Blog Archive

Wednesday, April 18, 2018

IRL rikub oma mainet.


Mart Luige arvates on eestlased mõttetult kõige vastu. Õigem oleks justkui näha elu läbi kitsa toru, suunates meie ressursid "paremaks väärindamiseks" laevade asemel oma vett solkima? Ehk on roheline kuld siiski rohkem väärt? Või siis lubada siia igas mõttes valesti planeeritud hiigelrajatised nagu RB? 

Äsja kirjutasin sellest, kuidas IRL-i poliitik Mart Luik toob välja hõlmikpuu sündroomi, püüdes selle najal midagi tõestada. Tõestab aga seda, et IRL seab selliste käikudega väga demagoogilisel moel hoopis ennast löögi alla! Ühistranspordis ei tegeleta nüüd valitsuserakonnana mitte ÜT arendamise ja paremaks muutmisega piletita süsteemi raames, vaid rünnatakse valitsuspartnerit. Olles lihtsalt VASTU! Ja selleks on rakendatud kõik jõud. Küll Taro, küll Metsoja, küll paljud teised. Ja halvim on asja juures see, et süüdistades teisi läbimõtlematuses, lähenetakse teemale ise just nii. "Ma kardan..." jm selliste "argumentidega". Sisuliselt siis ilma argumentideta. Kui midagi aga karta, siis tuleb valida hoopis analüüsimise tee, asjatundjate abiga, mitte jätkata väga pika aja jooksul ühtede ja samad "kardan-väljenditega".

Seesama Tsirguliina/Sangaste jaam (pildil) on ehe näide sellest, kuidas IRL-i poliitikud ei tea või ei taha teada, kuidas toimib efektiivne ÜT. Oli ju Juhan Parts (IRL) majandusminister, kui ehitati ja planeeriti uus perroone. Oli ju IRL see, kes lubas Lilleküla ühisterminali, aga selle jaoks ise lillegi ei liigutanud, enamgi veel, Parts väitis, et see jäi tegemata Tallinna linna süül! Alusetu väide muidugi. Oli ju IRL see, kes tegeles busside ja rongide ühildamisega sellegi projekti raames, aga pooled nihutamist vajanud peatused jäid nihutamata ja ülejäänutes ei suudetud sisuliselt kordagi efektiivselt tuua bussipeatust perrooni juurde. Oli ju IRL see, kes keskkonnaministeeriumi haldusalas kasutas eurorahasid 30 rongipeatuse "ühildamiseks teiste ühistranspordiliikidega", kuid KIK (Pomerants) jättis nende kõrval rahastamata Kiviõli, Rakvere ja veel 12 peatust. Ja needki 30 peatust, kus raha kasutatud, said osalt hästi projekteeritud, kuid osalt jäeti täiesti elementaarsed asjad tegemata! Kuigi räägitud neist asjust aastaid! Ka erakonna esinumber Helir-Valdor Seeder liigub nagu jäiga ühendusega IRL-i "rongiga" ühes rütmis ja selle asemel, et kutsuda oma inimesi üles analüüsima, mõtlema ja lahendusi pakkuma, toob näiteid Harjumaal, mis samuti on stiilis "ma kardan, et....". Jne jne.

Nüüd siis Aivar Kokk, kellega olen paaril korral ka vaielnud ja just vaielnud, mitte arutlenud, sest temal on oma seisukohad juba kindlalt välja kujunenud. Mõneti asjalikud, aga lõpptulemus kipub ikka samasse auku nagu kogu IRL-il praegu. Ehk siis liiga välja kujunenud? Kui aga on olemas hoolimine, mida Kokal tundub olevat, siis on ehk võimalik ka rohkem asjadesse süveneda? Ja on lootust?
Kuid peab tunnustama, et see on siiski esimene suhteliselt asjalik arvamuslugu!


Võtame hetkeks aja maha ja arutleme, mis on tegelikult nn tasuta ühistranspordi eesmärk. Miks see teema üldse päevakorral on?
 Täna on Eestis kolm erinevat bussitranspordi korraldajat. On kommertsliinid, mida riik ei doteeri. On omavalitsuste poolt doteeritavad liinid, näiteks õpilaste vedu. Lisaks on ka avalikud liinid ehk liinid, mida doteerib riik. Just neid viimaseid soovib minister Simson 1. juulist teha sõitja jaoks tasuta liinideks ehk doteerida riigi poolt 100 protsendiliselt.
Selle tulemusel oleme olukorras, kus mõnel liinil saab tasuta sõita, mõnel liinil sõidetakse valla raha eest ja kolmandal liinil peab sõitja endiselt oma pileti eest ise tasuma. Seda olukorras, kus Eestimaal on väga palju neid külasid, kust ei saa bussile isegi raha eest mitte. Praeguse plaani järgi ei saaks ka edaspidi. Tasuta ühistransport pidi olema regionaalne meede, kuid minu meelest on asjad veidi sassi läinud ja see on lausa pahupidi regionaalne meede. 
Minu töö poliitikuna on leida Eesti inimestele kõige paremad lahendused ning lähtuda seejuures põhimõttest, et parim lahendus peab olema mõistlik ka riigi rahakotile. Kardan, et tasuta ühistranspordiga nõustudes avastame end ühel hetkel olukorrast...... 

