersti risti asemel pidanuks hakkama raudteed ehitama....