Vähemalt kutsub Aivar Kokk arutlema ja pakub välja idee, teha asju mõistlikult. Ähmaselt ma mäletan, et on ennegi sellist juttu aetud, küllap ka IRL-i poolt, aga nagu ülevalpool juba ütlesin, siis millegipärast IRL ei ole seda ISE TEINUD! Miks küll? Muuhulgas oli regionaalne meede ka ratastega sõit rongides, aga Elron vastas, jällegi Partsi juhtimise ja õpetuse all, et "regionaalpoliitika pole nende asi..."!? Aga kindlasti on PÜT regionaalne meede ja mitte ainult. Enamgi, selles on rohkemat kui lihtsalt regionaalsus! Ainult IRL püüab juba pikka aega sellele kaikaid kodarasse loopida, mitte kaasa aidata.

Jah, tekib olukord, kus osadel liinidel peab maksma. Samas tekib olukord, kus vallaliinid saab vajadusel ümber teha, ühildada, pikendada jms, ehk muuta needki avalikeks liinideks. Piletita! Seni ehk omavalitsused siis las maksavadki, kuni pole suudetud ega tahetud liinivõrku ümber korraldada. Või näiteks las maksavad ka seetõttu, et kui vihjatakse nende plaanide puudustele, siis KOV EI TAHAGI MIDAGI ÜMBER TEHA JA HOOLIMATA RAISKAMISEST, ÜTLEB, ET "TEEME SIIS KUI OMA INIMESED SEDA NÕUDMA HAKKAVAD"!? Ehk siis polegi kohustust ISE tegeleda asjade optimeerimisega? Aga asjade muutmiseks on vaja tööd teha. Ebavõrdsus kui keegi maksab, aga teine mitte? Nii ja naa. Ühistranspordi eesmärk ongi reisijaid vedada koos kõige kaasnevaga, aga miski ei näita, et alati oleks mõttekas seda teha piletiga. Ja PÜT on ikkagi selleks, et liinid paljudes kohtades ÜLDSE säiliks! Seepärast, keskenduda tuleb ikkagi eesmärgile, mis muudaks liine efektiivsemaks, just seal, kus kommertsvedu pole ja ka ei teki. Vajadusel isegi liine vähendades või lühendades. Sest üheks eesmärgiks on ju eelkõige liinide säilimine väga paljudes kohtades!? Aga piletita sõit ongi ÜKS VÕIMALUS sel teel. Ja meil jääbki väga palju neid külasid, kus ka tulevikus ei saa bussile. Sest ÜT üks põhimõtteid on, et reisijal peab olema võimalikult mugav ja kiire sõiduvõimalus ja seda ka tihedalt! Pikad ooteajad ei meeldi kellelegi! Seega, kui buss juba külas sõidab, siis peab vähemalt samal päeval olema mitte üks, vaid võimalusel vähemalt kaks võimalust tagasisõiduks. Vägisi punnida sellele teele, kus saadame bussid A-st B-sse läbi erinevate trajektooride, jättes selle sõiduplaani hõredaks ja mõttetuks, on umbtee. Õnneks räägib ka Kokk hõredusest, seega, midagi ta teab. Ja siis kui on näha, kus polegi mõtet bussidel sõita, tuleb nende külade jaoks hakata otsima muid, sh nõudevõimalusi. Või toetavaid meetmeid. Neile maainimestele võiks eelisjärjekorras transporditoetust maksta, selle asemel, et alustada tööandjatest tööliinide puhul. 

Kardan, et tasuta ühistranspordiga nõustudes avastame end ühel hetkel olukorrast, kus enamus kommertsliine on kinni pandud, omavalitsused maksavad endiselt oma inimeste sõidu eest, ettevõtjad maksavad tööliste veo eest ning samal ajal võtavad avalikud liinid riigi eelarvest iga aasta aina suurema tüki. Ja kokkuvõttes pole olukord ühistranspordis grammigi paranenud, sest sõidugraafik on endiselt hõre ja paljudest küladest buss läbi ei sõidagi.
Teeme paremini. Ärme pillu ilusaid lubadusi, vaid läheneme teemale mõistlikult ja otstarbekalt.
Reisijate vedu tuleks vaadata ühise tervikuna ning lahendame probleeme samm-sammult. Tegeleme esmalt sellega, et luua võimalused liinivõrgu parandamiseks ja lisaliinide avamiseks. Sellele järgneva sammuna peaksime vaatama üle elanikkondade grupid, kes vajavad abi. Täna on tasuta sõit alaealistel lastel ja raske puudega inimestel.
Minu arust võiks riigi tasandil lubada tasuta bussisõitu kooliõpilastele, kelle eest täna maksavad omavalitsused ning ka pensionäridele. Kõigile teistele võiksime aga kehtestada ühtse piletihinna, sõltumata, kus reisija elab, kust ta bussile astub ning kuhu ta reisib. Seejuures peaksid samasugused reeglid kehtima kogu ühistranspordivõrgule, ka kommertsliinidel ja rongisõidul.

Jah, samm-sammult. Ning kartma küll peab, aga kartusi saab leevendada asju põhjalikumalt läbi mõeldes. Teha seda, mida IRL jpt siiani pole vaevunud tegema. Aga mitte nii, nagu praegugi tehakse. Võimalused liinivõrgu parandamiseks ja lisaliinide avamiseks on AMMU olemas! Paraku ei suudeta sellest aru saada ei Põlvamaal, Pärnumaal, Harjumaal ega mujal. Aastaid arutleda, sisu mõistmata, see näitabki paraku selle "arengukavade maa" praeguse taseme ära.
Edasi, me ei pea otsima neid, kes vajavad abi, vaid pakkuma võimalusi ka neile, kellel see abi samuti mööda külge maha ei jookse! Ehk maainimestele üldisemalt ja ka neile, kel (perega) maalesõidud ees.
Kolmandaks, kui piletita saaks sõita mainitud inimesed, siis jääb endiselt alles kallis, IT-lahendustele ehk siis pidevatele kulutustele suunatud piletisüsteem. Ja just selle kaotamine peaks olema muuhulgas üks eesmärk. Isegi validaatoreid ei oleks vaja, piisaks infraanduritest ustel, mis fikseeriks väljumised ja sisenemised. See, odavam asi ja annaks samas paremat infot. Aga huvitaval kombel tahab Kokk isegi, et need reisijad saaks kõikjal tasuta sõita, ka kommertsbussides ja rongides! Kahjuks sel juhul ta ilma broneerimata ei saaks Tartu rongis ise enam üldse istuma! Ja ei saaks ka need, kel pole piletit. Ning vaevalt, et kommertsvedajad selle üle rõõmustaks. Nojah, kui just riik ka neile hakkaks lisaraha maksma.... Aga läheme edasi parem samm-sammult, nagu pakkusid? Kui praegu plaanitav juba toimib, siis vaatame edasi? Ehk muudame järgmisena täielikult piletita sõiduvahendiks ka elektrirongid? Enne VASTU olemist siiski mõelgem, et midagi väga hullu see ei tohiks põhjustada, sest Paldiski, Aegviidu vm suundade kommertsliinid sõidavad üldiselt erinevaid trasse pidi.

Edaspidi võiks olla ühtne süsteem, et näiteks üheotsapilet maksab 50 senti, päevapilet üks euro ja kel tihedamalt tarvis sõita, saab osta 12-eurose kuupileti. 

Jah, sellele võiks mõelda. Kas just nii, aga kuidagi küll. Näiteks, kuu alguses võtab aparaat esimesel sõidul, ükskõik kus, roheliselt kaardilt maha paar eurot. See oleks nagu kaardimaks? Murekohaks jääb aga see, et endiselt jääb alles kallis piletisüsteem!? Kas see ongi IRL-i suurim mure, et kommertsvedajad peavad uue süsteemi järgi kogu oma KOMMERTSLIINIDE piletisüsteemi ISE üleval pidama? Et praegu saab selleks kasutada suuresti "kõrvalt nirisevat dotatsiooniraha"?
Unustada ei tohiks ka seda, et igasugune piletiost on ajakulu, nagu ka maakonnaliinidel bussijuhi poolt raha laadimine kaartidele jne.  Üks eesmärke ju olekski liikluse sujuvamaks, mugavamaks ja kiiremaks muutmine?

Ja me siiski EI PEA kompenseerima teatud sõitjarühmadele pileteid KA kommertsliinidel. Miks peaks?

 Väikese nõudlusega peatuste lisamine sõiduplaani pikendab busside sõiduaega ning muudab teenuse vähem atraktiivseks – seega ka vähem konkurentsivõimeliseks.......
 Oleme seda küsimust arutanud nii maanteeametiga kui ka liinivedajatega ja ühiselt leidnud ka lahenduse. Väiksema nõudlusega peatuste teenindamiseks tuleb sõidupileti osta eelmüügikanalist, et soovitud peatusest siseneda. 

Ah et niipidi? Mingi mõte sel asjal on ja abiks ehk seegi. Aga kas arutluste juures olete mõelnud ka sellele, et ÜT üks mugavuse aspekte on võimalus sõita kuhugi või sealt tagasi sel hetkel, kui sobib? Et soov sõita nihkub ajas, seega, ettebroneerimine oleks väga ebamugav variant väga paljude jaoks!? Ja kuidas jääb siis VÄLJUMISEGA? Kas pean ka enne uurima (nädal ette?), et kas ekspressilt saab ikka väljuda? Viimati on neid peatusi, kus väljuda soovitakse, rohkem kui kolm, näiteks kaheksa? Siis ju... ma sõita ei saaks!?
Paistab, et arutluse all on sageli ikka mingi üks asi, mitmeid näha ei osata? Sellest on vähe, kui saab bussile, aga maha ei saa!

Kogu selle arutelu keskel ei tohi me ka unustada ettevõtjaid, kes sõidutavad oma töötajaid eriotstarbeliste bussidega tööle ja koju. Hetkel kehtib tulumaksuseadusest tulenev regulatsioon, mille kohaselt loetakse tööl käimisega seotud transpordikulude hüvitamist erisoodustuseks (välja arvatud erisused), mis kuulub maksustamisele.

Kui palju on selliseid busse? Ja kas on keegi ka analüüsinud, kui paljud neist bussidest saaks muuta avalikeks liinideks? Näiteks Tsirguliinast Võrru või Jürist (läbi Lagedi Jaama) Tallinna?

Peame otsuseid langetades meeles pidama, et avaliku liiniveo korraldamisel langetatavad otsused mõjutavad ka kommertsliine. Kommertsalustel toimiv liinivedu toimib täna ilma riigi poolse dotatsioonita, erinevalt avalikest bussiliinidest. Seetõttu peame vältima olukordi, kus liiniveo korraldamisel kujundame oluliselt ümber turutingimusi ning selle tulemusel tekitame täna hästi toimivatele liinidele avalike vahendite toel ebatervet konkurentsi. Nii kahjustame tänaste vedajate majandustegevuse jätkusuutlikkust. Seetõttu ei tohi tasuta ühistranspordi kehtestamisse suhtuda pealiskaudselt, sest oht ebaterve konkurentsiolukorra tekitamiseks on suur.
Usun, et kirjeldatud ettepanekud aitaksid sellist olukorda vältida ning need parandaksid oluliselt ka elanike liikumisvajadustele vastava bussiliinide kättesaadavust. Sellisel juhul räägime tõepoolest regionaalsest meetmest.

Kokk lõpetab oma loo nii ja mitte kordagi ei rääkinud ta turismist. Kuigi rongiga sõites ta peaks nägema seda, et Palamuse, Elistvere, Äksi jt kohad on need, kus asuvad MITTEKOMMERTS vaid riigi või KOV-i raha toel muuseumid, rannad, jpm. Aga ometi ei ole siiani suudetud seal liinivõrku ümber korraldada, ka selle nurga alt, et kommertsliinidelt nagu ka rongilt saks kohalikele liinidele ümber istuda. Rääkides regionaalsest meetmest...

Aga jah, IRL-il on vee pikk tee, jõudmaks arusaamisele, mis on ÜT ja kuidas seda korraldada. Kuigi Aivar Koka kirjutis on senistest irlikate omadest erinev. Kuigi sihilt VASTU, on see tunduvalt filigraansem ja peenetundelisem ja omab isegi arutelu alget. Erinevalt senisest Taro, Seederi, Sesteri jpt robustsest kahuritulest. Ehk siis siin paistab nii mõtlemist kui tahet!

Aga Mart Luik ja tema artikkel? Selle kõige valguses tulistab Mart Luik hoopis endale ja koduerakonnale jalga. Olles kõige VASTU, mõistliku, argumenteeritud, põhjendatud arutelude ja VARIANTIDE vastu, ise püüdes teisi selles süüdistada! Oma valijaidki. Kas ka millegi poolt? Jah, küllap rahade põletamise poolt, nagu armastab öelda Põlva eksmaavanem. Eks ju ka nõudeteenuste koha pealt oleks Tarol paljutki meenutada, sellest, kuidas raha kulus, aga tulemusi ei ole! Aga ta ei tee sellest väljagi. Õpiks siis ikkagi vigadest? Ei, senine käitumine on räigelt vastupidine. Kui Kokk räägib nt liinide pikendamisest ja lisamisest, siis Põlvamaal, üldse Kagu-Eestis ja tervel Eestimaalgi tehakse seda vaid näpuotsaga ja ikka demagoogiliselt. Isegi uus Põlva - Tartu liin pandi käima katseliselt ja meelega sellisena, mis ei saakski toimima hakata. Eesmärk? Näidata, et tegeletakse ja siis põhja lasta?

Pole siis ime, kui IRL-i reiting aina langeb....


No comments:

Post a Comment